Swedbank: Viljandimaa kinnisvaraturg näitab elavnemise märke

12.06.2025

SwedbankAasta alguses on Viljandimaa eluasemelaenuturg näidanud mõõdukat aktiivsuse kasvu. Swedbanki statistika kohaselt väljastati tänavu esimeses kvartalis Viljandimaale 2% kõikidest eluasemelaenudest. Keskmine laenusumma oli 74 000 eurot, mis on aasta varasemaga võrreldes 1% võrra madalam.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul peegeldab keskmine eluasemelaenu summa kogu Viljandimaad ning tuleb arvestada, et maakonnakeskuses on hinnad kõrgemad, väiksemates piirkondades aga madalamad. Korteri ostuks võetud keskmine laenusumma oli tänavu esimesel kolmel kuul 61 000 eurot ja maja ostuks 84 000 eurot. Võrdluseks, Harjumaal ulatus keskmine laenusumma 155 000 euroni ja kasvas aastaga 5%.

Viljandi linnas on hinnad kordades kõrgemad

Viljandi Arco Vara esinduse vanemmaakleri Anna Volmer Raudi sõnul maksab Viljandi linnas rahuldavas seisukorras 1970. aastatel ehitatud elamu 120 000–150 000 eurot, uuemad majad algavad 200 000 eurost. “Samas veidi kaugemal, näiteks Viiratsis, saab kahetoalise heas seisus korteri umbes 50 000 euroga, Viljandi linnas tuleb sarnase korteri eest maksta juba üle 70 000 euro,“ kirjeldas Volmer Raud.

Tüüpiline koduostja on Viljandimaal 30. või 40. eluaastates pereinimene, kes otsib suuremat elamispinda. „On ka pensionäre, kes vahetavad maakodu mugavustega korteri vastu ning Viljandist õpingute või töö tõttu lahkunud ning nüüd tagasi kolivaid inimesi. Lisaks on koduostjaid, kellel puudub otsene side piirkonnaga, kuid kes soovivad siin lapsi kasvatada,“ lisas ta.

Kui veel mõne aasta eest ostsid pealinna elanikud aktiivselt Viljandisse kas esimest või teist eluaset, siis praegu näitavad ostuhuvi pigem kohalikud elanikud. „Järjest enam vaadatakse ka lähipiirkondi – Viiratsit, Ramsit või Võhmat – kus hinnad on soodsamad. Ostjad otsivad pigem heas seisus kinnisvara, sest ehitajaid pole turul leida ning omal käel renoveerimine on keeruline. Muidugi antakse ka laenu parematel tingimustel, kui tagatis on heas korras,“ tõdes Volmer Raud.

Langenud intressimäärad elavdavad turgu

Anne Pärgma sõnul esitatakse kodulaenu taotlusi peamiselt kahel põhjusel. „Taotlustega soovitakse kas välja selgitada, kui suur võiks olla laenusumma, või minnakse kohe tehingusse. Võrreldes eelmise aastaga on selliste taotluste arv, millega jõutakse reaalse ostuni, kasvanud üle Eesti 35%. See näitab, et huvi kinnisvara soetamise vastu on elav,“ selgitas ta.

Koduostjaid motiveerib intressimäärade alanemine. „Arvatavasti ootasid paljud oma kodust unistavad inimesed euribori langust ning nüüd tehakse ostuotsus kiiresti ära, sest aeg on soodne. Esimeses kvartalis oli eluasemelaenude intressimäär viimase kahe aasta madalaim ning arvatavasti langeb laenuraha hind veelgi.” ütles ta. Rohkem infot laenuvõtmisest leiad meie kodulehelt.

Sellel aastal on oodata turu jätkuvat elavnemist

Pärgma sõnul võib kokkuvõttes oodata kinnisvaraturul varasemast aktiivsemat aastat. See tähendab, et ka Viljandimaal kasvab laenutaotluste arv, millega jõutakse reaalsete tehinguteni.

Kui pealinnas mõjutab kinnisvaraturgu 1. juulist rakenduv kõrgem käibemaksumäär, mis tõstab uusarenduste hinda, siis Viljandimaad see oluliselt ei mõjuta. Volmer Raua sõnul on Viljandis küll mõned üksikud uusarendused, kuid järelturu korterite müüki mõjutavad eelkõige intressimäärad, tarbijate kindlustunne ja majanduskeskkond. „Jaanuar ja veebruar olid veidi aktiivsemad, aga märtsis hoog rauges. Võib-olla mõjutas koduostjate kindlustunnet volatiilsed uudised maailmamajandusest. Mai lõpp on aga taas toonud suuremat huvi,“ ütles ta.

Arco Vara: Arco Vara AS suunatud aktsiaemissiooni edukas lõpetamine

12.06.2025

Arco Vara5. juunil 2025 võttis Arco Vara ASi aktsionäride korraline üldkoosolek vastu otsuse viia läbi suunatud aktsiaemissioon kindlatele investoritele eesmärgiga suurendada ettevõtte aktsiakapitali.

Arco Vara AS teatab, et aktsionäride poolt heaks kiidetud suunatud aktsiaemissioon on edukalt lõpetatud 11. juunil 2025 – juhatus on võtnud vastu otsuse märkimisperioodi lühendamiseks seoses välja lastud aktsiate ennetähtaegse märkimisega. Vastavalt vastu võetud üldkoosoleku otsusele:

  • Arco Vara AS-i aktsiakapitali suurendati 6 980 000 uue lihtaktsia emissiooniga väljalaskehinnaga 2,50 eurot aktsia kohta (nimiväärtus 0,70 eurot ja ülekurss 1,80 eurot). Emissiooni järgselt on aktsiakapital 12 157 856,90 eurot.
  • Uued aktsiad märgiti täielikult ja tasuti rahalise sissemaksega järgmiste investorite poolt:
    • Alarmo Kapital OÜ: 2 100 000 aktsiat (5 250 000 eurot)
    • Luther Factory OÜ: 3 309 999 aktsiat (8 274 997,50 eurot)
    • Luther Factory Holding OÜ: 1 570 001 aktsiat (3 925 002,50 eurot)
  • Muude olemasolevate aktsionäride märkimise eesõigus oli välistatud.

Arco Vara AS esitab uute aktsiate noteerimise ja kauplemise avalduse Nasdaq Tallinna Balti Põhinimekirjas ning uute aktsiate eelduslik esimene kauplemispäev on esimene päev, mis järgneb päevale, mil Arco Vara on teavitanud Nasdaq Tallinna börsi aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest ning uute aktsiate ISIN-koodiga EE3100034653 tähistamisest.

KV.EE: Korterite müügipakkumine ületab ajaloolist keskmist

12.06.2025

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 05.2025 ostjat 10 916 korterile keskmise hinnaga 2711 €/m². Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumine suurenenud 7% ja hind 2% võrra.

Mitmetes Eesti maakonnakeskustes on korterite müügipakkumiste arv aastatagusega võrreldes suurenenud, enamikus maakonnakeskustes lausa kahekohalise protsendimäära võrra. Vaid Põlvas, Kuressaares ja Valgas oli tänavu mais portaalis KV.EE korterite müügipakkumisi aastatagusest vähem.

Kogu Eesti ajaloolise keskmisega 8800-9100 korteri müügipakkumist võrreldes on maikuine portaali KV.EE majade pakkumine suur, kuid mitte ka väga suur. Ohumärki ei peaks korterite suures pakkumises nägema, sest tehinguteturg on aktiivne.

Korterite müügipakkumiste keskmise hinna liikumine ei ole olnud sama kindel. Kuues maakonnakeskuses küsiti tänavu mais korterite eest aastatagusest mõnevõrra madalamat hinda. Tallinnas kui Eesti suurimas ja kõige olulisemas turupiirkonnas kerkisid korterite pakkumishinnad kinnisvaraportaalis KV.EE eelmise aastaga võrreldes 3%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
05.2024 05.2025 Muutus, % 05.2024 05.2025 Muutus, %
Tallinn 4 677 4 857 4% 3 552 3 670 3%
Kärdla linn 8 #N/A 1 118 1 307 17%
Narva 320 368 15% 750 708 -6%
Jõgeva linn 31 32 3% 703 694 -1%
Paide 52 68 31% 938 883 -6%
Haapsalu 119 161 35% 1 776 1 722 -3%
Rakvere 99 122 23% 1 724 1 715 -1%
Põlva linn 30 18 -40% 927 964 4%
Pärnu 757 871 15% 2 745 2 882 5%
Rapla linn 20 34 70% 1 388 1 787 29%
Kuressaare linn 76 56 -26% 2 487 2 050 -18%
Tartu 983 1 025 4% 2 665 2 801 5%
Valga linn 66 57 -14% 517 547 6%
Viljandi 100 106 6% 1 843 1 985 8%
Võru 82 91 11% 1 223 1 252 2%
Eesti 10 157 10 916 7% 2 664 2 711 2%
Andmete allikas: portaal KV.EE

 

Tallinn: Linnaruumifestival keskendub tänavu linnaruumi kasutamise potentsiaalile

12.06.2025

TallinnTallinn korraldab tänavu 12.- 15. juunini Linnahalli ümbritseval alal taas linnaruumifestivali. Festivali seekordseks fookuseks on linnaruumi kasutamise potentsiaal.

Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Linnahall unikaalne hoone oma asukoha, suuruse ja tähenduse tõttu, kus on kohtunud ajalugu ja meri ning võimalus erinevateks tegevusteks. „Linnaruumifestivali teine tulemine Linnahalli juures annab võimaluse näha seda ala uue pilguga ja kogeda, milline võiks olla linn, kui anname loovusele, kogukondadele ja kultuurile linnas tegutsemisruumi. Seni kasutamata ruumi äärealadelt algavad sageli kõige põnevamad muutused,“ rääkis Lippus.

Linnaruumifestivali raames toimub linnahalli esisel alal tasuta kontserte, kus teiste seas astuvad festivali jooksul lavale Smilers, Ouu, boipepperoni, The Boondocks ja Valge Tüdruk. Lisaks sellele toimub koostöös restoraniga KAI 13. juunil mereäärne suvepidu, kus esinevad Bombossa Brothers, Henessi Schmidt, Sam Shure ja teised.

Festivali neljal päeval toimub ka ohtralt ekskursioone, näiteks saab sisse ka Linnahalli, teada enam arenguplaanidest ja lähiajaloost mere ning kesklinna kokkupuutepunktidest. Enda arendusplaanidest räägib Tallinna Sadam ja koos dendroloogidega on linnakodanikel võimalik tutvuda kõikide Linnahalli ümbruses ja peal kasvavate puudega ning osa saab võtta ka erilisest tajutuurist. Ekskursioonidele registreerumine on avatud festivali kodulehel: www.tallinn.ee/linnaruumifestival

Festivali raames korraldavad Vivita & Arhitektuurikool lastele ja noortele suunatud Võsalaagri, kus kujundatakse Linnahalli kõrvale kõige lahedam võsa Tallinnas või isegi maailmas. Sealne ala puhastatakse mittevajalikust, luuakse seiklusradasid ja kaetakse vanad betoonitükid mosaiigimöllu raames põnevate mosaiikidega.

Linnahalli esisel väljakul toimub 13. ja 14. juunil öökino, mille programm on valminud koostöös Kino Sõprusega. Näitamisele tulevad teiste filmide seas tänavuse aasta Eesti filmikunsti teetähised, Meel Paliale mängufilm „Pikad paberid”, Tõnis Pilli „Fränk” ja ühe festivali muusikaprogrammi peaesineja, ansambli Smilers solistist Hendrik Sal-Sallerist tehtud dokumentaalfilm „See on see, mis paneb elama”.

Lisaks kõigele sellele on festivali alal võimalik külastada erinevaid näituseid, osaleda töötubades, kulgeda rattatuuril läbi Põhja-Tallinna arengualade kui ka näiteks vaadata rahvusvahelisi tänavatantsuvõistlusi STYLËVA Battles.

Terve linnaruumifestivali programm on leitav festivali kodulehelt www.tallinn.ee/linnaruumifestival

Riigi Kinnisvara: Riik investeerib 8,9 miljonit piirivalve erikompleksi rajamiseks

12.06.2025

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS kuulutas välja alliansshanke Võru eriettevalmistuse taristu rajamise projekteerimis- ja ehitustöödeks. Ehitataval hoonete kompleksil hakkab Politsei- ja Piirivalveamet välja õpetama piirivalvureid ning teisi piirkonnas töötavaid politseiüksuseid.

Hanke tulemusel rajatakse Võrru eriettevalmistuse taristu kompleks, mille hulka kuuluvad lasketiir-taktikamaja ning laiendus-võimalusega füüsilise ettevalmistuse kompleks. Lisaks ka sinna juurde kuuluvad teed, parkimisalad ja muu taristu. Esialgse ajagraafiku kohaselt on kavas hankeleping sõlmida 2025. aasta lõpus.

Siseminister Igor Taro kommenteeris hanke olulisust öeldes, et Euroopa Liidu piiririigina on Eesti piirivalve ja piir justkui esimeseks kaitseliiniks tervele Euroopale. „Naabreid valida ei saa, mistõttu peame panustama oma piirivalve võimekuse pidevale tõstmisele, et olla muutlikes julgeolekutingimustes jätkuvalt kõrgel tasemel. Kagu-Eesti on selleks kõige õigem koht. Masinad ja varustus, olgugi kaasaegsed, ei suuda koolitatud inimesteta midagi ja just seetõttu on oluline suunata 8,9 miljonit eurot laiapindse riigikaitse vahenditest piirivalvurite eriettevalmistuse kompleksi rajamisse. Sellega meie pingutused ei piirdu. Lähiajal peame leidma võimaluse politseiametnike, abipolitseinike ja kaitseliitlaste harjutamisvõimaluste parandamiseks ka Põlvas, sealse lasketiiru kordategemisse panustamisega” ütles Taro.

Piirivalve juht Veiko Kommusaar kinnitas, et PPA prioriteediks on tõsta igakülgselt meie võimekust kriise lahendada – panustame ühtaegu nii oma varustuse uuendamisse ja täiendamisse ning samal ajal otsime võimalusi tõsta ka väljaõppe kvaliteeti. „Võrusse ehitatav taktikamaja ja lasketiir täidavad meie jaoks olulise tühimiku – tänu sellele saame edaspidi treenida ja koolitada Lõuna Eestis kohapeal nii meie piirivalvureid, aga ka kõiki teisi politseiüksuseid ning samuti meie loodavat kriisiüksust. Uus ning meie vajaduste järgi rajatav taristu võimaldab meil ühtaegu tõsta treeningute kvaliteeti ning samal ajal hoida kokku ka meie Lõuna Eestis elavate ja töötavate ametnike aega, kes täna peavad treeningute pärast sõitma teistesse Eesti piirkondadesse.“

“Alliansshanke eesmärk on saavutada parim väärtus tellija investeeringule nii kvaliteedi, ajakava kui ka kuluefektiivsuse osas ning saavutada parim tulemus kliendile. See on Riigi Kinnisvarale esimene kogemus läbi viia alliansshange. Usume, et see annab meile nii kogemust ja ka kindlust selle paindlikuma hankeviisi kasutamiseks tulevikus,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

Aliansshange on projekti elluviimise mudel, kus projekti ja lepingu võtmeosapooled – tellija, projekteerija ja ehitaja – teevad tihedat koostööd ühise eesmärgi nimel. See tähendab vastutuse ja riskide ühist jagamist, töötamist ühtse integreeritud meeskonnana ning otsuste ühist langetamist, pidades silmas projekti terviklikku kasu.

Avaldatud hankega saab tutvuda siin: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8755606/general-info

Esialgse ajagraafiku kohaselt on kavas hankeleping sõlmida 2025. aasta lõpus.

Riigi Kinnisvara kliendiks on Politsei- ja Piirivalveamet, kellel on vajadus arendada ja rajada Võrru eriettevalmistuse taristu kompleks, mille hulka kuuluvad lasketiir-taktikamaja ning laiendus-võimalusega füüsilise ettevalmistuse kompleks koos sinna kuuluvate teede, parkimisalade ja muu taristuga. Lisaks on kavandatud krundil paikneva olemasoleva hoone ümberehitus.

Taristu põhiosa mahus 8,9 miljonit eurot (st lasketiir-taktikamaja) valmimise tähtaeg on planeeritud 31.12.2027.

Unistad karjäärist kinnisvaramaaklerina? Stardiprogramm ootab Sind!

12.06.2025

KinnisvarakoolKas tunned, et kinnisvaramaailm köidab Sind? Tahad alustada edukat karjääri kinnisvaramaaklerina, kuid vajad tugevat vundamenti? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm on just Sulle!

See mahukas koolitusprogramm on loodud tulevastele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad saada põhjalikke teadmisi juriidikast, kinnisvaraturust, hindamisest, ehitusest, planeerimisest ja müügitehnikatest.

Stardiprogrammiga liitudes osaled järgmistel koolitustel:

Kõik koolitustel osalejad saavad pärast õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osalejal on võimalus valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või veebi teel.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi läbimise tõendid on väärtuslikuks soovituseks kinnisvaramaakleri ametikohale kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on koostöölepped mitme Eesti juhtiva kinnisvarabürooga, kes on valmis pakkuma töövõimalusi koolituse läbinutele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Arco Vara: Successful Completion of Targeted Share Issue by Arco Vara AS

12.06.2025

Arco VaraOn 5 June 2025, the Annual General Meeting of Arco Vara AS adopted the decision to issue a targeted share offering to specific investors in order to increase the company’s share capital.

Arco Vara AS announces that the targeted share issue approved by the shareholders has been successfully completed as of 11 June 2025 – the management board has adopted a resolution to shorten the subscription period due to early subscription of issued shares. In accordance with the adopted decision of the general meeting:

  • The share capital of Arco Vara AS was increased by issuing 6,980,000 new ordinary shares at an issue price of €2.50 per share (nominal value €0.70 and share premium €1.80). Following the issuance, the share capital is €12,157,856.90.
  • The new shares were fully subscribed and paid in monetary contribution by:
    • Alarmo Kapital OÜ: 2,100,000 shares (€5,250,000)
    • Luther Factory OÜ: 3,309,999 shares (€8,274,997.50)
    • Luther Factory Holding OÜ: 1,570,001 shares (€3,925,002.50)
  • Pre-emptive rights of other existing shareholders were excluded.

Arco Vara AS will submit an application for the listing and trading of the new shares on the Nasdaq Tallinn Baltic Main List, and the expected first trading day of the new shares is the first day following the day on which Arco Vara has notified the Nasdaq Tallinn stock exchange of the registration of the share capital increase in the commercial register and the designation of the new shares with the ISIN code EE3100034653.

Riigi Kinnisvara: Pealinna rajatava Loodusmaja harjal kõrgus uhke sarikapärg

11.06.2025

Riigi Kinnisvara / RKASTallinnas Noblessneris kerkiv Loodusmaja on saavutanud oma täiskõrguse ning tähistab sarikapärja allatoomise traditsiooniga ehitustööde kordaminekut ja edukat jätkumist. Eesti suurim avalikuks kasutuseks plaanitud puithoone valmib 2026. aasta suvel ja avatakse pidulikult 2027. aasta alguses.

„Loodusmaja saab olema innovaatiline eeskuju nii oma arhitektuuri, ehituskvaliteedi kui ka sisu poolest. See on kaasaegne ja nutikalt läbimõeldud hoone, mis tõstab esile Eesti puitehituse võimekust. Eriline maja loob inspireeriva õhkkonna, kus saab uurida ja kogeda mitte ainult looduse ja keskkonna, vaid ka kaasaegse elukeskkonna kujundamise võimalusi – alates puhtast energiast ja targast ehitusest kuni ringmajanduse ja rohetehnoloogiateni,” sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Enam ei pea kaua ootama ja saab lisaks Loomaaiale või kohvikule tulla pealinna vaatama ka Loodusmaja,“ lisas minister.

„Ehitustööd on kulgenud üldjoontes plaanipäraselt. Kompleksi iseloomustav keerukas kaaristu on ehitusmeeskonnale pakkunud omajagu tehnilisi väljakutseid. Just sellised arhitektuursed erilahendused annavadki hoonele iseloomu ja teevad sellest midagi enamat kui lihtsalt kontori- või muuseumikompleksi – nendest hoonetest kerkivad maamärgid. Kuigi valmimiseni on veel aega, on dokihoone juba praegu muljetavaldav ning kujuneb kindlasti väärikaks osaks Noblessneri ajaloolisest ja mereäärsest linnaruumi tervikust,” ütles Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.

“Loodusmaja on olnud meie jaoks väga põnev ja väljakutseid pakkuv projekt nii ehituse kui ka projekteerimise poole pealt. Kõik väljakutsed on aga seni seljatatud ja seda tänu väga heale koostööle nii tellija kui ka arhitektidega,” ütles Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak.

Loodusmaja peaprojektijuhi Rauno Rauski sõnul on seni põnevaimaks ülesandeks olnud keeruka puidust kaaristu projekteerimine ja ehitus: “Seda eriti dokihoones, kus vaatemänguliselt kõrge kaare küljes ripub 16,5 meetri laiune ja 21 meetri kõrgune üle 30 tonni kaaluv klaaspostidega klaasfassaad. Ehituse käigus leidsime ka vana vesilennuki angaari vundamendid, ajalooliselt oli siia asukohta kavandatud veel kaks samasugust angaari nagu Lennusadama võimas hoone. Angaari vundamendile tulid maa seest välja vägevad maakivid, mida saame praeguses ehitusprotsessis taaskasutada, et vähendada liimpuittalade läbipainet muuseumihoone katusel,” lisas Rausk.

„Sama jõudsalt kui kerkib Loodusmaja hoonekompleks, valmib ka muuseumi sisu, koos selle südameks oleva tuumnäitusega „Kooselu kunst“. Näitus, mis valmib koostöös ideekonkursi võitja, Hollandi loovagentuuriga Studio MAST, hakkab rääkima muuhulgas sellest, kuidas looduses on kõik omavahel seotud ning et ka inimene on selle osa. Hiljuti lõppenud kogumiskampaania tõi muuseumile ka rohkelt inimese ja looduse suhtest rääkivaid esemeid ja liigutavaid lugusid, mida saab avastada juba ületuleval aastal Põhjamaade modernseimas loodusmuuseumis ja kohtumispaigas,“ sõnas Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.

Kompleksi kuuluvad kolm omavahel ühendatud hoonet: viiekorruseline dokihoone, neljakorruseline linnamaja ning kolmnurkse põhiplaaniga muuseumimaja. Kõigi kolme hoone karkasside puidulahendus toob esile tänapäevase puitarhitektuuri mitmekesised võimalused. Igaüks neist näitab omal moel innovatsiooni ning pakub seeläbi referentsi tulevaste puithoonete ehitusel. Loodusmajast saab Eesti suurim avalikus kasutuses olev puithoone.

Hoone esimesele tasandile on planeeritud Eesti Loodusmuuseumi püsiekspositsioon, mis kulgeb läbi kogu kompleksi. Dokihoone esimene korrus on avatud külastajatele ning täidab kogukonda kaasava ja toetava keskuse rolli.

Kompleksi haljastus on inspireeritud Eesti looduskooslustest ning hoone ümbrusesse rajatakse mitmekesised õppealad, mis loovad seose looduse ja linnaruumi vahel.

Loodusmaja valmimine on planeeritud 2026. aasta suvesse, millele järgneb sisseseade ja ekspositsioonide paigaldus, et keskus saaks uksed avada avalikkusele 2027. aasta alguses.

Loodusmaja valmimist juhib Riigi Kinnisvara ning tellijaks on Kliimaministeerium. Arhitektuurse lahenduse on loonud arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid, ehitab Nordecon AS ja omanikujärelevalvet teostab Infragate Eesti AS.

Loodusmaja sarikasündmus. Foto: Margus Pahv.

Luminor: rahulolu koduga oleneb nii vanusest, haridusest kui piirkonnast

11.06.2025

Luminor BankLuminori tellitud uuringu kohaselt on kolmveerand Eesti inimestest oma koduga rahul. Samas ilmnevad rahulolus erinevused sõltuvalt nii vanusest, ametist, haridustasemest ja piirkonnast. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas avab, kes on oma koduga enim rahul ja mida inimesed oma eluaseme puhul kõige rohkem väärtustavad.

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud küsitluse järgi on 76% Eesti inimestest oma koduga väga või pigem rahul. Keskpärase hinnangu oma eluasemele andis 18% vastanutest.

„Uuringust selgus, et eestlaste jaoks on kodu asukoha valikul kõige olulisem vaikus ja rahu. Elamispinna omadustest hinnatakse enim energiatõhusust, helikindlust ja piisavat tubade arvu,“ ütles Kikas.

Kuigi üldine rahulolu oma koduga on kõrge, märkis 6% vastanutest, et nad ei ole oma koduga üldse rahul. „Kui elukohas ei tunta end hästi, tuleb midagi võimalusel muuta, sest koduseinte vahel veedetakse suurem osa elust. Vahel aitab muutuse tuua värskendav remont, aga kui puudu on näiteks tubadest või elatakse rahu ja vaikust hindava inimesena mürarikkas piirkonnas, võib ainsaks lahenduseks olla elukoha vahetus,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Ametialaselt on oma koduga kõige rohkem rahul tippspetsialistid (84%), kõige vähem aga oskustöölised (68%). Mõistetavalt on rahulolu kõige madalam töötute seas, kuid ka nende hulgas meeldib oma kodu enam kui pooltele vastanuist (63%).

Vanusegruppide lõikes ilmneb seos, et mida vanemaks saadakse, seda enam ollakse koduga rahul. Kui kahekümnendates vastajatest on rahul 71%, siis kuuekümnendates juba 80%. Sarnane muster ilmneb ka haridustaseme lõikes. Põhiharidusega vastajatest on oma koduga rahul 73%, keskharidusega 74%, kuid kõrgharidusega inimeste seas ulatub rahulolu 82%-ni.

„Nooremas eas, kui alles alustatakse iseseisvat elu, on koduostjatel sageli piiratumad võimalused. Seetõttu pingutatakse tihti pärast esmase elukoha ostu edasi, et jõuda oma unistuste koduni. Vanemas eas, kui karjäär on edenenud ja sissetulekud kasvanud, on võimalused soovitud kodu soetamiseks juba märksa paremad. Sarnane seos kehtib ka haridustaseme puhul – kõrgharidusega inimesed teenivad reeglina rohkem, mis teeb kättesaadavamaks kodu, millega ollakse tõeliselt rahul,“ selgitas Kikas.

„Suurim rahulolu oma koduga on Lõuna-Eestis, kus umbes kaheksale inimesele kümnest (81%) meeldib nende elamispind. Kõige tagasihoidlikum on rahulolu Kirde-Eestis ehk Ida-Virumaal, kus koduga on rahul kaks inimest kolmest (66%). Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis tunnevad end oma kodus hästi umbes kolm inimest neljast (76%), mis peegeldab ka Eesti keskmist taset,“ lisas ta.

Luminori tellitud uuringu viis märtsis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales igast Balti riigist 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.

Swedbank: Kuidas Eesti noored esimese kodu ostmiseks raha koguvad?

11.06.2025

SwedbankKodu ostmine on iga noore jaoks oluline samm, mis nõuab põhjalikku taustatööd ja ettevalmistust. Kuna kinnisvara hinnad on järjest kasvanud, siis on suurenenud ka kodulaenude summad ja laenuks vajamineva sissemakse osakaal. Kuidas koguvad noored esimese kodu ostmiseks vajaliku summa?

Kinnisvara hindade tõusuga on kasvanud ka eluasemelaenude summad. Näiteks 2020. aastal võeti Swedbankist kodulaenu keskmiselt 91 000 eurot ning keskmine laenuks vajalik omafinantseering oli 34 000 eurot. Eelmisel aastal oli aga keskmine laenusumma juba 133 000 eurot ning omafinantseeringuks koguti 43 000 eurot.

“Eelmisel aastal oli noorte ehk kuni 30-aastaste laenuvõtjate osakaal kõikidest meie kodulaenudest 24%, sealjuures kasvasid ka noorte keskmised laenusummad. Vanusegrupis 22–25 aastat kasvas keskmine laenusumma 16% ning jõudis 107 000 euroni. Vanusegrupis 26–30 aastat oli kasv 8% ja keskmine laenusumma ulatus 133 000 euroni,” rääkis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Omafinantseering tuleb mitmest allikast

Kuigi KredExi käenduse abil saab omafinantseering olla vaid 10% ostetava kodu hinnast, tähendavad kõrged kinnisvarahinnad siiski märkimisväärse summa kogumist. Swedbanki statistika järgi oli eelmisel aastal KredExi käendusega kodulaenude puhul keskmine sissemakse 17 000 eurot.

“Noored on oma kodu ostmisest väga huvitatud ning omafinantseeringu kogumine on finantsdistsipliini üks esimesi suuremaid proovikive,” rääkis Pärgma. Swedbanki hiljuti läbiviidud uuringust selgus, et 63% noortest kogub omafinantseeringut hoiuste toel, 29% eelistab koguda investeerides, 26% toetub perekonna rahalisele abile ning 19% kogub omafinantseeringut mingil muul viisil. Seejuures toetuvad just nooremad laenuvõtjad sagedamini perekonna abile, samas kui vanemad noored kombineerivad erinevaid kogumisviise.

Eelmisel aastal käendas KredEx ligi 1500 koduostu

Esimese kodu soetamisel tuleb noortele appi KredExi käendus, mida saavad kasutada näiteks noored pered, energiatõhusa vara soetajad ning kuni 35-aastased spetsialistid. 2024. aastal sõlmiti noore spetsialisti sihtgrupis 1460 käenduslepingut ning keskmine käendatav laenusumma oli 124 106 eurot.

“Noore spetsialisti sihtgrupi osakaal on aastaid olnud suurem kui teistel. Tavaliselt on neil ka parem maksevõime, mis teeb omafinantseeringu kogumise lihtsamaks,” selgitas EISi eluaseme ja energiatõhususe osakonna kliendihaldur Kristo Hütt. “Teised sihtgrupid vajavad sageli perekonna abi või kasutavad vara, mis on näiteks päritud.”

Tuleb arvestada, et KredExi käendus ei ole toetus, vaid riigipoolne garantii, mille maksimaalne suurus on 24% tagatise väärtusest, ent mitte rohkem kui 20 000 eurot. Käenduse eest tuleb maksta ühekordne tasu – 3% käendatavast summast.

Pärgma sõnul võiks iga noor KredExi käendust kasutada, kuid tuleks meeles pidada, et laen oleks pikaajaliselt jõukohane. “Kodulaenu saamiseks on vaja lisaks omafinantseeringule ka stabiilset sissetulekut, head krediidiajalugu ja sobivat tagatist,” meenutas ta ja lisas, et omafinantseeringu nõue on loodud nii laenuvõtja kui -andja kaitsmiseks – see näitab, et laenaja finantsdistsipliin on piisav ja laenuga kaasneva finantskohustusega muretult toime tulla.

EKFL: Kinnisvarafirmade Liit sai uue juhatuse

11.06.2025

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) sai järgnevaks kaheks aastaks uue juhatuse, mille esimeheks valiti AS Liven nõukogu esimees Andres Aavik. Aseesimeheks valiti Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand.

EKFL juhatuse liikmetena jätkavad Maret Väljaots – Bonava Eesti juhatuse liige, Ardi Roosimaa – Restate Property Advisors OÜ osanik, Tõnu Toompark – Adaur Grupp OÜ juhatuse liige ja Eno Juul, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige. Uueks juhatuse liikmeks valiti Hannes Roosaar – Elon OÜ juhatuse liige.

EKFLi juhatuse esimees Andres Aavik sõnas, et soovib jätkata Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kandepinna laiendamist kinnisvarasektorit puudutavas seadusloomes. Soovime, et meie arvamust küsitaks ja meie esitatud ettepanekute ja mõjuanalüüsidega ka arvestataks. Lisaks riigi ja kohalike omavalitsustega koostöö parandamisele soovime koostööd parandada ka EKFL-i sees ja teiste erialaliitudega, et ühiselt seista parema linnaruumi ja atraktiivsema investeerimiskeskonna eest.

Andres Aavik on kinnisvaraarenduse valdkonnas tegutsenud üle 25 aasta.

Liidu tegevdirektorina jätkab Tõnis Rüütel.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994. aastal. EKFL on kinnisvara vahenduse, arenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

LHV: Kinnisvarainvesteeringute ettevõte Summus Capital pakub 8% intressiga võlakirju

11.06.2025

LHV PankAlates tänasest kuni 20. juunini on võimalik märkida Baltikumi ühe suurima ärikinnisvarasse investeeriva ettevõtte, Summus Capitali, 4-aastaseid võlakirju. Emissiooni maht on kuni 30 miljonit eurot ning võlakirjad noteeritakse Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas hiljemalt kolme kuu jooksul pärast emissiooni kuupäeva.

Summus Capital OÜ („Emitent“) väljastab võlakirju juba kolmandat korda, kuid esmakordselt on investeerimisvõimalus avatud ka jaeinvestoritele Eestis, Lätis ja Leedus. Pakutavate võlakirjade aastane fikseeritud intressimäär on 8%, intressimaksed toimuvad kord kvartalis. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ning lunastustähtaeg on 4 aastat.

LHV Pank kui Summus Capitali võlakirjade pakkumise peakorraldaja kutsub kõiki võlakirjade ja ärikinnisvara huvilisi investoreid liituma Summuse ja pakkumise tutvustava investorkõnega, mis toimub 12. juunil 2025 kell 9.00. Potentsiaalsetele investoritele mõeldud kõnes osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida.

Summus Capital on üks juhtivaid kinnisvarainvesteeringute ettevõtteid Balti riikides ja 2024.aastast alates ka Poolas, kellele kuulub 15 kvaliteetset ärihoonet Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Ettevõtte portfelli kogupind ulatub üle 253 000 ruutmeetri ja varade koguväärtus ületab 500 miljonit eurot. Summus Capitali mitmekülgsesse portfelli kuuluvad kaubandus-, büroo-, logistika- ja meditsiinikinnisvara. Ettevõttel on enam kui 435 üürnikku. Suurimad neist on rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted nagu KPMG, Synlab, Confido, Lindex, Rimi, Maxima, H&M, Apollo, Lux Med, Hewlett Packard ja Bank Pekao.

„Oleme ehitanud üles tugeva ja mitmekesise kinnisvaraportfelli üle kogu Baltikumi, keskendudes pikaajalistele üürilepingutele ja stabiilsele rahavoole. Samuti oleme laienenud Poola. Uue võlakirjaemissiooni kaudu soovime kaasata kapitali uute projektide finantseerimiseks ning olemasoleva portfelli täiendamiseks,“ ütles Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel. Ettevõtte krediidireiting BB/Stable kinnitati rahvusvahelise reitinguagentuuri poolt uuesti 2024. aastal, viidates ettevõtte jätkuvale finantsilisele tugevusele. Ettevõtte varade täituvuse määr oli üle 98%, kusjuures valdav enamus tuludest tuli ankurüürnikelt. 2024. aastal kasvas konsolideeritud müügitulu 5,7% 41,3 miljoni euroni, kajastades alles alates detsembrist esimesi üüritulu laekumisi Poolast.

„Näeme võimalusi tugevamate positsioonide võtmiseks ärikinnisvara turul, eriti Poolas kuid ka Balti pealinnades . Soovime lähiaastatel kasvatada portfelli väärtust ning liikuda samm-sammult ka rahvusvaheliste kapitaliturgude suunas,“ lisas Koppel.

„Summus Capitali võlakirjad on alates 2021. aastast noteeritud Balti börsil ning ettevõte on pälvinud tugeva usalduse kutseliste võlakirjainvestorite seas. Varasemad kaks emissiooni toimusid suunatud pakkumistena, milles said osaleda vaid professionaalsed investorid. Nüüdse emissiooniga avaneb esmakordselt ka Balti jaeinvestoritel võimalus investeerida Summus Capitali võlakirjadesse ning saada osa mitmekesise kinnisvaraportfelli rahavoost, mida toetavad pikaajalised üürilepingud tuntud rahvusvaheliste ettevõtetega,“ kommenteeris LHV võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.

Pakkumise indikatiivne ajakava

  • Pakkumisperioodi algus: 10. juuni 2025 kell 10:00
  • Pakkumisperioodi lõpp: 20. juuni 2025 kell 15:30
  • Pakkumise tulemuste avalikustamine: 25. juuni 2025
  • Pakkumise arveldamine: 30. juuni 2025
  • Võlakirjade esimene kauplemispäev: 1. juuli 2025 või sellele lähedane kuupäev

Tulu kasutamine

Summus Capital plaanib suunata võlakirjaemissioonist laekuva tulu eelkõige järgmisteks eesmärkideks:

  1. Esmase prioriteedina rahastatakse potentsiaalsete uute ärikinnisvaraobjektide soetamist;
  2. Teise prioriteedina kasutatakse vahendeid üldisteks äritegevusega seotud eesmärkideks, sealhulgas olemasolevate kinnisvarainvesteeringute toetamiseks.

Emitendi õigus ennetähtaegseks võlakirjade tagasikutsumiseks

Investorite jaoks on oluline teada, et emitendil on õigus võlakirjad ennetähtaegselt tagasi osta alates ühe aasta möödumisest. Tagasiost võib toimuda järgmiste tingimuste alusel – alati koos kogunenud, kuid seni maksmata intressidega:

Pärast 1. aastat: 103% nimiväärtusest
Pärast 2. aastat: 102% nimiväärtusest
Pärast 3. aastat: 101% nimiväärtusest
Kolm kuud enne lunastustähtaega: 100% nimiväärtusest

Finantskovenandid

Võlakirjaperioodi jooksul kehtivad Summus Capitalile järgmised olulised finantskovenandid, mida kontrollitakse kord kvartalis:

  • Omakapitali määr peab olema vähemalt 30%.
  • Laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) peab olema vähemalt 1,2x.

Emitendil on kohustus avaldada Nasdaq Tallinna börsi vahendusel regulaarselt:

  • kvartaalsed auditeerimata vahearuanded, ning
  • iga-aastased auditeeritud majandusaasta aruanded.

Prospekti ja võlakirjade tingimuste kättesaadavus

Prospekt ja võlakirjade tingimused on avaldatud, ja nendega saab elektrooniliselt tutvuda, Summuse veebilehel: https://summus.ee/for-investors/ ning Finantsinspektsiooni veebilehel https://www.fi.ee.

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks on vaja Balti väärtpaberikontot. LHV Pangas on Balti väärtpaberikonto avamine tasuta. Märkimiskorraldust on võimalik esitada läbi internetipanga. Selleks pead valima “Raha kasvatamine” → “Väärtpaberite märkimine”.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.05.2025

11.06.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis mais 2 643 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, kasvades kuuga 33 tuhande euro võrra. Üüritulu kasv tulenes peamiselt logistikasektori üüritulu suurenemisest (sh mais teenis Paemurru logistikakeskus esimese täiskuu üüri) ning hooldekodude segmendi lepingujärgsetest üüritõusudest.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli mais 2 229 tuhat eurot (aprillis 2 183 tuhat eurot). Korrigeeritud rahavoog (EBITDA miinus laenumaksed ja intressikulu) ulatus 1 148 tuhande euroni, kasvades aprilliga võrreldes 138 tuhande euro võrra. Portfelli vakantsus vähenes 4,0%-ni, s.o 0,7 protsendipunkti seoses uute üürlepingute sõlmimisega Pärnu mnt 102 büroohoones Tallinnas.

2025. aasta esimese viie kuuga on fond teeninud 12,9 miljonit eurot üüritulu (+1,3% võrreldes eelmise aastaga). Fondi konsolideeritud EBITDA on sellel aastal 10,6 miljonit eurot, s.o 2,7% vähem kui eelmisel aastal, peamiselt seoses vakantsete pindade kommunaalkuludega büroohoonete segmendis. Konsolideeritud intressikulu on aastatagusega võrreldes 768 tuhat eurot väiksem ning fondi kaalutud keskmine intressimäär langes mais 4,09%-ni, olles nüüd 2023. aasta alguse tasemel. Viie kuuga on fond teeninud 5,4% rohkem vaba rahavoogu kui eelmise aasta samal perioodil.

Fondi aktsia puhasväärtus (NAV) oli mai lõpu seisuga 19,7782 eurot ning EPRA NRV 20,6479 eurot, Nii NAV kui ka EPRA NRV kasvasid mais 0,7%.

EREF_reports_monthly_05.2025

Maa- ja Ruumiamet: Riigiarhitekt Tõnis Arjus alustas tööd

11.06.2025

Maa- ja RuumiametMaa- ja Ruumiametis alustas tööd Eesti esimene riigiarhitekt Tõnis Arjus.

Riigiarhitekti ülesanne on vedada strateegilist ruumiplaneerimist ning toetada tervikliku ja tulevikukindla ruumiloome arengut üle Eesti.

„Riigiarhitekti roll on olla usaldusväärne partner riigi, kohalike omavalitsuste, ekspertide ja kogukondade vahel – et Eestimaa ruum oleks hoolivalt hoitud ja arukalt arendatud,” rääkis Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. Riigiarhitekti ülesandeks on ühendada arhitektuur, planeerimine ja ruumiloome riiklikul tasandil, toetada kohalikke omavalitsusi, edendada kvaliteetset elukeskkonda, lahendada ruumilisi väljakutseid ning tõhustada planeerimisprotsesse. Lisaks hoolitseb riigiarhitekt riigi omandis oleva maa hea halduse eest.

„Tegutsen strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse juhina, kus koos kolleegidega kujundame riigi maa- ja ruumikasutuse põhimõtteid, esindame riiki planeerimisprotsessides ning viime ellu analüüsipõhist ruumiloome poliitikat. Töös on kogu asutuse teenuste kaardistus – ideaalne hetk sisenemiseks uude rolli,“ sõnas riigiarhitekt Tõnis Arjus.

Esimesed fookused riigiarhitekti töölaual:

  • riigi planeerimissüsteemi tõhustamine, kus kiirus ja kvaliteet käivad käsikäes;
  • riigimaa strateegiline kasutus ja väärindamine;
  • üleriigilise planeeringu koostamine;
  • uute võrgustike ja koolitussarjade loomine koostöös ruumivaldkonna partneritega.

„Strateegilise teenistuse ja kogu MaRu üheks kasvavaks rolliks saab asutuse kui maa ja ruumiloome kompetentsikeskuse kujundamine, mis toetab nii riiki kui kohalikke partnereid hea ruumi ehitamisel ja hoidmisel. Oluliseks pean võrgustike loomist – olgu need omavalitsuste, erasektori või teadusasutustega –, sest ainult koostöös sünnib ühist teadmist ja lisandväärtust,“ lisas Arjus.

Tallinn: Tallinn valmistub ühendama Telliskivi ja Krulli kvartaleid

11.06.2025

TallinnTallinn valmistab ette ajutise rattatee rajamist Kopli kaubajaama alale, et parandada ühendusi Volta kvartali, Krulli ja Telliskivi vahel. Tegemist on katsetusliku linnaruumi projektiga, mille eesmärk on testida tulevase püsikoridori asukohta ja kasutusmugavust.

Linn soovib pakkuda paremaid liikumisvõimalusi ja sidusat linnaruumi arenevates Põhja-Tallinna piirkondades. Seetõttu rajab Tallinn ajutise liikumiskoridori, kus saab liikuda nii rattaga kui ka jalgsi. Tegemist on ajutise ruumikatsetusega, mitte valmis infrastruktuuriga. Teele ei paigaldata valgustust, seega on tee mõeldud kasutamiseks eelkõige päevasel ajal.

„Linnaruum ühes Põhjala pealinnas peab olema põhjamaine, Tallinna roll on toetada ettevõtlust. Loome paremaid ühendusi Põhja-Tallinna asumite ning kahe ettevõtluskeskuse, Telliskivi ja Krulli vahel. Ma loodan, aga ei saa lubada, et sügiseks valmis jõuame,“ ütles Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Kopli kaubajaama täna suletud alad avatakse osaliselt, nii et liikujad saavad avastada sealset põnevat maastikku: vana raudtee pöördesild, metsmaasikad ja ehk isegi mõni looduslik orhidee.

Projekti kavandamist on tehtud koostöös Eesti Raudtee, kliimaministeeriumi, Tallinna transpordiameti ja teiste partneritega. Tänaseks on valminud esmane kavand, mille alusel taotletakse projekteerimistingimusi.

Linn ootab praegu riigimaa kasutamiseks vajalikke kooskõlastusi, sealhulgas kliimaministeeriumi ja rahandusministeeriumi nõusolekut. Rattatee avamine on esialgu kavandatud 2025. aasta sügisesse. Täpsem ajakava selgub pärast kooskõlastuste ja menetluste läbimist.

„Ajutise lahenduse kaudu on võimalik testida ja kujundada püsivaid lahendusi, mis vastavad kogukonna ootustele ning aitavad kujundada tulevikku arvestavat linnaruumi. Sealhulgas saame katsetada Tallinna jaoks uusi, keskkonnasäästlikumaid materjale, et hinnata nende sobivust linnakeskkonna püsivates rajatistes,“ lausus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti linnakeskkonna kavandamise osakonna juhataja Aksel Johannes Part.

1 2 3 … 1,569 1,570 1,571