Merko Ehituse müügitulu oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 74 miljonit eurot ja 9 kuu jooksul kokku 242 miljonit eurot, kolmanda kvartali puhkasum oli 15,0 ning 9 kuu puhaskasum 36,7 miljonit eurot. Kontserni ehitusteenuste portfell oli kolmanda kvartali lõpus ajalooliselt kõrgeimal tasemel. Tänavu on Merko korteriostjatele üle andnud 55% rohkem kortereid ja äripindu kui eelmise aasta 9 kuuga.

“Kolmandas kvartalis said lõplikult valmis ühed viimase aja olulisimad ja Merko ajaloo suurimad ehitusprojektid – Arteri kvartal koos Swedbanki peakontori sisetöödega Tallinnas ja Pabradė kaitselinnak Leedus. Tulenevalt sellest liigume oma tavapärasema käibestruktuuri juurde. Tänavu üheksa kuuga kasvas kinnisvaraarenduse osakaal ning moodustas müügitulust üle neljandiku. Sellega seoses on paranenud ka ärikasumi käiberentaablus,” kommenteeris Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.

“Kinnisvaraturg on endiselt aktiivseim Leedus, aasta võrdluses on paranenud seis Eestis ja Läti jätkab kergelt tõusvas joones. Turu elavnemist iseloomustab hästi asjaolu, et üheksa kuu võrdluses oleme andnud ostjatele üle 55% rohkem kortereid ja äripindu. Meie ehituses ja valmis korterite maht on tänavuse teise kvartali lõpuga võrreldes pisut vähenenud ning pooled neist asuvad aktiivseima turuga Vilniuses. Kinnisvaraturu arenguid prognoosime jätkuvalt käsikäes tarbijakindluse muutusega,” kommenteeris Ivo Volkov kinnisvaravaldkonna tulemusi.

“Ehitusturul on hankeid vähe ning peamiselt on tegemist suuremahuliste töödega, konkurents on jätkuvalt äärmiselt tihe ja teenuste marginaalid sellega seoses madalad. Oleme sel ja eelmisel aastal sõlminud mitu Rail Baltica rajamisega seotud suuremahulist lepingut, sealhulgas rahvusvahelise konsortsiumi partnerina Eesti suurima alliansslepingu. Tulenevalt lepingute iseloomust, kus märkimisväärne aeg kulub projekteerimisele, jõuame reaalse ehitamiseni tulevastes kvartalites ning see kajastub me müügitulus vastavalt. Kontserni ehitusteenuste teostamata tööde maht on ajalooliselt kõrgeim,” kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste ärivaldkonda.

“Kontserni rahapositsioon on kindel ja netovõlg negatiivne. Tulemustesse panustavad jätkuvalt tugevalt energiataristu ehitamise ja hooldamisega tegelevad ühisettevõtted Connecto Infra ja Connecto Eesti, mille puhul on Merko jaoks tegemist finantsinvesteeringuga ning nende ettevõtete müügitulu ei kajastu Merko konsolideeritud käibes. Connecto töömaht on kõrge seoses valdkonda suunatud suurte investeeringutega, ent paljud mastaapsed projektid hakkavad ka selles sektoris valmima ning võrguoperaatorite investeerimisplaanid nähtavas tulevikus vähenevad,” lisas Ivo Volkov.

Tänavu 9 kuuga sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 323 miljoni euro väärtuses, millest suurimad olid Rail Baltica Ülemiste terminal Tallinnas, Rail Baltica põhitrass Tallinn-Pärnu lõigul, hotell ja sündmuskeskus Pärnus ning Augstkalni tuulepargi vundamentide ja infrastruktuuri rajamine Lätis. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 486 miljonit eurot, lisaks oli kontsernisiseste ehituslepingute alusel töös oma korteriarendusprojekte 215 miljoni euro väärtuses.

Merko andis 2025. aasta 9 kuu jooksul Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 315 korterit ja kolm äripinda. Tänavu 9 kuuga alustas Merko 771 uue korteri ja 21 äripinna ehituse ja müügiga, nendest ligi kaks kolmandikku Vilniuse Šnipiškių Urban ja Vilneles Skverai projektides. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli bilansis 1089 korterit, millest eelmüügilepingutega oli kaetud 19%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüri alevikus ning Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2025. aasta kolmandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Hyatt hotellihoone, Huvikeskus Kullo ja büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste ühisterminal ning Rail Baltica põhitrassi neljas etapp Harjumaal ja Tallinn-Pärnu lõik. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias ning Augstkalni tuulepargi taristurajatised.