Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nordic Real Estate Forum 2026

13.01.2026 Adaur.ee

💡 Standard Price Registration is Open Until January 18, 2026!

Secure your spot now and enjoy the discount: nordicreforum.com

🏙️ Time to Rethink Real Estate – Nordic Real Estate Forum 2026 is Coming! Better & Bigger than Ever!

📅 Save the Date: March 4, 2026
📍 Location: Tallinn Creative Hub, Estonia
🌐 Format: On-site & Online

🎤 I am pleased to introduce the confirmed speakers for now:

Olof Sundblad, CEO, Baltic Banking at Swedbank (main speaker)
Päivi Tomula, Pontos Group
Olavi Lepp, Swedbank
Roberto de Silvestri, Colonna Capital
Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
Kristjan Tamla, EfTEN Capital
Madis Raidma, East Capital Real Estate
Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
Albin Rosengren, East Capital Real Estate
Risto Kukk, BOLT
Martin Otsa, East Capital Real Estate
Are Altraja, SPORTLAND
Ülo Kaasik, Eesti Pank
Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
Nicklas Lindberg, ECHO Investment
Adrian Karcewicz, Skanska
Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
Ero Viik, Swedbank
Arle Mölder, Novira Capital
Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
Monika Nedzinskaitė, NEWSEC
Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
Piret Üts, Port of Tallinn
Kristi Hakkaja, Moderan
Argo Pillesson, Uus Maa Real Estate Group
Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
Rasmus Udde, Sunly

🎯 Main Topic: Rethink Real Estate

From investments and macroeconomics to retail, residential, commercial, hospitality, industrial, PropTech, Polish real estate marked, and development – this is the place to be for forward-thinking professionals.

✅ Top international speakers
✅ Insightful panel discussions
✅ Networking with decision-makers from Europe, Nordics & Baltics
✅ A professional and inspiring atmosphere
✅ Cocktail reception to wrap up the day

For 23 years, NREF has been the largest and oldest real estate conference in the Baltics – with over 10,000 participants and 1,000 speakers from more than 20 countries.

Join us in Tallinn to explore the future of real estate across the Nordics and Baltics. Let’s shape the future together!

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

We can’t wait to welcome you to NREF 2026 for a day of insights, networking and inspiration!

With the best wishes,
Meelis Kopli
CEO of Corpore Conferences

On behalf of the Nordic Real Estate Forum organisers:
The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers and Corpore Conferences.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”

13.01.2026 Margot Toompark

21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab detailse ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade liikumised ning üürituru olukord.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Koolitus aitab osalejatel mõista, mis mõjutab kinnisvaraturgu ning kuidas neid teadmisi kasutada teadlike otsuste tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal” toimub 21.01.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: 2025. a osteti Tallinnas 1425 uut korterit

13.01.2026 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringu alusel osteti 2025. a Tallinnas 1425 uut korterit. Seda on 105 korteri ehk 8% rohkem kui aasta varem, mil Tallinnas osteti 1320 uut korterit.

Kõige enam tehti ostuotsuseid Haabersti linnaosas, kus 2025. a jooksul osteti 441 korterit, mis on 31% Tallinna uute korterite arvulisest mahust. Haaberstis on palju suuri ja eriilmelisi arendusprojekte. Konkurents Haabrestis on väga tihe ja see on hoidnud hinnad paigal. Püsivad hinnad on ostjaid soosinud.

Haabersti linnaosale järgneb mahult Põhja-Tallinn, kus 2025. aastal osteti 283 uut korterit ehk 20% Tallinna koguarvust. Põhja-Tallinna suure ostude hulga taga on enamuses Kalamaja asum. Kalamaja uued korterid on eranditult suunatud kallima segmendi korterite ostjatele.

Ülejäänud Tallinna linnaosadele jäi ligikaudu pool uute korterite mahust.

2025. aasta korterite ostude arv jäi tagasihoidlikuks, kuid oli siiski laiapõhjaline. Laiapõhjaline ostude maht tähendab, et ostjaid jagus erinevatesse linnaosadesse, erineva hinnaklassi korterite segmentidesse, osteti erineva suurusega kortereid.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: kodulaenu keskmine lepingumaht tegi detsembris suure hüppe

12.01.2026 Adaur.ee

Detsembris sõlmitud kodulaenulepingute keskmine summa oli 172 380, mis on novembri 131 678 euroga võrreldes 30% ja oktoobri 122 349 euroga võrreldes koguni 40% võrra rohkem, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juhi Arthur Taaveti sõnul on keskmine lepingusumma viimase aasta jooksul liikunud 120 kuni 140 tuhande koridoris, mistõttu detsembrikuine 172 tuhat eurot märkimisväärne tõus. “Ühest põhjust välja tuua ei oska ning ennekõike andis väiksem taotluste ja lepingute arv laenutiimile rohkem aega analüüsida ja lõpule viia rohkem keerukamaid suuremahulisemaid taotlusi,” selgitas Arthur Taavet ning lisas, et ka aasta varasema detsembriga võrreldes kasvas keskmine laenusumma enam kui viiendiku võrra.

Bigbanki juhi kinnitusel kujuneski aastalõpu trendiks väiksem arv lepinguid, mida kompenseeris samas lepingusummade kasv. “Sõlmisime küll novembriga võrreldes 5% vähem lepinguid, kuid tänu suurematele lepingusummadele kasvas väljastatud kodulaenude kogumaht eelneva kuuga võrreldes enam kui viiendiku võrra,” kommenteeris Taavet ning tõi lepingute ja taotluste arvu vähenemise üheks põhjuseks tavapärasest pikema pühadeperioodi.

Pangajuhi sõnul on tõus seda märkimisväärsem, et Bigbank on viimase aasta jooksul üha rohkem pannud rõhku nende inimeste koduostude finantseerimisele, kes mõnest suurest välismaiste omanikega pangast laenu ei saa ning seal on pigem tegemist just alla keskmise mahuga lepingutega. “Tihti ei ole probleem inimeses või tema sissetulekutes, vaid suurpankade jäikuses. Lihtne näide on lastetoetused, mida meie arvestame sissetuleku osana, aga mõni teine pank mitte,” selgitab Bigbanki juht erinevusi pankade laenupoliitikas. “Moraal on lihtne – eurod on kõigil pankadel ühesugused, aga pakkumine tasub kindlasti võtta mitmest pangast ning esimene “ei” võib teises pankades muutuda “jah”-iks,” lisas Bigbanki juht.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.12.2025 ja esialgsed 2025. aasta finantstulemused

12.01.2026 Adaur.ee

Fondijuht Viljar Arakase kommentaar

Arvestamata kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusi saavutas EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aastal oma tegevusajaloo parimad majandustulemused. Fondi konsolideeritud üüritulu kasvas võrreldes eelmise aastaga 3,1%, mida toetas eeskätt uute logistikakeskuste ning hooldekodude lisandumine investeerimisportfelli. Fondi kinnisvaraportfelli koguvakantsus püsis madalal tasemel.

Lisaks tulude kasvule mõjutas fondi tulemusi positiivselt intressikulude alanemine, mis tulenes EURIBORi langusest. Fondi pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär oli 2025. aasta lõpus 3,99%, mis on 0,9 protsendipunkti madalam võrreldes aasta varasema tasemega.

Kasvanud üüritulu ja madalamate intressikulude koosmõjul teenis EfTEN Real Estate Fund AS rekordilise vaba rahavoo, millest fondi dividendipoliitika kohaselt oleks võimalik maksta 91 senti brutodividende aktsia kohta, mis on 17% rohkem kui eelmisel aastal. Fondi ettevõtete kontodel olev vaba raha ning refinantseerimisvõimalused annavad fondi juhtkonnale võimaluse teha aktsionäride üldkoosolekule ettepanek maksta dividende veelgi enam – 1,2 eurot aktsia kohta, mis on 8% enam kui aasta varem. Samal ajal on dividendide maksmiseks kavandatav pangalaenude refinantseerimise osakaal väiksem kui eelmisel aastal.

Finantskokkuvõte

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aastal auditeerimata andmetel 32,036 miljonit eurot konsolideeritud üüritulu (2024: 31,079 miljonit eurot) ning 26,805 miljonit eurot EBITDA-d (2024: 26,454 miljonit eurot). Võrreldes eelmise aastaga kasvas üüritulu 3,1% ning EBITDA 1,3%.

Fondi konsolideeritud EBITDA ületas 2025. aastal intressikulusid 4,0 korda (2024: 3,0 korda). Pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär langes aasta lõpuks 3,99%-ni, mis on 0,9 protsendipunkti madalam võrreldes 31.12.2024 seisuga. Kinnisvaraportfelli võlakohustuste teenindamise kattekordaja (DSCR) oli 2025. aastal kokku 2,01 (2024: 1,7).

Fond investeeris 2025. aastal kinnisvaraprojektidesse 11,3 miljonit eurot, s.h hooldekodudesse 6,5 miljonit eurot, Paemurru logistikakeskusesse 2,5 miljonit eurot, Pärnu mnt 102 büroopindade ümberehitusse Tallinnas 567 tuhat eurot. Ülejäänud 1,7 miljonit investeeriti fondi teistesse olemasolevatesse kinnisvarainvesteeringutesse.

2025. aasta lõpu seisuga oli fondi konsolideeritud vakantsus 3,2% (31.12.2024: 2,6%). Suurim vakantsus oli büroosegmendis (14,4%), samas kui logistikasegmendis oli vakantsus vaid 1,4% ja kaubandussegmendis 0,4%.

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aastal korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosamaksed) 13,1 miljonit eurot, mis on 18% rohkem kui eelmisel aastal. Fondi tütarettevõtete kontodel olev vaba raha ning refinantseerimisvõimalused võimaldavad juhtkonna hinnangul tõsta dividendimakset kuni 1,2 euroni (neto), mis on 8,1% rohkem kui eelmisel aastal.

2025. aasta detsembris teenis EfTEN Real Estate Fund AS konsolideeritud üüritulu 2,956 miljonit eurot, mis on 253 tuhat eurot enam kui novembris. Detsembri EBITDA ulatus 2,355 miljoni euroni, kasvades kuuga 79 tuhande euro võrra. Üüritulu kasv tulenes peamiselt kaubanduskeskuste käibeüüridest.

Detsembris viis sõltumatu hindaja Colliers International läbi tavapärase kinnisvarainvesteeringute hindamise, mille tulemusel vähenes fondi kinnisvaraportfelli õiglane väärtus 4,005 miljoni euro võrra (1%). Väärtuse vähenemine oli peamiselt seotud DSV Eesti logistikakeskusega, kus ankurüürniku lahkumine 2026. aasta neljandas kvartalis eeldab tõenäoliselt tulevikus laopindade ümberehitamist.

EfTEN Real Estate Fund AS-i puhasväärtus aktsia kohta oli 31.12.2025 seisuga 20,3217 eurot ning EPRA NRV 21,2676 eurot. Detsembris mõjutasid aktsia puhasväärtust nii kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum (mitterahaline) kui ka plaanitavate dividendide väljamaksmisega seotud edasilükkunud tulumaksukulu kajastamine. Aktsia puhasväärtus vähenes detsembris vastavalt 1,9% (NAV) ja 1,6% (EPRA NAV). Ilma nimetatud erakorraliste mõjudeta oleks fondi aktsia puhasväärtus detsembris kasvanud 0,8%.

EREF_reports_monthly_12.2025

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2025 IV kvartal

12.01.2026 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa- ja ruumiamet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Mainor Ülemiste AS kavandab võlakirjaemissiooni

12.01.2026 Adaur.ee

Mainor Ülemiste AS annab teada oma kavatsusest emiteerida 2026.a jooksul võlakirju. Koostöös Redgate Capitaliga valmistatakse ette võlakirjade programm, mida levitatakse suunatud pakkumisena valitud investoritele Baltikumis.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse Mainor Ülemiste varasemate võlakirjade refinantseerimiseks ja Ülemiste linnaku edasiseks arendamiseks, sealhulgas kolmanda tervisemaja ning Viktor Masingu büroohoone rajamiseks.

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega. Uus Viktor Masingu hoone on planeeritud ettevõtte kasvu toetavaks, kus on paindlikud kontoripinnad, looduslik ja vastutustundlik disain ning kasutatakse nutikaid targa maja lahendusi.

Uue seitsmekorruselise Tervisemaja lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

EfTEN: Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS share as of December 31, 2024, and Preliminary Financial Results for 2025

12.01.2026 Adaur.ee

Comment from Fund Manager Viljar Arakas

Excluding revaluations of investment properties, EfTEN Real Estate Fund AS achieved the strongest operating results in its history in 2025. The Fund’s consolidated rental income increased by 3.1% compared to the previous year, driven primarily by the addition of new logistics centres and elderly care facilities to the investment portfolio. Overall vacancy across the Fund’s property portfolio remained at a low level.

In addition to revenue growth, the Fund’s results were positively affected by a decrease in interest expenses resulting from the decline in EURIBOR. At the end of 2025, the weighted average interest rate on the Fund’s bank loans amounted to 3.99%, which is 0.9 percentage points lower than a year earlier.

As a result of higher rental income and lower interest expenses, EfTEN Real Estate Fund AS generated a record level of free cash flow. In accordance with the Fund’s dividend policy, this would allow for the distribution of gross dividends of 91 cents per share, representing an increase of 17% compared to the previous year. The cash balance held by the Fund’s subsidiaries, together with refinancing opportunities, enables the Fund’s management to propose to the General Meeting of Shareholders the payment of an even 8% higher dividend, compared to last year – EUR 1.2 per share. At the same time, the share of bank loan refinancing planned to finance dividend payments is lower than in the previous year.

Financial overview

Based on unaudited results, EfTEN Real Estate Fund AS generated consolidated rental income of EUR 32.036 million in 2025 (2024: EUR 31.079 million) and EBITDA of EUR 26.805 million (2024: EUR 26.454 million). Compared to the previous year, rental income increased by 3.1% and EBITDA by 1.3%.

In 2025, the Fund’s consolidated EBITDA exceeded interest expenses by 4.0 times (2024: 3.0 times). By year-end, the weighted average interest rate on bank loans decreased to 3.99%, which is 0.9 percentage points lower than as at 31 December 2024. The debt service coverage ratio (DSCR) of the investment portfolio amounted to 2.01 in 2025 (2024: 1.7).

During 2025, the Fund invested EUR 11.3 million in real estate projects, including EUR 6.5 million in care homes, EUR 2.5 million in the Paemurru logistics centre and EUR 0.567 million in the reconstruction of office premises at Pärnu mnt 102 in Tallinn. The remaining EUR 1.7 million was invested in the Fund’s existing investment properties.

As at the end of 2025, the Fund’s consolidated vacancy rate was 3.2% (31 December 2024: 2.6%). The highest vacancy was in the office segment (14.4%), while vacancy in the logistics segment was 1.4% and in the retail segment 0.4%.

In 2025, EfTEN Real Estate Fund AS generated adjusted cash flow (EBITDA less interest expenses and loan principal repayments) of EUR 13.1 million, representing an increase of 18% compared to the previous year. According to management’s assessment, the free cash held by the Fund’s subsidiaries and available refinancing options allow for an increase in the dividend payment of up to EUR 1.2 per share (net), which is 8.1% higher than in the previous year.

In December 2025, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of EUR 2.956 million, which is EUR 253 thousand higher than in November. EBITDA for December amounted to EUR 2.355 million, increasing by EUR 79 thousand month-on-month. The increase in rental income was mainly driven by turnover-based rents in shopping centres.

In December, an independent valuer, Colliers International, carried out the regular valuation of the investment properties, as a result of which the fair value of the Fund’s real estate portfolio decreased by EUR 4.005 million (1%). The decrease in value was mainly related to DSV Estonia logistics center, where the departure of the anchor tenant in the fourth quarter of 2026 is likely to require future reconstruction of warehouse premises.

As at 31 December 2025, the net asset value (NAV) per share of EfTEN Real Estate Fund AS was EUR 20.3217 and EPRA NRV EUR 21.2676. In December, the NAV per share was negatively impacted by the loss from the non-monetary revaluation of investment properties and by the recognition of deferred income tax expense related to the planned dividend distribution. As a result, NAV and EPRA NAV decreased by 1.9% and 1.6%, respectively, during December. Excluding the aforementioned exceptional impacts, the Fund’s NAV per share would have increased by 0.8% in December.

EREF_reports_monthly_12.2025

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Rahandusministeerium: Hinnatõus taandus detsembris pea aasta madalaimaks

09.01.2026 Kristjan Pungas

Alates sügisest on hinnatõus hakanud taanduma, aeglustudes detsembris pea aasta madalaimale tasemele.

Hinnalangust on soosinud eelkõige väliskeskkond – nafta on viimaste aastate odavaim, gaasi hind alanemas ning euro dollari suhtes tugevnenud. Tugevam euro on pidurdanud ka tööstuskaupade hinnatõusu, mis on viimastel kuudel jäänud alla 1 protsendi. Elektri börsihind oli mullu COVIDi-järgse perioodi madalaim, võimaldas pakkuda soodsamat elektrit siinsetele kodutarbijatele.

Toidutoormete hinnad on samuti hakanud suviselt kõrgtasemelt alanema. Suuremal määral on langenud mahla ja kakao hinnad. Peamiste toidugruppide lõikes on kasvanud toodangu ja suurenenud varude mõjul viimastel kuudel välisturgudel enim alanenud piimatoodete hinnad. See on võimaldanud ka siinsetel jaekettidel pakkuda suuremaid allahindlusi. Kui suvekuudel oli toiduhindade aastane tõus ligi 9 protsenti, siis detsembris aeglustus see 5,6 protsendini. Toiduainete hinnatõusu aeglustumine jätkub ka sel aastal.

Eelarvepositsiooni tugevdamiseks ja kasvanud julgeolekukulude katmiseks kehtestatud maksumeetmed avaldasid mullu oma mõju ka inflatsioonile. Käesoleval aastal maksumeetmete panus hinnatõusu väheneb, sest inflatsiooniarvestusest langeb välja mootorsõidukimaksu ning kõrgema käibemaksumäära mõju. Aasta alguses tuleb siiski arvestada kõrgemate aktsiisimääradega alkoholile, tubakale ja energiatoodetele. Majandust turgutava mõjuga on tulumaksureformi jõustumine, mis võimaldab majapidamiste tarbimiskulutusi suurendada.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 4,1 protsendini. Aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 4,8 protsenti. Euroalal aeglustus hinnatõus esialgsel hinnangul 2 protsendini, eelkõige energiahindade languse mõjul.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Majutusettevõtetes peatus novembris 7% enam välisturiste

09.01.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta novembris majutusettevõtetes 254 989 turisti, mida on 3% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 7% enam, siseturistide arv ei kasvanud.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul olid ligi pooled 2025. aasta novembris Eesti majutusettevõtete külastajatest välisturistid ja pooled siseturistid, vastavalt 127 273 välis- ja 127 716 siseturisti. „2019. aasta novembrile jäi välisturistide arv siiski 13% alla. Siseturiste oli kriisieelse novembriga võrreldes rohkem (10%), nagu on olnud ka varasemates kuudes,“ täpsustas Pukk.

Soome turiste oli vähem, Läti turiste rohkem kui aasta varem

Enim saabus välisturiste Soomest (ligi 40 900), Lätist (25 600), Suurbritanniast (6100), Saksamaalt (5800) ja Leedust (5300). Majutusettevõtetes peatunud Soome turiste oli 1% vähem ja Läti turiste 17% rohkem. Leedu turiste oli 3% rohkem, Suurbritannia turiste 18% ja Saksamaa turiste 23% rohkem kui 2024. aasta novembris.

Suur osa majutatud välisturistidest olid novembris puhkusereisil (75%), 20% välisturistidest tööreisil. Välisturistidest 76% ööbis Harju maakonnas ning peamiselt majututi Tallinnas. Populaarsuselt järgnesid Pärnumaa (11%), Tartumaa (6%) ja Ida-Virumaa (2%) ning Saare maakond (2%).

Ööbinud siseturistidest oli sarnaselt eelnevale aastale ka 2025. aasta novembris 69% puhkuse- ja 22% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (35%), järgnesid Pärnumaa (14%), Tartumaa (11%) ja Ida-Virumaa (11%). 6% siseturistidest ööbis Saaremaal, 5% aga nii Läänemaal, Lääne-Virumaal kui ka Valgamaal.

Novembris said külastajad peatuda 934 majutuskohas

Turistid viibisid majutusettevõtetes kokku 460 390 ööd, neist 254 053 olid välisturistide ja 206 337 siseturistide ööbimised. „Ööbimisi kokku oli 3% enam kui aasta varem samas kuus, välisturistide ööbimisi oli 5% enam ja siseturistide ööbimisi sama palju kui aasta varem samas kuus,“ sõnas Pukk.

Novembris said külastajad peatuda 934 majutuskohas. Turistide kasutuses oli ligi 22 200 tuba ja 50 800 voodikohta, täidetud oli 42% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 48 eurot inimese kohta, mis oli 3% kallim kui 2024. aasta novembris.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetelt, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 09.01 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KV.EE: Korteriturul on ostja jaoks soodne aeg

09.01.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 2025. a detsembris müügiks keskmiselt 4325 korterit. Seda on 5,6% vähem kui aasta tagasi. Korterite müügipakkumiste arv on suur, kuid liikumas vähenemise suunas. Endiselt lai valikuvõimalus kerkima hakanud hindade juures loob koduostjale soodsa ostumomendi, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite müügipakkumist on viimaste kuude jooksul jäänud vähemaks. Pakkumise vähenemise taga on osalt aktiivne ostuturg, mida näitab suur korterite ostu-müügitehingute arv. Lisaks väheneb korteripakkumine hooajaliste tegurite tõttu,“ selgitab Tarvo Teslon korterite müügipakkumise trende.

Korterite müügipakkumiste hind tüürib tugeva tõusu suunas. Portaali KV.EE Tallinna korteripakkumiste keskmine hind oli 2025. a detsembris 3884 €/m² ehk aastatagusest 7,8% rohkem.

„Pakkumisel olevate korterite keskmine hind on läinud kiiresti üles, sest pakkumises on rohkem kalleid Kesklinna-Kalamaja kortereid. Samaväärse korteri keskmine pakkumishind kasvab mõõdukamas tempos. Pakkumishindade kasvu julgustab tehingute hindade kasvule asumine,“ analüüsib Tarvo Teslon korterihindade arenguid.

Juba kaks kvartalit plussis olev majanduskasv ja pisut positiivsemad edasised ootused majanduse üldpildi osas ütlevad, et elamispindade hinnalanguse oht on muutunud ebaoluliseks. Kõrgel püsiv tööhõive, hoogne laenupakkumine, alla tulnud intressimäär, palgakasv ja taastumas tarbijakindlus on nii korteriturule üldisemalt kui hindadele andmas tugevamat baasi.

„Koduostjate jaoks on siin ühene järeldus – osta kohe, sest ostu edasi lükkamine teeb selle kallimaks. Hinnalanguse ootamine ei ole võitja strateegia. Ostjat soosib täna lai valikuvõimalus erineva asukoha, hinna ja muude kvaliteediomadustega objektidest ning mõistlikud laenutingimused,“ soovitab Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: Hinnad langesid detsembris teist kuud järjest

09.01.2026 Liis Elmik

Hinnad alanesid detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,6% võrra. Novembris kahanes hinnatase 0,2%. Hindade langus oli detsembris laiapõhjaline ning kõigi suuremate kaubagruppide hinnad alanesid. Nii toit, eluasemega seotud kulud kui ka transport muutusid odavamaks.

Hinnasurved majanduses on vähenenud ning maksutõusude mõju on taandunud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on üha vähem neid ettevõtteid, kes plaanivad järgmistel kuudel hindu tõsta. Kõige suurem on selle küsitluse järgi hinnasurve endiselt toidupoodides.

Hinnamuutustest valdkondade põhiselt

Toidu hind kahanes aasta viimasel kuul 1,4% võrra ning kõigi suuremate toidugruppide hinnad langesid. Kõige rohkem odavnesid puuviljad ja või. Toidukaupluste kasumlikkus on oluliselt vähenenud. Toidutoorme odavnemine annab aga võimaluse poodide kasumlikkust tõsta.

Üüri hind vähenes kuuga 0,2% võrra. Üüripakkumiste keskmine hind on Tallinnas 14 eurot ruutmeetri kohta ja see ei ole viimase aasta jooksul oluliselt muutunud. Elekter odavnes detsembris märgatavalt, sest ilm oli tuuline ja keskmisest soojem. Korras välisühendused võimaldasid importida soodsamat elektrit Soomest.

Riided ja jalatsid odavnesid detsembris kuuga 1,4%. Allahindluskampaaniad on Eestis muutunud suuremaks ja ajaliselt pikemaks. Tugeva konkurentsi ja kidura müügi tõttu olid rõivad ja jalanõud detsembris 6,6% odavamad kui aasta varem.

Mootorikütused odavnesid 4,4% võrra. Toornafta hind langes, sest naftat on turul piisavalt. Kuigi Venezuela on suurima naftavaruga riik, on nende naftatoodang tänu alainvesteerimisele ja sanktsioonidele praegu vaid murdosa maailma kogutoodangust. Ootused nafta pakkumise kasvu kohta tulevikus on nafta hinda viimastel päevadel siiski veidi alla toonud.

Koolivaheaeg ja pikad pühad soodustasid reisimist. See tõi kaasa lennukipiletite ja pakettreiside hooajalise kallinemise.

Tagasivaade 2025. aastale

2025. aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 4,8%. Kõige suurema panuse andis hinnatõusu toit, mis kallines aastaga 6,9%. Riiklikud tasud ja maksud moodustasid rohkem kui poole kogu aasta hinnatõusust. 2026. aastal kasvavad hinnad oluliselt vähem, üle 2%, sest riiklike maksude mõju hindadele on oluliselt väiksem kui eelmisel aastal.

Kaalutud keskmine netopalk tõuseb sel aastal Swedbanki prognoosi järgi 11% võrra. Seega peaks palgasaajate reaalne ostujõud tänavu oluliselt tõusma. Sissetulekute oodatav kasv on juba toonud kaasa nii tarbijate kui kaupmeeste kindlustunde tõusu.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KIK: Korteriühistud saavad küsida toetust elektriautode laadijate paigaldamiseks

09.01.2026 Adaur.ee

Korteriühistud saavad Keskkonnainvesteeringute Keskusest toetust elektriautode laadijate rajamiseks kortermajade juurde. Elektriautode arv kasvab kiiresti – prognooside järgi on viie aasta pärast Eesti teedel juba üle 30 tuhande elektriauto. 

Elektriauto laadimispunktide rajamiseks saab toetust taotleda enamikes Eesti piirkondades, välja arvatud Tallinnas ja selle lähiümbruses (piirkondade kaart ja loend) ning Tartu linnas. Riiklikku tuge pakutakse seal, kus turg veel iseseisvalt ei toimi.

Toetuse taotlemine on lihtne

Suurte projektide puhul on rahastuse taotlemine sageli suhteliselt keeruline, kuna tuleb läbi viia hanked ning sellega on seotud palju dokumente. Asjaajamise lihtsustamiseks makstakse elektriautode laadimispunktide toetust ühikhinna alusel – see tähendab, et konkreetsetele tegevustele on ette nähtud kindlad summad ja hankeid ei kontrollita, lihtsalt peab välja ehitama laadimispunkti. Näiteks, kui laadija hind on ühikuhinnaga võrdne, siis ühistu ei pea midagi lisaks maksma.

Kui korteriühistu on võimalusest huvitatud, on esimene samm läbi mõelda, mitu laadimispunkti on vaja rajada, kui suurt elektrivõimsust on selleks tarvis ja millisesse asukohta soovite laadijad rajada.

Kui palju saab toetust?

KIKi projektikoordinaatori Lilian Olle sõnul on uue aasta alguse seisuga taotlusvooru eelarvet veidi alla 800 000 euro. „Seega julgustame kõiki huvitatud korteriühistuid toetusvõimalust ära kasutama. Korteriühistud saavad valida, kas soovivad oma kinnistule rajada avalikke, poolavalikke või erakasutuses laadijaid. Laadijad sobivad nii elektriautode kui pistikhübriidide laadimiseks.“

Toetuse suurus sõltub sellest, mitu laadijat rajatakse. Näiteks, kui korteriühistu soovib rajada kaheksa laadimispunkti, saab nende rajamiseks toetust 6056 eurot, lisaks 6448 eurot nelja laadija paigaldamiseks ja 370 eurot koormusjaotuse süsteemi rajamiseks. Sellise näite puhul on kogu toetuse suurus 12 874 eurot. Vajadusel saab lisaks küsida toetust võrguühenduse elektrivõimsuse suurendamiseks.

Kui korteriühistu on võimalusest huvitatud, on esimene samm läbi mõelda:

mitu laadimispunkti on vaja rajada;
kui suurt elektrivõimsust on selleks tarvis;
millisesse asukohta soovite laadijad rajada.

On oluline, et kortermaja peab olema ehitatud või renoveeritud enne 10. märtsi 2021 ja selle juures peab olema vähemalt kümme tavalist parkimiskohta. Lisaks saavad toetust küsida kohalikud omavalitsused, et paigaldada avalikke kiirlaadijaid, mis asuvad 300 meetri ulatuses kortermajadest. Toetus makstakse välja pärast projekti lõpetamist.

Eesti Korteriühistute Liit manitseb: kõiki eluruume tuleb kütta

09.01.2026 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et krõbeda talvekülmaga ei tohiks eluruumides langeda temperatuur alla +18 kraadi. Liidu hinnangul peaks kõigile korteritele kehtima kütmise kohustus, sõltumata sellest, kas korteris parasjagu elatakse või mitte. „Korteriühistud on talviti hädas kütmata korteritega, mille omanikud ei taha kas kõrgete küttearvete kartuses või muul põhjusel oma eluruume kütta, eriti juhul, kui nad ise seal ei ela,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema hinnangul tähendab ruumide kütmata jätmine nii enda kui ka teiste korteriomanike vara kahjustamist.

Mardi rõhutas, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus kohustab korteriomanikku hoidma oma korteris sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi säilimise ning võimaldab teistel omanikel oma eluruume kasutada sihtotstarbeliselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. „Eluruumi mõistlikuks temperatuuriks loetakse vähemalt +18 kraadi, kuid igapäevaselt eluruumidega tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see olla pigem +20, +21 kraadi,“ selgitas Mardi.

Ta pani korteriomanikele südamele suhtuda kortermajja heaperemehelikult, et vältida kahjustusi, mille likvideerimine võib hiljem osutuda väga kulukaks. „Kütmata ruumides võivad torud külmuda ja puruneda, tekib liigniiskus, hallitus ning ulatuslikud niiskuskahjustused. Selliste probleemide kõrvaldamine on sageli oluliselt kallim kui mõistliku temperatuuri hoidmine ka külmematel kuudel,“ hoiatas ta.

Küttekulude kokkuhoiu võimalusena näeb liit eelkõige kortermajade renoveerimist ja energiatõhusamaks muutmist. „Kui keegi soovib tõesti küttekuludelt kokku hoida, tuleks seista selle eest, et maja saaks renoveeritud. Tervikrenoveeritud kortermajad võimaldavad küttekuludelt kokku hoida umbes 50%, küttesüsteemid on kaasaegsed ja energiasäästlikud ning boonuseks on parem sisekliima ja elamu kaunis väljanägemine,“ ütles Mardi. Ka iga korteriomanik saab ise panustada sellesse, et soojusenergia levik kodus oleks võimalikult tõhus. „Üks lihtne, kuid oluline soovitus on mitte paigutada radiaatori ette rasket diivanit ega massiivseid aknakatteid, mis takistavad soojuse levikut,“ märkis Mardi.

Lisaks tuleb arvestada talvistest oludest tingitud laiaulatuslike kriisidega. „Korteriühistu koosolekutel tuleks aegsasti arutada valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks, näiteks vee-, elektri- või kaugküttekatkestusteks,“ sõnas Mardi. „Kõige olulisem on, et korteriühistu toimiks. See eeldab, et juhatus teavitab korteriomanikke ühistus toimuvast ja ühistut puudutavast, kuid sama oluline on ka korteriomanike enda vastutus – märgata ohuolukordi ja teavitada neist viivitamata juhatust või haldurit, mitte jääda ootama, et keegi teine sekkub.“ Mardi sõnul algab kriisiga toimetulek ennekõike siiski igaühest endast. „Igal perel peaks olema kodus elementaarne vee- ja toiduvaru ning läbimõeldud plaan juhuks, kui kriisiolukorras ei ole võimalik iseseisvalt toime tulla,“ pani Mardi korteriomanikele südamele.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Veel jõuad registreerida koolitusele „Kinnisvaramaakleri ABC“

09.01.2026 Margot Toompark

Soovid paremini mõista kinnisvaraturu toimimist, hallata oma vara teadlikumalt või alustada karjääri kinnisvaramaaklerina? Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ annab tervikliku ja praktilise ülevaate kinnisvaravaldkonnast ning loob tugeva aluse edasiseks tegutsemiseks.

Nelja õppepäeva jooksul käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust. Koolitusel osalejad saavad selge arusaama kinnisvaratehingute protsessist ning praktilised teadmised, mida saab kohe rakendada.

Koolitust viivad läbi kinnisvarajurist Evi Hindpere, kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, arendusjuht Kristjan Lood ja Aasta maakler 2020 Kaido Kaljuste.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 12.–15.01.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.