Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EIS: Vähekindlustatud lasterikkad pered saavad taotleda kodutoetust alates 8. septembrist

29.08.2025 Adaur.ee

Alates 8. septembrist saavad kolme- ja enamalapselised vähekindlustatud pered taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) uuenenud tingimustel kodutoetust elamistingimuste parandamiseks. Tõusnud on toetuse suurus ja laienenud sihtrühm.

Kodutoetust saavad pered, kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Näiteks kui kodus puudub pesuruum või see on amortiseerunud, maja fassaad vajab soojustamist, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on süttimisohtlik.

Toetatakse nii perele kodu ostmist kui ka uue elamu püstitamist, samuti perele kuuluva eluruumi laiendamist ja renoveerimist. „Toetuse siht on põhjalikud tööd elamistingimuste kaasajastamiseks, ei kaeta kulutusi tööriistadele, kodutehnikale, mööblile vm sisustusele,“ ütles EISi eraisiku toetuste juht Kersti Saar. Lisaks tõi Saar välja, et toetust saab kasutada ainult nendeks kuludeks, mis tehakse pärast toetuse saamist: „Enne rahastamise otsust tehtud kulutusi ei saa me hüvitada, erandiks on ehitusprojekti koostamise kulu ning eluruumi ost taotluse läbivaatamise ajal.“

Taotlust saab esitada riiklikus e-toetuse keskkonnas, mida haldab Riigi Tugiteenuste Keskus. Taotlemine on avatud 8. septembril kl 11st 20. oktoobri lõpuni. Vastu võetakse kõik selles ajavahemikus esitatud taotlused. Rahastamise aluseks pole taotluse esitamise järjekord, vaid selle sisu: kui palju kasvab peres kuni 19-aastaseid lapsi, keda elamistingimuste parandamine mõjutab; kui suur on pere sissetulek; kui põhjalikke töid on elamistingimuste kaasajastamiseks vaja teha. Taotlusi võetakse vastu üle Eesti ja kõigi piirkondade taotlusi käsitletakse võrdselt, määrav on pere olukord.

Toetuse määramisel arvestatakse, kui suur oli pere 2024. aastal saadud maksustatav brutotulu pereliikme kohta kuus. Võrreldes varasemaga on tõusnud sissetulekumäär, mille alusel saab toetust taotleda – senise 450 euro asemel on piiriks nüüd 550 eurot pereliikme kohta kuus.

Toetust saab taotleda kuni kaks korda. Esmakordsel taotlemisel oli toetuse suurus seni kuni 10 000 eurot, nüüd on see tõusnud kuni 12 000 euroni. Teistkordsel taotlemisel on toetussumma suurenenud 5000 eurolt 6000 euroni.

Pered, kes said toetust enne 26. novembrit 2019 ja ei ole pärast seda uut toetust saanud, loetakse esmakordseks taotlejaks ning neil on õigus toetust küsida kahel korral. Kui aga perele on toetust eraldatud esimene kord enne 26. novembrit 2019 ja teine kord pärast seda, on perel õigus toetust taotleda veel ühe korra. Varem toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud.

Kui projekti kogumaksumus ületab toetuse määra, peab taotleja katma projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuga ning tõendama omaosaluse olemasolu. Projekti elluviimise tähtaeg on kaks aastat alates taotluse rahastamise otsusest.

Taotlusvooru eelarve on 2,58 miljonit eurot ja seda rahastatakse riigieelarvest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistikaamet: Majandus kasvas teises kvartalis 0,9%

29.08.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 10,5 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja.

Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid

Lisandväärtus kasvas teises kvartalis sarnaselt mullusele teisele kvartalile 0,3%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Kõige kiiremini suurenes lisandväärtus valitsemissektoris – 2,6%. Mittefinantsettevõtete lisandväärtus vähenes 0,1%, finantssektoris aga 0,7%.

Maksulaekumine oli teises kvartalis kõrge, seda eelkõige käibemaksu toel. Seetõttu kasvasid netotootemaksud hinnamõjusid arvesse võttes 4,9%. Erinevalt esimese kvartali vähenemisest oli teise kvartali maksude panus SKP-sse eelmise aastaga võrreldes samal tasemel.

Eratarbimine kasvas teises kvartalis 0,9%. Kõige enam suurenesid kodumajapidamiste kulutused kindlustus- ja finantsteenustele. Samuti kasvasid tuntavalt väljaminekud infole ja sidele; vabale ajale, spordile ja kultuurile ning kodusisustusele. Kahanemist näitasid vaid üksikud kulugrupid: eelkõige vähenesid kulutused majutusele ja toitlustusele ning transpordile.

Valitsemissektori lõpptarbimine kasvas viimase nelja kvartali kiireimas tempos – 2,4%.

Investeeringud jäid samaks, väliskaubandus jätkas kasvu

Investeeringud jäid teises kvartalis eelmise aasta sama aja tasemele, vähenedes 0,3%. Mittefinantsettevõtete investeeringud vähenesid 8,1%, teised sektorid näitasid aga kasvu. Finantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud suurenesid vastavalt 10% ja 10,1%. Kodumajapidamiste investeeringud kasvasid 7,2% ja mittetulundussektoris 8,5%. Suurima positiivse mõjuga olid valitsemissektori suurenenud investeeringud masinatesse ja seadmetesse (sh kaitseotstarbelised). Suurima negatiivse mõjuga olid mittefinantsettevõtete kahanenud investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse.

Väliskaubandus jätkas kasvu: eksport suurenes 1,6% ja import 2,4%. Müürsepp tõdes, et väliskaubandus on kasvanud neli kvartalit järjest. „Netoeksport jäi 168 miljonit euroga plussi, mis on parim näitaja pärast 2023. aasta esimest kvartalit,“ lisas ta.

Kaubaveos ületas ekspordi kasv impordi oma. Kaubavahetuse suurenemist toetasid enim mootorsõidukid ja transpordivahendid, metalltooted ja mitterahakuld. Teenuste osas jäi ekspordi 0,5% suurenemine impordi 4,5% kasvule alla. Kasvu vedasid äriteenused, arvutiteenused ja maanteetransport. Negatiivse mõjuga olid peamiselt ehitusteenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 0,5%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Coop Pank: Esimene kodu: kas osta või üürida ja mida tasub enne otsust teada?

29.08.2025 Adaur.ee

Sügise lähenedes hakkavad paljud õpinguid või tööelu alustavad noored otsima oma esimest kodu. Ent kas tasub kohe kinnisvara soetada või on targem alustada üürikorteriga? Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova ja Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe selgitavad, milline on hetke turuolukord ning mis argumendid räägivad nii ostmise kui üürimise kasuks.

Eestlased on läbi aegade olnud kinnisvarausku ning kodu omamine on paljude jaoks olnud põhivajadus, mille abil ka oma vara kasvatada. Siiski ütleb Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe, et Z-generatsioon kipub koduostu edasi lükkama ja eelistab elada hoopis üürikodus, sest see ei nõua noorelt märkimisväärseid stardikulusid.

„Sissemakse võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse, lisaks igakuised hooldus-, kindlustus- ja remondikulud,“ räägib Uibomäe. Kuigi üürimine eeldab alguses oluliselt väiksemat väljaminekut ja pakub paindlikkust elukoha valikul võib see tema sõnul siiski kujuneda kulukamaks kui igakuine kodulaenumakse. Eriti praegu, kui euribor soosib justnimelt kodu ostmist.

Seda kinnitab ka Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova, kelle sõnul on ainuüksi viimase aastaga võimalused kaldunud märgatavalt laenuga ostjate kasuks – euribor on aastaga langenud 3,55% pealt 2,09% peale ehk 1,46% võrra. See tähendab, et kodulaenu kuumakse näiteks 100 000 euro suuruse laenujäägi juures on 86 euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Aastas tähendab see 1032 euro suurust võitu.

Kinnisvara üürihinnad lähenevad taas laenu kuumaksetele

Kinnisvara24 statistika näitab, et kodulaenu kuumakse näiteks ühe-kahetoalisel heas seisukorras korteril Tallinnas ja Tartus on sarnases suurusjärgus samaväärse kodu üüriga.

Näiteks ostes Tallinnas järelturult 100 000 eurose 2-toalise korteri, tuleb igakuiseks laenumakseks veidi üle 400 euro. Samaväärse üürikorteri eest tuleb aga nii pealinnas kui ka ülikoolilinnas välja käia 500 ja sageli ka enam eurot.

Uibomäe sõnul saab kinnisvara nii ostes kui ka üürides noorte puhul määravaks selle hind, asukoht ja seisukord. Nii lähevad hästi kaubaks 2–3-toalised heas seisukorras korterid, kust korralik ühendus linna teiste piirkondadega. Kuigi huvi tuntakse nii järelturu kui ka uusarendustes asuvate korterite vastu, jõutakse tänavu viimaste puhul tehinguni harvem, sest hind on kõrge.

„Lisaks otsivad ostjad üha enam kodusid, mis pakuvad kombinatsiooni praktilisest elamismugavusest ja investeerimispotentsiaalist – näiteks korterid, mida hiljem on lihtne välja üürida ja mille väärtus tõenäoliselt kasvab,“ selgitab ta.

Ka Ossipova toob välja, et kui esimene kodu jääb ühel hetkel väikseks, kuid laenujääk selleks ajaks märkimisväärselt vähenenud ja kinnisvara väärtus jällegi tõusnud, loob see võimaluse anda senine korter üürile, panna see lisatagatiseks või müüa kasumiga maha ning kasutada teenitud raha uue kodu ostmiseks. „Korterit üürides sellisest kapitalikasvust osa ei saa ja kui ühel hetkel tekib vajadus suurema pinna järele, siis tuleb leida omakapital säästudest või jätkata üürimist,“ sõnab Ossipova.

Mida noored ostavad?

Coop Panga viimaste aastate laenustatistika näitab, et noored koduostjad valivad esimeseks koduks valdavalt heas seisukorras kinnisvara, kuhu saab kohe sisse kolida ja mis lisainvesteeringuid ei vaja.

Koguni 85% kõigist Coop Panga kodulaenu võtnud 18–25-aastatest on valinud just heas seisus, renoveeritud või uue kinnisvara. Sageli on valitud vanemaid maju, kus korterid on ühest küljest odavamad, aga võivad olla ka isikupärasemad – koguni 80% kõigist noorte ostetud kodudest on valminud enne 2000ndat aastat.

Noorte praktilisust näitab ka tubade arv – nii on 58% endale soetanud 1–2-toalise korteri. „Väiksem tubade arv vähendab ühest küljest ülalpidamiskulusid, teisalt aga on märk sellest, et suuremates linnades on kinnisvara hinnad kõrgemad ja tuleb leida kompromiss kodu suuruse ja ostuhinna vahel,“ sõnab Ossipova.

31% noorte ostetud kodudest on 3-toalised ja 11% nelja ning enama arvu tubadega. Suuremaid elupindu soetavad noored valdavalt väiksemates linnades ja väikeasulates, samas kui väiksemad elupinnad on valdavad Tallinnas ja Tartus.

Üllatavalt selgub Coop Panga statistikast, et paljud noored näevad Tallinna kõrval pikaajalist tulevikku ka väiksemates asulates. Kui 42% noortest on oma esimese kodu soetanud Tallinna ja 9,7% Tartusse, siis koguni 48,3% on kinnisvara ostnud mujale Eestis.

Kuni 25-aastase koduostja keskmine kodulaenu summa Coop Pangas ulatub ligemale 85 000 euroni. Kui näiteks Tallinnas jääb keskmine laenusumma 103 300 juurde, siis mujal Eestis on see ligemale 65 200 eurot ehk umbes 37% madalam.

Suurem paindlikkus tuleb üürimisest

Mõningatel juhtudel võib siiski ka üürimine osutuda paremaks valikuks. Seda iseäranis olukorras, kus on teada, et elukoht jääb ajutiseks ja tulevikus plaanitakse püsivamalt mujale kolida. Näiteks 2–3 aastaks teise linna õppima või tööle minnes võib üürikorter olla rahaliselt ja praktiliselt mõistlikum.

„Rusikareeglina võib öelda, et kui kodus on plaanis elada kauem kui 5 aastat, siis on mõistlikum see osta ja kui lühemat aega, siis võib üürimine olla targem valik,“ näitlikustab Ossipova.

Naine istub rõdul padja najal, vaatab naeratades telefoni ning töötab sülearvutiga.
Üürikorteriga käib kaasas ka teatav mugavus. Lisaks sellele, et elukohta on võimalik vahetada vaid mõnekuulise etteteatamisega, ei pea üürnikuna oma pead vaevama näiteks maamaksu, korteriühistu teemade ega ka suuremate remondi- ja parandustöödega. „Kui igakuine üür ja kommunaalkulud on tasutud ja korter heaperemehelikult hoitud, siis sellega kohustused enamasti piirduvadki,“ toob Ossipova välja.

Vanemad saavad toetada kui sissetulekuid või omaosalust napib

Üürikorter võib olla vajalik samm ka siis, kui keskendutakse täielikult õpingutele ehk noorel pole peale vanemate toetuse täiendavat sissetulekut. Iseseisvalt kodulaenu taotlemiseks peab olema kindel sissetulek. Enamasti vaatavad pangad viimase kuue kuu sissetulekuid ja jälgivad, et katseaeg töökohal oleks läbitud. Viimane on tähtis eelkõige esimese töökoha puhul.

Kui noore sissetulek ei ole veel piisav, et üksi kodulaenu saada, võib olla lahenduseks, et üks vanematest võtab alguses koos lapsega vastutuse laenu eest ehk esialgu tasuvad laenumakseid laps ja vanem koos või katab vanem neid üksi. Kui noor on lõpuks valmis laenu iseseisvalt tasuma, on võimalik vanem laenulepingust eemaldada. Selleks hindab pank uuesti noore maksevõimet ja usaldusväärsust.

Enim seisavad noored koduostjad silmitsi aga vajaliku omaosalusega. Uibomäe sõnul on just suur sissemakse põhjuseks, miks jäädakse üürikorterisse. Kodu laenuga ostes peab omaosalus olema enamasti vähemalt 15%, kuigi näiteks EIS-i käendusega võib see olla ka 10%. 100 000 eurot maksva korteri puhul tähendab see 10 000 – 15 000 euro suurust sissemakset. Lisaks lihtsustab tõmbekeskustest väljaspoole kodu rajamist ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaaslaen, mis aitab katta omafinantseeringu nõuet kuni 50% ulatuses kodulaenu summast.

Ossipova sõnul saavad vanemad ka omafinantseeringuga lapse iseseisva elu algust toetada. Kui lihtsaim võimalus on toetada noori rahaliselt, siis teine võimalus on kasutada oma isiklikku kinnisvara lapse kodulaenu tagatisena. Nii ei pea vanem raha välja käima, kuid nende vara aitab noorel vähendada omafinantseeringu nõuet.

Statistikaamet: Juulis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus

29.08.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta juulis 929 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas müügimaht 1%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak kirjeldas, et kui juunis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, siis juulis kasv aeglustus 1% juurde. „Juulis suurenes eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka juulis ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 6% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning 2% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügimaht vähenes 8% nii majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes kui ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad). Samuti kahanes müügimaht 3% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes*. Tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jäi müügimaht eelmise aasta tasemele.

Juuniga võrreldes vähenes juulis jaekaubandusettevõtete müügimaht 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel kahanes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 2%.

Selle aasta esimese seitsme kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%.

*Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvara täiendkoolitus – tule ja arenda oma oskusi

29.08.2025 Margot Toompark

Kinnisvara täiendkoolitus toimub neljal õppepäeval 27.10–04.11.2025. Koolitus on suunatud kõigile, kes soovivad süvendada oma teadmisi kinnisvarast, ning on suurepärane võimalus kinnisvaramaakleritele, -spetsialistidele ja -hindajatele enesetäienduseks ja kutseeksami ettevalmistuseks.

Koolituse käigus käsitleme kinnisvaraõigust, pärimisõigust, rahapesu tõkestamist, võla- ja asjaõigust, kindlustamist, andmebaase ja registreid, turuanalüüsi, finantseerimist, hindamist, detailplaneeringuid ning maakleritegevust. Koolitajateks on oma ala tippspetsialistid: Evi Hindpere, Darja Sudarinen, Sandra Dõba, Andres Teder, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle, kui:

soovid arendada oma teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
otsid värsket majanduslikku vaadet kinnisvaraturule;
tahad pakkuda oma klientidele veelgi kvaliteetsemat teenust;
soovid saada paremaks maakleriks ja sooritada edukalt kutseeksami.

Koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 27.10-04.11.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Tule ja loo tugev vundament edukaks kinnisvarakarjääriks!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara AS valmistub võlakirjade avalikuks pakkumiseks

28.08.2025 Adaur.ee

Arco Vara AS annab teada oma kavatsusest emiteerida 2025. aasta septembris võlakirju. Pakkumise täpsed tingimused ja ajakava avalikustatakse lähiajal.

Avaliku võlakirjapakkumise eesmärk on rahastada eelkõige uut arendusprojekti – Luhteri Kvartalit – ning laiendada ettevõtte investoribaasi. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas.

Seoses sellega korraldab Arco Vara 10. septembril 2025 Tallinnas, Luhteri Kvartalis, sügisese investorürituse, kus räägitakse kinnisvaraturu trendidest, võlakirjadest väikeinvestori portfellis ning antakse sissevaade Arco Vara tegevusse ja tulevikuplaanidesse. Üritusel tutvustatakse ka lähemalt kavandatavate võlakirjade tingimusi ning osalejatel on võimalus kohapeal tutvuda Luhteri Kvartali arendusprojektiga. Üritus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Kristina Mustonen, Arco Vara tegevjuht, kommenteerib:

„Avalik võlakirjade emissioon annab Arco Varale võimaluse kaasata kapitali otse inimestelt, kes usuvad meie visiooni ja soovivad olla osa meie järgmise etapi kasvust. Luhteri Kvartal on hea näide sellest, kuidas kvaliteetne linnakeskkond, arhitektuur ja keskkonnateadlikkus saavad kokku – investorüritus seal on suurepärane võimalus vaadata meile otsa, küsida küsimusi ja näha tulevikku oma silmaga.“

Võlakirju on plaanis avalikult pakkuda üksnes Eestis ning pakkumise eelduseks on prospekti kinnitamine Finantsinspektsiooni poolt. Prospekti kinnitamisest ja võlakirjade pakkumise alustamisest, sh märkimistingimustest, annab Arco Vara teada eraldi teatega.

Käesolev teade on üksnes informatiivse eesmärgiga võimaliku tulevase pakkumise kohta. Teadet ei tohiks käsitleda pakkumisena müügiks ega üleskutsena võlakirjade ostmiseks ning samuti ei toimu mingil juhul võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti, teabe- või muu pakkumisdokumendi kinnitamist, registreerimist või avaldamist õigusvastane.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Bigbank: Palgaralli jätk tõotab ka hinnatõususpriraali kordust

28.08.2025 Raul Eamets

Kui uskuda täna avaldatud II kvartali keskmise palga numbreid, siis läheb meil väga hästi. Isegi ülihästi. Eesti keskmine palk oli II kvartalis 2284 eurot, Tallinnas koguni 2646 eurot. Kui nüüd andmetes kuskil mingit viga ei ole, siis teeb see keskmise palga aastakasvuks 13,8%, Tallinnas 10,5%. See on väga kiire palgakasv, mis tõstab silmnähtavalt inimeste reaalseid sissetulekuid, sest hinnatõusu numbrid jäävad kaugele maha. See on ka põhjus, miks valitsus rõõmustab, sest sotsiaalmaksu laekumised on kõvasti paremad kui planeeriti.

Murelikuks peaksid muutuma kõik prognoosijad, sest eilsed rahandusministeeriumi ja kahe suurema kommertspanga majandusprognoosid ennustasid selle aasta palgakasvu 6% ümbruses, II kvartali tulemused pigem viitavad sellele, et tõus tuleb suurem.

Mis päriselt murelikuks teeb? Keskmiste sissetulekute tõus tähendab ka suuremat nõudlust, suurem nõudlus toob varem või hiljem kaasa hinnatõusu jätkumise. See on see kurikuulus hinnad-palgad spiraal, millest ka allakirjutanu on korduvalt oma artiklites rääkinud.

Äkki see näitaja on petlik, sest siia sisse lähevad igasugused puhkusetasud, lisatasud jne? Nii ongi, aga nad läksid sinna arvestusse ka eelmisel aastal. Teine argument: keskmine ei näita midagi, vaatama peaks mediaansissetulekut ehk palganumbrit, millest 50% saab kõrgemat ja 50% madalamat palka. Mediaanpalk oli 1786 eurot, mis on oluliselt madalama kui keskmine palk. Samas oli mediaanpalk kasvanud 8,8%, mis on oluliselt vähem kui keskmise palga kasv, aga siiski ka väga kõrge kasv.

Kas Tallinn on oma kõrgete palkadega keskmise palganumbrid üles viinud ning regionaalne sissetulekute lõhe on kasvanud? Vaadates andmeid, siis nii see ei ole. Kõige madalama palgaga on jätkuvalt Hiiu ja Valga maakond, kus keskmine palk moodustab 65% pealinna palgast, järgnevad Saare ja Lääne maakonnad, kus keskmine palk on 66% pealinna palgast. Täpselt samad suhtarvud olid ka kaks aastat tagasi ehk lõhe suurenenud ei ole, kuid erinevused on märkimisväärsed. Eesti keskmine palk on 86% pealinna palgast ja kõige lähemal on pealinlastele tartlased (täpsemalt Tartu maakonnas elavad inimesed), kus keskmine palk on 87% Tallinna palgast. Seega annab palgastatistika meile põhjust nii rõõmustamiseks kui ka muretsemiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Trigon Property Development: 2025. aasta II kvartali ja 6 kuu auditeerimata majandustulemused

28.08.2025 Adaur.ee

Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.06.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

2024. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,09 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 31 920 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2024. aasta neljandas kvartalis müüdi 0,70 hektariline kinnistu hinnaga 300 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 30.06.2025 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2025. aasta esimese poolaasta puhaskahjum -53 993 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta -0,01200 eurot.

Seisuga 30.06.2025 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 817 094 eurot. Ühingu omakapital oli 1 800 781 eurot, mis moodustas 99,102% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR	30.06.2025	31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid	254 862	370 856
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	35 568	31 586
Varud	1 526 664	1 471 238
Käibevara kokku	1 817 094	1 873 680
AKTIVA KOKKU	1 817 094	1 873 680
Võlad tarnijatele ja muud võlad	16 313	18 906
Lühiajalised kohustused kokku	16 313	18 906
Kohustused kokku	16 313	18 906
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses	449 906	449 906
Ülekurss	226 056	226 056
Kohustuslik reservkapital	287 542	287 542
Jaotamata kasum	837 277	891 270
Omakapital kokku	1 800 781	1 854 774
PASSIVA KOKKU	1 817 094	1 873 680

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR	2025 6 kuud	2024 6 kuud
Üldhalduskulud	-59 453	-19 699
Muud äritulud	0	5 000
Ärikahjum	-59 453	-14 699
Finantstulud	5 460	1 559
ARUANDEPERIOODI KOONDKAHJUM	-53 993	-13 140
ARUANDEPERIOODI KOONDKAHJUM KOKKU	-53 993	-13 140

2025 II kv vahearuanne EST

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Teises kvartalis ehitati 1,2% vähem

28.08.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1,2% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 1,4%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 995 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 5% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine „Kohalikku ehitusturgu mõjutas teises kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude 8% vähenemine, seda eelkõige uusehituse tõttu. Hooneehitusmahud see eest aga kasvasid, sest rohkem ehitati nii uusi hooneid kui ka tehti remondi- ja rekonstrueerimistöid,“ selgitas Sinisaar.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid mullu teise kvartaliga võrreldes 0,9%. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 7%, nagu aasta varemgi.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1375 uut eluruumi, mida on 13% rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis. „Kasutusse lubatud eluruumide arv kasvas aastases võrdluses esimest korda pärast 2023. aasta viimast kvartalit,“ tõi Sinisaar välja. Enamik valminud eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarsem on 3–5-korruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad.

Ehitusluba väljastati 1567 eluruumi ehitamiseks, mida on 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 291 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 225 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut büroo-, lao- ja tervishoiuhoonete pinda. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes kasutusse lubatud mitteelamute pind, samas maht vähenes.

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: Ehitussektori taastumine on vaevaline

28.08.2025 Marianna Rõbinskaja

Eestis tehtud ehitustööde maht vähenes 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1%. Kui aasta alguses veel nägime kasvu, siis nüüd on ehitusmaht taas languses. Kogu sektor on olnud langustrendis juba 2022. aasta teisest kvartalist ning tööde maht sarnaneb 2017. aasta tasemele.

Hooneehitus kasvas, rajatiste ehitus oli languses

Hooneehituse maht kasvas teises kvartalis 3% aastases võrdluses. Kuna hoonete osakaal on üle 60% kogu ehitusest, avaldab selle areng sektorile märkimisväärset mõju. Üle kahe aasta kestnud hooneehituse mahu langus sai eelmise aasta viimases kvartalis läbi. Rajatiste ehitus vähenes samal ajal 8%. Rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse eelmise aasta kolmandas kvartalis ning langus on kestnud kokku neli kvartalit. Kui varem aitasid riiklikud taristuprojektid kogu ehitust toetada, siis viimase nelja kvartali jooksul on just rajatiste ehitus pidurdavaks teguriks. Samas peaksid riiklikud investeeringud nii hoonete kui rajatiste ehitust jätkuvalt toetama. Eelmisel aastal rajatistele väljastatud suurem ehituslubade maht viitab taristuehituse paremale väljavaatele.

Ehitussektori kindlustunne paraneb

Ehitusettevõtete kindlustunne on jaanuari põhjast suveks oluliselt paranenud, kuid püsib veel allpool pikaajalist keskmist. Kuigi ehitusettevõtted peavad nõudlust endiselt ehitustegevust piiravaks, on nende hinnang ehitustellimuste portfellile oluliselt paranenud ning töötajaid soovitakse juurde palgata.

Ehitussektori väljavaade paraneb, kuid taastumine tuleb konarlik

Koos majanduse elavnemise ja madalamate intressimääradega paraneb ka ehitussektori väljavaade. Ehitussektorisse kandub mõju aga tavaliselt pikema viitajaga. Paraku on majanduse taastumine olnud siiani oodatust aeglasem, mistõttu ei maksa ka ehitussektori kiiret taastumist oodata.

Viimastel neljal aastal on eluruumidele väljastatud ehituslubade arv olnud languses, mis peegeldus ka madalamas ehitusaktiivsuses. Küll aga on tänavu näha rohkem positiivseid märke. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv oli selle aasta esimese kuue kuuga 11% suurem võrreldes mullu sama ajaga. Kui eelmisel aastal oli ehituslubade arv 2014–2015. aastate tasemel, siis tänavu sarnaneb see juba 2016. aasta tasemele.

Eluasemete taskukohasus paraneb intressilanguse toel

Eluaseme taskukohasus on oma 2023. aasta lõpus olnud põhjast juba märgatavalt paranenud, mida on peamiselt toetanud intressimäärade langus. Kuigi eluaseme taskukohasus pole veel varasemate heade aegade (2016.–2019. aastate keskmise) tasemeni taastunud, on nõudlus korteriturul tugev ja väljastatud eluasemelaenude maht kasvab hoogsalt. Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäära veel selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,5 protsendini. Koos keskpanga intressimääraga liigub veel mõnevõrra allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor, mis korterite kättesaadavust jätkuvalt parandab. Lisaks, on järgmisel aastal tänu maksumuudatustele oodata palga ostujõu kiiret paranemist, mis peaks nii majapidamiste kindlustunnet kui ka nõudlust korterite järele toetama. Nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, peamiselt kõrgema hinnataseme tõttu, kuid laenutingimuste paranedes peaks ostjate huvi ka uusarenduste järele jätkuvalt kasvama.

Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv on eelneval kahel aastal olnud kasvutrendis, kuid 2020. ja 2021. aasta tasemeni veel ei jõudnud. Tänavu esimesel poolaastal väljastati aga mitteeluhoonetele ehituslube mahu poolest 27% vähem, pinna poolest 8% vähem võrreldes aastataguse sama ajaga. Samas võib ehituslubade arv kvartalite lõikes palju kõikuda. Aasta pole veel läbi ning jääb loota, et tagasilöök on ajutine. Mittefinantsettevõtete laenujäägi kasv on tänavu aastases võrdluses kiirenenud 13%ni. See peaks omakorda jõudma ettevõtete investeeringutesse, sealhulgas hoonetesse ja rajatistesse.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

KV.EE: Tallinna-Harju korterite müügipakkumine õrnas miinuses ja hind õrnas plussis

28.08.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 07.2025 keskmiselt pakkumises 6025 korterit keskmise hinnaga 3461 €/m². Eelmise aastaga võrreldes oli korterite müügipakkumisi 2% võrra vähem ja nende hind 5% suurem.

Alates 01.2025 on Harjumaa korteripakkumise üldine trend olnud vähenemise suunas. Pakkumist portaalis KV.EE on aidanud vähendada aktiivne korterite ostu-müügiturg, mille peamine raskuskese on eelkõige korterite järelturul.

Korterite müügipakkumiste arvu vähenemise juures pole vähetähtsad hooajalised põhjused. Enamasti on korterite müügipakkumiste madalpunkt portaalis KV.EE juunis-juulis-augustis, millele järgneb pakkumise uus kasvulaine.

Harju maakonna korteripakkumisest 79% asub Tallinnas. Seega kirjutavad Tallinna arengud ette suure osa Harjumaa trendidest. Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine arv 4766 on aastatagusest 3% väiksem ja keskmine hind 3685 €/m² on aastaga kerkinud 5%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	07.2024	07.2025	Muutus, %	07.2024	07.2025	Muutus, %
Harjumaa	6 169	6 025	-2%	3 290	3 461	5%
Anija vald	37	36	-3%	1 337	1 557	16%
Harku vald	141	138	-2%	2 897	3 117	8%
Jõelähtme vald	83	59	-29%	2 670	2 932	10%
Keila	98	78	-20%	2 799	2 789	0%
Kiili vald	51	37	-27%	3 067	3 335	9%
Kose vald	29	23	-21%	1 172	1 287	10%
Kuusalu vald	20	18	-10%	1 073	990	-8%
Lääne-Harju vald	140	160	14%	1 121	1 064	-5%
Maardu	142	125	-12%	1 839	1 855	1%
Raasiku vald	20	28	40%	1 913	2 450	28%
Rae vald	197	171	-13%	3 057	3 115	2%
Saku vald	60	77	28%	3 038	3 477	14%
Saue vald	88	140	59%	2 179	2 471	13%
Tallinn	4 925	4 766	-3%	3 508	3 685	5%
Viimsi vald	110	150	36%	3 382	3 745	11%

Eesti	10 732	10 917	2%	2 627	2 702	3%
Harjumaa	6 169	6 025	-2%	3 290	3 461	5%

Tallinn	4 925	4 766	-3%	3 508	3 685	5%
Tartu	1 037	1 086	5%	2 629	2 855	9%
Pärnu	785	878	12%	2 878	2 884	0%
Narva	364	378	4%	749	730	-2%
Rakvere	107	122	14%	1 680	1 782	6%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Luminori laenustatistika kommentaar: koduostjate aktiivsus jätkus ka juulis

28.08.2025 Adaur.ee

Eesti Panga andmetel oli juulis väljastatud kodulaenude käive 231,2 miljonit eurot. Kuigi see jäi alla rekordilisele juunile, oli tulemus sarnaselt varasemate kuudega tugev – aastavõrdluses oli tänavuse juuli käive 16,6% suurem kui mullu. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul mõjutas kuist langust eelkõige juulis jõustunud käibemaksutõus, ent suures pildis püsib kodulaenuturg jätkuvalt aktiivne.

„Eesti Panga statistika kohaselt väljastati juulis kodulaene 231,2 miljoni euro ulatuses, mis on 15,4% vähem kui eelmisel kuul. Samas tähistas tänavu juunis välja antud kodulaenude maht – 273 miljonit eurot – kõigi aegade rekordit. Seejuures kinnitab ka juuli laenukäive selle aasta varasemat trendi, kus langenud intressimäärad ja kasvav kindlustunne on soodustanud kinnisvaraturu aktiivsust,“ sõnas Kikas.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht märkis, et kui võrrelda tänavuse juuni ja juuli statistikat tervikuna (504,4 miljonit eurot) ning kõrvutada seda eelmise aasta sama perioodiga (367,3 miljonit eurot), siis oli uute laenude käive tänavu kahe suvekuu kokkuvõttes 37,3% võrra kõrgem.

„Meie igapäevane töö näitab, et hoolimata puhkuste perioodist on huvi kodulaenude vastu endiselt kõrge. Praegune aktiivsus annab alust uskuda, et turu hoog püsib ka edaspidi, sest selleks on olemas head eeldused – euribor on püsinud stabiilselt pisut üle 2% ning prognooside järgi võib see aasta lõpuks veel mõnevõrra langeda. Samal ajal on kinnisvarahinnad stabiliseerumas ja palgad tasapisi hinnatõusule järele jõudmas,“ ütles Kikas.

Kui aasta alguses andis suure osa laenumahust refinantseerimine, siis Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul on viimasel ajal selle osakaal vähenenud ning turuaktiivsust on mõjutanud eelkõige just kinnisvara soetamine. Lisaks tõi ta välja, et kuna hinnavahe uusarenduste ja järelturu vahel on olnud tavapärasest suurem, siis enam tehinguid on toimunud järelturul.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: keskmise palga andmetes oli viga, tegeleme probleemi lahendamisega

28.08.2025 Statistikaamet

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et statistikaameti täna avaldatud keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8%. Parandatud andmed avaldab statistikaamet reedel, 29. augustil.

„Palume väga vabandust vigaste palgaandmete avaldamise eest. On kahetsusväärne, et seda viga ei tuvastatud enne andmete avaldamist. Statistikaameti eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid. Saime sel korral tõsise õppetunni,” rääkis Lee.

“Probleemile jälile jõudmine on võtnud loodetust rohkem aega. Praegu teame, et probleem tulenes tõrgetest andmevahetusprotsessis ja hilisema analüüsi käigus ei suutnud me neid vigu tuvastada,” märkis Lee. “Praeguseks on selgunud, et analüüsifaili jõudsid duplikaat-kanded ja meie automaatsed kontrollid neid ei tuvastanud. Miks me ei tuvastanud neid ka hilisema analüüsi käigus, on veel keeruline öelda,” lisas ta.

“Kuna riikliku statistika avaldamise kalender näeb ette väga ranged tähtajad, liikus protsess edasi, aga see poleks tohtinud vigaste andmetega edasi liikuda. Meie eesmärk on koguda andmeid ühiskonna jaoks võimalikult madala hinnaga ja seetõttu oleme viimastel aastatel püüdnud andmete kogumist maksimaalselt automatiseerida. Kahjuks kaasnevad sellise andmekogumisega teistsugused riskid, mida me ei suutnud seekord maandada ja nii lipsasid läbi topelt-kanded,” rääkis Lee. “See on väga oluline statistika tegemise korrigeerimise koht ja selle eest vastutan peadirektorina mina,” lisas ta.

“Esialgsete andmete põhjal tundub, et vigastes andmetes olid üle hinnatud nii era- kui ka riigisektori palgakasvud, kuid riigisektori palgakasvu hindasime üle rohkem,” tõdes Lee, kelle sõnul tegeleb statistikaamet praegu probleemile nii kiire kui ka pikaajalise lahenduse otsimisega. “Me peame viima sisse täiendavad kontrollid automatiseeritud andmetöötlusprotsessi jaoks ja vaatama üle avaldamise tervikuna,” võttis ta kokku.

Parandatud keskmise palga teise kvartali andmed avaldab statistikaamet reedel (29. augustil) koos SKP infotunniga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco Vara AS prepares for public bond offering

28.08.2025 Adaur.ee

Arco Vara AS announces its intention to issue bonds in September 2025. The exact terms and timeline of the offering will be published shortly.

The purpose of the public bond offering is primarily to finance a new development project – Lutheri Quarter – and to expand the company’s investor base. The bonds are planned to be listed on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List.

In connection with this, Arco Vara will host an autumn investor event on 10 September 2025 in Lutheri Quarter, Tallinn, where topics such as real estate market trends, bonds in a retail investor’s portfolio, and an inside look at Arco Vara’s operations and future plans will be discussed. The event will also include a detailed overview of the planned bond terms and an opportunity to visit the Lutheri Quarter development site in person. The event is free of charge and open to all interested parties.

Kristina Mustonen, CEO of Arco Vara, commented:

“The public bond issue gives Arco Vara an opportunity to raise capital directly from people who believe in our vision and want to be part of our next growth phase. Lutheri Quarter is a great example of how high-quality urban environment, architecture, and sustainability come together – the investor event is a great opportunity to meet us face-to-face, ask questions, and see the future with your own eyes.”

The bonds are intended to be offered publicly only in Estonia, and the offering is subject to the approval of the prospectus by the Estonian Financial Supervision Authority. Arco Vara will publish a separate notice upon approval of the prospectus and the start of the bond offering, including the subscription terms.

This notice is for informational purposes only regarding a potential future offering. This announcement does not constitute an offer to sell or the solicitation of an offer to buy the bonds, nor shall there, under any circumstances, be any sale or offering of the bonds in any jurisdiction where such offering, solicitation, or sale would be unlawful prior to the approval, registration, or publication of a prospectus, information memorandum, or other offering document.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the second quarter and 6 months of 2025

28.08.2025 Adaur.ee

The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 30.06.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 30 June 2025 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for first 6 months of 2025 of AS Trigon Property Development is -53,993 euros and the earnings per share is -0.01200 EUR.

As of 30 June 2025 the assets of AS Trigon Property Development were 1,817,094 euros. The equity of the company was 1,800,781 euros, corresponding to 99.102 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR	30.06.2025	31.12.2024
Cash and cash equivalents	254,862	370,856
Trade and other receivables	35,568	31,586
Inventories	1,526,664	1,471,238
Total current assets	1,817,094	1,873,680
TOTAL ASSETS	1,817,094	1,873,680
Trade and other payables	16,313	18,906
Total current liabilities	16,313	18,906
Total liabilities	16,313	18,906
Share capital at book value	449,906	449,906
Share premium	226,056	226,056
Statutory reserve capital	287,542	287,542
Retained earnings	837,277	891,270
Total equity	1,800,781	1,854,774
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	1,817,094	1,873,680

Condensed statement of comprehensive income

EUR	6 M 2025	6 M 2024
Administrative and general expenses	-59,453	-19,699
Other operating income	0	5,000
Operating loss	-59,453	-14,699
Financial income	5,460	1,559
NET LOSS FOR THE PERIOD	-53,993	-13,140
TOTAL COMPREHENSIVE LOSS FOR THE PERIOD	-53,993	-13,140