SEB uuringu põhjal valminud Balti pensionivalmiduse indeksi (Retirement Readiness Index) kohaselt loodab 90 protsenti Eesti, Läti ja Leedu töötavast elanikkonnast riigipensioni alternatiividele ehk teistele sissetulekuallikatele. Tegelikult panustab neisse aktiivselt ligikaudu pool küsitletutest.
Kuna vaid 36 protsenti Balti riikide elanikest (Eestis 41 protsenti) usaldab praegust pensionisüsteemi, siis on lootused rajatud alternatiivsetele lisasissetulekuallikatele, millest sageli siiski abi ei ole. Nii loodab näiteks 47 protsenti vastanutest saada pensionil olles täiendavat tulu ettevõtlusest, kuid praegusest pensionäridest saab ettevõtlustulu vaid 8 protsendil vastanutest.
Tööealistest loodab 38 protsenti oma säästudele, kuid praegu saab neist tuge vaid 7 protsenti pensionäridest ning 38 protsenti kavatseb müüa oma kinnisvara või muu vara – tegelikult õnnestub see vaid 9 protsendil.
Oma lastele ja perele lootmise puhul valitsevad ootuste ja tegelikkuse vahel suured käärid: 44 protsenti loodab pensionipõlves oma pere toetusele, kuid tegelikkuses saab perelt toetust vaid 4 protsenti. Vastanutest 81 plaanivad jätkata pensionieas tööd, kuid reaalselt jätkab töötamist vaid 39 protsenti ja 28 usuvad tööandja pensionisse (sellesse panustab hetkel 4% tööandjaid).
Levinud on samuti ettekujutus, mille järgi koosneb pensioniea sissetulek mitmest alternatiivsest sissetulekuallikast korraga, millest riikliku pensioni osa moodustab vaid poole. Nagu uuringutulemused näitavad, realiseeruvad positiivsed ootused ainult väiksel protsendil küsitletust, mille tulemusel jääb iga teine pensionär elama ainult riiklikust pensionist.
SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst: „Pensionivalmiduse indeksi läbivaks jooneks on inimeste kalduvus uinutada ennast vähetõenäoliselt realiseeruvate ootustega ja lükata edasi reaalseid otsuseid pensioniks valmistumiseks. Selle üheks põhjuseks on see, et poliitiliselt tasandil valitseb tagasihoidlik huvi pensionisüsteemi võimekuse kasvatamiseks ning ei soovita viia praeguste ja tulevaste pensionärideni ebameeldivaid, kuid tegelikkusele vastavaid sõnumeid. Uuringus välja toodud pensionisüsteemi puudujäägid nõuavad süsteemset ja põhjalikku lähenemist, millele ei ole võimalik pakkuda kiiret, populistlikku lahendust.“
Uuring näitab ka selget vahet kavatsuste ja reaalsete tegevuste vahel. Nii näiteks peab säästmist tähtsaks 28 protsenti eestimaalastest, kuid teadlikult säästab vaid 10 protsenti vastanutest. Oma võimekusse luua endale pensionieas täiendav sissetulek usub lausa 59 protsenti vastanutest, reaalselt tegutseb selle suunas aga vaid 47 protsenti elanikkonnast.
„Oskamatus prognoosida ja plaanipäraselt töötada oma tulevase sissetuleku nimel on teine pensionivalmiduse indeksi läbiv joon. Balti riikides on ainult kaks inimest kümnest suutelised pikaajaliseks finantsplaneerimiseks, mis on hädavajalik oma tulevase heaolu planeerimiseks,“ lisab Holst.
Uuring töötati välja koostöös turu-uuringute firma TNS ning Riias asuva Stockholmi Majanduskooli jätkusuutliku äritegevuse keskusega. Indeksi aluseks olnud uuring hõlmas kõiki kolme Balti riiki ning uuringus osales 2400 eraisikut. Alates 2015. aastast hakkab uuring toimuma iga-aastaselt, näitamaks nii pensionisüsteemide muutust, kui ka inimeste heaolu ja vastavat tagasisidet.
