Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valmis Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering

03.04.2025

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas käskkirja, millega kehtestati Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering. See annab võimaluse raudtee väljaehitusega alustada ka Pärnumaa lõigul, mille varasema planeeringu Riigikohus 2020. aastal osaliselt tühistas.

„Rail Balticu raudtee on Eesti ja kogu Baltikumi jaoks strateegiliselt oluline taristuprojekt, mis loob kaasaegse ja keskkonnasõbraliku transpordiühenduse Euroopa raudteevõrgustikuga, vähendab maanteetranspordi koormust ning soodustab majandusarengut, olles samal ajal sõjalise liikuvuse selgroog NATO idatiival,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

„Rail Baltica arendamine liigub kindlalt edasi ning Pärnumaa trassi planeeringu kehtestamine koos edukate ehitushangete läbiviimisega on selle protsessi olulised verstapostid. Praegu valmistume alliansslepingute sõlmimiseks rahvusvaheliste konsortsiumitega, mille tulemusel on juba hiljemalt mais ehituslepingud sõlmitud peaaegu kogu Eesti põhitrassi osas. Meie eesmärk on avada Tallinn–Varssavi kiirrongiliiklus aastal 2030,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Lisaks raudtee trassikoridorile nähakse planeeringus ette uued kohalikud raudtee peatused Surjus ja Urissaares, et parandada elanike liikumisvõimalusi ning soodustada piirkonna sidusust.

Kavandatud on ka juurdepääsuteed elukohtadele, põllu- ja metsamaadele, et tagada kohalike elanike liikuvusvõimalused nii raudtee ehitus- kui ka kasutusperioodil.

Planeeringus kavandatud leevendusmeetmed tagavad, et olulised mõjud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale oleksid võimalikult minimaalsed. Näiteks on ette nähtud müraleevendusvajadusega alad, et kaitsta nii inimeste tervist kui ka tundlikke looduskooslusi. Müratõkke asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks on välja töötatud hüvitusmeetmed ja neid toetavad tegevused, et tagada Luitemaa linnualal elujõuline metsiste populatsioon.

Eelmise Pärnumaa trassi planeeringu tühistas riigikohus 2020. aastal osaliselt lõikudes, kus polnud piisavalt hinnatud kaasnevaid Rail Balticu mõju trassi kõrvale jäävale Luitemaa linnualale. Rail Balticu Pärnumaa uueks trassiks kaaluti kokku kuute alternatiivset lahendust, hinnates nende keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Rail Balticu maakonnaplaneeringuga on kavandatud:

  • Rail Balticu 350 m laiune trassikoridor. Raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga on üldjuhul 66 m. Sellest 35 m on taraga eraldatud raudteemaa koos elektrimastide, kraavide ja teenindusteedega. Raudtee täpne asukoht selgub projekteerimisel​.
  • Elanikele uued liikumisvõimalused – rongi kasutamiseks on kavandatud Surju ja Urissaare kohalikud peatused.
  • Rail Balticu raudteega seotud teedevõrgustik, et tagada juurdepäästeed elukohtadele, põllu- ja metsamaadele nii ehitus- kui kasutusaegselt​.
  • Ökoduktid koos kaitsevööndiga loomadele liikumisvõimaluste tagamiseks. Riigikohtu tühistatud Rail Balticu trassikoridoris nähakse uuesti ette roheline võrgustik, et säilitada looduslike elupaikade sidusus ja ökosüsteemide terviklikkus.
  • Müraleevendusvajadusega alad nii inimeste kui tundliku looduse kaitseks. Müramüüride täpsed asukohad selguvad raudtee projekteerimisel​.
  • Leevendusmeetmed olulise mõju minimeerimiseks looduskeskkonnale. Meetmed täpsustuvad projekteerimisel.​
  • Hüvitusmeetmed Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude hüvitamiseks metsisele ning hüvitusmeetmeid toetavad tegevused ja piirangud kuni mõju hüvitamiseni.

Arco Vara: Arco Vara majandusaasta aruanne 2024

03.04.2025

Arco VaraJUHATAJA KOMMENTAARID

2024. aasta tõi kinnisvaraarenduse sektoris kaasa mitmeid väljakutseid, mis nõudsid ettevõtetelt paindlikkust, strateegilist planeerimist ja kohanemisvõimet muutuvates turutingimustes. Kinnisvaraarendaja Arco Vara seisis silmitsi keerulise majanduskeskkonnaga, kus madal tarbijate kindlustunne ja kõrged intressimäärad avaldasid mõju kinnisvaraturu aktiivsusele ning ettevõtte finantstulemustele.

Aasta esimeses pooles oli suurimaks väljakutseks valminud korterite müük Kodulahe ja Kuldlehe arendustes, mille turuväärtus ulatus ligikaudu 14 miljoni euroni. Kuigi aasta teises pooles ilmnes korterituru tehingute arvus kasvutrend, püsis üldine ostuhuvi tagasihoidlik. Lisaks lükkus Kodulahe järgmise etapi (Soodi 6) ehituse algus ehitusloa menetluse tõttu edasi, mis mõjutas projekti ajakava ning tulevasi tulusid.
Majanduskeskkonna volatiilsus ja kõrged laenukulud seadsid surve alla ettevõtte kasumlikkuse. Hoolimata sellest, suutsime hoida tugevat ja selget suunda tuleviku arendusmahtude kasvatamisel ning jätkata arendustegevust vastavalt strateegiale. 2024. aasta lõppes küll kahjumiga, kuid meie fookus püsis pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel ja investeeringute strateegilisel juhtimisel.

Aasta teises pooles täheldasime kinnisvaraturul stabiliseerumise märke – euribori langus mõjutas turgu positiivselt ning 2024. aasta neljandas kvartalis kasvas korterite tehingute maht võrreldes nii eelmise aasta sama perioodi kui ka 2024. aasta esimese poolaastaga. Samuti oli märgata hinnapoliitika ja hõivatuse määrade korrigeerumist nii eluasemeturul kui ka kommertskinnisvara sektoris.

Arco Vara jätkas uute investeeringute otsimist ning olemasolevate projektide arendust. Meie fookus püsis jätkusuutlikkuse edendamisel ning elukaare analüüsi laiendamisel kõigile uutele projektidele. Meie lubadus – ehitame tulevikku, loome väärtust – juhib iga meie otsust ning tegevust.

2024. aastal keskendusime kvaliteetsete elukeskkondade arendamisele, tugeva finantspositsiooni hoidmisele ning paindlikule kohanemisele turumuutustega, et tagada ettevõtte jätkusuutlik kasv ja konkurentsivõime. Meie missiooniks on luua kaasaegseid, kestlikke ja ihaldusväärseid elukeskkondi, kus klient saab kujundada oma unistuste kodu.

Meie visioon on olla koduostjate esimene valik. 360-kraadine kinnisvarateekond, mis ühendab arenduse, ehituse, müügi ja klienditeeninduse, võimaldab pakkuda parimat koduostukogemust ning parima kasutusmugavusega kodusid.

Arco Vara peamine fookus on rahulolev klient – see jääb meie igapäevase töö keskmesse ka edaspidi. Kuigi 2024. aasta oli kohanemise ja tasakaalu leidmise aasta, oleme kindlad, et meie strateegiline suund ja teadlik juhtimine loovad tugeva aluse tulevastele arengutele ning jätkusuutlikule kasvule.

2025. aastal on meie peamisteks eesmärkideks lõpetada Bulgaaria arendusprojekti esimene etapp, müüa maha valmis korterid Kodulahes ja Kuldlehes ning alustada Soodi 6 ehitusega. Samuti liigume edasi Arcojärve projekti arendamisega, kus loodame saada ehitusloa juba aasta lõpuks. Lisaks otsime uusi projekte, mida lisada oma portfelli, et suurendada arenduste mahtu ja tugevdada ettevõtte positsiooni kinnisvaraturul.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2024. aasta müügitulu 7 477 tuhat eurot on 2,5 korda väiksem kui 2023. aasta müügitulu 18 339 tuhat eurot.

2024. aasta ärikasumiks (=EBIT) kujunes 68 tuhat eurot ja puhaskahjum oli 624 tuhat eurot. 2023. aastal sai grupp ärikasumit 3 940 tuhat eurot ja puhaskasum oli 3 550 tuhat eurot.

2024. aastal müüdi grupi poolt arendatavates projektides 23 korterit. 2023. aastal müüdi 66 korterit ja 3 äripinda Eestis ning 3 maad Lätis.

Grupi laenukoormus (netolaenud) kasvas 2024. aastal 4 887 tuhande euro võrra, tasemele 13 495 tuhat eurot 31.12.2024 seisuga. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.12.2024 seisuga 8,7%, mis on 0,5% võrra suurem võrreldes 31.12.2023 seisuga.

TEGEVUSTE ARUANNE

Grupi müügitulu oli 2024. aastal 7 477 tuhat eurot (2023: 18 339 tuhat eurot), sealhulgas kinnisvara müük grupi enda arendusprojektides moodustas 2024. aastal 7 145 tuhat eurot ning 2023. aastal 17 581 tuhat eurot.

Muu müügitulu 2024. aastal hõlmab peamiselt tulu kinnisvarabüroode frantsiisitasudest Eestist, Lätist ja Bulgaariast. 2024. aasta frantsiisitasud olid 273 tuhat eurot, 2023. aasta frantsiisitulud olid 252 tuhat eurot.

2024. aastal algas Kodulahe järgmise etapi eelmüük: Soodi 6 aadressile kerkib kolme maja kujul 62 korterit ning 4 äripinda. Käesoleva aruande ilmumise ajaks on eelmüüdud 8 korterit ja 2 äripinda. Kodud on planeeritud valmima 2026. aastal.

Rannakalda ehk Kodulahe kõige premium etapis valmis paviljon, 4 teeninduspinda ja 108 korterit (kolme eraldiseisva kortermajana), millest paljud on merevaatega. Projektis müüdi 2024. aastal 21 korterit. Aastaaruande avaldamise kuupäevaks on 113 pinnast 21 vabad.

Arco Vara tütarettevõte Arcojärve OÜ sõlmis 2021. aastal lepingu maa ostuks Harku järve kaldale, aadressile Paldiski mnt 124b, Tallinn. Arendamisele tuleb enam kui 35 000 m2 elamu- ja ärikinnisvara (brutoehitusmaht), mille oodatav arendusperiood on 6 aastat. Projekti nimeks on Arcojärve ning esimese etapi ehituse algus on planeeritud 2025. aastasse.

Pirita Kuldlehe projektis ehitati 2023. aastal 5 avara koduga eksklusiivne kobarelamu Piritale. Aastaaruande avaldamise kuupäevaks on 5st korterist 3 vabad.

Botanica Lozeni projekt näeb ette 54 kodu (eramud) rajamist kolmes etapis. Esimese 16 hoone ehitus ja müük on alanud – esimese etapi eramud valmivad 2025. aasta II kvartalis. Aastaaruande avaldamise kuupäevaks on 16st majast 9 eelmüüdud.

Arco Vara tütarettevõtte Kerberon OÜ arendas 2024. aastal ehitusfirma Arco Tarc OÜ abil kuue siseväljakuga täisautomaatse padelikeskuse aadressile Helme 18. Hall on antud pikaajalisele täisrendile ning teenib grupile 2024. aastast  renditulu.

Bilansijärgselt soetas grupp ehitusõigusega kinnistu aadressile Spordi 3a, 3b Kristiine Tallinn. Arendusele tuleb kahe maja kujul ning maa-aluse parklaga 7 600 m2 elamukinnisvara (brutoehitusmaht). Hoonetes on kokku 56 korterit, millest mitmetel on rõdu või terrass. Spordi 3a ja 3b korterite eelmüük algab 2025. aasta II kvartalis ning koduomanikud saavad võtmed kätte 2026. aasta lõpuks. Projekti koguinvesteering on 15 miljonit eurot. Hooned ehitab Arco Vara ehitusettevõte Arco Tarc OÜ.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 2024 2023
Müügitulu enda kinnisvara müügist 7 145 17 581
Müügitulu teenuste müügist 332 758
Müügitulu kokku 7 477 18 339
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -5 707 -12 740
Brutokasum 1 770 5 599
Muud äritulud 7 107
Turustuskulud -551 -387
Üldhalduskulud -1 127 -1 387
Muud ärikulud -31 -20
Kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest 0 28
Ärikasum 68 3 940
Finantstulud ja -kulud -640 -390
Kasum/kahjum enne tulumaksu -572 3 550
Tulumaksukulu -52 0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -624 3 550
 

Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum

 -624 3 550
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis) -624 3 550
     
– tava -0,06 0,34
– lahustatud -0,06 0,34

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 31.12.2024 31.12.2023
Raha ja raha ekvivalendid 1 720 1 472
Nõuded ja ettemaksed 5 690 5 798
Varud 29 170 27 637
Käibevara kokku 36 580 34 907
Nõuded ja ettemaksed 18 18
Kinnisvarainvesteeringud 2 296 20
Materiaalne põhivara 622 221
Immateriaalne põhivara 52 24
Põhivara kokku 2 988 283
VARAD KOKKU 39 568 35 190
Laenukohustused 234 3 391
Võlad ja saadud ettemaksed 4 487 4 013
Garantiieraldised 127 80
Lühiajalised kohustused kokku 4 848 7 484
Laenukohustused 14 981 6 689
Pikaajalised kohustused kokku 14 981 6 689
KOHUSTUSED KOKKU 19 829 14 173
     
Aktsiakapital 7 272 7 272
Ülekurss 3 835 3 835
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 27 56
Jaotamata kasum 6 594 7 843
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 19 739 21 017
OMAKAPITAL KOKKU 19 739 21 017
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 39 568 35 190

ArcoVara_annual report 2024 EST – pdf

KV.EE: Tallinna üürikorterite pakkumishind on põhjast läbi

03.04.2025

Kinnisvaraportaali KV.EE 03.2025 lisatud Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind oli 13,1 €/m². Üürihind tuli kuu varasemaga võrreldes marginaalse 0,1 €/m² võrra allapoole. Hinnamuutuse struktuur siiski ei tähenda üürihindade languse jätkumist, vaid viitab hoopis hinnapõhja läbimisele.

2024. a sügisest kasvama hakanud üüripakkumiste arv portaalis KV.EE on jaanuari-veebruari tipu järel allapoole tulema hakanud. See on leevendanud konkurentsi üürileandjate vahel.

Üürnike pärast võistlemise vaeva vähenemine on üürileandjatele andnud võimalusi hindu pisut kergitada. Suuremate linnaosade vaates on kinnisvaraportaalis KV.EE lisandunud Tallinna korterite üüripakkumiste hind võrreldes kuu varasemaga kerkinud kõikides linnaosades peale Lasnamäe.

Muuhulgas on natuke suurenenud madalama hinnaga üürikorterite piirkondade osakaal üüripakkumises. Pakkumiste osakaalu muutus on olnud tegur, mis on Tallinna keskmist üüripakkumiste hinda portaalis KV.EE allapoole toonud.

Tallinna üürikorterite pakkumishinnad järgivad pingsalt üüripakkumiste arvu muutust. Üürikorterite pakkumine on tipu läbinud ja asunud hooajalisse langusesse. See annab põhjust arvata, et üürihind on põhjast läbi käimas, et siit vähehaaval ülespoole trügida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Invego: Eesti küla Portugalis? Invego on müünud juba viiendiku Silves Hillsi villadest

03.04.2025

InvegoEesti arendaja Invego poolt Lõuna-Portugali rajatava Silves Hillsi ehitus algab juba selle aasta teises pooles ning pea viiendik villadest juba omaniku leidnud. Kokku 154 villaga rajooni rajamise eelarve ületab 100 miljonit eurot, ning esimesed villad on sisse kolimiseks valmis 2027 aasta esimesel poolel.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Portugali villade müük Eestis kulgenud eriti tempokalt, mille tulemusena on tänaseks juba 20 villa osas sõlmitud lepingud just eestlastest ostjatega. “Me alguses kavandasime Eestis müüa kuni kümnendiku villadest, kuid praegu tundub, et kaubaks läheb kaks-kolm korda rohkem,” räägib Vähi lisades, et tänu meeskonda kuuluvatele Portugalis asuvatele eestlastele saab Invego kogu protsessi jooksul pakkuda ka põhjalikku eestikeelset nõu ja abi.

“Päris Eesti küla sellest muidugi ei tule, aga päris mitu ostu on tehtud teadmisega, et toredate eestlastest naabritega saab tulevikus emakeeles juttu puhuda. Aasta alguses algas rahvusvaheline müük ning juba on käed löödud nii Hollandist, Norrast kui Prantsusmaalt pärit ostjatega,” kirjeldab Vähi ning lisab, et lõuna Portugali kliima sobib suurepäraselt nii aastaringseks elamiseks kui ka hooajaliseks peatumiseks. “Ostjate seas ongi nii teise kodu ostjaid, pideva elukoha plaaniga inimesi kui üüriinvestoreid. Oleme algusest peale arvestanud, et paljud ostjad kogu aeg kohal ei viibi ja nii pakume soovijaile ka täishaldusteenust, mis võimaldab neil villat välja üürida ja teenida tulu ajal, mil nad ise seda ei kasuta,“ selgitas Vähi.

Lõuna-Portugal on Kristjan-Thor Vähi sõnul sõbralik ja turvaline piirkond, kuid Algarve päikeselises lõunaosas on kaasaegseid ning meie standarditele vastavaid arendusi vähe, mistõttu on ka nõudlus nende järele suur. „Sealne kinnisvara on hinnatasemelt üks kättesaadavamaid kogu Vanas Euroopas ning sobib väga hästi ka investeeringuks,“ selgitas Vähi.

Silves Hillsi esimese etapi ehitus algab selle aasta teises pooles ning selleks ajaks on üle viiendiku kogu projekti mahust Vähi sõnul lepingutega kaetud. “Kõigi Euroopa Liidu kodanike jaoks muudab otsustamise lihtsamaks Portugali pankade pakutavad soodsad finantseerimistingimused,” lisas viidates, et vaid 20% suuruse sissemakse juures pakuvad sealsed pangad laenu intressiga, mis on alla 1% + Euribor.

Silves Hillsi arhitektuurse lahenduse on Invego kontseptsiooni järgi teostanud tuntud ja paljude tunnustustega pärjatud Portugali büroo Paulo Merlini Architects arhitektid. Villad on saadaval neljas erinevas suuruses ning projekteeritud aastaringseks kasutamiseks – igas majas on nii jahutus- kui ka küttesüsteem, aga ka avar terrass ja soojendusega bassein. Kogu villarajoon on hoolikalt planeeritud sulanduma ümbritsevasse mägisesse loodusesse ning paigutatud nii, et tagada igale villale maksimaalne privaatsus. Silves Hills toob kokku rahvusvahelise kogukonna, kaasaegsed mugavused, loodusläheduse ja harmoonilise elukeskkonna.

Lisaks kvaliteetselt ja nutikalt ehitatud villadele saavad elanikud kasutada ühist klubihoonet, kuhu tulevad restoran, baar, jõusaal ja saunad ning tennise- ja padeliväljakud, ühistöötamise ala plus mitmed muud võimalused vaba aja veetmiseks.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villa Silves Hills arendusega.

Domus Kinnisvara: Domus grupi ärikinnisvara investeeringuid asub juhtima Kairit Kasepuu

03.04.2025

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara OÜ nimetas oma rahavoo investeerimisprojektide juhtimisega tegeleva tütarettevõtte Domus FND OÜ tegevjuhiks ja juhatuse liikmeks laialdase finantskogemusega Kairit Kasepuu.

Rohkem kui 10 aastat PricewaterhouseCoopersis projektijuhi ja juhtivaudiitorina töötanud Kairit Kasepuu asub juhtima Domus Kinnisvara rahavoo investeerimisprojektide ärisuunda. Domus Kinnisvara emaettevõtte juhatuse liikme Ingvar Allekandi sõnul on Kairit Kasepuu liitumine ettevõtte jaoks märgilise tähtsusega ja tuleviku kasvustrateegia võtmeks. „Domus Kinnisvara on tuntud ja kõrgelt hinnatud eelkõige teenusäri tõttu, kuid grupi suurimad mahud on seni tulnud elamuarendustest. Nüüd on sobiv aeg keskenduda ärikinnisvara portfelli loomisele, mis pakub investoritele stabiilset tootlust ja pikaajalist väärtust läbi tulemusliku kinnisvarajuhtimise,“ ütles Ingvar Allekand.

Kairit Kasepuu sõnul on konkurents kinnisvaraturul küll tihe ja ärikinnisvara valdkonnas jagub väljakutseid, kuid seda põnevam on uus roll vastu võtta. „Domus Kinnisvaral on pikaajaline kinnisvaraturu kogemus ja väga professionaalne meeskond, mistõttu liitumisotsus kinnisvara valdkonnaga tuli lihtsalt,“ ütles Kairit Kasepuu. Varasemalt nii raamatupidamisettevõtet juhtinud kui ka tehnoloogiaettevõttes strateegiajuhi ametit pidanud Kairit Kasepuu ülesandeks saab Domus FND strateegia elluviimine, suhtlus investoritega ning piisavat tootlust pakkuvate ärikinnisvara objektide leidmine. „Ärikinnisvara valdkond võitleb nii geopoliitiliste tõmbetuulte kui ka muutliku majanduskeskkonnaga, kuid võib olla parimad võimalused peituvadki just hetkedel, mil suur osa turuosalistest on ooterežiimil,“ lisas Kairit Kasepuu optimistlikult.

Domus FND OÜ on rahavoo investeerimisprojektide juhtimisega tegelev ettevõte, mis kuulub 2002. aastal asutatud Domus Kinnisvara gruppi. Domus FND visiooniks on luua pikaajalist ja stabiilset väärtust investoritele, keskendudes ärikinnisvara investeeringutele ja portfelli tõhusale haldamisele. Domus FND hallatavate varade maht on 11 miljonit eurot, järgmiseks eesmärgiks on portfelli varade mahu kasvatamine 50 miljoni euroni.

Arco Vara: 2024 Annual Report of Arco Vara

03.04.2025

Arco VaraGROUP CEO’S REVIEW

The year 2024 brought numerous challenges in the sector of real estate, requiring companies to be flexible, exercise strategic planning, and adapt to the changing market conditions. The real estate developer Arco Vara faced a complicated economic environment where low consumer confidence and high interest rates impacted the activity of the real estate market and the financial results of the company.

The greatest challenge of the first half of the year was selling completed apartments in Kodulahe and Kuldlehe developments, the market value of which is nearly 14 million euros. Even though a growth appeared in the number of transactions on the apartment market in the second half of the year, the overall interest in purchasing remained modest. In addition, the start of construction of the next stage of Kodulahe (Soodi 6) was postponed due to processing the construction permit, which in turn impacted the project schedule and future revenue.

The volatility of the economic environment and high borrowing costs placed pressure on corporate profitability. Despite all this, we managed to maintain a steady and clear path towards increasing future development volumes and to continue development in line with our strategy. We may have ended the year 2024 with a loss, but our focus remained on ensuring long-term sustainability and strategic management of investments.

Signs of stabilisation were seen in the second half of the year – the decrease of Euribor had a positive effect on the market and the transaction volume of apartments grew in Q4 of 2024 compared to both the same period of the previous year as well as the first half of 2024. An adjustment of pricing policies and occupancy rates were also observed in both the residential market and commercial real estate.

Arco Vara continued to seek new investments and develop existing projects. Our focus remained on developing sustainability and expanding the life cycle analysis to all new projects. Our promise “Build the future, create value” guides all of our decisions and activities.

In 2024, we focused on developing quality residential environments, maintaining a strong financial position, and flexible adjustment to market changes, in order to ensure the sustainable growth and competitiveness of the company. Our mission is creating modern, sustainable and desirable residential environments where the customer can create their dream home.

Our vision is to be the first choice for homebuyers. A 360-degree real estate journey combining development, construction, sales, and customer service, allows us to offer the best homebuying experience and homes with the best convenience of use.

The primary focus of Arco Vara is a satisfied customer – which will also remain the focus of our daily work in the future. Even though 2024 was the year of adaptation and finding balance, we remain confident that our strategic direction and knowledgeable management form a strong basis for future developments and sustainable growth.

Our main goals for 2025 are to complete the first stage of the Bulgarian development, sell the completed apartments in Kodulahe and Kuldlehe, and to start the construction at Soodi 6. We are also moving forward with the development of the Arcojärve project, hoping to obtain the construction permit as early as by the end of the year. In addition, we are looking for new projects to add to our portfolio in order to increase development volume and strengthen the position of the company on the real estate market.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The group’s revenue was 7,477 thousand euros, which is 2.5 times less than the revenue of 18,339 thousand euros in 2023.

In 2024, the Group’s operating profit (=EBIT) was 68 thousand euros and net loss 624 thousand euros. In 2023, the group made operating profit of 3,940 thousand euros and net profit of 3,550 thousand euros.

In 2024, 23 apartments were sold in projects developed by the group in Estonia. In 2023, 66 apartments, 3 commercial spaces in Estonia and 3 land plots in Latvia.

In 2024, the group’s debt burden (net loans) increased by 4,887 thousand euros up to the level of 13,495 thousand euros as of 31 December 2024. As of 31 December 2024, the weighted average annual interest rate of interest-bearing liabilities was 8.7%. This is an increase of 0.5 percentage points compared to 31 December 2023.

OPERATING REPORT

The revenue of the Group totaled 7,477 thousand euros in 2024 (in 2023: 18,339 thousand euros), including revenue from the sale of properties in the Group’s own development projects in the amount of 7,145 thousand euros (in 2023: 17,581 thousand euros).

Other sales revenue in 2024 mainly includes revenue from franchise fees of real estate agencies in Estonia, Latvia and Bulgaria. Franchise fees for 2024 were 273 thousand euros, franchise revenues for 2023 were 252 thousand euros.

In 2024, the pre-sale of the next stage of Kodulahe began: 62 apartments and 4 commercial premises in the form of three buildings will be built at Soodi 6. By the time this report is published, 8 apartments and 2 commercial premises have been presold. The homes are schedules to be completed in 2026.

In the most premium phase of Kodulahe, Rannakalda, a pavilion, 4 service areas and 108 apartments (as three separate apartment buildings), many of which have a sea view, have been completed. 21 apartments were sold in the project in 2024. As of the publication date of the quarterly report, 21 of the 113 are vacant.

A subsidiary of Arco Vara, Arcojärve OÜ, in 2021 signed an agreement for land acquisition beside Lake Harku, address Paldiski road 124b, Tallinn. More than 35,000 m2 of residential and commercial real estate (GBA) is planned for development. The project is called Arcojärve. The start of the construction of the first stage is planned for 2025.

In the Pirita Kuldlehe project, an exclusive cluster house with 5 spacious homes was built in Pirita. By the date of publication of the quarterly report, 3 out of 5 apartments are vacant.

The Botanica Lozen project foresees construction of 54 homes (houses) in three stages. Construction and sales of the first 16 buildings have begun – the private houses of the first phase will be completed in Q2 2025. By the date of publication of the quarterly report, 9 out of 16 houses have been pre-sold.

Kerberon OÜ, a subsidiary of Arco Vara, developed a fully automatic padel venue with six indoor courts at Helme 18 with the help of the construction company Arco Tarc OÜ. The venuw has been given a long-term full lease and generates rental income for the group from 2024.

After to the balance sheet, the group acquired a property with building permit at Spordi 3a, 3b Kristiine Tallinn. The development will consist of two buildings and 7,600 m2 of residential real estate (gross building area) with an underground parking lot. The buildings will have a total of 56 apartments, several of which have a balcony or terrace. Pre-sales of Spordi 3a and 3b apartments will begin in the Q2 2025, and homeowners will receive the keys by the end of 2026. The buildings will be built by Arco Vara’s construction company Arco Tarc OÜ.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros 2024 2023
Revenue from sale of own real estate 7,145 17,581
Revenue from rendering of services 332 758
Total revenue 7,477 18,339
Cost of sales -5,707 -12,740
Gross profit 1,770 5,599
Other income 7 107
Marketing and distribution expenses -551 -387
Administrative expenses -1,127 -1,387
Other expenses -31 -20
Gain on investment property 0 28
Operating profit 68 3,940
Financial costs -640 -390
Profit/ loss before tax -572 3,550
Income tax -52 0
Net profit/ loss for the period -624 3,550
 
Total comprehensive profit/ loss for the period		 -624 3,550
Attributable to owners of the parent -624 3,550
     
Earnings per share (in euros)    
– basic -0.06 0.34
– diluted -0.06 0.34

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

 In thousands of euros 31 December 2024 31 December 2023
Cash and cash equivalents 1,720 1,472
Receivables and prepayments 5,690 5,798
Inventories 29,170 27,637
Total current assets 36,580 34,907
Receivables and prepayments 18 18
Investment property 2,296 20
Property, plant and equipment 622 221
Intangible assets 52 24
Total non-current assets 2,988 283
TOTAL ASSETS 39,568 35,190
Loans and borrowings 234 3,391
Payables and deferred income 4,487 4,013
Warranty provisions 127 80
Total current liabilities 4,848 7,484
Loans and borrowings 14,981 6,689
Total non-current liabilities 14,981 6,689
TOTAL LIABILITIES 19,829 14,173
 
Share capital 7,272 7,272
Share premium 3,835 3,835
Statutory capital reserve 2,011 2,011
Other reserves 27 56
Retained earnings 6,594 7,843
Total equity attributable to owners of the parent 19,739 21,017
TOTAL EQUITY 19,739 21,017
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 39,568 35,190

ArcoVara_annual report 2024 ENG – pdf

Tallinn: Linn on teinud esimeses kvartalis rekordarvu planeeringuotsuseid

02.04.2025

TallinnTallinna linnaplaneerimise ametis viimase kahe aasta jooksul tehtud töökorralduslikud muudatused on kiirendanud planeeringute menetlemist. Selle aasta esimeses kvartalis on Tallinna linn teinud otsused 20 planeeringu osas, mis on kaks korda rohkem kui 2024. aastal ja neli korda rohkem kui 2023. aastal samal perioodil.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus kommenteeris, et saavutatud tempot, mis on umbes 20 planeeringuotsust ühes kvartalis, on plaanis ka hoida. „Planeerimisprotsesside tõhustamine Tallinna linnaplaneerimise ametis on olnud juba kaks aastat ameti üks olulisemaid eesmärke, kuid see ei tähenda, et me teeksime järeleandmisi elukeskkonna kvaliteedis või kaasaksime vähem, vaid meie teenuse kvaliteet on kõigile osapooltele kiirem ja parem.”

Eelmisel aastal jätkati Tallinna linnaplaneerimise ametis detailplaneeringute menetlusprotsessi tõhustamisega, et muuta see efektiivsemaks ja kiiremaks. Koostati uued menetlusjuhendid ning kooskõlastamisel on uus töökorralduse määrus. Kogu menetlusinfo on koondatud detailplaneeringute juhtimislauale, mis tagab operatiivse ülevaate kõigist töös olevatest planeeringutest.

Üha enam liigub linnaplaneerimine andmeanalüüsil põhineva otsustamise suunas. Näiteks valmis eelmise aasta lõpus lasteaedade ruumilise planeerimise kaardirakendus ning hiljuti sarnane tööriist koolikohtade ja -asukohtade vajaduse hindamiseks. Sel aastal kaardistatakse spordirajatiste vajadused. Need tööriistad aitavad linnaplaneerimise ametil paremini ette näha linlaste vajadusi tulevikus ning sellest lähtuvalt kavandada ka mõistlikku ruumikasutust kogu linnas. Oluline uuendus ameti töös on ka üldplaneeringu ülevaatamise aruandele tuginedes ettevalmistus üldplaneeringute koostamise uuendamiseks ja kiirendamiseks.

Sel aastal alustatakse uue Tallinna planeeringute registri arendamist, mille hankeleping on allkirjastatud ning uus register peaks valmima aasta pärast. Samuti jätkatakse menetlusprotsessi lihtsustamist. Näiteks on eesmärk uuemate algatamise taotluste ning algatamisotsuste puhul jälgida, et nende puhul toimuks otsus seaduses ettenähtud aja raamides jne.

2025. aasta esimeses kvartalis on Tallinna linn teinud otsused 20 detailplaneeringu osas, sh algatanud üheksa, vastu võtnud seitse ja kehtestanud neli detailplaneeringut. 2024. aastal samal perioodil tehti otsus 11 detailplaneeringu ja 2023. aastal viie detailplaneeringu osas. 2025. aasta I kvartalis on lõpetatud ligi 50 mitteaktiivset detailplaneeringut.

1Partner: Kuuülevaade: kinnisvaraturg oli stabiilne, kevadine osturalli märtsis veel ei alanud

02.04.2025

Märtsi jooksul tehti Tallinnas kinnisvaraga 910 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine hind püsis eelnevate kuudega sarnase 2 946 euro juures ruutmeetri kohta, tehinguaktiivsus on aastaga kasvanud enam kui viiendiku võrra, kommenteeris 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Kokku toimus Tallinnas märtsi jooksul 910 ostu-müügitehingut, mis on sarnasel tasemel eelmiste kuudega, kuid märkimisväärselt kõrgem kui aasta tagasi, mil tehingute arv ulatus vaid 727-ni. “Juba teist aastat järjest on esimese kvartali tehingutest kadunud sesoonsus ning kõik kolm kuud on omavahel pea äravahetamiseni sarnased. Küll aga on eelmise aastaga võrreldes selle aasta esimesed kolm kuud tehingute arvukuselt olnud enam kui 20% aktiivsemad,” rääkis Martin Vahter.

Igakevadine tehinguaktiivsuse tõus Vahteri sõnul märtsis veel ei alanud, kuid suvel saabuv käibemaksutõus toob tema hinnangul lähikuudel kaasa surve uusarenduste tehinguaktiivsuse kasvule. “Nagu nägime automaksu näitel, siis kauplemisaktiivsus kasvas hüppeliselt alles vahetult enne maksu jõustumist ning sarnane efekt võib tekkida ka kinnisvaraturul,” selgitas 1Partneri juht.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind oli möödunud kuul 2 946 eurot (veebruaris 2 943€) ning mediaanhind 2 785 eurot ruutmeetri kohta (veebruaris 2 759€). 1Partner Kinnisvara juht märgib, et kuigi korterite keskmine ruutmeetrihind on püsinud juba pikemat aega kolme tuhande euro läheduses, on soodsama hinnaklassiga korterid juba veidi kallinenud. “Vaadates, kuidas ümberringi kogu muu elu kallineb, on vaid aja küsimus, millal see jõuab ka kõrgema hinnaklassiga varadesse,” nentis Vahter.

Märtsi jooksul müüdi pealinnas 700 korterit, millest kalleim vahetas omanikku 585 000 euroga. Lisaks müüdi Tallinnas möödunud kuul 26 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 6 elamumaa krunti, kalleima kinnistu hind ulatus 4 270 000 euroni.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Bigbank: Hinnatõus vaibumise hoogu ei näita

02.04.2025

BigbankTäna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksi kiirhinnang näitab, et märtsis tõusid hinnad aastases võrdluses 4,3% ja märtsi hinnaindeks oli praktiliselt sama suur kui veebruari oma ehk hindade muutus oli -0,3%. Need tulemused näitavad, et Eesti Panga prognoos selle aasta inflatsiooni kohta on igati õigustatud, sest aasta teises pooles ootavad meid ees maksutõusud, mis samuti hinnatõusule kaasa aitavad. Tuletan meelde, et Eesti Pank prognoosis selle aasta inflatsiooniks 6% ning toidukaupade hinnatõusuks 7%.

Hindade nii kiire kasv avaldab kahtlemata survet ka palga kasvule, sest töötajad ei soovi, et nende palga reaalne ostujõud väheneks. Sisuliselt oleme me täna juba käivitanud palgad-hinnad kasvuspiraali, mis tähendab, et peab olema valmis pikemaajaliseks hinnatõusuks, mis kindlasti ei piirdu ainult selle aastaga. Pikemaajalisele hinnakasvule aitab kaasa ka rahvusvaheline keskkond, sest Euroopa suuremahuliste kaitsetööstuse investeeringute ja majandusarengu erutamise programmide rahastamiseks peab Euroopa Keskpank varem või hiljem hakkama uuesti raha juurde trükkima. Raha juurde trükkimine tähendab inflatsiooni kiirendamist.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Suuline üürileping

02.04.2025

Vahel tuleb ette, et omanik annab eluruumi üürniku kasutusse üürilepingut sõlmimata. Kas on siis tegemist usaldusega, sooviga varjata üüritulu vms. Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid vähesed teavad, mis sellega kaasneb.

Kui üürilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, on tegemist suulise lepinguga. Võlaõigusseadus sätestab, et kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult.

Reeglina saab tähtajatut üürilepingut kumbki pool korraliselt üles öelda kolme kuulise ette teatamisega, siis suulise lepingu korral ei või lepingut üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.

Seega saab suulise lepingu korral üürnik olla mureta, et omanik ütleb lepingu üles enne aasta möödumist. Siiski jääb ka suulise lepingu korral omanikule õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui üürnik jääb võlgu rohkem kui kahe kuu eest või rikub muul moel üürilepingu tingimusi.

Samuti ei vabasta suuline üürileping omanikku kohustusest üüritulu deklareerida ja maksta kasumi pealt tulumaksu.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Swedbank: Hinnakasv püsib tugev, kuid intressimäärade langus jätkub

02.04.2025

SwedbankTarbijahinnad tõusid euroalal märtsikuus 2,2 protsenti, mis vastas Bloombergi ökonomistide paneeli ootustele. Energiahinnad langesid, tööstuskaupade aastane hinnakasv on püsinud madalal ja teenuste hinnakasv, mis märtsis ulatus küll veel 3,4 protsendini, on aeglustumas. Euroopa Keskpank prognoosib selleks aastaks 2,3 protsendist hinnakasvu. Inflatsioon aeglustub ja euroala keskmine hinnakasv peaks liikuma keskpanga eesmärgiks seatud kahe protsendi suunas.

Erinevalt euroala keskmisest, tuleb Eesti hinnakasv aga sel aastal tõenäoliselt mullusest kiirem. Kuigi Eesti harmoneeritud tarbijahinnad vähenesid märtsis veebruariga võrreldes 0,3 protsenti, oli tõus aastases võrdluses (4,3 protsenti) ikkagi tugev. Ühes Horvaatia ja Slovakkiaga oli tegu euroala kiireima inflatsiooniga. Samas on ka Lätis ja Leedus inflatsioon sel aastal kiirenenud – seal kasvasid hinnad aastases võrdluses 3,6 protsenti.

Eesti selle aastasest hinnakasvust kolmandik tuleb maksutõusudest

Märtsikuuks olid Eesti harmoneeritud tarbijahinnad aasta algusest tõusnud juba kaks protsenti. Statistikaameti andmetel tõusid peaaegu kõikide kaupade ja teenuste hinnad. Vaid rõivaste ja jalanõude hinnad vähenesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,6 protsenti. Ka veebruaris oli see kaubagrupp ainus, mille hinnad allapoole liikusid. Rõivad ja jalanõud möödutavad kuus protsenti tarbimiskorvist, mistõttu nende mõju kogu inflatsioonile ei ole väga suur (märtsis -0,2 protsendipunkti).

Eelmise aasta teisest poolest tõusma hakanud majapidamiste hinnakasvuootused küll leevenesid veidi veebruaris ja märtsis, kuid on endiselt üle pikaajalise keskmise. Sel aastal on kiire inflatsiooni taga peamiselt toidukaupade ja teenuste hinnakasv, mida omakorda mõjutavad maksutõusud. Maksutõusud annavad sel aastal ligi kolmandiku kogu inflatsioonist.

Toiduainete hinnad kasvavad maailmaturul eelmisel aastal kerkinud toormehindade tõttu. Kuigi toidutoormete hinnakasv on pidurdunud, avaldab nende varasem tõus veel mõnda aega mõju Eesti toiduainete hindadele. Teenuste hinnakasvu lükkavad tagant nii maksutõusud kui ka senine kiire palgakasv. Samas on palgakasv aeglustumas, eriti avalikus sektoris. Toiduained ja teenused moodustavad kokku üle poole keskmisest tarbimiskorvist, mistõttu nende hinnamuutuse mõju kogu inflatsioonile on tugev. Tööstuskaupade hinnakasv on nõrgema nõudluse tõttu vaoshoitud.

Elektri börsihind oli märtsis madalam kui veebruaris, kuid siiski kõrgem kui aasta tagasi. Samas olid nii toornaftahind maailmaturul kui ka bensiinihind Eestis eelmise aasta märtsiga võrreldes madalamad. Olgugi et soojemate ilmade saabumise ning kütteperioodi lõppemisega võivad energiahinnad allapoole liikuda, jääb nende hinnatase sel aastal võrdlemisi kõrgeks.

Maksutõusud, kiire hinnakasv ja aasta algusest kerkinud tulumaks vähendavad sel aastal keskmise palga ostujõudu. Samas, koos pensionide tõusu ja muude tuludega ning intressimäärade langusest tuleneva positiivse efektiga, üldine ostujõud sel aastal langeda ei tohiks. Vaatamata inflatsiooni kiirenemisele aasta esimestel kuudel, jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv isegi kiirenes.

Intressimäärade langus euroalal peaks jätkuma, kuid ebakindlus on suur

Kolme kuu euribori futuurid selle aasta lõpus on püsinud kahe protsendi lähedal juba pikemat aega, mis näitab, et euribori paneeli kuuluvate pankade hinnangul inflatsiooni aeglustumine ja juba varem prognoositud keskpanga intressimäärade kärpimine jätkub. Samas, kui veel hiljuti pidasid turud Euroopa Keskpanga intressimäära veerandi protsendipunkti kärpe tõenäosuseks aprillikuisel kohtumisel 85 protsenti, siis nüüd on see langenud 70 protsendini.

Suurimaks ebakindluse põhjustajaks on USA kaubanduspoliitika ja võimalikud Euroopa Liidu vastu suunatud tollitariifid, mille president Donald Trump on lubanud avaldada 2. aprillil. Laiaulatuslikud tollitariifid ja Euroopa Liidu vastus nendele pärsiksid Euroopa Keskpanga hinnangul euroala majanduskasvu esimesel aastal 0,3 protsendipunkti, kuid nende mõju inflatsioonile ei ole veel kindel.

Euroopa on lõdvendanud eelarvereegleid, EL kaitsekulutused kasvavad ning Saksamaa suurendab veel oluliselt oma taristuinvesteeringuid. Need otsused võivad inflatsioonile survet avaldada. Samas peaks nende suurem mõju avalduma järgmisel aastal. See kõik mõjutab keskpanga intressiotsuseid.

Kui praegune keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 2,5 protsenti, siis euroala neutraalne intressimäär, mis ei erguta ega pidurda majanduskasvu ja mis hoiab inflatsiooni stabiilsena, peaks olema kahe protsendi lähedal. Tõenäoliselt ei taha keskpank sellest intressimäärast allapoole minna, kuid kui euroala majandus jääb liiga nõrgaks, võib keskpank meie hinnangul oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära viia aasta lõpuks ka 1,75 protsendini.

Tallinn: Arsenali keskuse kõrvale kavandatakse elu- ja ärihooneid

02.04.2025

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Erika 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Põhja-Tallinnas. Planeeringu eesmärk on muuta senise äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistu äri- ja elamumaaks ning anda ehitusõigus kuue kuni viiekorruselise äriruumidega korterelamu rajamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus selgitas, et endine kinnine Arsenali tööstusala on kujunemas Karjamaa asumi uueks keskusalaks ning see annab võimaluse kavandada sinna ka täiendavaid eluruume. „Planeeringulahendus näeb ette uute äriruumidega kortermajade rajamise ning avaliku ruumi arendamise, millega paraneb oluliselt ligipääsetavus, samuti istutatakse täiendavat kõrghaljastust. Keskusala saab senisest oluliselt elavam ja rohelisem.”

Lippuse sõnul on Põhja-Tallinna arengu üheks peamiseks küsimuseks täiendavate lasteaia- ja koolikohtade kavandamine. „Karjamaa keskusala arengut toetab ka 2025. aasta sügisel seal samas kõrval aadressil Karjamaa 18 tööd alustav uus Põhjatähe põhikool ning 2027. aastal valmiv Manufaktuuri lasteaed.”

Planeeritav 1,47 hektari suurune maa-ala asub Arsenali keskuse kõrval. Koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu tööversioonis on see ala samuti määratud korterelamute piirkonnaks, kus lisaks eluasemetele võivad paikneda ka kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaajaharrastusega seotud asutused.

Kruntidele on kavandatud kuus kaasaegset äriruumidega korterelamut, mis pakuvad kvaliteetseid elamispindu ning tänavaäärseid äripindu. Perimetraalne hoonestus seob uued majad paremini kõrvaoleva kvartaliga ning asendab amortiseerunud tööstushooned kaasaegsema ja linnaehituslikult sobivama lahendusega.

Kesklinna läheduses asuva hea jalakäijate ja ühistranspordiühendusega ala tihendamine on põhjendatud, arvestades Põhja-Tallinnas toimunud suuremahulise tootmise väljakolimist ajaloolistest tehasepiirkondadest. Planeeritud äri- ja elamufunktsioon parandab piirkonna elukvaliteeti ning toob juurde uusi elanikke ja töökohti.

Varasem, 2007. aastal kehtestatud detailplaneering nägi ette olemasolevate tootmishoonete rekonstrueerimise ja laiendamise, kuid seda pole ellu viidud. Korterelamute kõrvale elamute kavandamine on otstarbekam kui tööstusettevõtete rajamine. Seetõttu on uus planeering sobivam, sest arvestab paremini ümbritsevat linnaruumi, naaberkruntidel paiknevaid korterelamuid ning merele lähedase ala otstarbekamat kasutust. Samuti suureneb uue lahendusega haljastuse osakaal.

Alale viidi koostöös Tallinna linnaplaneerimise ametiga läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ja detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö alusel.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja omandas kinnistu Nõmme Südamekodu hooldekodu rajamiseks

02.04.2025

EfTEN Real Estate Fund31.03.2025. a viis EfTEN Hiiu OÜ lõpule tehingu, millega omandas Südamekodud AS-ilt Tallinnas, Hiiu tn 42 kinnistu.

Varasemalt (20.02.2025) on fond teatanud börsile võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisest, milles kokkulepitud omandi üleandmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused on nüüdseks täidetud.

Osaliselt jätkab kinnistu kasutamist kehtiva üürilepingu alusel sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Ülejäänud osas sõlmiti pikaajaline (10 + 10 aastat) üürileping Südamekodud AS-i tütarettevõtte Hiiu Südamekodu OÜ-ga. Koostöös üürniku ja Südamekodud AS-iga ehitatakse hoone osaliselt ümber „Nõmme Südamekodu“ üldhooldekoduks, mis hakkab tulevikus mahutama kuni 170 Südamekodu klienti.

EfTEN: Subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS acquired a registered immovable for construction of the Nõmme Südamekodu elderly care home

02.04.2025

EfTEN Real Estate FundOn 31.03.2025, EfTEN Hiiu OÜ finalized the transaction by which the subsidiary of the fund acquired the property located at Hiiu 42, Tallinn from the Südamekodu AS.

Previously (20.02.2025), the fund has notified the stock exchange of the conclusion of a contract of sale under the law of obligations. All the agreed preconditions for the transfer of ownership and the conclusion of a real right contract have as of now been met.

The North Estonia Medical Centre will continue to use the part of the property under a valid lease agreement. For the remaining part, a long-term (10 + 10 years) lease agreement was signed with Hiiu Südamekodu OÜ, a subsidiary of Südamekodud AS. In cooperation with the lessee and Südamekodud AS, the building will be partially rebuilt into an elderly care home “Nõmme Südamekodu”, which will accommodate up to 170 Südamekodu clients in the future.

Tallinna Sadam sõlmis Eesti Vabariigiga maade võõrandamise lepingu Rail Baltica Muuga raudteejaama rajamiseks

01.04.2025

AS Tallinna Sadam (edaspidi: Tallinna Sadam) sõlmis 31.03.2025 lepingu Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Kliimaministeeriumiga Rail Baltica Muuga raudteejaama rajamisega seotud maade võõrandamiseks. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti pakkumisele ja poolte kokkuleppele on tehingu kogusumma 4 884 711 eurot, mis sisaldab kinnisasjade tasu, motivatsioonitasu ja tehingu ettevalmistamisega seotud kulude hüvitamist. Riigile võõrandatakse 8 eri suurusega kinnisasja, kokku ligi 165 tuhat m2. Maade võõrandamine avaldab positiivset mõju Tallinna Sadama 2025. aasta majandustulemustele.

Rail Baltica on Eestile oluline projekt, mis parandab reisijate- ja kaubaveoühendusi Euroopa raudteevõrguga, toetab majandusarengut ja suurendab julgeolekut. Tallinna Sadama jaoks tähendab Rail Baltica potentsiaalselt suurenenud kaubavoo juhtimist sadamatesse, kuna raudteetransport võimaldab kiiremat, keskkonnasõbralikumat ja efektiivsemat ühendust Läänemere sadamate ja Kesk-Euroopa vahel. Lisaks võib projekt suurendada Tallinna Sadama atraktiivsust logistikakeskusena ning parandada kaupade eksporti ja importi läbi Eesti. Arvestades võõrandatud maade asukohta ja kinnistute kuju, on vähe tõenäoline, et need kinnistud oleksid toonud alternatiivse kasutusena olulist müügitulu pikemas ajaperspektiivis.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

1 2 3 … 1,540 1,541 1,542
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

08.04.2025 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt