Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus seisuga 31.08.2026

10.09.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS viis augustis läbi suunatud aktsiaemissiooni, mille käigus emiteeriti 197 463 uut lihtaktsiat hinnaga 19,26 eurot aktsia kohta ehk fondi aktsia 60 päeva keskmise sulgemishinnaga. Emissiooni tulemusel laekus investoritelt kokku 3 803 tuhat eurot. Laekunud vahendite arvelt maksab fond tagasi Magistral Kaubanduskeskuse OÜ soetamiseks võetud pangalaenu.

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud üüritulu oli augustis 2 918 tuhat eurot (juulis: 2 890 tuhat eurot). Üüritulu kasv oli peamiselt seotud uue üürilepingu sõlmimisega Piepilsētas logistikakeskuses Lätis, mis asendas juulis ennetähtaegselt lõppenud lepingu. Fondi konsolideeritud netoüüritulu (NOI) oli augustis 2 811 tuhat eurot (juulis: 2 805 tuhat eurot).

Fondi kinnisvaraportfelli vakantsus suurenes augustis 3,0%-ni (juuli lõpus 2,2%) seoses Betooni 6 logistikakeskuse üürilepingute lõppemisega. Betooni 6 vakantne pind oli augusti lõpu seisuga 3 935 m² ehk 22% hoone üüritavast pinnast. Alates 1. septembrist 2026 on vabaks jäänud pinnast üürile antud 3 031 m², seega on portfelli vakantsuse kasv ajutine.

2026. aasta kaheksa kuu kokkuvõttes oli fondi konsolideeritud üüritulu 22 239 tuhat eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,0% võrra. Kaheksa kuu EBITDA oli 18 817 tuhat eurot (2025. aasta kaheksa kuud: 17 555 tuhat eurot; +7,2%) ning puhaskasum 12 960 tuhat eurot (2025. aasta kaheksa kuud: 11 714 tuhat eurot). EBITDA kasvust on 571 tuhat eurot seotud Magistrali kaubanduskeskuse lisandumisega ning 204 tuhat eurot Mustika keskuse parema tulemusega.

Fond on 2026. aasta kaheksa kuu jooksul teeninud konsolideeritud korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud, laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku 9,69 miljonit eurot, mis on tänu nii kõrgemale EBITDA-le kui ka väiksematele intressikuludele 1,3 miljonit eurot (15,8%) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus (NAV) oli 31.08.2026 seisuga 20,23 eurot, suurenedes augustis 0,7%.

EREF_reports_monthly_082026

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Net asset value of the EfTEN Real Estate Fund AS share as at 31.08.2026

10.09.2026 Adaur.ee

In August, EfTEN Real Estate Fund AS carried out a private placement of shares, issuing 197,463 new ordinary shares at EUR 19.26 per share, which corresponds to the 60-day average closing price of the fund’s share. The placement raised a total of EUR 3,803 thousand from investors, which the fund will use to repay the bank loan taken to acquire Magistral Kaubanduskeskuse OÜ.

The consolidated rental income of EfTEN Real Estate Fund AS amounted to EUR 2,918 thousand in August (July: EUR 2,890 thousand). The increase in rental income was mainly attributable to a new lease agreement concluded at the Piepilsētas logistics centre in Latvia, which replaced a lease that had been terminated early in July. The fund’s consolidated net rental income (NOI) was EUR 2,811 thousand in August (July: EUR 2,805 thousand).

The vacancy rate of the fund’s real estate portfolio increased to 3.0% in August (2.2% at the end of July) following the expiry of lease agreements at the Betooni 6 logistics centre. As at the end of August, the vacant area at Betooni 6 was 3,935 m², or 22% of the building’s lettable area. As of 1 September 2026, 3,031 m² of the vacated space has already been re-let, and the increase in the portfolio’s vacancy rate is therefore temporary.

In the first eight months of 2026, the fund’s consolidated rental income totalled EUR 22,239 thousand, an increase of 6.0% compared with the same period last year. EBITDA for the period was EUR 18,817 thousand (eight months of 2025: EUR 17,555 thousand; +7.2%) and net profit was EUR 12,960 thousand (eight months of 2025: EUR 11,714 thousand). Of the increase in EBITDA, EUR 571 thousand was attributable to the addition of the Magistral shopping centre and EUR 204 thousand to the improved performance of the Mustika centre.

Over the same period, the fund generated consolidated adjusted cash flow (EBITDA less interest expenses, repayments of loan principal and income tax expense) of EUR 9.69 million, which is EUR 1.3 million (15.8%) more than a year earlier, driven by both higher EBITDA and lower interest expenses.

The net asset value (NAV) of the EfTEN Real Estate Fund AS share as at 31.08.2026 was EUR 20.23, an increase of 0.7% in August.

EREF_reports_monthly_082026

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa ekspert: üürihindade tõus kiireneb

09.09.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul on tänavune üürihindade reaalkasv olnud prognoosidest mõõdukam, kuid turul on siiski märgid üürihindade üleriigilise kasvu kiirenemisest.

Mihkel Eliste sõnul läksid statistiliselt üürikorterite pakkumishinnad suve algusest üsna järsult üles, mis on suuresti seotud iga-aastaste hooajaliste teguritega. „Üürihinnad on sesoonsed – peale koolialguse perioodi aktiivsus turul taas järsult väheneb ja üldjuhul lähevad keskmised pakkumishinnad jälle segmenditi veidi alla. Pikemat perioodi vaadates on tänavune üürihindade kasv olnud aasta algusest Tallinna näitel ligi 4% juures, mis on sama palju kui 2025. aastal kokku,“ rääkis Eliste.

„Segmenditi on hinnatõus olnud küll veidi erinev – odavamate, näiteks Lasnamäe, Õismäe ja Mustamäe paneelmajade üürihindade muutus on protsentuaalselt suurem seoses madalama lõpphinna ja kõrgema nõudlusega, eriti just 1-toaliste korterite lõikes. Seda toetab üleüldine majanduskeskkonna ja tarbijaskonna kindlustunde mõningane paranemine ja reaalpalga kasv. Teisalt on ehituslikult uuemate 2-toaliste üürikorterite hinnatase jätkuvalt viimaste aastatega üsna sarnane, viidates püsivale ülepakkumisele,“ ütles Eliste.

“Keskmiselt võib oodata tänavu aasta lõpuks üürihindade 4–5-protsendilist tõusu. 12 kuu perspektiivis vähemalt analoogses tempos üürihindade kasv tõenäoliselt püsib ning pigem kasvavad kiiremini odavamate pindade üürihinnad. Üürihindade kasv kiireneb tänavu juba kolmandat aastat järjest ning tasub ka meeles pidada, et aastatel 2010 – 2025 oli keskmine üürihinna aastane tõus 7% tasemel,“ lisas Eliste.

Uus Maa analüütiku sõnul tõusevad üüripindade hinnad Eestis lähitulevikus paratamatult. „Üürimise kulu on võrreldes sissetulekutega ligi viimase 15 aasta madalaimal tasemel ehk üürimine on ajaloolises kontekstis praegu odav ning üüritootlused omaniku jaoks jätkuvalt madalseisus,“ nentis Eliste.

„Üürihindade kiiremat tõusu hoiab tagasi mõneti vastandlik trend. Eestlased on viimase kümnendiga ostnud väga palju kinnisvara väljaüürimiseks, mille tulemusena on nii Tallinnas kui ka pea igas vähemalt 5000 elanikuga väikelinnas üürikorterite pakkumine laialdane. See on tekitanud olukorra, mille puhul on konkurents üürileandjate vahel tihe ja üürihindade kasv limiteeritud. Üürikorterite kogupakkumine on aga Eestis juba kolmandat aastat vaikselt taandunud, viidates lähituleviku vaates üürihindade potentsiaalse kasvu võimalikule täiendavale kiirenemisele,“ lisas Eliste.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Tartu Südamekodus algasid uue laienduse ehitustööd: lisandub 72 kohta dementsusega inimestele

08.09.2026 Adaur.ee

Tartu Südamekodu alustab Raadil kolmanda etapi ehitusega, millega lisandub olemasolevale 180 teenuskohale 72 uut kohta dementsussündroomiga inimestele. Pärast laienduse valmimist saab Tartu Südamekodust 252 kohaga üks Lõuna-Eesti suuremaid eakatekodusid. Ehitustööd algasid septembri esimesel nädalal ning uus hooneosa valmib plaanide kohaselt 2027. aasta juuli lõpuks.

Südamekodude juhatuse liikme Meelis Mälbergi sõnul on eakatele mõeldud hoolduskohtade järele Lõuna-Eestis väga suur. „Tartu Südamekodu on tegutsenud vaid kaks aastat, kuid oleme selle aja jooksul maja juba korra laiendanud ja alustame nüüd kolmanda etapi ehitust. Eriti suur on vajadus dementsussündroomiga inimestele sobivate kohtade järele. Iga uus koht tähendab ühe pere jaoks võimalust leida oma lähedasele turvaline kodu ja vajalik professionaalne tugi,“ ütles Mälberg.

Praegu on Tartu Südamekodus 180 teenuskohta ning nõudlus nende järele on püsinud väga kõrge. Uue etapi valmimise järel kasvab kohtade arv 252-ni.

“Uus kahekorruseline hooneosa on kavandatud spetsiaalselt dementsussündroomiga inimeste vajadusi arvestades. Sinna tulevad kahekohalised toad ning avarad ühised ruumid söömiseks, vaba aja veetmiseks ja erinevateks tegevusteks,” rääkis Tartu Südamekodu juhataja Andri Võsokovski. Juurdeehitus ühendatakse olemasoleva majaga avara ühenduskoridori kaudu, kuhu rajatakse istumis- ja kohtumisala.

„Dementsusega inimene vajab lisaks professionaalsele hooldusele keskkonda, mis toetab tema igapäevast toimetulekut ning pakub turvatunnet. Seetõttu pöörame uue hooneosa puhul tähelepanu nii ruumilahendustele kui ka sellele, et meil oleks piisavalt vastava ettevalmistusega töötajaid. Uute kohtade avamiseks värbame ja koolitame juurde inimesi, kes oskavad arvestada dementsusega elanike vajadustega,“ lisas Võsokovski.

Tartu Südamekodu laiendatakse koostöös EfTEN Real Estate Fund ASiga. Ehitaja leidmiseks korraldatud hankel tegi parima pakkumise RIS Ehitus OÜ. Juurdeehituse eeldatav maksumus on ligikaudu 2,75 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Tartu Südamekodu asub Raadil aadressil Ermi 13, Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses. Tartu Südamekodu on spetsiaalselt eakatekoduks projekteeritud hoone, mille rajamisel on algusest peale arvestatud nii elanike vajaduste kui ka töötajate töötingimustega. Koostöös EfTENiga rajatud hoone esimene etapp avati 2024. aastal ning 2025. aastal valmis teine etapp, millega lisandus 60 kohta, sealhulgas spetsiaalselt dementsussündroomiga inimestele mõeldud osakond. Tartu Südamekodu rajamisse ja arendamisse oli enne kolmanda etapi ehitust investeeritud kokku ligikaudu kaheksa miljonit eurot.

Südamekodud kuulub Kesk-Euroopa suurima tervishoiu- ja pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuste osutaja Penta Hospitals Internationali gruppi. Südamekodud on Eesti suurim eakate hooldusteenuse pakkuja – gruppi kuulub 12 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle 1500 elanikku ning töötab 750 inimest. Grupi eakatekodud tegutsevad Tartus, Kärus, Piigastes, Lihulas, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla-Järvel, Valklas, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital. Lõppjärgus on ehitus Tallinnas Hiiul, kuhu tuleb Nõmme Südamekodu, mis saab olema grupi 13. eakatekodu, pakkudes turvalist ja tänapäevast kodu 170 eakale. Südamekodude eesmärk on rajada ja arendada elukeskkondi, kus on turvaline ja mugav vanaduspõlve veeta.

Swedbank: EKP intressitõus ei pruugi tuua uut tõusutsüklit

08.09.2026 Tõnu Mertsina

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koguneb sel nädalal taas intressimäära suhtes otsust tegema. Tõenäoliselt tõstetakse määra 25 baaspunkti võrra (0,25 protsendipunkti), mis viib keskpanga hoiuseintressi 2,50%-ni. Otsus ei tule üllatusena ning see on juba suures osas tõusnud turuintressimääradesse sisse arvestatud. Märksa huvitavam on see, mida keskpank ütleb järgmiste tõusude kohta.

Energia kallinemise vastu intressimäära tõstmine ei aita

Põhjus, miks Euroopa Keskpank intressi tõstab, on mõistetav. Euroala inflatsioon kiirenes augustis 3,3%-ni ehk kõrgeimale tasemele ligi kolme aasta jooksul ning ületab selgelt keskpanga 2% inflatsiooni eesmärki. Samal ajal kerkisid energiahinnad aastaga 14,3%.

Samas on praeguse inflatsioonipildi juures üks oluline „aga“. Augustis oli euroala keskmine alusinflatsioon – hinnakasv ilma energia ja toiduta – 2,4% ja hinnakasv energiata 2,2%, kusjuures viimastel kuudel ei ole neis kiirenemist toimunud. See on oluline erinevus võrreldes 2021. aastal alanud inflatsioonilainega, kui energiahindade tõus kandus laialt majandusse.

Energia kallinemise vastu intressimäära tõstmine iseenesest ei aita. Kõrgem intress ei tekita juurde nafta ega gaasi pakkumist. Rahapoliitikaga saab aga piirata nõndanimetatud teise ringi mõju – seda, kui energia kallinemine kandub palkadesse, teenuste hindadesse ja inimeste inflatsiooniootustesse. Praegu ei ole veel selget märki, et selline mõju oleks muutunud piisavalt tugevaks, õigustamaks pikemat intressitõusude jada.

Turg ootab rohkem, ökonomistid vähem intressitõuse

Seetõttu on selle nädala otsuse juures olulisem küsimus, kuidas sõnastab Euroopa Keskpank oma intressitõstmise väljavaate. Kui turud ootavad praegu veel kolme 25-baaspunktist tõusu, mis viiks keskpanga hoiuseintressi 3%-ni, siis ökonomistide hinnang on märksa tagasihoidlikum: septembrikuine tõus ja seejärel pikem paus.

Energiahinnad on olnud väga volatiilsed ning praegune hinnasurve tuleneb suuresti energia pakkumisšokist. Turgude hinnangul alaneb Brenti toornafta hind eesoleva aasta jooksul aegamööda. Kui nafta ja gaasi hindade tõus pidurdub, hakkab ka selle mõju inflatsioonile taanduma. Muidugi on risk, et energia kallinemine kandub tugevamalt edasi palkadesse ja teenuste hindadesse. Just seda peab Euroopa Keskpank väga tähelepanelikult jälgima. Kui selline teise ringi mõju tekib, hakatakse ilmselt ka intressimäärasid rohkem tõstma.

Euribori määrab eelkõige keskpanga järgmine sõnum

Finantsturgude ootus Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmiste kohta on 6 kuu euribori kergitanud aasta algusega võrreldes 0,7 protsendipunkti – 2,1%-lt 2,8%-ni ning eesolevatel kuudel prognoositakse selle tõusu mõningast jätku.

Samas ei tähenda 25-baaspunktine intressitõus automaatselt sama suurt hüpet euriboris. Kuna turud on seda otsust juba peaaegu täielikult ette hinnanud, sõltub euribori edasine tegelik liikumine eelkõige sellest, millise sõnumi annab keskpank järgmiste otsuste kohta.

Mida tähendab intressitõus Eestile?

Kui palju mõjutaks 25-baaspunktine euribori tõus kodulaenuvõtja intressikulu? Näiteks tähendaks uue, 150 000 euro suuruse ja 20-aastase laenu korral 25-baaspunktine euribori muutus praeguse intressitaseme juures ligikaudu 20 euro suurust muutust kuumakses. Keskmine netopalga tõus on sellest aga suurem. Samuti tuleks arvestada, et pankades olev keskmine kodulaenude portfell laenuvõtja kohta on oluliselt väiksem ehk mõju keskmisele laenumaksele on tagasihoidlikum.

Kui inimeste sissetulekud ja majandus kasvavad ning tööturu olukord ja kindlustunne paranevad, suudavad majapidamised kõrgemate intressidega tõenäoliselt kohaneda. Seda näeme ka praegu: juulis kasvas majapidamiste eluasemelaenude portfell aastaga umbes 10% ja ettevõtete laenuportfell 12%.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

KV.EE: Üüripakkumine väheneb, kuid defitsiiti ei ole

08.09.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaali KV.EE lisati 2026. a augustis pakkumisse 1449 Tallinna üürikorterit. Seda on 16% vähem kui aasta tagasi, mil üüripakkumisse lisati 1722 uut pakkumist. Siiski oli pakkumisse tulevate üürikorterite arv märksa suurem, kui on olnud viimase 12 aasta keskmine 1160 korterit. Üüripakkumisse tulevate korterite maht liigub vähenemise teed, mis annab üürileandjatele võimaluse pikalt paigal olnud üürihinda pisutki ülespoole kergitada, järeldas kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Üüripakkumisse tulevate korterite arv suurenes massiivselt 2024. aastal. Siis paisati portaali KV.EE üüripakkumisse 2021.-2022. a ostubuumi ajal soetatud ja lõpuks ehituslikult valminud uued korterid. Üürnike vaatest oli see väga hea, sest keskmise üürikorteri kvaliteet paranes silmnähtavalt. Kvaliteedi paranemine ei toonud endaga kaasa hinnatõusu, sest konkurents üürileandjate vahel oli verine,“ meenutas Tarvo Teslon 2024. a olukorda üürisektoris.

Tihe konkurents üürileandjate vahel hoidis hinnad all ehk üürileandja vaatest investeeringu tootluse madala. Madal tootlusemäär ei lubanud enam uusi üüriinvesteeringuid teha endises mahus.

„Mõningaid üüriportfelle vähendati, kuid enamik üürileandjaid jäi ärisse edasi. Üürileandjatele pakkus püsivas karmis konkurentsis mõningat ärivõimalust viia pikaajalise üüri korterid suviseks hooajaks majutusärisse. Vakantsete pikaajaliste üürikorterite arvu trend liikus vähenemise suunas, aga seda väga aeglaselt,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Käesoleval 2026. aastal on üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE liikunud hooajaliselt vähenemise suunas, kuid siiski jäänud ülespoole 1100 üüripakkumise ajaloolist keskmist.

„Ajaloolisest keskmisest ülevalpool püsiv pakkumine võimaldab anda hinnangu, et üüripakkumiste defitsiiti Tallinnas ei ole, kuid hiljutine ülepakkumine ei ole samuti enam üürileandjate probleem. Augustis portaali KV.EE pakkumisse lisatud üürikorterite keskmine hind jääb paar korda alla palgakasvule. Üüripakkumiste vähenemise trend loob võimaluse, et aastaid kulude kasvuga võrreldes paigal seisnud üürihind hakkab mõnevõrra kerkima, et üürileandjatel säiliks motivatsioon kvaliteetset üüripakkumist hoida ja juurde luua,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Telliskivisse kerkivat spaad hakkab vedama Heigo Vare

08.09.2026 Adaur.ee

Telliskivi ärilinnaku M-hoone arenduse linnaspaa loovad partneritena Telliskivi TLN ja pikaajalise hotellindus- ja spaavaldkonna kogemusega Heigo Vare. Vare hakkab vastutama ligi 2000-ruutmeetrise spaakeskuse kontseptsiooni arendamise ja tulevase opereerimise ülesehitamise eest.

„Telliskivi spaaprojekt pakkus haruldast võimalust osaleda täiesti uue linnaspaa loomises algusest peale. Pärast enam kui 20 aastat valdkonnas tundsin, et soovin võtta pikaajalise vastutuse projekti eest, kus kontseptsioon, arhitektuur, tehnilised lahendused ja opereerimise loogika sünnivad ühe tervikuna,“ ütles Heigo Vare, kes oma pika karjääri vältel on arendanud ja juhtinud Tervise Paradiisi ja Vihula Mõisa ning osalenud ka uute spaakontseptsioonide käivitamises.

Vare sõnul saab praeguses arendusfaasis mõjutada nii spaa ilmet, külaliskogemust kui ka tulevast toimimist. „Telliskivi SPA ei ole hotelli kõrvalteenus, vaid iseseisev linnaspaa, mille edu sõltub kohalikest korduvkülastajatest, selgest identiteedist ja järjepidevast kvaliteedist. Eesmärk on luua koht, kuhu tullakse tagasi ja millest kujuneb loomulik osa Tallinna elust,“ lisas Telliskivi Spaa uus juht.

Telliskivi SPA rajatakse M-hoone ajalooliste paekivimüüride vahele ning selle kontseptsioon ühendab Telliskivile omase tööstusliku keskkonna põhjamaise sauna- ja heaolukultuuriga. Kavandatavas keskuses hakkab olema kümmekond eriilmelist sauna, basseiniala, puhkealad, massaaži- ja hoolitsusruumid, sanaarium ning aastaringselt kasutatav katuseterrass.

Telliskivi TLNi juhi Katrina Šokmani sõnul on Vare liitumine oluline samm spaaprojekti järgmises arenguetapis. „Oleme algusest peale soovinud luua Telliskivisse iseseisva ja tugeva identiteediga linnaspaa, kus kõrgetasemeline külaliskogemus ja professionaalne opereerimine sünnivad koos. Heigo Vare pikaajaline kogemus spaade ja hotellide juhtimisel annab meile võimaluse tuua operaatori vaade projekti juba projekteerimise ja arendamise faasis.“

Telliskivi SPA hakkab tegutsema Telliskivi TLNi osana ning on suunatud nii kohalikele elanikele kui Tallinna külastajatele. Keskus täiendab piirkonna senist kultuuri-, restorani- ja meelelahutuskeskkonda ning loob võimaluse ühendada spaakülastus üheks tervikuks Telliskivi teiste elamustega.

Spaa rajatakse Telliskivi TLNi suurima käimasoleva arenduse, M-hoone koosseisu. Ligikaudu 20 000 ruutmeetri üüripinnaga multifunktsionaalsesse kompleksi tulevad lisaks spaale A-klassi bürood ning uued kultuuri-, kaubandus-, spordi-, toitlustus- ja teeninduspinnad. M-hoone valmib 2028. aastal.

Swedbank: Keskmine palk tõusis, aga mis hinnaga kodu saab selle eest osta?

08.09.2026 Karel Hanni

Eesti keskmine brutokuupalk tõusis teises kvartalis 2243 euroni. Maksuvaba tulu muudatus tähendas samal ajal, et inimeste netosissetulek kasvas aastaga brutopalgast veel kiiremini. Mida tähendab see inimesele, kes plaanib kodu osta, ning kui suure kodulaenuga võiks keskmise palga teenija praegu arvestada?

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul mõjutab koduostuvõimet kõige otsesemalt igakuine netosissetulek ning selle kõrval olemasolevad finantskohustused.

„Kui võtta näiteks inimene, kes saab keskmist brutopalka ehk 2243 eurot, jääb talle netosissetulekuna kätte ligikaudu 1800 eurot. Kui tal muid laenukohustusi ei ole, võiks tema kodulaenu summa ulatuda ligikaudu 119 000 euroni. Kahe keskmist palka teeniva inimese leibkond võiks samadel eeldustel saada kodulaenu ligikaudu 298 000 eurot,“ ütles Pärgma.

Ta rõhutas, et tegemist on näitlike arvutustega ning sama palgaga inimeste tegelik laenuvõimekus võib olla üsna erinev. „Seda mõjutavad näiteks olemasolevad liisingud ja väikelaenud, ülalpeetavate arv, laenuperiood ning omafinantseering,“ lisas ta.

Millise kodu selle eest saab osta?

Kui keskmist palka teeniva inimese võimalik laenusumma on 119 000 eurot ja tal on 15% omafinantseering, saab ta vaadata ligikaudu 140 000 eurot maksvaid kodusid. Kahe keskmise palgaga inimese korral ulatuks võimalik ostuhind samadel eeldustel ligikaudu 350 000 euroni. Näiteks Tallinnas võimaldaks see esimesel juhul osta 2-toalise ligi 48-ruutmeetrise renoveeritud korteri Mustamäel ning teisel juhul uue 5-toalise ridaelamuboksi mõnes Tallinna lähivallas.

„Sageli alustatakse kodu otsimist kinnisvaraportaalist ning alles pärast sobiva leidmist uuritakse pangast, kui suur laen võiks olla võimalik. Tegelikult on ka täitsa mõistlik teha vastupidi: esmalt välja selgitada oma ligikaudne ostujõud ning seejärel hakata selle piires kodusid vaatama,“ ütles Pärgma.

Laenuvõimekust mõjutavad märgatavalt ka olemasolevad kohustused. Kuna kõigi laenumaksete peale kokku võib kuluda kuni pool netosissetulekust, väheneb muude igakuiste kohustuste tõttu võimalik kodulaenusumma. „Keskmine palk annab küll orientiiri, kuid tegelikku koduostuvõimet hinnates on kõige olulisem arvestada tervikpilti ja teada oma personaalset laenuvõimekust. Kodulaen on pikaajaline kohustus ning keskmiselt võetakse seda ligi 28 aastaks,“ ütles Pärgma.

Swedbankis saab klient mõne klõpsuga automaatse personaalse kodulaenupakkumise, mis põhineb tema enda andmetel ning annab enne konkreetse kodu leidmist ülevaate võimalikust laenusummast ja tingimustest. „See võimaldab inimesel kinnisvaraturule minna juba üsna enesekindlalt ja selge teadmisega, millises hinnaklassis kodu tal reaalselt tasub otsida. Nii ei pea alustama oletusest ega üldisest kalkulaatorist,“ lisas Pärgma.

Ta rõhutas siiski, et maksimaalne võimalik laenusumma ei peaks olema kodu ostes eesmärk omaette. „Kodu peaks parandama elukvaliteeti ja pakkuma kindlustunnet, mitte muutuma rahaliseks koormaks, mille tõttu tuleb muus elus järeleandmisi teha,“ märkis ta.

Bigbank: Tarbijahinnaindeksi muutus elab omas mullis, loodame, et sügis toob selguse majja

08.09.2026 Raul Eamets

Bigbank

Statistikaameti poolt täna avaldatud tarbijahinnaindeks näitas, et hinnad kasvasid augustis 1,5%. Tegemist on ka Euroopa mõistes madala inflatsiooniga. EL augusti inflatsioon oli 3,3% ja seal moodustas hinnatõusu kõige suurema komponendi kütuste ja energiahinna tõus. Meil olid kütuste hinnad aasta võrdluses kasvanud 7,2% ja eluasemega seotud hinnad kasvanud 5,5%, toiduainete hinnad aga langenud 2,6%.

Miks meie inflatsioon on teistsugune kui Euroopas? Osalt on põhjuseks see, et meie tarbimiskorvis moodustavad toidule tehtud kulud suurema osakaalu, kui Euroopas keskmiselt. Samas vahed ei ole ka väga suured. Teisalt – meiega sarnane ostukorv peaks olema ka lätlastel, kelle inflatsioon oli augustis 3%.

Tõsi on ka see, et eelmise aasta augusti hinnaindeks oli kõrge, seega ka baas oli kõrge. Teiseks, ma arvan, et metoodika muutus mõjutab näitajat, sest täna mõõdame me täpsemalt ja laiapõhjalisemalt toiduainete hindu kui aasta tagasi. Asjaosaliste sõnul on metoodika muutust arvestatud ja korrektsioonid ka tehtud.

Igal juhul hetkel ei haaku tarbijahinnaindeks teiste hinnaindeksite statistikaga. Nii importhinnad, tööstuse tootjahinnad kui ka teenuste tootjahinnaindeksid on kasvanud palju rohkem kui 1,5%, aga millegipärast see hinnakasv ei jõua tarbijateni. Loodame, et sügis toob andmetesse suurema selguse.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 01.10.2026

08.09.2026 Margot Toompark

Kinnisvaraarendus võib olla tulus ettevõtmine, kuid eduka arendusprojekti aluseks on õiged otsused juba enne ehituse algust. Koolitus „Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni“ annab praktilise ülevaate kogu arendusprojekti elukaarest – sobiva kinnistu valimisest ja tasuvuse hindamisest kuni finantseerimise, ehituse juhtimise, turunduse, müügi ning garantiiperioodini.

Koolitusel saad:

ülevaate kinnisvaraarendusprojekti peamistest etappidest ja riskidest;
oskuse hinnata kinnistu arenduspotentsiaali ja projekti tasuvust;
teadmised arendusprojekti finantseerimisest, planeerimisest ja ehituse juhtimisest;
praktilised juhised arendusprojekti turundamiseks ja müümiseks;
teadmised, kuidas vältida levinumaid ja kulukaid vigu.

Koolitust viivad läbi Andrus Väärtnõu, Kristjan Lood ja Kaisa Marissa Aduson, kes käsitlevad kinnisvaraarendust erinevate praktiliste vaatenurkade kaudu – finantseerimisest ja ehitusest kuni arendusprojekti müügi ja turunduseni.

Koolitus toimub 01.10.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppena – osaleda saab nii klassiruumis kui ka veebis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: 2025. a kasutusloa saanud eluruumide arv jäi aasta varasemale 16% alla

08.09.2026 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel valmis 2025. a Tallinnas 2033 eluruumi. Seda on 16% vähem kui aasta varasemalt, mil Tallinnas valmis 2427 eluruumi.

Kõige enam ehk 704 eluruumi sai kasutusloa Haabersti linnaosas, mis on juba aastaid uusarenduste vaatest kuum koht. Haabersti eluruumid valmimine vähenes aasta varasemaga võrreldes 5,2%. Haabersti valminud eluruumide arv moodustas 35% kogu Tallinna kasutusloa saanud eluruumidest.

Haaberstile järgnesid eluruumide valmimise vaatest Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosad, kus 2025. a sai kasutusloa vastavalt 469 ja 300 eluruumi. Kesklinna eluruumide valmimine vähenes aastatagusega võrreldes 14,7 ja Põhja-Tallinnas 31,7%.

Eluruumide valmimine kasvas kahes linnaosas. Kristiines valmis 2025. a 193 eluruumi, mida on 2024. aastast 27,8% rohkem. Pirita linnaosa 102 kasutusloa saanud eluruumi ületas aastatagust 122% võrra.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

AS-i Pro Kapital Grupp võlakirjade avaliku pakkumise teade

07.09.2026 Adaur.ee

Teisipäeval, 8. septembril 2026 kell 10.00 algab AS-i Pro Kapital Grupp (edaspidi ka Pro Kapital) võlakirjade avalik pakkumine, mis on suunatud Eesti, Läti ja Leedu jae- ning kutselistele investoritele. Pakkumine viiakse läbi Pro Kapitali poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni poolt 7. septembril 2026 kinnitatud avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise põhiprospekti alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Pro Kapitali ja Finantsinspektsiooni veebilehekülgedel (edaspidi prospekt).

Pakkumise peamised tingimused

Emitent	AS Pro Kapital Grupp
Väärtpaber	EUR 8.30 PRO KAPITAL GRUPP VÕLAKIRI 26-2028
Väärtpaberi tüüp	Tagamata ja allutamata võlakiri
ISIN	EE0000005130
Pakkumise tüüp	Avalik pakkumine jae- ja kutselistele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus
Emissiooni maht	6 000 000 eurot (õigusega suurendada kuni 10 000 000 euroni)
Võlakirja hind	1 000 eurot
Intressimäär	8,3% aastas
Intressimaksed	Kvartaalsed (25. detsember, 25. märts, 25. juuni, 25. september, esimene intressimakse tehakse 28. detsembril 2026)
Märkimisperiood	8. september 2026 kl 10:00 kuni 18. september 2026 kl 15:30 (Eesti kohaliku aja järgi)
Pakkumise tulemuste avalikustamine	22. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Väärtuspäev	25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Lunastustähtaeg	25. september 2028 või sellele lähedane kuupäev (täpselt 2 aastat väärtuspäevast)
Kauplemisele võtmise taotlemine	Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev	25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Korraldaja	AS LHV Pank
Õigusnõustaja	TEGOS

Pakkumise raames pakub Pro Kapital kuni 6 000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, eeldatava lunastustähtpäevaga 25.09.2028 ning fikseeritud intressimääraga 8,3% aastas, mida makstakse kvartaalselt. Pakkumise ülemärkimise korral on Pro Kapitalil õigus suurendada pakutavate võlakirjade arvu kuni 10 000 võlakirjani. Võlakirju pakutakse hinnaga 1000 eurot ühe võlakirja kohta.

Võlakirjade näol on tegemist Pro Kapitali tagamata ja allutamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjadest tulenevad kohustused on vähemalt samal järjekohal Pro Kapitali kõigi muude tagamata võlakohustustega.

Kaasatud kapitali kasutamine

Pakkumisest laekuvaid vahendeid kasutatakse Rootsi turul kaubeldavate Pro Kapitali 2020/2028 võlakirjade (ISIN SE0013801172) täielikuks ennetähtaegseks lunastamiseks ning selle tulemusel nende noteerimise lõpetamiseks Nasdaq Stockholmi börsil kooskõlas võlakirjade tingimustega.

Pakkumise indikatiivne ajakava

Sündmus	Aeg
Märkimisperioodi algus	8. september 2026 kell 10.00
Eestikeelne investori veebiseminar	9. september 2026 kell 13.00
Ingliskeelne investori veebiseminar	9. september 2026 kell 15.00
Märkimisperioodi lõpp	18. september 2026 kell 15.30
Pakkumise tulemuste avalikustamine	22. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus	25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsil võlakirjade põhinimekirjas	25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (edaspidi Nasdaq CSD) kontohalduri juures või Nasdaq Riga või Nasdaq Vilniuse börsi liikme juures.

Investor, kes soovib pakkumise raames võlakirju märkida, esitab märkimiskorralduse oma kontohaldurile, kes investori väärtpaberikontot haldab. Märkimiskorraldus tuleb esitada pakkumisperioodi jooksul vastavalt kontohalduri kehtestatud korrale.

Märkimiskorralduse esitamisega annab investor oma kontohaldurile õiguse blokeerida investori arvelduskontol tehingu kogusumma kuni pakkumise arveldamiseni või vahendite vabastamiseni vastavalt prospektis sätestatule.

Märkimiskorraldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

Väärtpaberikonto omanik:	Investori nimi
Väärtpaberikonto:	Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur:	Investori kontohalduri nimi
ISIN kood:	EE0000005130
Väärtpaberi nimi:	EUR 8.30 PRO KAPITAL GRUPP VÕLAKIRI 26-2028
Väärtpaberite arv:	võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta):	1 000 eurot
Tehingu summa:	võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga võlakirja kohta
Tehingu vastaspool:	AS Pro Kapital Grupp
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto:	99101700074
Tehingu vastaspoole kontohaldur:	AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev:	25. september 2026
Tehingu liik:	„märkimiskorraldus“
Arvelduse liik:	„makse vastu väärtpaberiülekanne“

Võlakirjade noteerimine ja kauplemisele võtmine

Pro Kapital esitab taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Võlakirjaemissiooni korraldaja on AS LHV Pank.

Prospekti, võlakirjatingimuste ja lõplike tingimuste kättesaadavus

Prospekt koos võlakirjatingimuste, esimese tranšee võlakirjade lõplike tingimuste, prospekti kokkuvõtte ja selle tõlgetega eesti, läti ja leedu keelde on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Pro Kapitali veebilehel: www.prokapital.com/et/bond-issue2026/.

Lisaks on prospekt koos võlakirjatingimustega, võlakirjade lõplikud tingimused ja prospekti kokkuvõte kättesaadavad Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi kaudu ja Finantsinspektsiooni veebilehel: www.fi.ee.

Pro Kapitalist

AS Pro Kapital Grupp on 1994. aastal asutatud kinnisvaraarendaja, kelle põhitegevus keskendub Tallinnale, Riiale ja Vilniusele. Pro Kapital on 32 tegutsemisaasta jooksul arendanud üle 515 000 ruutmeetri brutopinda ning selle arendusportfelli kuulub veel üle 322 000 ruutmeetri kavandatavat brutopinda.

Pro Kapitali aktsiad on Nasdaq Tallinnal noteeritud alates 2012. aastast ja kuuluvad 2018. aastast Balti põhinimekirja.

Lisainfo

AS Pro Kapital Grupp
Edoardo Axel Preatoni, juhatuse liige | +372 614 4920 | prokapital@prokapital.com
Andrus Laurits, peadirektor | +372 614 4920 | andrus.laurits@prokapital.com

AS LHV Pank 
Silver Kalmus, võlakirjade valdkonnajuht | +372 562 06450 | silver.kalmus@lhv.ee

Oluline teave

AS Pro Kapital Grupp on kohustatud avalikustama käesoleva teabe vastavalt Euroopa Liidu turukuritarvitamise määrusele. Teave avaldati samaaegselt Nasdaq Tallinnas ja Nasdaq Stockholmis eespool nimetatud Pro Kapitali kontaktisikute vahendusel 7. septembril 2026 13.00 CEST / 14.00 EEST.

Tegemist ei ole AS-i Pro Kapital Grupp võlakirjade pakkumise ega üleskutsega võlakirjade omandamiseks, samuti mitte investeerimisalase soovituse ega investeerimisnõustamisega. Iga investor peab investeerimisotsuse tegema ainult teabe põhjal, mis sisaldub prospektis, võlakirjatingimustes, lõplikes tingimustes ja muudes dokumentides, mis avalikustatakse AS-i Pro Kapital Grupp veebilehel: www.prokapital.com/et/bond-issue2026/. Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamine ei ole käsitletav AS-i Pro Kapital Grupp võlakirjade heakskiitmisena. Enne otsustamist tutvu prospekti, võlakirjatingimuste, lõplike tingimuste, riskide ja muu teabega ning vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik. AS-i Pro Kapital Grupp võlakirju pakutakse avalikult Eesti, Lätis ja Leedus ning võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik või isikutele, kelle suhtes on pädevad asutused kohaldanud finantssanktsioone. Käesolevat teadet ei ole ükski järelevalveasutus kinnitanud ja tegemist ei ole prospektiga.

FINAL TERMS OF THE FIRST TRANCHE OF BONDS

Pro Kapital Grupp Prospectus

Pro Kapital Grupp Prospectus Summary

Pro Kapital Grupp Prospekti kokkuvote

TERMS AND CONDITIONS

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Eesti Pank: Hinnakasvu pidurdas augustis toiduainete odavnemine

07.09.2026 Lauri Matsulevitš

Tarbijahinnad kasvasid augustis statistikaameti andmetel aastaga 1,5%. Suurima panuse hindade kallinemisse andis energia. Toiduained aga odavnesid 2,6% ja sealjuures odavnesid edasi piimatooted, mille hind oli langenud terve esimese poolaasta jooksul. Seda on tagant tõuganud toodangu suurenemine kogu Euroopas reaktsioonina varasematele kõrgetele hindadele. Odavnesid ka lihatooted ning hooajaline kaup, nagu köögi- ja puuviljad.

Hinnakasvu lükkasid augustis tagant energiakandjad, sest siis hakkasid taas kallinema mootorikütused. Kuigi toornafta ei maksa praegu sama palju kui kevadel pärast USA-Iraani sõja puhkemist, on järsult kasvanud kütuste rafineerimismarginaalid. Euroopa sõltub diislikütuse puhul välistest tarnijatest ning selle import on olnud kevadest saadik häiritud. Suve teisel poolel on seetõttu suurema nõudluse toel kasvanud ka bensiini marginaal.

Elektri börsihind oli augustis küll veerandi võrra odavam kui eelmisel aastal samal ajal, kuid lõpphind tarbijatele siiski pisut kasvas. Tõenäoliselt kergitasid seda peamiselt kallimad fikseeritud paketid ning vähesemal määral ka jaanuaris lisandunud sagedusreservi ja varustuskindluse tasud.

Teiste euroala riikide seas on Eesti pidevalt aeglustuv üldine hinnakasv silma torganud juba kevadest saadik. Esiteks on selja taha jäänud maksutõusude mõju hinnakasvustatistikale. Eelmisel aastal kehtestatud mootorsõidukimaks, käibemaksutõus ning vähesemal määral ka aktsiisitõusud lisasid hinnakasvule mullu umbes 2 protsendipunkti, sealjuures poole aasta pealt rakendunud käibemaksutõusu mõju ulatus tänavu juunini. Seetõttu kujunes võrdlusbaas kõrgemaks, mis tänavu on omakorda kaasa toonud aasta võrdluses vaoshoituma hinnatõusu.

Teise olulise tegurina on toiduained hakanud hinnakasvu kiirendamise asemel seda pidurdama: toit ja mittealkohoolsed joogid on aasta algusest saadik rahulikumas tempos kallinenud ning juba kaks kuud järjest on see kategooria odavnenud. Kuna toiduainete kaal tarbijakorvis on umbes 22%, siis on toiduhindade dünaamikal suur mõju üldisele hinnakasvule. Eestis on erinevalt enamusest euroala riikidest pikalt odavnenud ka paljud importtööstuskaubad, näiteks riided ja jalatsid. Ka teenuste hinnakasv, mis veel mullu ulatus 10% juurde, on tänavu järk-järgult aeglustunud 2% juurde.

Kokkuvõttes on toidu- ja tööstuskaupade, samuti teenuste hinnakasv rahunenud. Siiski ei saa välistada, et lähikuudel tuleb rohkem määramatust energiakandjatega seotud hindadest. Võrdluseks, naaberriikides Lätis ja Leedus kasvasid augustis hinnad aastaga vastavalt 2,9% ja 5,8%.

Eesti kogu aasta inflatsiooniks ootab Eesti Pank juunis avaldatud prognoosi järgi 3,4%.

Swedbank: Hinnatõus sügiskuudel kiireneb

07.09.2026 Liis Elmik

Hinnad tõusid augustis juuliga võrreldes 0,4% võrra. Aastaga on kaubad ja teenused kallinenud vaid 1,5% ning madala inflatsiooni taga on toidu odavnemine. Kaheksa kuu kokkuvõttes on hinnad Eestis tõusnud 2,9% võrra. Sügiskuudel hinnatõus aga kiireneb, sest energia kallineb.

Eestis oli augustis hinnatõus euroala väikseim. Eurostati esialgse võrreldava näitaja ehk harmoneeritud tarbijahinnaindeksi järgi oli Eestis inflatsioon 1,3%, samal ajal kui euroala keskmine oli 3,3%.

Sel aastal tõusevad hinnad ligi 3%

Swedbank prognoosib selleks aastaks 3% inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma alla 3%. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Energia hind tõusis

Elektri hind kallines augustis juuliga võrreldes 3,1%. Mootorikütuste maksumus kasvas kuuga 5,0% võrra. Diisli hind kasvas rohkem kui bensiini oma, sest rafineeritud naftatooteid napib turul erinevate konfliktide tulemusena.

USA ja Iraani vastasseis on viimastel päevadel eskaleerunud. Rünnakud laevade pihta häirivad kaubaliiklust Hormuzi väinas. Energiakandjate hinnad on seetõttu võtnud taas suuna üles. Nafta hind läheneb 100 USD/b piirile. Gaasi hind on tõusnud 75 euroni megavatt-tunni kohta, mis on kõrgeim tase alates 2022. aasta energiakriisist. Gaasi hinda on tõstnud nii geopoliitilised pinged kui ka Euroopa suhteliselt madalad gaasivarud. Gaasi börsihinna tõus Euroopas kandub edasi Eesti paindliku hinnaga gaasipakettidesse septembris-oktoobris.

Toidu hind alanes

Toit odavnes nii eelmise kuu kui eelmise aastaga võrreldes. Kuuga alanesid kohvi, puuviljade ning või hinnad. Toidu odavnemise taga on ühelt poolt toidutoorme odavnemine ja teiselt poolt erinevad müügikampaaniad, mida tarbijad aktiivselt kasutavad.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi tõus on kolm kuud aeglustunud

07.09.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama kuuga 1,5%. Eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad 0,9% ja teenused 2,4% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõus aastases võrdluses viimased kolm kuud olnud väga väike – viimati tõusid hinnad nii vähe 2021. aasta kevadel. „Kuigi eluaseme ja transpordi hinnad on aastaga tõusnud, mõjutas indeksit vastupidiselt toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ kommenteeris Veski.

Augustis avaldasid eluasemega seotud hindadele võrreldes 2025. aasta augustiga mõju prügiveo 53,6%, puitkütuse 10% ja elektri 3,7% hinnatõus. Transpordi kallinemise suurimad mõjutajad olid bensiini 7,9% ja diislikütuse 27,9% hinnatõus.

„Toit ja mittealkohoolsed joogid on tarbijahinnaindeksis kõige suurema osakaaluga tooterühm ning nende 2,6% hinnalangus võrreldes eelmise aasta augustiga hoidis üldist hinnatõusu tagasi. Rõivaste ja jalatsite 4,6% hinnalangus mõjutas samuti aastast võrdlust oluliselt,“ põhjendas Veski.

Toidukaupadest on aastaga odavnenud puuviljad ja pähklid 15,7%. Lisaks odavnesid piim, piimatooted ja munad 4,1% ning õlid ja rasvad 19,2%, sealhulgas või 28%. Kala ja kalatooted on aastaga kallinenud 4,8%, värske viliköögivili 16% ja valmistoit 3,5%.

Võrreldes juuliga kütusehinnad tõusid ja toiduhinnad langesid

Juuliga võrreldes tõusis augustis bensiini hind 2,3% ja diislikütuse hind 11,2%. Elekter oli augustis 3,1% ning eluasemeüür 2,7% kallim. Torugaas odavnes kuuga 6,2%, kuid oli siiski 18,3% kallim kui aasta tagasi.

Toidukaupadest odavnesid augustis kohv 3,5%, tsitruselised 12% ning muu värske puuvili 9,6%. Leib ja pagaritooted kallinesid 1% ning värske viliköögivili 4%.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, august 2026**
Tooterühm	juuli 2026 – august 2026, %	august 2025 – august 2026, %
KÕIK KOKKU	0,4	1,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,4	-2,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas	-0,1	5,2
Riietus ja jalatsid	0,7	-4,6
Eluase	1,3	5,5
Majapidamine	-0,1	-0,8
Tervishoid	0,4	3,1
Transport	2	7,2
Info ja side	-1,1	-1,4
Vaba aeg	0,1	-3,4
Haridus ja lasteasutused	0	4,7
Toitlustus ja majutus	-1,1	2
Kindlustus- ja finantsteenused	0,6	-1,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	0,3	3,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 07.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

1 2 3 … 1,711 1,712 1,713 Vanemad uudised ››