Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

1000+ ettevõtja vaade 2026. aastale: otsuseid tehakse taas

10.02.2026 Adaur.ee

Ajavahemikus 2025. aasta augustist kuni detsembri keskpaigani oli UUS MAA ÄRIKINNISVARA maakler Andi Möller kontaktis Eesti ettevõtjatega, kaardistades nende ootusi, plaane ja ärikinnisvaraga seotud vajadusi. Tegemist ei olnud teoreetilise küsitluse, vaid praktilise turutööga.

Perioodi jooksul saadeti e-kirja teel pea 2000 sihitud otsepakkumist ning peeti üle 1000 sisulise telefonivestluse ettevõtjatega. Selline maht annab usaldusväärse ja mitmekesise pildi turu hetkeolukorrast. Oluline on, et enam kui sajal ettevõtjal oli juba konkreetne ärikinnisvaraga seotud vajadus või plaan, mitte pelgalt üldine huvi.

Vestlused hõlmasid väga erinevaid sektoreid: teenindus, meditsiin, õigus, loomaarstindus, tootmine, investeerimine ja arendus. See kinnitab, et turul toimuvad muutused ei ole üksikute valdkondade probleem, vaid laiapõhjaline kohanemine uue majandusreaalsusega.

Ettevaatlik optimism, mitte ooterežiim

Ettevõtjate üldine hoiak 2026. aasta suhtes on ettevaatlikult optimistlik. Kasvu ei nähta enam eesmärgina omaette, vaid vahendina stabiilsuse saavutamiseks. Ärikinnisvara puhul väljendub see väga selgetes ootustes: otsitakse madalamate ja paremini kontrollitavate kõrvalkuludega pindu, mõistlikku hinna ja asukoha suhet ning ruumilahendusi, mis toetavad äritegevust, mitte ei tekita lisakulusid. Esinduslikkus on taandunud teisele kohale – funktsionaalsus ja efektiivsus on otsustavaks saanud.

Suuremad liiguvad, väiksemad korrastavad

Selgelt eristuvad kaks käitumismustrit. Finantsiliselt tugevamad ja suuremad ettevõtted räägivad juba laienemisest ning suuremate pindade vajadusest. Väiksemad ettevõtted keskenduvad kulude optimeerimisele, lepingute ümbervaatamisele ja tegevuse kindlustamisele.
Oluline on, et ettevaatlikkus ei tähenda ambitsioonide kadumist. Paljud ettevõtjad kirjeldavad konkreetseid äriideid ja arenguplaani, mille elluviimine sõltub majanduskeskkonna edasisest stabiliseerumisest. Just usaldus ja prognoositavus on need tegurid, mis avavad tee pikemaajalistele kinnisvaraotsustele.

Maksuküüru kaotamine ja reaalsektori signaalid

2026. aastal jõustunud maksuküüru kaotamises nähakse potentsiaali, mis võiks suurendada tarbijate kindlustunnet ja suunata rohkem raha majandusse. Teenindussektoris, sh meditsiini- ja terviseteenustes, oodatakse selle mõju eriti selgelt – ebakindlatel aegadel edasi lükatud otsused kipuvad just seal taastuma esimesena.

Samas on juba täna näha elavnemise märke reaalses sektoris. Eriti metalli- ja puidutööstuses on mitmetes ettevõtetes tööde järjekorrad taas mitme kuu võrra ette planeeritud, mis viitab tellimuste ja kindlustunde taastumisele.

Kokkuvõte: kinnisvara ei juhi äri, aga vale pind võib selle pidurdada

2026. aasta ei tõota tulla kiire kasvu aasta, vaid tasakaalukama ja teadlikuma liikumise periood. Kõige olulisem muutus võrreldes varasemate aastatega on see, et ettevõtjad ei ole enam ooterežiimis – otsuseid tehakse, kuigi kaalutletult.

Ärikinnisvara ei ole enam pelgalt kuluartikkel ega staatuse küsimus, vaid juhtimisotsus. Vale pind, vale asukoht või valed kulud võivad pidurdada ka muus osas toimivat äri. Samal ajal võib hästi valitud lahendus anda ettevõttele konkurentsieelise just siis, kui turg alles stabiliseerub.

Selles turufaasis ei võida need, kes reageerivad kõige kiiremini, vaid need, kes oskavad lugeda signaale, eristada müra sisust ja teha otsuseid õigel hetkel. Just siin muutub määravaks partneri väärtus – kas ta vahendab pinda või aitab ettevõttel teha läbimõeldud otsust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Mainor Ülemiste võlakirjade ennetähtaegse lunastamise teade

10.02.2026 Adaur.ee

Mainor Ülemiste AS teatab, et on otsustanud ennetähtaegselt lunastada varasemalt emiteeritud võlakirjad (ISIN: EE3300003136). Ennetähtaegne lunastamine toimub kooskõlas võlakirjade tingimuste punktiga 9.8, mille kohaselt on täielik või osaline lunastamine lubatud intressimakse kuupäeval ning investoreid sellest 30 päeva ette teavitades. Lunastamise päevaks on 10. märts 2026 ja võlakirjaomanike nimekiri fikseeritakse 9. märtsi 2026 tööpäeva lõpu seisuga.

Ennetähtaegselt lunastatakse kõik 121 060 võlakirja. Ühe võlakirja nimiväärtus on 100 eurot, tehingu kogu väärtus nominaalsummas on 12 106 000 eurot. Võlakirjaomanikele makstakse lunastusmaksena välja võlakirjade nimiväärtus, lunastamise teostamise päevaks arvestatud ja tasumata intress ning ennetähtaegse lunastamise preemia vastavalt võlakirjatingimustele.

Suurematele võlakirjaomanikele pakutakse võimalust konverteerida lunastatavad võlakirjad uude emissiooni, mis toimub suunatud pakkumisena kooskõlas 12.jaanuaril avalikustatud börsiteatega (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b72da7f962d62befdcd7ab6d587166cb3&lang=et&src=listed).

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega. Hetkel on ehituses uus Viktor Masingu hoone, mis on planeeritud ettevõtte kasvu toetavaks, paindlike kontoripindade, loodusliku ja vastutustundliku disaini ning nutikate targa maja lahendustega.

Täna saab nurgakivi uus seitsmekorruseline Tervisemaja, mille lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: 2025. aastal oli majutusettevõtetes turiste varasemast veidi rohkem

10.02.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aastal Eesti majutusettevõtetes ligi 3,7 miljonit turisti, mida on 2% enam kui aasta varem, kuid 3% vähem kui kriisieelsel 2019. aastal. 2024. aastaga võrreldes oli välisturiste rohkem, siseturiste aga veidi vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk.

Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja arvatud jaanuaris ja aprillis. Läti turiste oli see-eest pea kõigis kuudes rohkem, välja arvatud märtsis,“ tõdes Pukk.

Välisturistid peatusid 2025. aastal peamiselt Harju maakonna majutuskohtades (73%), sealhulgas Tallinnas 70%. Lisaks majutus 11% välisturistidest Pärnu ja 7% Tartu maakonnas.

Siseturistidest peatus 2025. aastal 30% Harju maakonna majutuskohtades, sealhulgas Tallinnas 25%. 14% siseturistidest ööbis Pärnu maakonnas, 10% nii Tartu maakonnas kui Ida-Viru maakonnas, 7% Saare maakonnas ning 6% Valga maakonnas. 5% siseturistidest ööbis nii Lääne kui ka Lääne-Viru maakonnas.

„Kui 2020.–2023. aastal majutati Eestis siseturiste rohkem kui välisturiste, siis viimasel kahel aastal on välisturiste majutatud rohkem kui siseturiste,“ selgitas ta.

Sarnaselt eelnevale aastale ööbis 77% turistidest Eesti majutuskohtades puhkuse eesmärgil, 17% tööreisil ja 7% muul reisil. „Puhkusereiside osatähtsus on viimastel aastatel kasvanud ja tööreise tehakse vähem,“ ütles juhtivanalüütik.

Turistid veetsid majutusettevõtetes kokku 6,7 miljonit ööd, neist ligi 3,8 miljonit olid välisturistide ja 2,9 miljonit siseturistide ööbimised. Võrreldes 2024. aastaga oli ööbimisi kokku 1% rohkem, välisturistide ööbimisi oli 4% rohkem, kuid siseturistide ööbimisi 2% vähem.

Detsembris majutati nii sise- kui välisturiste mullusest enam

2025. aasta detsembris peatus Eesti majutusettevõtetes üle 300 200 turisti, mis on 7% rohkem kui 2024. aasta detsembris. Turistid peatusid Eesti majutuskohtades 547 300 ööks. Siseturiste oli üle 138 200 (+4%) ja välisturiste ligi 162 000 (+10%). Nende ööbimisi vastavalt ligi 224 900 ja ligi 322 500. Detsembris oli nii sise- kui välisturiste rohkem kui turismi jaoks rekordilise 2019. aasta detsembris, vastavalt 14% ja 2%.

Detsembris oli Eestis külastajatele avatud 915 majutuskohta. Turistide kasutuses oli 22 100 tuba ja 50 600 voodikohta, täidetud oli 45% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 50 eurot inimese kohta, mis 2% kallim kui 2024. aasta detsembris. Ööpäeva keskmine maksumus oli 50 eurot või rohkem Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne-Viru, Saare, Tartu ja Valga maakonnas. Kõige madalam oli keskmine ööpäeva maksumus detsembris Rapla maakonna majutuskohtades (22 eurot).

Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõte majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 10.02 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtte müük Lätis

10.02.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS müüb DSV logistikahoone Riias bilansilisest väärtusest ligakaudu 500 tuhande euro võrra kõrgema hinnaga. Tehing on struktureeritud tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (registreerimisnumber Läti ettevõtteregistris 40103921371) 100%-lise osaluse müügina, milleks on fond sõlminud võlaõigusliku müügilepingu Läti ettevõtte ROLANDS S, SIA-ga (registreerimisnumber Läti ettevõtteregistris 40103130964). EfTEN Krustpils SIA tegevus on seotud Riias Krustpils 31 asuva kinnistu (DSV logistikahoone) omamise ja majandamisega.

Tehing, mis vastab sellist tüüpi tehingute tavapärastele tingimustele, viiakse lõpule eeldatavalt 2026. aasta esimeses kvartalis. Fondi tütarettevõtte müük põhineb ettevõttele kuuluva kinnistu väärtusel 9,0 miljonit eurot. Tehingu läbirääkimiste eelselt oli kinnisvarainvesteeringu väärtuseks fondi konsolideeritud bilansis 8,5 miljonit eurot. Tehingust saadavat tulu kasutab fond tulevikus plaanitavate uute investeeringute omakapitalina. Tehingu tulemusel vähenevad fondi esialgsel hinnangul fondi varad 9,0 miljonit eurot ja pangalaenud 3,3 miljonit eurot. Fondile laekub tehingust hinnanguliselt 5,6 miljonit eurot.

Tehingut ei loeta olulist tähtsust omavaks NASDAQ Tallinna börsi reglemendi osa „Nõuded emitentidele” kohaselt. Fondi juhatus ja nõukogu liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026

10.02.2026 Hanna Luberg

Jaanuar 2026 oli kinnisvaraturul hooajaliselt rahulik, kuid piirkonniti erineva dünaamikaga. Suuremates linnades püsis korteriturul hinnatase tugev — Tallinnas ja Tartus jätkus hinnatõus, samal ajal kui tehingute arv langes aasta algusele omaselt.

Pärnus oli hinnaliikumine stabiilne ning aktiivsus koondus pigem eramute segmenti. Väiksemates piirkondades, nagu Viljandi ja Kuressaare, olid hinnakõikumised järsud ja tehingumahud väikesed, mis rõhutab nende turgude suuremat volatiilsust. Kokkuvõttes alustas turg aastat tasakaalukalt: laiapõhjalist hinnalangust ei esinenud, kuid aktiivsuse kasv eeldab tõenäoliselt kevadhooaja saabumist.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg alustas 2026. aastat aktiivselt ja hinnatõusuga. Jaanuaris tehti 625 korteritehingut, mis on küll vähem kui detsembris, kuid vastab hästi hooajaliselt rahulikumale aasta algusele. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 3% ja oli aastavõrdluses 5% kõrgem, ulatudes 3 196 euroni ruutmeetri kohta. See viitab sellele, et hinnasurve püsib ka pärast aasta vahetust ning turul ei ole toimunud märkimisväärset nõudluse taandumist.

Eramute segmendis sõlmiti 15 tehingut, mis on vähem kui detsembris, kuid jääb jaanuarile iseloomulikule tasemele. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 4, mis on vähem kui detsembris. Kokkuvõttes näitab Tallinna jaanuar mõõdukalt tugevat turgu: hinnad liiguvad ülespoole, samas kui tehinguaktiivsus on hooajaliselt vaoshoitud, andes märku stabiilsest, kuid ettevaatlikust aasta algusest.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg alustas 2026. aastat hinnatõusuga. Jaanuaris tehti 107 korteritehingut, mis on veidi vähem kui detsembris, kuid jääb aasta algusele omaselt mõõdukale tasemele. Korterite keskmine hind tõusis kuuga koguni 12% ja oli 2% kõrgem kui aasta tagasi, ulatudes 2 555 euroni ruutmeetri kohta. Nii järsk kuine hinnatõus viitab eelkõige tehingute struktuuri muutusele ning kallimate objektide suuremale osakaalule, mitte kogu turu üldisele hinnahüppele.

Eramute segmendis toimus 9 tehingut, mis tähendab aktiivsuse langust võrreldes detsembriga ja jääb ka alla eelmise aasta jaanuari taseme. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti vaid üks tehing, mis kinnitab, et suuremate ja pikaajalisemate investeeringute vastu on huvi aasta alguses tagasihoidlik. Kokkuvõttes näitab Tartu jaanuar tugevat hinnataset korteriturul, kuid samal ajal mõõdukat ja selektiivset aktiivsust teistes segmentides.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg alustas 2026. aastat stabiilselt. Jaanuaris tehti 57 korteritehingut, mis on võrreldav detsembriga ning sobitub aasta algusele omaselt mõõduka aktiivsusega. Korterite keskmine hind püsis kuises võrdluses muutumatuna, 2 185 €/m² juures, kuid oli aasta lõikes 5% kõrgem. See viitab sellele, et hinnatase on Pärnus kinnistunud ning lühiajalist hinnasurvet üles- või allapoole ei ole selgelt näha.

Eramute segmendis toimus 15 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes detsembriga ja ka kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid registreeriti 9, mis on veidi rohkem kui detsembris, kuid alla eelmise aasta jaanuari taseme. Kokkuvõttes näitab Pärnu jaanuar tasakaalus turgu: korterihinnad püsivad stabiilsed, samas kui eramute segment on aasta alguses selgelt elavnenud, viidates ostjate jätkuvale huvile suuremate elamislahenduste vastu.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg alustas 2026. aastat rahulikumas tempos. Jaanuaris tehti 18 korteritehingut, mis on märgatavalt vähem kui detsembris ning peegeldab hooajalist aktiivsuse langust pärast aasta lõppu. Korterite keskmine hind tõusis siiski kuuga 5% ja oli aasta lõikes 10% kõrgem, ulatudes 1 140 euroni ruutmeetri kohta. Hinnatõus väikese tehingumahu juures viitab eeskätt tehingute struktuurile, mitte turu üldisele hinnakasvule.

Eramute segmendis toimus 4 tehingut, mis on rohkem kui detsembris ja ka rohkem kui aasta tagasi jaanuaris. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti üks tehing, mis näitab jätkuvalt piiratud, kuid olemasolevat huvi. Kokkuvõttes oli Viljandi jaanuar iseloomulik väikesele turule: tehingute arv vähenes, hinnad kõikusid ülespoole ning turu liikumist mõjutavad tugevalt üksikud tehingud, mistõttu pikaajaliste trendide hindamisel tuleb olla ettevaatlik.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg alustas 2026. aastat selges jahtumises. Jaanuaris tehti vaid 8 korteritehingut, mis on vähem kui detsembris ning peegeldab väga madalat aktiivsust aasta alguses. Korterite keskmine hind langes kuuga 9% ja oli koguni 26% madalam kui aasta tagasi, jõudes 1 492 euroni ruutmeetri kohta. Nii järsk hinnalangus on väikese tehingumahu juures eeskätt statistiline ning viitab tehingute struktuuri muutusele, mitte laiapõhjalisele hinnalangusele.

Eramute segmendis toimus üks tehing, mis vastab detsembri tasemele, kuid jääb alla mulluse jaanuari näitajale. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti kaks tehingut, mis on veidi rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kokkuvõttes oli Kuressaare jaanuar väga rahulik: tehinguaktiivsus oli madal ja hinnanäitajad kõikuvad tugevalt, mistõttu turu üldise suuna hindamisel tuleb arvestada piirkonna väikest mahtu ja sesoonsust.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Veel jõuad registreeruda üürikoolitusele, mis toimub 12.02.2026

10.02.2026 Margot Toompark

Üürikoolitus toimub 12.02.2026 Kinnisvarakoolis. Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Evelin Org annavad sulle koolitusel ülevaate, kuidas üüriäris teadlikult ja kasumlikult tegutseda.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate üüriärist nii majanduslikust, õiguslikust kui ka praktilisest küljest. Saad teada:

millised on üürituru trendid ja üüriinvesteeringu kriteeriumid;
kuidas valida ja kontrollida üürnikku ning hallata riske;
mis on üüriäri õiguslikud alused ja vaidluste lahendamise praktikad;
kuidas arvestada üüritulu maksustamisega;
millised on lühiajalise üüri ehk majutusteenuse eripärad.

Üürikoolitus toimub 12.02.2026 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: 2025. aasta Eesti keskmise korteritehingu hind oli aasta varasemast 3,3% kõrgemal

10.02.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Eesti korteritehingute keskmine hind 2152 €/m², mida on 3,3% rohkem kui aasta varasemalt 2024. a, mil keskmine tehinguhind oli 2084 €/m².

Maakondade lõikes oli 2025. a kõrgeim korteritehingute ruutmeetrihind mitteüllatuslikult Harju maakonnas, kus keskmiselt tehti korteritehing hinnaga 2887 €/m² ehk aasta varasemaga võrreldes 4,8% kallimalt.

Odavaimad korteritehingud tehti Ida-Viru maakonnas, kus keskmine tehinguhind oli 363 €/m². Ida-Viru oli Jõgeva ja Tartu maakondade kõrval üks kolmest maakonnast, kus 2025. a korteritehingute keskmine hind aastatagusega võrreldes vähenes. Ida-Virus vähenes oli 2025. a korteritehingute keskmine hind aasta varasemaga võrreldes 2,2%, Tartu maakonnas 0,5% ja Jõgevamaal 5,4% odavam kui 2024. a.

Kõige enam kerkis korteritehingute keskmine hind Rapla, Valga ja Saare maakonnas, kus 2025. a korteritehingud tehti keskmise hinnaga vastavalt 992 €/m², 511 €/m² ja 1512 €/m². Keskmise tehinguhinna aastane kasv oli neis maakondades vastavalt 21%, 19% ja 18%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN: Sale of a subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS in Latvia

10.02.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS is selling the DSV logistics property in Riga at 500 thousands euros above the balance sheet value. The transaction is structured as a share deal selling the 100% subsidiary EfTEN Krustpils SIA (registration number with the Latvian Commercial Register 40103921371), for which the fund has entered into a sale and purchase agreement with the Latvian company ROLANDS S, SIA (registration number with the Latvian Commercial Register 40103130964).

The activities of EfTEN Krustpils SIA are related to the ownership and management of the property located at Krustpils 31 in Riga (the DSV logistics building). The transaction, subject to standard closing conditions, is expected to be completed during the first quarter of 2026. The sale of the fund’s subsidiary is based on a property value of EUR 9.0 million. Prior to the transaction negotiations, the value of the investment property in the Fund’s balance sheet was EUR 8.5 million. The proceeds of the transaction will be used as equity for the Fund’s new investments in future. As a result of the transaction, the Fund’s total assets are expected to decrease by EUR 9.0 million and bank borrowings by EUR 3.3 million. The fund will receive approximately EUR 5.6 million net proceeds from the transaction.

The transaction is not considered to be significant according to the section “Requirements for issuers” of the rules and regulations of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange. The members of the fund’s Management and Supervisory Board have no personal interest in the transaction.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Bigbank: aasta algas kiire tõusuga, kodulaene väljastati jaanuaris ligi 20% rohkem

09.02.2026 Adaur.ee

Jaanuaris kasvas sõlmitud kodulaenulepingute arv detsembriga võrreldes ligi viiendiku võrra ning väljastatud laenude keskmine suurus oli 126 358 eurot, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti kinnitab, et jaanuari tehinguaktiivsus üllatas meeldivalt. “Kui eelmise aasta viimased paar kuud olid lepingute arvukuselt tagasihoidlikumad, siis jaanuar kinnitas, et koduostujulgus ei ole kuhugi kadunud. Korraliku hüppe aktiivsete sügiskuude tasemele tegi ka uute laenutaotluste arv,” kommenteerib Taavet ning lisab selgituseks, et just taotluste arvu kasv on üks paremaid indikaatoreid järgneva paari kuu trendide prognoosimisel.

Kui detsembris tegi keskmine laenusumma olulise hüppe 172 tuhande euroni, siis jaanuaris oli see näitaja tagasi juba harjumuspärases 120 kuni 140 tuhande koridoris. “Mida rohkem on lepinguid, seda tõenäolisemalt on ka keskmine summa tagasihoidlikum, sest suure osa koduostjate tänane laenuvõimekus jääb just saja tuhande euro ümber,” selgitab Arthur Taavet, kes usub samas, et koos inimeste sissetulekute kasvuga ootab alanud aastal ees ka laenusummade tõus.

Bigbank pöörab pangajuhi sõnul palju tähelepanu ka neile koduostjatele, kes mõnes suurpangas on reeglijäikuse hammasrataste vahele jäänud. “Meie Bigbankis võtame laenuotsuse tegemisel arvesse kõik inimese regulaarsed tulud ning finantseerime ka sellise kinnisvara ostmist, mis asub eemal suurtest tõmbekeskustest,” lubab Bigbanki juht ning rõhutab, et kindlasti tasub alati pakkumine võtta mitmest pangast.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Uus Maa: Jaanuaris püstitas Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhind viimaste aastate rekordi

09.02.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel oli uue aasta algus kinnisvaras tehingute arvult tagasihoidlikum, kuid mediaanhind näitas viimase kahe aasta parimat tulemust.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul oli jaanuar tehingute arvult tavapärane – keskmisest madalama aktiivsusega, kuid mediaanhind üllatas positiivselt. „Kas prognoos – 2025. aasta oli tehingute arvu kasvu aasta ning 2026. aasta tuleb tehingute hinna kasvu aasta – hakkab realiseeruma juba aasta esimesest kuust?“ mõtiskleb Subatšjus.

Tallinna korteriturul tehti jaanuaris 625 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 13% ja detsembriga võrreldes ligi 12%. Keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes üle 5% ning eelmise kuuga võrreldes üle 3% – jäädes napilt alla 3 000 €/m2, täpsemalt 2 988 €/m2. „Mediaanhind näitas viimaste aastate parimat tulemust, olles viimati nii kõrgel tasemel 2023.a lõpus,“ analüüsis Subatšjus.

Tartu korteriturg jätkas juba kolmandat kuud stabiilselt madalal kursil, 100 tehingu piiri lähistel – jaanuaris 102 tehingut. Eelmise aastaga võrreldes langes tehingute arv ligi 29%, detsembriga võrreldes püsis tase samas suurusjärgus (viis tehingut vähem). Korterite ruutmeetri mediaanhind näitas aga tugevat tulemust, tõustes mullusega võrreldes ligi 6% ja eelmise kuuga võrreldes lausa 12%, olles jaanuaris 2 451 €/m2. „Tehingute arvult on tartlaste aktiivsus jätkuvalt madal, kuid hinnatõus tundub jõudvat ka Lõuna-Eestisse,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti jaanuaris 52 tehingut, mis on mullusega võrreldes ligi 24% ja detsembriga võrreldes üle 15% kõrgem tulemus. Mediaanhind tõusis mullusega võrreldes üle 2,5% ning eelmise kuuga võrreldes üle 10%, olles jaanuaris 2 126 €/m2. „Jaanuar oli talviselt pakane, kuid sellest hoolimata alustas suvepealinn aastat positiivsete numbritega,“ nentis Subatšjus.

Narva korteriturul tehti jaanuaris 52 tehingut, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 29% ja eelmise kuuga võrreldes 16% madalam tulemus. Mediaanhind langes jaanuaris viimaste aastate madalaimale tasemele, olles 375 €/m2, mis on mullusega võrreldes üle 12% ning detsembriga võrreldes üle 18% madalam tulemus. „2025. aasta lõpu tugevatest numbritest hoolimata, alustas Narva korteriturg aastat madalseisust,“ märkis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Luminori uus laen võimaldab koduvahetust ka siis, kui vana eluase on veel müümata

06.02.2026 Adaur.ee

Luminor on turule toonud rahastuslahenduse, mille abil on võimalik soetada uus kodu juba enne, kui vana eluase on müüdud. Luminori jaepanganduse juht Marek-Meelis Puust selgitab, kuidas koduvahetuslaen aitab mugavalt ja finantsilise kindlustundega uue kodu ostu planeerida.

„Eesti inimeste huvi kinnisvara soetamise vastu püsib kõrge – eluasemelaenude käive lõi mullu rekordeid ning meie hiljutise küsitluse kohaselt plaanib alanud aastal kinnisvara soetada 5% Eesti inimestest. Noorematest kui 40-aastastest soovib kinnisvara osta suisa pea iga kümnes. Küllalt sagedased on seejuures olukorrad, kus uus sobiv kodu on küll juba leitud, kuid senine eluase on veel müümata, mistõttu lõimegi sellisteks puhkudeks sobiva uue toote koduvahetuslaenu,“ rääkis Marek-Meelis Puust.

Ta selgitas, et kui traditsioonilise kodulaenu puhul tuleb kodu vahetades esmalt müüa olemasoleva laenuga kodu ja tagastada laen, misjärel saab võtta uue laenu ja soetada uue eluaseme. Koduvahetuslaen aga võimaldab tehingu teha kohe, isegi siis, kui vana kodu ei ole veel müüdud.

Puust rõhutas, et laenu tingimused sõltuvad nii vana kui uue kodu väärtusest ja ka kliendi omafinantseeringu suurusest. „Koduvahetuslaen on eriti kasulik inimestele, kellel napib uue kodulaenu sissemakseks vahendeid või kelle laenuvõimekus ei võimalda kohe uut kodu osta. Müügist saadud raha kasutatakse vana kodulaenu tagasimaksmiseks, uue kodulaenu sissemakseks ja vajadusel ka uue laenu vähendamiseks.“

Koduvahetuse perioodil tuleb Luminori jaepanganduse juhi sõnul nii kliendil kui ka pangal hoolikalt hinnata maksevõimet, sest korraga tuleb teenindada kaht kodulaenu. „Samas on võimalik kasutada maksepuhkust, mille jooksul tasutakse kuni 12 kuud või kuni vana eluaseme müügini ainult intresse,“ selgitas Puust.

Marek-Meelis Puusti sõnul saab koduvahetuslaenu kasutada ka juhul, kui olemasolev kodulaen ei ole Luminoris. Sellisel juhul refinantseeritakse olemasolev laen Luminori ning seejärel saab koduostja jätkata koduvahetuslaenu protsessiga.

„Koduvahetuslaenu huvi korral soovitame alustada laenutaotlusest – see ei kohusta veel millekski, kuid annab selge ülevaate võimalikest lahendustest ja aitab uue kodu ostu planeerida,“ lisas Puust.

Maa- ja Ruumiamet: Ajutine piirang ehitisregistri (EHR) lisadokumentide avalikule ligipääsule

06.02.2026 Adaur.ee

Oleme alates 30. jaanuarist 2026 ettevaatava abinõuna ajutiselt piiranud avaliku ligipääsu ehitisregistris dokumentidele, mis võivad sisaldada tundlikke andmeid. Piirang puudutab ehitisregistrisse menetlusosaliste poolt lisatavaid lisadokumente, sest meile on teatavaks saanud info, et need võivad sisaldada isikuandmeid.

Piirang puudutab ehitisregistrisse menetlusosaliste poolt lisatavaid lisadokumente, sest meile on teatavaks saanud info, et need võivad sisaldada isikuandmeid, nt kasutusteatiste, kasutusloa taotluste ja kasutuslubade lisadokumente andmetega, mille suhtes on vaja hinnata privaatsusriivet, lisaks oleme piiranud ettekirjutustega seotud materjale ning riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente.

Tegemist on ajutise ettevaatusabinõuga, mida rakendati koostöös Kliimaministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooniga. Selle eesmärk on vähendada võimalikke privaatsusriske ning anda aega püsivamate ja selgemate lahenduste väljatöötamiseks. Menetluste osapooltele (taotlejad, menetlejad ja kooskõlastavad asutused) on lisadokumendid jätkuvalt nähtavad. Mõistame, et selline ajutine muudatus tekitab osapooltele ebamugavusi.

Piiratud andmed on viidud automaatselt AK märke alla, mille lisamise võimalus on juba varasemalt EHR-s olemas olnud. Kohalik omavalitsus või TTJA kui pädev menetlev asutus saab täiendavalt hinnata konkreetsete dokumentide piiramise vajalikkust ning privaatsusriive puudumisel AK märke dokumentidelt eemaldada.

Miks oli piirang vajalik?

Ühiskondlik hoiak registriandmete avalikkuse suhtes on muutumas. Kui varem rõhutati eelkõige avatust kui digiriigi tugevust, siis täna pööratakse üha rohkem tähelepanu võimalikule privaatsusriivele ja võimalike julgeolekuriskide ennetamisele. Kui ilmneb, et senine andmete avalikustamise kord ei vasta enam ühiskonna ootustele või ei taga piisavalt tugevat turvalisust, siis on riigil kohustus seda tunnistada ja võtta kasutusele meetmed selle maandamiseks.

Avalikud registriandmed vajavad uut dialoogi

Oleme juba alustanud ehitisregistri andmete kättesaadavuse, sellega seotud riskide ning võimalike privaatsusprobleemide põhjalikku hindamist. Samuti töötame koostöös ministeeriumitega täiendavate meetmete kallal, mis loovad selgemad piirid andmete avaldamiseks ja tugevdavad eraisikute andmete kaitset. Meie eesmärk on tagada tasakaal — et ühiskonnal oleks vajalik ligipääs ehitus- ja ruumiandmetele, kuid mitte kunagi kellegi turvalisuse või privaatsuse arvelt.

Edasised tegevused:

Ehitisregistris täpsustatakse ja täiendatakse juhiseid ning meeldetuletusi, mis aitavad andmete avalikkust ja isikuandmete kaitset paremini teadvustada.
Arendatakse edasi võimalusi isikuandmete kaitsega seotud AK-märgete kasutamiseks ka erinevates menetlusetappides ja dokumentides.
Tehakse koostööd Andmekaitse Inspektsiooniga ning vaadatakse selle põhjal üle nii kehtivad lahendused kui ka kavandatavad arendused, sh kasutajarollide ja ligipääsu põhimõtted.
Täpsustatakse ehitisregistrit puudutavaid õiguslikke aluseid, et selgemalt määratleda andmete kasutamine, avalikustamine ja menetlejate vastutus.
Jätkatakse kohalike omavalitsuste ja menetlejate teavitamist ning juhendamist, et tagada ühtne ja teadlik andmete töötlemise praktika.
Kaasatakse ka hoonete omanikke, kutsudes neid oma andmeid üle vaatama ja vajadusel teavitama asjakohaseid osapooli.

Peame oluliseks ka laiapõhjalist ja avatud arutelu ehitus- ja ruumiandmete avalikustamise vajaduse, ulatuse ja riskide üle. Oleme valmis seda protsessi aktiivselt toetama.

Mõistame, et praegune olukord võib olla tekitanud ebakindlust või muret ehitiste omanikes. Meie eesmärk on leida tasakaalustatud lahendus, mis kaitseb inimeste õigusi, on tehniliselt toimiv ning hoiab usaldust digiriigi ja avalike registrite vastu. Maa- ja Ruumiamet jääb avatuks tagasisidele ning annab edasistest sammudest jooksvalt teada.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Uus Maa: kodu üürimine pole 15 aastat nii soodne olnud

06.02.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul on üürihinnad võrreldes sissetulekuga praegu 15 aasta madalaimal tasemel.

„Praegune brutosissetulekute ja üürihinna suhe on võrreldav 2010. aasta keskpaigaga. Kui aga kõrvutada tänast majanduslikku ja sotsiaalset olustikku 2010. aastaga, mis oli veel sügava majanduslanguse aeg, siis on praegune seis üürijate jaoks ikka väga hea. Muu inflatsiooni taustal inimesed võibolla ei tunneta seda, aga tänaseid brutopalkasid arvestades on üürihinnad praegu 21% pikaajalisest keskmisest soodsamad, viitades justkui nende eelolevale võimalikule kasvule kuni 27% ulatuses, et pikaajalisele keskmisele tasemele jõuda,“ kommenteeris Eliste.

Uus Maa 7. ehk kõrgeima taseme hindaja sõnul on üürimine võrdlemisi soodne, sest Tallinna üürikinnisvarasse on eelnevate aastate jooksul palju investeeritud ning üüripakkumine kõrge. “Vabade üürikorterite arv suurenes 2024. aasta alguseni üsna järjepidevalt. Samal ajal pole Tallinna elanike arv 2023. aastast oluliselt kasvanud ning kõrge inflatsioon ja aastaid kiduv majandus on teinud inimesed ettevaatlikuks. Kuigi majandusseis vaikselt paraneb, siis on selle trendi järelmõjusid endiselt tunda,“ ütles Eliste.

„Kui ajalooline keskmine üüritootlus on Tallinnas ligi 5,6%, siis mullu oli see vaid 4,6%. Korteritest on omanike jaoks kõige madalam üüritootlus kallima otsa, 350 000 eurot ja rohkem maksva vara puhul. Veelgi nigelam on ridaelamute ja majade turg, mille juures on eriti madalad üüritootlused sageli just täiesti uute elamispindade lõikes, soodustades investori vaatest väljaüürimiseks pigem vanema elamufondi eelistamist,“ lisas Eliste.

“Üüriturgu ootavad paratamatult ees siiski muutused. Üürikorterite pakkumine on hakanud 2024. aasta II kvartalist vaikselt taanduma – 2024. aasta algusega võrreldes on täna üle Eesti ligi 7% vähem vabu üürikortereid. Tänane vähene uute üüriinvesteeringute tase viitab olukorrale, kus üüripakkumisi jääb ettevaatavalt järk-järgult vähemaks. Üürihinnad hakkasid eelmisel aastal juba vaikselt tõusma ning keskmine üürihind on Tallinnas tänavu mullu jaanuariga võrreldes ligi 3,5% kõrgem,“ rääkis Eliste.

“Kui vaadata 2011. aastat, mil majandus jälle tõusma hakkas, siis kasvasid üürihinnad ühe aastaga tervelt 17 protsenti. Oleme täna taaskord majanduse kasvutsükli alguse lävel ning ma poleks väga üllatunud kui 2026. või 2027. aasta üürihinna tõus tuleb mõnes Eesti piirkonnas ligi 10%,“ lisas Eliste.

„Kel vähegi võimalik, võiks siinkohal üürihind senisel tasemel pikemaks ajaks mõnel kujul fikseerida. Üleüldine inflatsioon ei kao paraku tänases keskkonnas kuskile, pigem kolib see vahepeal jälle lihtsalt toidupoest kinnisvara- ja finantsturgudele tagasi,“ nentis Eliste.

KV.EE: Tihe konkurents üürikorterite turul hoiab tootluse miinimumis

06.02.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 2026. a jaanuaris üürile keskmiselt 1596 Tallinna üürikorterit. Seda on 2,8% rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolisest keskmisest 1110 on üüripakkumist 44% võrra rohkem. Suur üüripakkumine Tallinnas hoiab üürihinna üürnike jaoks atraktiivsel, kuid üürileandjate vaatest tuskatekitavalt madalal tasemel, kommenteeris kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Alates 2025. a suvest on üüripakkumine portaalis KV.EE igakuiselt suurenenud.

„Suvine üüripakkumise madalpunkt on olnud seotud turismihooaja kõrgeperioodi ja pikaajaliste üürikorterite ajutise liikumisega majutusturule. Sügisest alates tulevad korterid majutusärist tagasi üürisektorisse ja see on kasvatanud üüripakkumise aastatagusest kõrgemale,“ selgitas Tarvo Teslon.

Suur korterite üüripakkumine hoiab üürihinnad stabiilsena paigal. Jaanuarikuine kinnisvaraportaali KV.EE Tallinna üüripakkumiste keskmine hind oli 14,5 €/m². Seda on vähem, kui 2022. või 2023. a suvised tipud 14,7 €/m².

„Üürnike jaoks tähendab suur pakkumine laia valikuvõimalust ja head kvaliteeti. Üürileandja vaatest tähendab intressikulude tõusu ja kõrge inflatsiooni kiuste paigal tammuv üürihind järjest madalamat tootlusemäära. Tallinna keskmiste näitajate baasilt on üüriinvesteeringu keskmine tootlusemäär 4,5% ehk viimase 14 aasta madalaimal tasemel. Madal üüriäri tasuvus peaks üürileandjad panema mõtlema, kas ja kui kaua üüriäris olla,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Viimastel aastatel on märts-aprill olnud aeg, mil üüripakkumine on vähenenud ja pakkunud üürileandjatele uut lootust.

„Väga tõenäoliselt näeme selgi aastal, kuidas üüripakkumine portaalis KV.EE tuleb kevadise päikese ilmumisega pisut allapoole ja see võimaldab mõne järgmise protsendi üürihinda kasvatada. Olulist pikemalt kestma jäävat muutust üürileandjate ja üürikorterite konkurentsis käesolevalt 2026. aastalt oodata ei maksa,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

KV.EE kinnisvara-podcast: eluasemelaenude turg 2025. ja 2026. aastal

06.02.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 131. osa külaline on Helina Kikas, kes on Luminor Panga eluasemelaenude valdkonnajuht. Saates räägime põhjalikult kodulaenude turust, hetkeolukorrast ja tulevikuvaatest. Saadet juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Helina Kikas analüüsib 2025. aasta majanduskeskkonda ja selle mõju laenuturule. Võtame luubi alla uute laenude väljastamise mahud ning selgitame, millist rolli on mänginud laenude refinantseerimine ja kinnisvara üldine hinnatõus. Arutleme, miks on laenukäive püsinud aktiivsena ka heitlikel aegadel.

Vaatame lähemalt, kes on tänane tüüpiline laenuvõtja ja millised on tema ootused. Helina Kikas selgitab, kas ja kuidas erinevad laenutingimused Tallinnas, Tartus, Pärnus või väiksemates piirkondades nagu näiteks Abja-Paluoja. Toome välja peamised kriteeriumid, mille alusel pank otsuseid teeb, ning põhjused, miks vahel tuleb öelda “ei”.

Käsitleme Euribori liikumisi ja riskimarginaalide dünaamikat ning nende otsest mõju igakuistele laenumaksetele. Juttu tuleb laenuportfelli tervisest ehk sellest, kui korrektselt Eesti inimesed oma kohustusi täidavad ning milliseid lahendusi pakub pank võimalike makseraskuste tekkimise korral.

Saate lõpus teeme ettevaate 2026. aastasse ja prognoosime edasisi trende laenuturul. Helina Kikas jagab praktilisi soovitusi nii koduostjatele kui ka kinnisvarapartneritele, rõhutades finantsteadlikkuse ja põhjaliku ettevalmistuse olulisust.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.