Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uus Maa veebruarikuu turuülevaade: korteriturg kinnitas hinnatõusu trendi

12.03.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jätkas korteriturg veebruaris stabiilsel kursil — tehingute aktiivsus püsis jaanuariga sarnasena, kuid mediaanhinnad näitasid enamikus linnades aastases võrdluses kasvu. Aasta esimese kahe kuu koondpilt kinnitab, et 2026. aasta on seni kulgemas hinnatõusu märgi all, ehkki tehingute arv jääb eelmisele aastale kohati alla.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on 2026. aasta algus andnud signaale, mis toetavad eelmise aasta lõpus tehtud prognoosi. „Jaanuar-veebruar kinnitab trendi: tehingute arv on mitmes linnas 2025. aasta sama perioodiga võrreldes tagasihoidlikum, kuid hinnad liiguvad üles.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti veebruaris 662 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 8,6%, kuid detsembri põhjast on turg selgelt tõusnud — jaanuariga võrreldes kasvas tehingute arv ligi 6%. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2891 €/m², mis tähendab aastast kasvu 2,6%.

2026. aasta esimese kahe kuu koondpildis tehti Tallinnas 1287 tehingut, mis jääb eelmise aasta sama perioodi 1440 tehingust ligi 10,6% madalamale. Küll aga on aasta alguse kaalutud mediaanhind 938 €/m², ületades 2025. aasta jaanuar-veebruari keskmist (2830 €/m²) ligi 3,8%.

„Kui jaanuar oli Tallinna mediaanhinna poolest viimaste aastate kõrgeim kuu, siis veebruar tasandas pisut tagasi. See on tervislik liikumine — hind ei kasva sirgjooneliselt. Oluline on, et aastases plaanis on hinnatõusu vektor selgelt positiivne,” kommenteeris Subatšjus.

Tartu korteriturul tehti veebruaris 99 ostu-müügitehingut. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 6,5%, kuid jaanuariga võrreldes langes kolme tehingu võrra ning turg püsis kolmandat kuud järjest ligikaudu 100 tehingu piirimail. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2237 €/m² — praktiliselt aasta taguse tasemel (−0,4%).

Tartu korteriturul tehti veebruaris 99 ostu-müügitehingut. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 6,5%, kuid jaanuariga võrreldes langes kolme tehingu võrra ning turg püsis kolmandat kuud järjest ligikaudu 100 tehingu piirimail. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2237€/m² — praktiliselt aasta taguse tasemel (−0,4%).

Aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes on Tartus tehtud 201 tehingut, mis jääb 2025. aasta jaanuar-veebruari 236 tehingust ligi 14,8% alla. Samas on perioodi kaalutud mediaanhind 2345 €/m², ületades mullusel sama aja 2288 €/m² ligikaudu 2,5%. „Tartu tehingute arv püsib veel tagasihoidlik, kuid hinnatase on stabiilne,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteriturul sõlmiti veebruaris 65 tehingut, mis on mullusega võrreldes ligi 18,2% ja jaanuariga võrreldes lausa 25% kõrgem tulemus. Mediaanhind oli 2101 €/m², tõustes eelmise aasta veebruariga võrreldes üle 14,2%.

Pärnu 2026. aasta kahe esimese kuu koondtulemus on tugevalt positiivne: kokku 117 tehingut, mis ületab 2025. aasta sama perioodi 97 tehingut ligi 20,6% võrra. Aasta alguse kaalutud mediaanhind 2112 €/m² on mullusel samal ajal olnud 1940 €/m²-st ligi 8,8% kõrgem. Kogu 2025. aasta lõpetas Pärnu 767 tehinguga — 2024. aasta 695 tehingust ligi 10,4% rohkem — ning hinnatõus jätkub ka käesoleva aasta alguses.

„Suvepealinn on veebruariga tõestanud, et 2026. aasta ei alga siinses turusegmendis jahedalt. Nii tehingute arvu kasv kui ka üle 14-protsendine aastane hinnatõus on tugevad numbrid, saame näha mida kevad toob” nentis Subatšjus.

Narva korteriturul tehti veebruaris 52 tehingut, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 8,3% kõrgem ning jaanuariga võrreldes muutuseta. Mediaanhind oli 401 €/m², mis tähendab aastast langust ligi 10,4%.

Aasta esimese kahe kuu koondpildis on Narvas toimunud 104 tehingut, mis jääb 2025. aasta sama perioodi 121 tehingust ligi 14% alla. Perioodi kaalutud mediaanhind 388 €/m² on mullusel samal ajal olnud 437 €/m²-st ligi 11,1% madalam.

„Veebruari 6,8-protsendiline kuukasvus on mõõdukas positiivne signaal, kuid pikema trendi pöördumiseks on vaja järjepidevust. Narva turg reageerib tugevalt laiematele regionaalsetele ja majanduslikele teguritele,” märkis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Summus Capital pikendas nõukogu liikmete volitusi

11.03.2026 Adaur.ee

Summus Capital pikendab seniste nõukogu liikmete volitusi järgmiseks kolmeks aastaks ning ettevõtte nõukogu asub Poola kinnisvaraturu osas nõustama Ulf Magnus Isaksson.

Kinnisvarainvesteeringute valdusettevõtte Summus Capital OÜ otsustas pikendada seniste nõukogu liikmete Boris Skvortsovi, Renats Lokometsi ja Vykintas Misiunase volitusi järgmiseks kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kolm aastat kuni 10. märtsini 2029.

Summus Capitali nõukogu esimehena jätkab Boris Skvortsov, kes on ühtlasi ettevõtte ainuomanik. Ta on asutanud mitmeid kinnisvarainvesteeringute ja -arendusega tegelevaid ettevõtteid Euroopas ning on aktiivne erainvestor Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli iduettevõtetes. Skvortsovil on magistrikraad majanduses.

Renats Lokomets on pikaaegne äristrateeg ja finantsjuht, kellel on ulatuslik kogemus panganduse, riskikapitali ja iduettevõtluse ökosüsteemi nõukogudes. Praegu täidab ta muu hulgas kohustusi Venture Faculty strateegilise partnerina, riskikapitali partnerina Raw Venturesis ning INDEXO nõukogu liikmena.

Vykintas Misiunas töötas kuni 2007. aastani SEB kapitaliturgude juhina ning on olnud ka KRS Groupi juhatuse liige. Ta on tegutsenud fondijuhina Leedus Lords LB Asset Managementis ning asutas 2012. aastal koos partneritega ettevõtte DAO FAMILY.

Lisaks hakkab Summus Capitali nõukogu Poola kinnisvaraturu osas nõustama Ulf Magnus Isaksson (sündinud 14. juulil 1968). Ulf Magnus Isaksson on Göteborgist pärit Rootsi ettevõtja ja kinnisvaraarendaja, kellel on enam kui kahekümneaastane kogemust Poola kinnisvaraturul. Ta töötas eelnevalt ettevõttes Skanska ning hiljem Inter IKEA Groupi kuulunud Swede Centeri tegevjuhina, kus juhtis projekte Varssavis, Krakówis ja Gdanski piirkonnas. Tema põhjalikud teadmised Poola kinnisvaraturust ja kogemus regioonist on Summus Capitali nõukogule väärt täienduseks.

Summus Capital OÜ (www.summus.ee) on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, logistika- ja meditsiinikinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Bigbank: Tööturu liikumised annavad pildi ka majanduse üldise olukorra kohta

11.03.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet eelmise aasta neljanda kvartali tööturu liikumiste statistika. Ainult vabade töökohtade arvu muutusi vaadates võime saada majandusest petliku pildi, sest võime eeldada, et kui vabu töökohti on vähem, siis on rohkem inimesi tööl, paraku ei pruugi see alati nii olla. Analüüsima peaks nii töölt lahkumist kui ka tööle võtmist. Kui tööturule sisenejaid (neid kes tööd saavad), on oluliselt rohkem kui väljujaid, (kes töölt lahkuvad), siis see tähendab, et üldiselt läheb ettevõtetel hästi ja inimesi palgatakse juurde. Vastupidine olukord viitab aga majanduse probleemidele. Inimesed küll erinevatel põhjustel lahkuvad tööturult, aga nad ei sisene uutele töökohtadele samas mahus.

Tööle võeti 2025. aasta neljandas kvartalis 35833 ja töölt lahkus 42183 inimest. Kokku oli lahkujaid 6350 võrra rohkem. Seega võib öelda, et IV kvartalis meil hõive kokkuvõttes vähenes, mis suure pildi vaates kindlasti ei olnud positiivne uudis. Ka terve aasta kokkuvõttes olid lahkujaid 7371 võrra rohkem kui tööle võetud inimesi.

Kõige suurem tööjõu liikumine oli aasta kokkuvõttes kaubanduses, kus kokku oli töölt lahkumise ja tööle võtmise vahe 2583 inimest lahkujate kasuks.

Aasta jooksul oli tööle võetud ja töölt lahkujate saldo positiivne ainult finantssektoris, veemajanduses ja tervishoius. Suhteliselt madal oli lahkumiste ja tööle võtmiste vahe avalikus sektoris, kus aasta jooksul võeti tööle 6179 inimest ning lahkus 6224. Kui otsida põhjusi, miks kaubanduses on nii suur inimeste voolavus, siis eks ikka põhjused ole tööde hooajalisuses – suvel ja jõulude ajal palgatakse palju inimesi ajutiselt, kes siis pärast ostupalaviku lõppu ka töölt lahkuvad.

Kui vaadata töölt lahkumise määra ehk kui palju inimesi lahkub töölt võrreldes sellega kui palju on samas valdkonnas töötajaid, siis kõige suurem lahkumise määr on haldus- ja abitööde (näiteks koristamine) ja majutuse ning toitlustuse valdkonnas. Lahkumise määr oli suurusjärgus 16% aastas. Majutuses ja toitlustuses on kõrge voolavuse põhjuseks lisaks tööde hooajalisusele kahtlemata ka kõige madalam palk. Valdkonna keskmine palk eelmisel aastal oli 1333 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine oli 2092 eurot. Räägime deklareeritud palkadest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: 7 levinud viga korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel

11.03.2026 Evi Hindpere

Kevad toob kaasa korteriühistute iga-aastaste korraliste üldkoosolekute korraldamise ning paraku ka rea koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi. See võib omakorda päädida koosoleku otsuste tühisusega. Millised on siis peamised eksimused, mida sageli tehakse?

1. Koosoleku kutse ei saadeta õigeaegselt

Koosoleku kutse tuleb korteriomanikele saata vähemalt 7-päevase etteteatamisega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Tähtaja kulgemine algab kutse väljasaatmisele järgnevast päevast.

2. Kutse saatmise ja koosoleku vahele ei jää piisavalt aega

Koosolek võib toimuda mitte varem kui etteteatamise tähtajale järgneval päeval. Seega peab kutse saatmise ja koosoleku toimumise vahele jääma vähemalt seitse päeva.

3. Korteriomanike nimekirja ei kontrollita

Vahetult enne koosolekut tasub võtta kinnistusraamatust värske korteriomanike nimekiri, et olla kindel, kes võivad koosolekust osa võtta ja hääletada.

4. Kaasomanike esindamist ei arvestata õigesti

Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, saavad nad koosolekust osa võtta ühiselt või enda esindaja kaudu. Esindajaks võib olla üks ühistest omanikest või ka kolmas isik. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust määrata esindaja.

5. Kvoorumi arvestamisel eksitakse

Ühised korteriomanikud loetakse kvooruminõude arvestamisel üheks ühistu liikmeks. Samuti juhul, kui ühele korteriomanikule kuulub samas ühistus kaks või enam korteriomandit – kvoorumi arvestamisel loetakse ta siiski üheks ühistu liikmeks.

6. Põhikirja erisusi ei arvestata

Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa korteriomanikud, kellele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Põhikirjaga võib määrata ka väiksema või suurema osalusnõude või sätestada, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Viimane lahendus aitab vältida korduskoosoleku kokkukutsumise vajadust.

7. Osalejate nimekiri vormistatakse puudulikult

Üldkoosolekul koostatakse osalevate liikmete nimekiri, kuhu märgitakse osalejate nimed, häälte arv, osalemise viis ning vajadusel liikme esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning iga füüsiliselt kohal viibiv liige või tema esindaja.

Kui olete veendunud, et kohal on nõutav arv korteriomanikke, saab alustada koosoleku läbiviimisega.

Korteriomanike üldkoosoleku korrektne kokkukutsumine aitab vältida hilisemaid vaidlusi ja tagab, et tehtud otsused on kehtivad.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: majutusturg alustas aastat tugevas kasvus

11.03.2026 Adaur.ee

2026. aasta jaanuaris veedeti Eestis vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes ligi 396 000 ööd, mida oli 7,5% rohkem kui 2025. aasta jaanuaris ja 0,3% rohkem kui 2019. aasta samal kuul. Majutatuid oli 217 000 ehk 6% rohkem kui aasta varem ja 4,2% rohkem kui kriisieelsel 2019. aasta jaanuaril. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turisminõunik Aleksandr Michelsoni sõnul näitab aasta algus, et majutusturg on liikunud stabiilses kasvus.

Jaanuari tulemust toetasid nii sise- kui välisturism. Eesti elanike ööbimisi kogunes 194 800, mida oli 7,4% rohkem kui mullu jaanuaris ja koguni 25,5% rohkem kui 2019. aasta jaanuaris. Väliskülaliste ööbimisi oli 201 100 ehk 7,6% rohkem kui aasta tagasi, kuid siiski 16,0% vähem kui kriisieelsel ajal. Majutatute arv kasvas siseturul 117 600-ni (+7,4%) ja välisturistide seas 99 500-ni (+4,3%). „Välisturistide arv on jaanuaris kasvanud juba mitmendat aastat järjest, mis näitab välisnõudluse järjepidevat tugevnemist ja Eesti head positsiooni erinevatel sihtturgudel,“ märkis Michelson.

Tallinn vedas selgelt jaanuarikuu kasvu. Pealinnas kogunes 215 000 ööbimist, mida oli 9,5% rohkem kui 2025. aasta jaanuaris ja 9% rohkem kui 2019. aasta samal kuul. Majutatute arv ulatus 108 000-ni, kasvades aastaga 7,3% ja võrreldes 2019. aastaga 5,6%. Üle poole kõigist Eesti majutusöödest tehti jaanuaris Tallinnas, mis näitab pealinna jätkuvalt väga tugevat rolli nii linnapuhkuste, sündmuste kui ka tööreiside sihtkohana.

Positiivseid signaale tuli ka mujalt Eestist. Tartumaal ja Tartu linnas kasvas ööbimiste arv 22,0%, mis viitab sellele, et lisaks pealinnale on tugevamas tõusufaasis ka teine suurem linnasihtkoht. Saaremaal suurenes ööbimiste arv 20% ning Valgamaal 11%. Väiksematest maakondadest paistis silma Põlvamaa, kus ööbimiste arv kasvas 25%.

Majutusturu pakkumine liigub samal ajal jätkuvalt ülespoole. 2026. aasta jaanuaris oli Eestis vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes 49 660 voodikohta ja Tallinnas 20 676 voodikohta. Mõlemal juhul on tegemist ajaloolise rekordiga jaanuarikuu kohta. Kogu Eesti voodikohtade täitumus tõusis jaanuaris 26%-ni, mis viib turu tagasi ligikaudu 2015.–2019. aasta jaanuarite taseme lähedale. Keskmine ööpäeva hind ühe inimese kohta püsis samal tasemel nagu 2025. aasta jaanuaris: Eestis 45 eurot ja Tallinnas 46 eurot. Michelsoni sõnul on see hea kombinatsioon. „Pakkumine on rekordiliselt suur, täitumus tõuseb ning kuigi hinnatase jäi aastases võrdluses samale tasemele, on see pikemas vaates siiski tõusnud. See näitab, et nõudlus püsib hea ka laienenud pakkumise juures ning sektoril on võimekus võtta vastu rohkem külastajaid.“

Sihtriikide vaates püsis Soome jaanuaris suurima välisturuna 54 700 ööbimisega, kuid mullusega võrreldes jäi tulemus samale tasemele. Väga tugevalt kasvas Läti turg, kust kogunes 31 000 ööbimist (+14%). Häid kasvunumbreid näitasid ka Poola (+19%), Hispaania (+32%), Norra (+31%), Ühendkuningriik (+4,3%) ning Ameerika Ühendriigid (+25%). Nõrgemad olid samal ajal Saksamaa (–4%) ja Rootsi (–4,6%). Michelsoni sõnul joonistub välja üha mitmekesisem välisturgude pilt. „Lisaks lähiturgudele annavad kasvu üha rohkem ka kaugemad turud. See aitab vähendada sõltuvust üksikutest sihtriikidest ning muudab Eesti turisminõudluse kokkuvõttes vastupidavamaks,“ lisas Michelson.

Kokkuvõttes näitab 2026. aasta jaanuar, et Eesti majutusturg alustas aastat tugevamalt kui mullu: majutatute ja ööbimiste arvud kasvasid väga kiiresti ning rekordiline voodikohtade pakkumine annab turule ruumi edasiseks kasvuks. Siseturism püsib tugeva vundamendina, Tallinn veab turgu ja mitmes maakonnas on näha värsket hoogu ka väljaspool tavapäraseid tipphooaegu.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

SEB: Koduostjate eelistused: ruutmeetritest tähtsamaks on saanud energiatõhusus

11.03.2026 Adaur.ee

Kui veel mõned aastad tagasi oli koduostjal oluliseks kriteeriumiks kinnisvara suurus, siis täna siis täna seatakse esikohale hoopis igakuised kulud ja vara pikaajaline väärtus. Energiatõhusate kodude eelistamine kujundab üha enam ka ehitusturgu.

Uusarenduste kõrge hinnatase on muutnud koduostjate käitumise selgelt pragmaatilisemaks. Kui varasemalt tähendas uude koju kolimine sageli ka suurema elamispinna soetamist, siis täna määravad valikuid eelkõige ostuhind ja kinnisvara omamisega kaasnevad kulud. Nõnda on keskmine kinnisvara suurus püsinud läbi viimaste aastate samal tasemel, piirdudes keskmiselt 55 ruutmeetriga.

„Osaliselt suunab uusarenduste hinnakasv ostjaid järelturu poole või tõmbekeskustest kaugemale, kuid need, kes asukohas järeleandmisi teha ei soovi, kohandavad oma ootusi kodu suuruse osas. See on arusaadav olukorras, kus võime täna leida uusehitisi ruutmeetri hinnaga 4500 eurot ja rohkem,“ selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kui kodude pindala kasvanud ei ole, siis tehingute arv vähenes tänavu võrreldes eelmise aasta esimese kalendrikuuga Tallinnas -12,7% ja kogu Harjumaal -15%, samas kui ülejäänud Eestis jäid tehingud samale tasemele.

„Tehingute arvu vähenemine Tallinnas ja Harjumaal võib peegeldada ostjate suuremat tähelepanu hindadele ning korterite energiatõhususele ja üldisele kvaliteedile. Ostjad kaaluvad üha hoolikamalt, millist kinnisvara osta, eelistades lahendusi, mis on majanduslikult säästlikumad ja parema elukvaliteediga,“ rääkis Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Ostuotsust mõjutab energiatõhusus ja küttesüsteem

„Rahakott on tihti esimene asi, mille pealt valikuid tehakse ja kui inimene võidab nii jooksvate kommunaalkulude kui ka igakuise laenumakse pealt, on see piisav motivatsioon, miks jätkusuutlikumat kinnisvara valida. Kuna A ja B energiatõhususega kinnisvara laenuintress on koduostjale soodsam, siis ei ole täna energiatõhusus enam lihtsalt boonus, vaid paljude koduostjate jaoks teadlik eeldus. Kvaliteetsemad materjalid tähendavad aga ka likviidsemat kinnisvara, mille väärtus ajas püsib,“ avas Hallang.

Likviidse kinnisvara puhul on lisaks oluline küttesüsteemidel, mis peavad pakkuma nii efektiivsust kui madalaid kulusid. Kui elektrikütte omajatele tähendab külmem periood järsku kommunaalarvete kasvu, siis on ootused alternatiivsete lahenduste olemasolule tõusnud.

„Elektriküttega elamute populaarsus on viimastel aastatel vähenenud. Ostjad on pärast energiakriisi muutunud ettevaatlikumaks ning nõnda on üha enam eelistatud alternatiivseid küttelahendusi õhk-vesi- ja maasoojuspumbad, kaugküte ning hübriidsüsteemid,“ tõi Uibomäe välja.

Ta lisas, et elektriküttega elamute müügiperiood võib olla pikem ja hind tundlikum, eriti kui hoone energiatõhusus ei ole kõrge. Samas võivad hästi energiatõhusad elektriküttega kodud, näiteks koos päikesepaneelidega, endiselt turul hästi müüa.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 28.02.2026

10.03.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis veebruaris 2 742 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 4 tuhat eurot rohkem kui jaanuaris peamiselt seoses büroosegmendi üüritulu suurenemisega.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli veebruaris 2 276 tuhat eurot, s.o 32 tuhat eurot rohkem kui jaanuaris peamiselt seoses kontserni madalamate haldus- ja üldkuludega.

2026. aasta esimese kahe kuuga on kontsern teeninud 5,48 miljonit eurot üüritulu (7,0% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal) ja 4,5 miljonit eurot EBITDA-d (7,8% rohkem kui eelmisel aastal). Fondi üüritulu ja EBITDA on kasvanud peamiselt seoses hooldekodude segmendi uute investeeringutega, Paemurru logistikakeskuse lisandumisega, Mustika keskuse paremate tulemustega ning ka seoses büroosegmendi vakantsuse vähenemisega ning indekseerimistega.

Selle aasta kahe kuuga on kontsern teeninud 2,36 miljonit eurot korrigeeritud rahavoogu, mis on 29% (530 tuhat eurot) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kontserni intressikulud on selle aasta esimesel kahel kuul kokku 1,04 miljonit eurot, mis on 193 tuhat eurot (16%) madalamad, võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär oli veebruari lõpuks 3,99%, mis on 0,59 protsendipunkti madalam võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas veebruaris 894 tuhande euro võrra, ulatudes kuu lõpuks koos lühiajaliste hoiustega 22,65 miljoni euroni.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 28.02.2026 seisuga 20,5978 eurot ning EPRA NRV 21,5619 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas veebruaris tavapäraselt 0,7%.

EREF_reports_monthly_02.2026

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond plaanib lunastada ennetähtaegselt osa võlakirju

10.03.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fond jätkab oma võlakirjapositsiooni vähendamise kava elluviimist ja lunastab 31. märtsil 2026 viienda osa Baltic Horizon Fondi 42 miljoni euro väärtuses emiteeritud 5-aastase tähtaja ja muutuva intressimääraga võlakirjadest, mille lunastustähtaeg on 2028. aastal (ISIN EE3300003235, „Võlakirjad“), kogusummas 7 499 998,80 eurot.

Lunastamine plaanitakse läbi viia võlakirjade nimiväärtuse vähendamise teel ning Võlakirjade uus nimiväärtus on 27 380,95 eurot ühe Võlakirja kohta. Investoritele väljamakstav summa ühe Võlakirja kohta on 18 727,74 eurot, mis sisaldab lunastusmakset ning kogunenud, kuid seni välja maksmata intressi. Enne lunastamist on Võlakirjade nominaalsumma kokku 18 999 997,80 eurot ja pärast lunastamist oleks nominaalsumma kokku 11 499 999 eurot. Võlakirjaomanike nimekiri fikseeritakse 24. märtsil 2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bigbank: Jaanuari majanduskasvu vedas külm talv

10.03.2026 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud tööstuse ja energeetika andmed jaanuari kohta näitasid, et valdkonna kasvu vedas eelkõige külm jaanuarikuine ilm. Tänu energeetika sektori 22% kasvule, mida omakorda vedas toasooja müük, oli kogu valdkonna kasv 6%. Töötleva tööstuse kasv oli 3,1%. Positiivne oli metalli, puidu ja elektriseadmete tootmise kasv, mis on Eestis olulise tähtsusega ekspordisektorid.

Muret teeb toiduainete tööstuse kehv seis, mis viimased 4 kuud on näidanud miinusmärgiga kasvu. Kui kodumaine toidutööstus kiratseb, siis vallutab poeletid välismaine toit ja meie sõltuvus välismaistest hindadest ainult kasvab. Rääkimata sellest, et meie isevarustatus väheneb ehk me sõltume üha enam impordist. Ka mööblitöötus näitas 3 kuud järjest miinust, tegemist Eesti jaoks samuti väga olulise ekspordisektoriga.

Loodame, et tööstussektori kasv saab korraliku hoo sisse siis kui ilmad soojaks lähevad ja energeetikale niipalju enam kulutama ei pea. Rootsi ja Leedu kui ühed meie suuremad ekspordipartnerid, peaksid sellel aastal korralikku majanduskasvu näitama. See annab lootust.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Kevad aktiveerib korterite müügipakkumist

10.03.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE vahendusel pakuti 02.2026 müügiks keskmiselt Tallinna 4203 korterit. Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumine vähenenud 6%, kuid oleme samal tasemel võrreldes kuutaguse pakkumisega, kommenteeris korterituru arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite müügipakkumiste arv on sammhaaval allapoole tüürinud alates 05.2025. Tegemist on osalt hooajaliste liikumistega, mis pakkumist on kasinamaks tõmmanud. Samuti on oma rolli hästi täitnud aktiivsed korteriostjad, kes on tehingute läbi pakkumist vähendanud,“ selgitas Tarvo Teslon.

Märtsi alguses võib hinnata, et oleme hooajalises pakkumise põhjas. Edasi toob juba pilve tagant piiluv kevadpäikese turule uusi kinnisvaramüüjaid, kelle toel hakkab korterite müügipakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE jälle mõningal määral kasvama.

„Kiiret või olulist pakkumise suurenemist karta ei ole. Pigem jääme portaali KV.EE korterite müügipakkumiste mahuga aastatagusest allapoole. Seega ei ole põhjust arvata, et niigi ebaoluliseks muutunud hinnalanguse risk peaks lähiajal märkimisväärne olema,“ andis Tarvo Teslon oma hinnangu. „Pigem näitavad korterite tehinguhinnad tagasihoidlikku kerkimist. Teisisõnu leiavad korteriostjad ja müüjad omavahelise kokkuleppe hinnatasemel, mis on aastatagusest mõne protsendi võrra kõrgemal.“

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Swedbank: Pea 1400 päeva euribori tõusust: laenusummad löövad rekordeid

10.03.2026 Karel Hanni

Praeguseks on möödas ligikaudu 1400 päeva ehk pea neli aastat ajast, mil euribor pärast pikka negatiivsete intresside perioodi taas üle nulli kerkis. Kui kiire intressitõus pani esialgu paljud koduostjad ootele, siis nüüdseks löövad keskmised laenusummad rekordeid ja sõlmitud lepingute arv kasvab hoogsalt.

Kui aastad 2022–2023 tähistasid kiiret intressitõusu ja kohanemisperioodi, siis viimase aasta jooksul on turg jõudnud uude tasakaalu. Juba 2024. aasta pakkus euribori languse tõttu positiivseid emotsioone, kuid 2025. aasta tõi turule märgatava elavnemise. Eesti Panga andmeil väljastasid pangad aastatagusega võrreldes ligikaudu 10% rohkem kodulaene.

Elavnemisele on kaasa aidanud euribori stabiliseerumine 2,1% taseme ümber. „Kui varem jälgisid laenuvõtjad euribori liikumist igapäevaselt, siis praegu see enam nii suurt elevust ei paku,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Tema sõnul näitavad panga andmed, et stabiilsemas intressikeskkonnas on koduostjad turule selgelt tagasi tulnud ning kodulaenude keskmised summad on viimasel aastal olnud sõltuvalt vanusegrupist kuni 20% suuremad kui aasta varem.

„Kui inimesel on selge soov ja plaan kodu soetada ning tema rahaasjad on korras, siis ei ole tavaliselt määrav, millises valdkonnas ta töötab või millises vanuses ta on. Meie eesmärk on aidata kõigil soovijail unistused teoks teha ning leida igale kliendile tema olukorrast lähtuv lahendus ja teha talle parim võimalik pakkumine,“ selgitas Pärgma.

Suurimad kodulaenud on 31–35-aastastel

Swedbanki andmeil on kõige nooremate, alla 22-aastaste klientide keskmine kodulaen umbes 74 000 eurot, mis peegeldab enamasti esimest sammu kinnisvaraturule ja väiksemat kodu. Vanuses 22–25 aastat on keskmine laenusumma tõusnud juba 111 000 eurole.

Järgmises ehk 26–30-aastaste vanuserühmas ulatub see juba 151 000 euroni. Kõige suuremaid kodulaene võetakse aga vanuses 31–35 aastat, kus keskmine laenusumma on umbes 165 000 eurot. Just nendes vanuserühmades jõutakse sageli eluetappi, kus luuakse peret ning vajatakse senisest suuremat kodu.

Pärast 35. eluaastat laenusummad küll mõnevõrra vähenevad, kuid mitte oluliselt. Näiteks 36–40-aastastel on see umbes 158 000 eurot ning 41–45-aastastel ligikaudu 140 000 eurot. Ka üle 46-aastased kliendid võtavad aktiivselt kodulaenu – nendel on keskmine laenusumma umbes 106 000 eurot.

Kinnisvararedelil liigutakse nii edasi kui ka tagasi

Sageli peegeldavad laenusummade muutused liikumist kinnisvararedelil. Nooremad ostavad esialgu väiksema ja soodsama kodu, kuid sissetulekute kasvades liigutakse suuremate või uuemate elamispindade poole. „Hilisemas eas hakkavad laenusummad taas vähenema. Osa inimesi kolib laste väljakolimise järel väiksemale pinnale ning paljudel on selleks ajaks kogunenud ka suurem omafinantseering,“ selgitas Pärgma.

Kodu ostmine on enamasti inimese elu üks suuremaid finantsotsuseid ning sellega kaasneb ka palju praktilisi samme – alates laenust ja hindamisest kuni kindlustuse ja igapäevapanganduseni. Seetõttu hindavad Pärgma sõnul paljud kliendid lahendusi, kus kogu koduostuga seotud protsess on võimalikult selge ja mugav.

Eesti Pank: Hoogne laenamine Lätis ja Leedus tõstab seal tegutsevate Eesti pankade riske

10.03.2026 Mari Tamm

Leedu ja Läti pangalaenuturg oli eelmisel aastal intressimäärade languse ja majanduse paranemise toel väga hoogne, olles isegi euroala kiiremate seas. Prognooside järgi võib eeldada, et kiire laenukasv jätkub seal ka lähiaastatel. Arvestades, et Eesti pangagruppide laenuportfellist on umbes veerand seotud Läti ja Leedu turuga, suurendab sedavõrd kiire laenukasv teistes Balti riikides riske ka Eesti pangandussektoris.

Pangagruppide tegevus on tihtipeale piiriülene, mistõttu võib grupi üksuse käekäik ühes riigis mõjutada kogu gruppi ja selle tegevust teisteski riikides. Kui näiteks pangagrupp kannab ühes riigis suuri kahjumeid, võib ta olla sunnitud laenamist ka mujal piirama. Väga suurte probleemide korral võib ohtu sattuda isegi kogu grupi toimimine. Eesti Panga ülesanne on hinnata pidevalt Eesti pankade piiriüleseid riske ja nende võimalikku mõju siinse finantssektori toimimisele.

Eesti pangandussektori jaoks muutus tegevus välisturgudel varasemast märksa olulisemaks 2019. aastal, kui kahe välismaise päritoluga pangandusüksuse ühendamisega loodud Luminor Bank koondas enda alla filiaalidena ka Läti ja Leedu ärid. Hiljem on ka mitmed teised, peamiselt väiksemad pangad oma tegevust välisturgudel järk-järgult laiendanud. Viimastel andmetel on Eesti pangagruppide laenuportfellist ligikaudu 69% välja antud Eesti residentidele, 18% langeb Leedu, 9% Läti ja pisut enam kui 4% muude välisriikide arvele. Seetõttu on Eesti finantssektori toimimise seisukohalt välisturgudest oluline eelkõige see, mis toimub Leedu ja Läti majanduses ja pangandusturul ning kuidas sealsetel äridel läheb.

Lätis ja Leedus on laenukasv hoogsam kui Eestis

Oleme Eestis viimase pooleteise aasta jooksul näinud majanduse olukorra paranemist ja intresside langust ning sellega seoses ka laenuaktiivsuse elavnemist ja laenuportfelli kasvu kiirenemist. Üldjoontes on sarnane areng toimunud ka Leedus ja Lätis. Kuna nende riikide majandused kogesid aga viimati Eestist tagasihoidlikumat langust ja taastusid sellest kiiremini, on laenukasvu hoogustumine olnud seal veelgi tempokam. Kui Eestis kasvas ettevõtete ja majapidamiste laenuportfell 2025. aastal kokkuvõttes 7%, siis Lätis ulatus kasv 16%ni ja Leedus koguni 18%ni, mis paigutab need euroala kiiremini kasvavate riikide hulka (vt joonis 1). Kuigi Eesti pangagruppide sealsed portfellid on tervikuna kasvanud kogu turust mõnevõrra aeglasemalt, tähendab see siiski, et pangagruppide koondlaenuportfelli riskid on suurenenud kokkuvõttes kiiremini, kui ainult Eestis välja antud laenude kasvu hinnates võiks järeldada.

Kiire laenukasv teeb ettevaatlikuks

Iseenesest on ju tore, kui Eestis asutatud pankadel õnnestub ka välisturgudel äri ajada. Samas tuleb arvestada, et liiga kiire laenukasv ei pruugi hea olla ei pangandussektori pikaajalise stabiilsuse ega ka ühiskonna üldise heaolu seisukohast. Varasemate finantskriiside kogemusest teame, et väga kiire laenukasv suurendab ohtu, et laene hakatakse andma liiga kergekäeliselt ja leebete tingimustega. Nii võib osa laenurahast jõuda ettevõtete, projektide või inimesteni, kes ei suuda keerulisemates majandusoludes laene enam pangale tagasi maksta.

Riski, et inimesed ja ettevõtted ei ole mingil ajal võimelised oma laenu tagasi maksma, aitab aga leevendada asjaolu, et mittefinantsettevõtete ja majapidamiste võlakoormus on Lätis ja Leedus Eesti ja teiste euroala riikidega võrreldes küllaltki väike. Võlakoormust mõõdetakse enamasti laenude kogumahu suhtena SKPsse (vt joonis 2). Sealjuures on tähelepanuväärne, et näiteks Lätis kerkis võlakoormus enne üleilmset finantskriisi Eestiga üsna sarnasele tasemele. Aga kuna kriis raputas Läti majandust ja finantssektorit märksa tugevamani, tõi see kaasa pikki aastaid kestnud võlakoormuse vähenemise, mis alles nüüd on pidurdunud. Seetõttu on Läti puhul aastaid tuntud muret pigem selle pärast, et laenamine on majanduskasvu toetamiseks olnud liiga tagasihoidlik.

Nii Lätis kui ka Leedus on laenukasvust tulenevate riskide vähendamiseks kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed, mis on üldjoontes sarnased nendega, mida rakendatakse Eestis. Seatud on maksimaalsed piirmäärad nii laenu tagatusele kui ka laenumaksetele, samuti kehtib maksimaalne laenutähtaeg. Nii nagu Eestis on Lätis ja Leedus pankadele kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue ja kehtib 1% baasmäär. Leedus kehtib alates 1. juulist 2022 eluasemelaenude portfellile lisaks veel 2% süsteemse riski puhvri nõue. See tähendab, et Leedus peavad eluasemelaene väljastavad pangad nende laenudega seotud riskide vastu hoidma täiendavat kapitalipuhvrit. Eesti Pank otsustas Leedu meedet tunnustada ja kehtestas samasuguse kapitalipuhvri nõude, mida peavad täitma kõik Eestis tegevusloa saanud pangad, kes on Leedu eraisikutele filiaali kaudu või otse piiriüleselt eluasemelaene väljastanud.

Mis saab edasi? Prognooside kohaselt kasvab Lätis ja Leedus majandus ja investeerimisaktiivsus lähiajal edasi, mistõttu võib eeldada ka hoogsa laenamise jätkumist. Muuhulgas mõjutavad laenuturgu ka kohalikud poliitilised otsused. Näiteks muutus Leedus 2026. aasta algusest teine pensionisammas vabatahtlikuks ja hinnanguliselt on umbes viiendik kogujatest otsustanud süsteemist lahkuda. Eesti 2021. aasta kogemusele tuginedes võib selle tulemusel Leedu eluasemeturule jõuda arvestatav kogus pensioniks kogutud sääste. See võib laenukasvu veelgi hoogustada ja kiirendada ka eluasemehindade tõusu. Kui laenukasv kiireneb või püsib pikemat aega väga kiire, suureneb ka risk, et majanduses toimuvate negatiivsete arengute korral ei suuda osa laenuvõtjaid oma laene tagasi maksta.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 17.03.2026

10.03.2026 Margot Toompark

Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni“, kus saad samm-sammult teadmised ja oskused, et oma arendusplaanid edukalt ellu viia.

Mida koolitus annab?

Terviklik ülevaade arenduse etappidest ja nendega seotud riskidest.
Praktiline tegevusplaan projekti juhtimiseks sujuvalt ja kulutõhusalt.
Oskus hinnata krundi potentsiaali, koostada äriplaan ja tasuvusarvutus.
Teadmised lepingute, hangete, eelarve ja ajagraafiku juhtimise kohta.
Nõuanded turundus- ja müügistrateegia loomiseks, et tagada kiire ja kasumlik müük.

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 17.03.2026 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EfTEN: The net asset value of EfTEN Real Estate Fund AS shares as of 28.02.2026

10.03.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS earned €2,742 thousand in consolidated rental income in February, which is €4 thousand higher than in January, mainly due to an increase in rental income in the office segment.

The Fund’s consolidated EBITDA amounted to €2,276 thousand in February, which is €32 thousand higher than in January, primarily due to lower administrative and general expenses of the Group.

During the first two months of 2026, the Group earned €5.48 million in rental income (7.0% higher than in the same period last year) and €4.5 million in EBITDA (7.8% higher year-on-year). The increase in rental income and EBITDA has mainly been driven by new investments in the elderly care segment, the addition of the Paemurru logistics centre, stronger operational results of Mustika Centre, as well as lower vacancy in the office segment and indexation of lease agreements.

During the first two months of this year, the Group earned €2.36 million in adjusted cash flow, which is 29% (€530 thousand) higher than in the same period last year. The Group’s interest expenses during the first two months of the year totalled €1.04 million, which is €193 thousand (16%) lower compared to the same period last year.

The weighted average interest rate of the loans of the Fund’s subsidiaries was 3.99% at the end of February, which is 0.59 percentage points lower compared to the same period last year.

The Group’s consolidated cash balance increased by €894 thousand in February, reaching €22.65 million at the end of the month, including short-term deposits.

As of 28 February 2026, the Fund’s NAV per share was €20.5978 and EPRA NRV was €21.5619. The NAV per share increased by 0.7% in February, as usual.

EREF_reports_monthly_02.2026

Statistika: Maakonnakeskustest kerkis keskmise korteritehingu hind kõige rohkem Raplas

10.03.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel sõlmiti 2025. a Eestis 21 562 korteritehingut, millede keskmine hind oli ~125 000 eurot ehk aasta varasemast 2,8% rohkem. Maakonnakeskuste vaatest olid Eesti keskmisest suurema hinnaga tehingud ainult Tallinna ja Tartu linnades.

Tallinna keskmine korteritehing 2025. a oli ~170 000 eurot, Tartus ~131 000 eurot. Tallinna keskmine korteritehing oli aasta varasemast 0,7% ja Tartus 0,2% odavam. Protsendipunktist väiksem hinnamuutus võimaldab öelda, et keskmine tehingu koguhind oli aastatagusega samal tasemel.

Tallinna-Tartu kõrval vähenes Narva keskmise korteritehingu koguhind. 2025. a Narva korteritehingu koguhind oli ~24 600 eurot ehk eelmisest aastast 9,8% vähem.

Aastaga kasvas kõige endam Rapla linna keskmise korteritehingu hind. See oli 2025. aastal ~83 800 eurot ehk aasta varasemast 33% rohkem.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.