Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Tallinn: Linnavalitsus esitas volikogule uuesti Kopli liinide lääneosa detailplaneeringu

TallinnTallinna linnavalitsus esitas uuesti linnavolikogule vastuvõtmiseks Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu. Planeering tuli uuesti esitada, kuna eelmise volikogu koosseisu ajal jäi selle menetlus pooleli ning otsuseta eelnõud langesid menetlusest välja.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik selgitas, et planeering esitati uuesti, kuna eelmise volikogu koosseisu ajal ei tehtud selle suhtes otsust. „Planeeringulahendus võimaldab hoida piirkonna ajaloolist iseloomu, kuid samal ajal luua kaasaegse ja tervikliku elukeskkonna. See loob eeldused läbimõeldud hoonestuseks, kus elamud, avalik ruum ja teenused moodustavad terviku ning mereäär on avatud kõigile linlastele. Oluline on, et piirkonnas oleks mitmekesine teenuste valik ning igapäevane liikumine toimiks mugavalt nii jalgsi, jalgratta kui ka ühistranspordiga,“ ütles Terik.

Planeering hõlmab ligi 13 hektari suurust maa-ala, kuhu kavandatakse uus elamupiirkond koos avaliku ruumi lahendustega. Kavandatud on tervikliku visiooniga üksteisest eristuvad kvartalid ning lisaks korterelamutele ka kaubandus-, teenindus- ja büroopinnad, lasteaed, läbimõeldud ja terviklik avalik ruum kergliiklusteede ning mereäärse rannapromenaadiga, kus erinevad mängu-, puhke- ja sportimisalad. Kavas on rajada või rekonstrueerida 31 korterelamut, valdavalt 3-4 korruselised, kuid üks kortermaja ka osaliselt 9-korruseline.

Samuti on lähtutud olemasolevast teedevõrgust, tagatud arhitektuurne sobivus ümbritsevate väärtuslike aladega ning kavandatud avalikult kasutatav rannapromenaad, rannapark ja mitmed mängu- ning spordiväljakud. Planeering arvestab ka jalakäijate liikumissuundadega Kase ja Süsta pargi ning ühistranspordipeatuste poole.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042000.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja-Tallinna valitsus avaliku väljapaneku ja arutelu.

260204 Linnavalitsus esitas volikogule uuesti Kopli liinide lääneosa detailplaneeringu 1

260204 Linnavalitsus esitas volikogule uuesti Kopli liinide lääneosa detailplaneeringu 2

260204 Linnavalitsus esitas volikogule uuesti Kopli liinide lääneosa detailplaneeringu 3

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Swedbank: Võidavad need, kes oskavad lugeda homset väärtust

SwedbankVarasemate aastate kiire kinnisvarahindade kasv ja intressimuutused on hakanud asenduma stabiilsema ja küpsema faasiga. Võidavad arendused ja ostjad, kes oskavad turumüras lugeda tulevikuväärtust, sest otsuste tegemisel on märksõnadeks pikaajaline väärtus, asukoha atraktiivsus tulevikus ja energiatõhusus, ütleb Swedbanki ehitus- ja kinnisvaraosakonna juht Ero Viik.

Tänavu muutuvad uute korterite pakkumishinnad pigem vähe või püsivad senisel tasemel, kuid tehinguaktiivsus võib aasta jooksul positiivselt üllatada. Järelturg püsib vilgas ja heas tehnilises seisus ning tugeva taristuga piirkondades võivad korterite hinnad mõõdukalt kasvada.

Taastumine on alanud, kuid napib eufooriat

Pärast mõne aasta tagust esmakasutusse minevate korterite kiiret hinnakasvu kukkus uute korterite tehingute aktiivsus 2023. aastal märkimisväärselt – Tallinnas ja Harjumaal müüdi kokku ligikaudu 1200 uut kodu. 2024. aastal müüdi seal umbes 1650 uut korterit ning möödunud aastal juba 1800. Tartus müüdi 2025. aastal kokku 753 uut korteriomandit, mis on märkimisväärselt enam kui 2024. aastal tehtud tehingute arv – 450.

Uute korteritega tehtud tehingud moodustasid ligi 15% kõikidest korteritega tehtud tehingutest. See osakaal küll kasvab, kuid jääb siiski oluliselt alla Harjumaa pikaajalisele keskmisele 3000–3500 tehingut aastas. Eks arvamusi on palju, aga turul kõlab üha enam seisukoht, et uute korterite osakaal võikski moodustada 15–20% kõikidest tehingutest. See pole buum, vaid tasakaalu otsimise punkt.

Pakkumine kasvab – mitte ainult Tallinnas

Pakkumises olevate uute korterite arv Harjumaal ei ole viimastel aastatel langenud alla 3000, vaid püsinud 3100–3200 vahel ning on viimastes kvartalites pigem kasvanud. Mullu viimases kvartalis alustati avalikku müüki kaheksas arendusprojektis, milles on kokku 204 uut korterit. Praegu on Tallinnas pakkumises 2850 uut eluaset (ca 100 erinevat arendust) ja Harjumaal ca 1100 (ca 75 erinevat arendust) ehk kokku pisut alla 4000 ühiku.

Nii Tartus kui ka Pärnus lisandus eelmise aasta jooksul pakkumisse uusi arendusi, mistõttu on pakkumine kasvanud mõlemas linnas. Kui 2025. aasta alguses pakuti Tartus ligikaudu 400 uut elamispinda, siis möödunud aasta lõpuks oli pakkumine kasvanud 950-ni. Pärnus oli aastavahetuse seisuga pakkumises ligi 320 uut korteriomandit 28 projektis.

Tallinnas on kõige rohkem pakkumist Haaberstis (ligikaudu 600), Põhja-Tallinnas (580) ja kesklinnas (550), aga trend laieneb. Üsna kindlas kõneviisis julgen väita, et pakkumist tuleb sel aastal juurde nii pealinnas ja Harjumaal kui ka Pärnus ja Tartus. See näitab, et arendajad panustavad jätkuvalt ja ootavad nõudluse kasvu.

Raha on turul olemas, küsimus on kindlustundes

Enamik turuosalisi ootab tänavu aastaks uute korterite tehinguaktiivsuse jätkuvat kasvu, sest pakkumist on ja tuleb juurde ning finantseerimise kättesaadavus ei ole korraliku maksekäitumisega klientide jaoks probleem. Meenutuseks, parimatel aastatel ületas uute korterite tehingute maht ainuüksi Harjumaal 5000 piiri. Potentsiaali justkui oleks.

Kui palju uusi kortereid Tallinnas ja Harjumaal sel aastal kokku müüakse, on keeruline ennustada, aga kaudsete indikaatorite ja arendajatega suhtluse põhjalt julgeks prognoosida kerget ja jätkuvat aktiivsuse kasu – umbes 2000 uue korteri või natuke enama lähedale. See eeldab muidugi, et Eesti majandus liigub vähemalt Euroopa Liidu keskmises tempos ja SKT kasv püsib plussis, ning Eesti inimeste kindlustunne paraneb tasapisi või vähemalt püsib praegusel tasemel. Julgen olla mõõdukalt optimistlik.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tihe konkurents: uuringust selgusid Eesti mainekamad kinnisvarabürood

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLTuru-uuringute AS viis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellimusel läbi ligi 1000 osalejaga uuringu, mille kohaselt peetakse Eesti kõige parema mainega kinnisvarabürooks Uus Maa-d.

Mainekuse edetabelis teenisid teise ja kolmanda koha Arco Vara ja Pindi Kinnisvara. Uuringu kohaselt eelistaksid vastajatest nii kinnisvara müümisel kui hindamisel kõige tõenäolisemalt Uus Maa Kinnisvarabürood, liidrile järgnesid Arco Vara, Pindi ja Domus Kinnisvara.

Samad ettevõtted moodustasid esikolmiku ka üldise tuntuse skaalal, milles 80% nimetas Arco Vara, 78% Uus Maa Kinnisvarabürood, mis tegi eelmise uuringuga võrreldes kõige suurema, 30-protsendipunktilise tuntuse tõusu, ning 69 protsendiga järgnes Pindi Kinnisvara. Tuntuse skaalal mainiti rohkem ka Domus Kinnisvara (64%), 1Partner Kinnisvara (45%) ja Ober Hausi (43%).

Uuringu kohaselt on kinnisvarafirma valimisel kõige olulisemad tegurid töötajate asjatundlikkus, suhtumine klienti, kliendi informeerituna hoidmine ja firma usaldusväärsus. Võrreldes kahe varasema uuringuga on olulisemaks muutunud turuinfo valdamise, kiire teeninduse, laenutingimuste info vahendamise ja teenuse hinnaga seonduv.

Uuringust selgus, et kui praegu tuleks valida oma kinnisvara müümiseks või hindamiseks firmat, otsustaks 47% kasutada oma tuttavate soovitusi. Järgnevalt on oluline teenuse hind ning enda varasem kogemus.

Uuring viidi läbi 2025. aasta detsembris 18-65-aastaste Eesti Vabariigi elanike seas. Uuringu kokkuvõtte leiab siit: https://drive.google.com/file/d/1gRwPBX9icQqY0egve6NWsnZyk10onfy3/view

Aruanne kinnisvarafirmade tuntus 2025

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Maakleri vastutus

Evi HindpereKinnisvaramaakleri peamine eesmärk on jõuda tehinguni. Selle nimel võib maakler objekti üleskiitmise või oluliste puuduste mahavaikimisega tahtmatult osutada karuteene nii müüjale kui ka iseendale. Seetõttu ei tähenda müüja jaoks riski üksnes tema enda antud teave, vaid ka see, mida maakler müügiprotsessi käigus ostjatele edastab.

Kui maakler tegutseb müüja poolel – tutvustab kinnisasja potentsiaalsetele ostjatele ja annab müügiobjekti kohta õigusliku tähendusega teavet –, omistatakse maakleri avaldused müüjale. See tähendab, et maakleri poolt antud info võib muutuda müügilepingu osaks ning müüja vastutab selle õigsuse eest ostja ees.

Kui kinnisasja kohta on vale- või puudulikku teavet andnud maakler, võib ostjal olla õigus esitada kahju hüvitamise nõue ka maakleri enda vastu. Põhjuseks on maakleri lepingueelsete kohustuste rikkumine – tõe rääkimise ning olulistest asjaoludest teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 1 ja 2 alusel.

Riigikohus on selgitanud:
„Teavitamiskohustuse rikkumise korral võivad korteriomandite ostjad nõuda müüjalt ja/või tema esindajalt sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 alusel. Teavitamiskohustuse rikkumise tõttu teisele lepingupoolele tekitatud kahju, mis seisneb liiga suures ostuhinnas, on VÕS § 127 lg 2 järgi ettenähtav ja seega hüvitatav.“

Kui rikkumine ilmneb pärast lepingu sõlmimist, käsitletakse kogu pooltevahelist suhet ühtse lepingulise suhtena. Ostja ei pea eristama, kas valeinfo anti enne või pärast lepingu sõlmimist – vastutus tekib igal juhul.

Kui soovid varjatud puuduste ja vastutuse kohta saada rohkem teavet, tule Kinnisvarakooli koolitusele 18.02.26. a.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Swedbank: Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus?

SwedbankKui ees seisab koduvahetus, tuleb langetada mitmeid pere rahakotti puudutavaid otsuseid. Kas müüa olemasolev kinnisvara või mitte? Kas müügist saadavast rahast piisab uue ostmiseks? Kas ja kui palju on vaja võtta kodulaenu? Kas omafinantseering on olemas või tuleb otsida lisatagatis? Võimalusi koduvahetuseks on mitmeid. Milline on sobivaim, sõltub paljuski olemasolevatest kohustustest ja varadest.

Enne müüd vana, siis ostad uue

Kui kodu on ostetud laenuga, on koduvahetuseks lihtsaim võimalus see kõigepealt müüa, maksta laenujääk pangale tagasi ja valida välja uus eluase. Kui vana korter saab müüdud ja uus kodu ostetud, jääbki üle vaid sisse kolida.

Olukord on veelgi lihtsam, kui kodul ei ole laenu. Siis võib selle maha müüa ja suurema kodu ostuks laenu juurde võtta. Kui pere maksevõime lubab, ei pea vana kodu maha müüma. Selle võib alles jätta, välja üürida, hoida lastele või kasutada näiteks uue kodu ostmisel lisatagatisena.

Kõige ebamugavam on selle lahenduse juures küsimus, kus elada ajal, kui vana kodu on müüdud, kuid uut pole veel leitud? Alustada võiks rahakotisõbralike võimaluste uurimisest: näiteks ajutine kolimine vanematekoju või sõprade-tuttavate tühjalt seisvasse korterisse. Ka üürikodu on võimalus, kuid siis tuleb arvestada suurema väljaminekuga.

Enne ostad uue, siis müüd vana

Kuna kinnisvaraturul liiguvad parimad pakkumised väga kiiresti, satuvad paljud olukorda, kus uus kodu on välja vaadatud, kuid senise kodu müük mingil põhjusel takerdub. Siis on võimalik uue kodu ostmiseks taotleda teist kodulaenu, et alles sissekolimise järel tegeleda eelmise müügiga.

Sellise lahenduse puhul peab kõigepealt kaaluma pere maksevõimet, sest nii kaua kui vana kodu pole veel müüdud, tuleb korraga maksta kaht kodulaenu. Seega tasub mõelda, kas ja kui kaua kannatab rahakott mitme laenu ja ka kahe kodu kommunaalkulude maksmist.

Järgmiseks tuleks pangaga läbi rääkida koduvahetuse tingimused. Üldjuhul eeldab pank koduvahetuse puhul, et vana kodu müüakse maha ühe aasta jooksul. Niisiis tuleks kohe peale uues kodus sisseseadmist hakata aktiivselt tegelema vana kodu müügiga, sest mida varem kahest laenust vabaneda, seda parem.

Maksepuhkus ja väike laenujääk on abiks

Juhul, kui kahe kodulaenu pidamine muudab pere-eelarve pingeliseks, saab pangalt küsida maksepuhkust. Vajadusel võib kodupank ajutiselt peatada esimese kodulaenu põhiosa tagasimaksed, nii et kinnisvara müümise ajal maksad vaid intresse. Selle lahenduse kasulikkus sõltub eelkõige sellest, kui suure osa kuumaksest intressid moodustavad. Kuna paljudel peredel on laenuperioodi alguses intresside osa võrdlemisi suur, siis ei pruugi maksepuhkus kuigi palju leevendust tuua.

Tegelikult tasubki juba esimest kodu laenuga ostes mõelda veidi kaugemale. Kui on tõenäoline, et esimesse koju väga pikaks ajaks ei jääda ja lähitulevikus on plaanis suurem eluase osta, tasub laenuperioodi algul kaaluda võimalikult suurt laenu põhiosa tagasimakset. Nii väheneb laenujääk kiiremini ja uue kodu ostmisel pöördub see koduvahetaja kasuks. Kui laenu põhiosa on suuremas osas tagasi makstud ja laenu jääk tagatise vastu on väike, saab seda kasutada uue kodu ostmisel – nii pääseb suurema omafinantseeringu kogumisest ega pea otsima lisatagatist uue laenu võtmiseks.

Kasuta professionaali abi

Kui uus kodu on ostetud, tuleb tegelema hakata vana kodu müügiga. Soovitud müügihinna saamiseks tuleb aega varuda ja müügiga peab aktiivselt tegelema. Mõistlik on seada endale eesmärk, mis ajaks peab korter või maja müüdud olema ja milline on madalaim hind, millega ollakse valmis kinnisvara müüma. Kui aasta jooksul sobivaid pakkujaid ei leidu, peaks ehk hinnas veidi alla tulema. Müügile aitab kindlasti kaasa, kui kinnisvaral on realistlik turuhind. Kinnisvaraportaalides ringi vaadates võib jääda tegelikkusest kallutatud mulje, sest müüjad võtavad hinnastamisel üksteisest eeskuju. Nii hinnatakse kortereid pahatihti üle ja tegelik müügihind ei pruugi vastata kuulutuses soovitule. Maaklerilt ja maa-ameti statistika andmebaasist tasub uurida, kui suur on piirkonnas sarnaste korterite tegelik keskmine ruutmeetrihind ja lähtuda sellest. Sama kehtib, kui soovid kinnisvara osta.

Skeem ja näide kodu vahetamise protsessist

260203 Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Pärnu: Pärnu linnavalitsus tahab kesklinna vanalinna poole tagasi tuua

Pärnu linnPärnu linnavalitsus kiitis heaks ja saatis volikogule arutamiseks Aia 2, Pargi 1 ja Rüütli 44 kinnistu detailplaneeringu, millega kavandatakse praeguseks lammutatud endise kutsehariduskeskuse ja hotell Pärnu asemele mitmefunktsioonilise kvartali ehitamist.

Aia 2 kinnistul olid endised kutsekooli hooned, sealhulgas kutsekooli võimla. Pargi 1 asub muinsuskaitsealune punastest tellistest kahekorruseline endine koolihoone, Rüütli 44 Pärnu Hotell. Kõik peale Pargi 1 muinsuskaitse all oleva hoone on kavas lammutada ning ehitada nende asemele kesklinnale omase tihedama hoonestusega mitmefunktsiooniline kvartal, kus paikneksid nii äri-, elu-, majutus- kui ka kontoripinnad.

„Detailplaneeringu suurimaks väärtuseks on seni vääramatult jõe poole nihkunud kesklinna tagasi toomine vanalinna poole, mis omakorda aitab elustada ka vanalinna uinunud olustikku,“ ütles planeerimise abilinnapea Robert Kiviselg. „Muinsuskaitseala väärtusi ja vaateid pakutav lahendus ei ohusta, küll aga mõjub uute tõmbepunktide loomine elustavalt läheduses paiknevale Rüütli tänavale ja vanalinnale tervikuna.“

Pärnu Hotelli senist kõrgust (27,6 meetrit maapinnast) ei ole kavas muuta. Küll aga võimaldaks planeering hotelli kaasaegsetele nõuetele vastavalt ümber ehitada, rajades kuni kaheksa maapealse ja kahe maa-aluse korrusega hoone, kus oleks ka näiteks spaa. Endise kutsekooli asemele tahetakse ehitada kuni 22 meetri kõrgused hooned (maa peal kuni seitse ja maa all kuni kaks korrust), kõrgemad hoonemahud paikneksid Aia ja madalamad mahud Pargi tänava pool.

Hotelli ja endise kutsekooli hoonete asemele ehitatavate hoonete vahele jäetakse jalakäijate ala, et bussijaamast Vabaduse parki saaks liikuda. Parkimiseks kasutataks valdavalt maa-aluseid korruseid, sissesõit maa-alusesse parklasse toimuks nii endise kutsekooli asemele rajatavatesse hoonetesse kui Pärnu Hotelli ühiselt. Üldplaneeringule vastavalt tuleb tagada üks parkimiskoht korteri kohta (kui ehitatakse 94 korterit, siis 94, ent korterite arvu vähendades võib ka parkimiskohti vähendada), millele lisanduvad äriotstarbelised parkimiskohad, mida vähendada ei tohi (vähemalt 105 kohta).

Hotelli teenindavate busside parkimine on planeeritud omal kinnistul (kaks kohta), Aia tänava äärde nähakse ette üks busside lühiajaline peatumiskoht reisijate peale- ja mahaminekuks. Täpne tänavaäärne parkimis- ja liikluskorraldus lahendatakse projektiga.

Pärast seda, kui volikogu linnavalitsuse ja arendajate koostöös valminud ning ametkondade poolt heaks kiidetud detailplaneeringu vastu võtab, korraldab linnavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. Selle kestel on kõigil huvilistel võimalik arvamust avaldada. Kinnistute omanikud saavad planeeringu elluviimisega alustada pärast detailplaneeringu kehtestamist linnavolikogus. Linnavalitsuse andmetel kavatsevad nad esmalt korraldada arhitektuurikonkursi ja ehitustöödega alustada 2028. aasta paiku.

Pärnu linnavalitsus tahab kesklinna vanalinna poole tagasi tuua

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm: teadmised ja oskused edukaks karjääriks

KinnisvarakoolKas oled kaalunud karjääri kinnisvaramaaklerina või soovid oma olemasolevaid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et alustada edukalt kinnisvaravaldkonnas või tõsta oma senine tegevus uuele tasemele.

Programm sobib Sulle, kui:

  • plaanid alustada maakleritööd;
  • soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
  • soovid täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
  • soovid pakkuda klientidele professionaalset teenust;
  • valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse nii kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid kui ka kliendisuhtlust. Osalejatele pakutakse lisaks väärtuslikke õppematerjale ning programmil on koostöölepped Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega – seega on edukatel lõpetajatel eelis tööle kandideerimisel.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

NREF 2026 kicks off with Olof Sundblad (Swedbank)

Main Speaker postitus_03.02.26We’re excited to welcome Olof Sundblad, CEO of Baltic Banking at Swedbank, Main Speakers at Nordic Real Estate Forum 2026 — opening the day with a keynote that sets the tone for the entire event!

Time to Rethink Real Estate and Be Part of the Biggest Real Estate Event in the Region!

📍 4 March 2026 | Tallinn Creative Hub

🎟 Tickets are still available for those who haven’t registered yet.
👉 See the full program and speaker lineup: www.nordicreforum.com

🌐 Format: On-site & Online

What’s ahead:
▪️ 50+ speakers on stage
▪️ 10+ discussion panels
▪️ Key topics: investments, macroeconomics, commercial and residential real estate, development, retail, PropTech, valuation, Poland & Spanish real estate markets, logistics, hospitality and urban planning

Confirmed speakers are:

  • Päivi Tomula, Pontos Group
  • Olavi Lepp, Swedbank
  • Roberto de Silvestri, Colonna Capital
  • Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
  • Kristjan Tamla, EfTEN Capital
  • Madis Raidma, East Capital Real Estate
  • Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Risto Kukk, BOLT
  • Martin Otsa, East Capital Real Estate
  • Are Altraja, SPORTLAND
  • Ülo Kaasik, Eesti Pank
  • Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
  • Nicklas Lindberg, ECHO Investment
  • Adrian Karcewicz, Skanska
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
  • Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
  • Ero Viik, Swedbank
  • Arle Mölder, Novira Capital
  • Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
  • Monika Nedzinskaitė, NEWSEC
  • Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
  • Piret Üts, Port of Tallinn
  • Kristi Hakkaja, Moderan
  • Argo Pillesson, Uus Maa Real Estate Group
  • Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
  • Rasmus Udde, Sunly
  • Malgorzata Morek, HILTON
  • Olga Kozina, Zenith Family Office
  • Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
  • MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
  • Raivo Vare, Expert
  • Markus Brugger, CC Real Group
  • Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
  • Romet Roosalu, Solarstone
  • Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
  • Martti Krass, Hepsor
  • Frank Reul, ACCOR
  • Reigo Randmets, Reterra Estate OÜ
  • Kian Bennani, Hi Homes
  • Alex Petrov, Solvilla
  • Giorgio Emiliano Pinna, CEPI

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Main Speaker postitus_03.02.26

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: Maksuküüru kadumine võimaldab osta kümnete tuhandete eurode võrra kallima kodu

SwedbankMaksuküüru kadumise tulemusel laekub sellest aastast palgapäeval Eesti inimeste kontole suurem rahasumma. Kuna pangad lähtuvad kodulaenu arvestamisel netosissetulekust, tähendab see paljude jaoks võimalust soetada senisest kallim kodu. Millised on inimeste tegelikud võimalused ja millest kodu valikul lähtuda, selgitab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Uue süsteemi järgi kehtib kõigile ühtne 700-eurone maksuvaba tulu kuus ehk 8400 eurot aastas. Isegi kui brutopalk ei muutu, saavad inimesed igakuiselt rohkem raha kätte. „Kui netosissetulek kasvab, kajastub see ka laenuvõimekuses. Kodulaenu puhul paneb just netopalk paika põhilised piirid,“ selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. Tema sõnul annab suurem netopalk võimaluse julgemalt kinnisvaraturul ringi vaadata.

Kodulaenu suurus sõltub mitmest tegurist

See, kui palju on võimalik kodu ostuks laenu saada, sõltub kliendi sissetulekust, senisest finantskäitumisest ja olemasolevatest kohustustest. Pank hindab neid tegureid koosmõjus, et anda realistlik hinnang inimese võimele laenu kogu perioodi vältel vastavalt kokkulepitule tagasi maksta.

Lisaks sissetulekule mõjutavad laenusummat taotlejate arv, ülalpeetavad ning muud rahalised kohustused. „Igakuised laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole inimese sissetulekust, kuid paljude jaoks on turvalisem hoida laenukoormus pigem madalamal tasemel. Praktikas näeme oma klientide põhjal, et pea kolmveerand laenuvõtjatest hoiab laenumakse vahemikus 20–40% oma sissetulekust,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht.

Keskmise palgaga kuni 10 000 eurot rohkem kodulaenu

„Eesti keskmise palga ehk ligikaudu 2100-eurose brutotulu juures on maksuküüru kadumisest tulenev netosissetuleku kasv juba selgelt tuntav. Keskmist palka ja sellest enam teeniv inimene saab nüüd palgapäeval kätte ümmarguselt 150 eurot rohkem kui varem – kui eelmisel aastal laekus pangakontole ligi 1580 eurot, siis tänavu on see summa umbes 1730 eurot,“ selgitas Pärgma.

Suurem netosissetulek suurendab ka maksimaalset laenusummat. Näiteks kui keskmise palgaga ja ilma ülalpeetavateta üksiku taotleja maksimaalne kodulaenusumma oli mullu ligikaudu 104 000 eurot, siis tänavu on see tõusnud umbes 114 000 euroni.

Kuna kodu lõplik ostuhind kujuneb laenusumma ja omafinantseeringu koosmõjus, tähendab see võimalust osta ligikaudu 126 000–134 000 euro maksev kodu. Väiksema, 10% suuruse omafinantseeringu puhul (EISi käendusega) on sissemakse suurus sellisel juhul umbes 12 000 eurot, tavapärase 15% omafinantseeringu korral aga ligikaudu 20 000 eurot.

„Ka perede puhul on muutus märgatav: kahe keskmise palgaga taotleja ja kahe ülalpeetavaga perel on maksimaalne laenusumma kasvanud võrreldes eelmise aastaga ligi 25 000 eurot,“ lisas ta.

Laen peab toetama elukvaliteeti

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma rõhutas, et maksimaalse laenusumma kasutamine ei tohiks olla eesmärk omaette ning panga vaates peaks kodulaen toetama inimese elukvaliteeti, mitte muutuma liigseks koormaks.

„Pank hindab laenuvõimekust senise finantskäitumise ja sissetulekute põhjal, kuid ei näe inimese tulevikuplaane. Kui on teada, et lähiaastatel võivad igapäevakulud kasvada, tasub seda juba kodu ostu planeerimisel arvesse võtta. Laenu tasub võtta täpselt nii palju kui vaja – ja mitte rohkem,“ pani Pärgma südamele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kaamose Pärli Residentsi uusarenduses valmivad uued A-energiaklassi elu- ja äripinnad

Kaamos.pngKaamos Kinnisvara alustab Pärli Residentsi arenduse müügiga. Paldiski mnt 125 aadressil valmivad uued kodud, mitmekülgsed äripinnad, kolm ridaelamut ja esinduslikud kaubanduspinnad hoone esimesel korrusel.

Kaamos Kinnisvara alustab Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 125 Pärli uusarenduse müügiga, tuues turule kaasaegsed ja energiatõhusad kodud ning äripinnad, mis on loodud vastama kaasaegse elustiiliga linnainimese ootustele. Tegemist on tervikliku uusarendusega, kus on fookuses läbimõeldud planeeringud, esinduslik arhitektuur ning tasakaal linnaläheduse ja rohelise elukeskkonna vahel.

Pärli Residents paikneb kiiresti arenevas Mustjõe piirkonnas, kus on hea ühendus kesklinnaga ning mugav ligipääs igapäevastele teenustele. Samal ajal pakub ümbruskond rahulikku ja privaatset elukeskkonda, mis sobib nii noortele peredele kui ka neile, kes hindavad funktsionaalset ja energiasäästlikku kodu.

Kaamos Kinnisvara tegevjuhi Taimo Mureri sõnul on Pärli Residents vastus muutunud ostjakäitumisele. „Ostjad on muutunud teadlikumaks – järjest enam otsitakse kodu, mis oleks energiatõhus, hästi planeeritud ja asuks terviklikus elukeskkonnas. Pärli projekt ühendab need ootused ning sobitub hästi tänasesse turuolukorda, kus otsuseid tehakse pikema vaatega,“ selgitas Murer.

Pärli Residentsis valmivad kodude kõrval ka kaasaegsed äripinnad ning avarad kaubanduspinnad, mis loovad piirkonda lisaväärtust nii elanikele kui ka kohalikele ettevõtjatele. Ruume on võimalik kohandada erineva valdkonna teenusepakkujatele – alates kohvikutest ja iluteenustest kuni väikekontorite ja esinduspoodideni. Tänavatasapinda avanevad vitriinaknad, hea ligipääs ning piirkonna kasvav rahvaarv toetavad äritegevuse elujõulisust ning muudavad arenduse atraktiivseks nii koduostjatele kui ka investoritele.

„Näeme, et turule on tagasi tulemas uute koduostjate kindlustunne. Huvi uusarenduste vastu kasvab eeskätt seal, kus projekt on läbimõeldud ja esinduslik arhitektuur toetab pikaajalist väärtust. Pärli Residentsid on just selline arendus,“ lisas Murer.

Pärli Residentsi arendus on osa Kaamose laiemast arendusportfellist, millega ettevõte jätkab uute elamu- ja äriprojektide turule toomist nii Eestis kui ka Lätis. Kaamos prognoosib, et 2026. aasta jooksul jätkub mõõdukas, kuid stabiilne kasv uusarenduste segmendis, mida toetavad paranev tarbijakindlus ja stabiliseeruv majanduskeskkond.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Maal elavad pered saavad elamistingimuste parandamiseks taotleda toetust hajaasustuse programmist

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumTänasest on võimalik taotleda toetust hajaasustuse programmist. Toetust saavad taotleda hajaasustusega piirkondades elavad pered nii vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks kui ka koduõuele viiva juurdepääsutee või autonoomse elektrisüsteemi jaoks.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on programm jätkuvalt väga vajalik.

„Üle Eesti on veel palju peresid, kes elavad majapidamistes, kus puuduvad kaasaegsed vee- ja kanalisatsioonilahendused ning ligipääs kinnistule on raskendatud. Hajaasustuse programm on üks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi edukamaid, aga ka vajalikumaid meetmeid – selleks, et tagada elamisvõimalus igas Eesti külas ja pakkuda tuge maal elavatele peredele. Maapiirkondade elanike arvu püsimisele kaasa aitamiseks suuname tänavu riigieelarvest programmi 2,4 miljonit eurot,“ lausus minister.

Vähemalt sama suure summa eraldavad oma eelarvest programmi täiendavalt kohalikud omavalitsused, samuti peab iga taotleja omafinantseering moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.

Riigi Tugiteenuste Keskuse sotsiaal- ja regionaalarengu talituse juhataja Ülle Luide sõnul on hajaasustuse programm olnud läbi aastate taotlejate hulgas väga populaarne. „Eelmisel aastal osales programmis 67 omavalitsust ning programmi abiga toetati 444 veesüsteemi ja 531 kanalisatsioonisüsteemi rajamist, lisaks tehakse programmi abil korda 113 juurdepääsuteed ja kolm majapidamist saab autonoomse elektrisüsteemi,“ selgitas ta.

Taotleja peab olema hiljemalt 1. jaanuari 2026 seisuga rahvastikuregistri andmetel majapidamisse sisse kirjutatud ja lisaks peab see olema tema alaline elukoht. Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta. Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis osalema programmi rahastamises ja rakendamises.

Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 2. veebruarist kuni 2. aprillini 2026. Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsemat teavet saab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Programmi elluviimist korraldab ja kohalikke omavalitsusi nõustab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

1Partner: keskmine ruutmeetri hind kerkis mitme aasta rekordtasemele

1PartnerTallinna korteritehingute arv jaanuaris langes, kuid keskmine ruutmeetri hind kasvas 3193 euroni, mis on kõrgeim alates 2023. detsembrist, mil hind kerkis seni rekordilise 3353 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Lõppenud kuul müüdi Tallinnas 621 korterit, mida on ligi 12% vähem kui detsembris, kus oluliselt väiksema arvu tööpäevade jooksul toimus 707 korteritehingut. “Jaanuar on küll ka ajalooliselt tehinguvaesem, eriti võrreldes detsembriga, kuid täna võib öelda, et väiksem tehingute arv ja samas kõrgem hind on pigem olnud mitme viimase kuu trend,” analüüsib Elia Vääri pealinna kinnisvaraturul toimuvat.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus jaanuaris 3193 euroni, mis on üle 3% kõrgem võrreldes detsembrikuise 3092 euroga. “Sellest kõrgem oli keskmine hind viimati üle kahe aasta tagasi, 2023. aasta detsembris. Eelmise aasta kõrgeim näitaja oli 3136 ning see fikseeriti juunikuus ehk vahetult enne käibemaksu tõusu,” märgib 1Partneri analüütik ning lisab, et enam kui 3% kasvas ka mediaanhind, mis tõusis 2987 euroni ruutmeetri kohta (detsembris 2897€).

Jaanuaris sõlmiti Tallinnas kinnisvaraga kokku 800 tehingut ning kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus 165 miljoni euroni. Kalleim korter müüdi lõppenud kuul 1 000 000 euroga. Lisaks müüdi möödunud kuul Tallinnas 15 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 4 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 699 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

18.02.2026 toimub koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

Evi HindpereVarjatud puudused on kinnisvaratehingutes sage vaidluste allikas ning võivad kaasa tuua vastutuse nii müüjale kui ka maaklerile. 18.02.2026 toimub koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“, mida viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitus annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal. Käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Osalemine aitab ennetada vaidlusi, hinnata riske ja tegutseda kinnisvaratehingutes kindlal õiguslikul alusel.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 18.02.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: Tallinna korteritehingute arv suurenes 2025. aastal 7,5 protsenti

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel tehti 2025. a Tallinnas 8979 korteritehingut ehk aasta varasemast 7,5% rohkem. Suurima korteritehingute arvuga 1872 tehingut oli Tallinna Lasnamäe linnaosa.

2025. a jooksul kasvas korteritehingute arv pea kõikides Tallinna linnaosades. Vaid Nõmme linnaosas tehti 2025. aastal 308 korteritehingut ehk sama palju kui aasta varem.

Kõige enam suurenes korteritehingute arv Pirita linnaosas, kus tehingute arv 198 oli 2024. aastast 18% suurem.

Tehingute arvu kasvu poolest järgnes Piritale Kristiine linnaosa. Kristiines sõlmiti 2025. a 737 korteritehingut ehk aasta varasemaga võrreldes 16% rohkem.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Park Rae esimese hoone rajamiseks

NordeconNordecon AS ja East Capital Park Rae OÜ sõlmisid peatöövõtulepingu Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade rajamiseks aadressil Pähklimäe tee 11. Lepingu maksumus on 15,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitusperiood kestab 13 kuud.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 425 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC