Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Valmistu sügiseks juba varakult – koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 7.–10.09.2026.

16.06.2026 Margot Toompark

Suvi alles algab, aga sügiseks tasub valmistuda juba täna. Kui oled mõelnud kinnisvaravaldkonnas karjääri alustamisele või soovid oma teadmisi täiendada, on nüüd õige aeg teha plaanid ära. Septembris toimuv koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ annab tervikliku ülevaate kinnisvaraturust, maakleritööst ja valdkonna olulisematest teemadest.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 7.–10.09.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Kuni 30.06.2026 on kõik Kinnisvarakooli koolitused 25% soodsamad. Kasuta suvist kampaaniat, broneeri koht juba täna ning alusta sügist uute teadmiste ja suurema enesekindlusega.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: 2025. a oli Eestis välisresidentidest korteriomandajaid 423

16.06.2026 Tõnu Toompark

2025. a Eesti korteritehingutes oli maa- ja ruumiameti andmetel omandajate poolel 423 välisresdienti. Välisresidentidest 178 ehk 42% olid Euroopa Liidu residendid.

Ajalooliselt suurim osa välisresidentidest korterite omandajatest on olnud Soome residendid. Soomlastest korteriomandajaid oli 2025. a 86, mis on 20,3% välisresidentidest.

Alates 2022. aastast on oluliselt suurenenud Ukraina residentide korterite omandamised. Ukraina residente oli 2025. a korterite omandajate seas 71 ehk 16,8% välisresidentidest omandajate koguarvust.

Vaatamata Vene imperialistliku agressiooni jätkumisele vaatamata on Venemaa residentidest korterite omandajate arv küll vähenemas, kuid siiski märkimisväärselt suur. Venemaa residente olid 2025. a korterite omandajate seas 53 ehk 12,5% välisresidentidest omandajate koguarvust.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.05.2026

16.06.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund earned a net profit of 109 thousand euros in May, and 812 thousand euros over the first five months of 2026 (compared to 1 322 thousand euros in the same period last year). In May, the fund decided to make a cash distribution to investors in the amount of 1,060 thousand euros, or 42.676 euro cents per unit. As a result, the net asset value (NAV) per fund unit decreased by 3,2% and stood at 11,66 euros at the end of May. Without the distribution, the NAV of EfTEN United Property Fund would have grown by 0,4% over the month.

In May, the development company Invego Uus-Järveküla OÜ where the fund owns 80% stake sold three terraced houses to clients (real-rights agreements were concluded), and clients reserved two additional terraced houses. As at the end of the month, three terraced houses, one residential and one commercial land plot remain unreserved by clients. Since EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, financial results of the Uus-Järveküla development project have been recognised on the fund’s balance sheet in earlier periods.

The EfTEN Real Estate Fund 5, in which EfTEN United Property Fund holds a 36.5% stake and which is the fund’s largest investment, earned 254 thousand euros in profit in May. Over the first five months of the year, the fund has earned a net profit of 1,241 thousand euros (compared to 1,156 thousand euros in the same period last year). The occupancy rate of the fund’s three investments (UNA retail park, Saltoniskiu office building, and Kristiine retail centre) was 100% at the end of May.

EfTEN United Property Fund holds through the EfTEN Residential Fund a stake in four rental buildings with more than 450 apartments in Tallinn, Vilnius, Kaunas, and Riga. Last autumn, the rental building in Riga was completed and the leasing of its apartments began. As at the end of May, 96% of the apartments in the four rental buildings had been rented out. EfTEN Residential Fund earned a profit of 93 thousand euros in May and 364 thousand euros over the first five months of the year (compared to 145 thousand euros in the same period last year).

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_052026

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for May 2026

16.06.2026 Adaur.ee

The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.4042 at the end of May 2026 (0.4033 as of 30 April 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 91.6 million (EUR 91.4 million as of 30 April 2026).

In May 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.0 million (EUR 0.9 million in April 2026).

At the end of May 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.5 million (30 April 2026: EUR 10.0 million) of which EUR 3.1 million is restricted for use specified under credit agreements. During May 2026, the Fund prepaid several loans totaling EUR 1.3 million.

As of 31 May 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 220.6 million (30 April 2026: EUR 222.1 million).

Uus Maa: riigieelarvest tahetakse ehitada uued hruštšovkad kohtadesse, kus pole vajadust ega tööd

15.06.2026 Adaur.ee

Riik plaanib hakata ehitama kortermaju väiksematesse maakohtadesse, kuid Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni hinnangul pole seal probleem kinnisvara kättesaadavus, vaid töökohtade puudus ning riigiabi oleks ebaefektiivne ning tekitaks uusi turutõrkeid. Pillesson arvates võiks lahendus peituda hoopis mujal.

„Maapiirkondadesse riigi kulul kortermajade rajamine ei vasta reaalsele vajadusele ega turutingimustele, sest paljud asulad on ajalooliselt olnud põllumajanduslikud või tööstuskeskused, kus pole enam nii palju tööjõudu vaja. Kortermajad meie kenades väikelinnades ja alevikes on valdavalt nõukogudeaegne pärand. Sellel on selge turumajanduslik põhjus, miks mõnda piirkonda või linna pole 35 aasta jooksul uut kinnisvara rajatud või on proovitud ja ebaõnnestutud,” ütles Pillesson.

“Enamikes väiksemates asulates on tegelikult kinnisvara valik lai ja kättesaadavus hea ning juurprobleem on selles, et inimesed kolivad linnadesse ja tõmbekeskuste lähedale, kus on tööd. Olen ise kesk-Eesti väikelinnast pärit ning näen enda põlvkonna pealt, et 30-40-aastased, kes pöörduvad väikelinna tagasi, teevad seda eelkõige sellepärast, et neil on võimalik sinna soetada või ehitada omale eramaja. Ma ei ole kuulnud, et keegi unistaks väikelinnas kortermajas elamisest. Sisuliselt paistab, et riik tahab jälle keset põldu hruštšovkasid ehitada, mida hiljem erastada,“ rääkis Pillesson.

„Suures plaanis on riigi jaoks pikaajaline ohukoht tõesti selles, et järjest rohkem inimesi ei oma enam kodu, vaid eelistatavad eluaegset üürimist. Kui maksumaksjate arv langeb ja üürnike osakaal kasvab, siis tekib ka rohkem inimesi, kes ootavad, et riik tuleb neile pensionieas appi üürikulu kompenseerima, mis koormab maksusüsteemi veelgi. Riigi toel väiksematesse alevikesse uute kortermajadede rajamine seda küsimust ei lahenda,“ nentis Pillesson.

Uus Maa juhi sõnul saab riik kõige paremini kinnisvara kättesaadavust tõsta peamiselt iseenda regulatsioonide, bürokraatia ning planeeringute menetluse lihtsustamisega. „Riik ei saa muuta oluliselt ehitusmaterjalide või tööjõu hinda, vaid lihtsalt ehitamisele peale maksta. Pigem tekivad sellest uued turutõrked, mis mõjutavad kinnisvaraturu tasakaalu – viies olukorrani, kus ilma riigi toeta polegi enam mõtet ehitada,“ lisas Pillesson.

„Riik ja omavalitsused peaks tegelema eelkõige taristu ehitamisega ning ettevõtluse soodustamisega – Eestis on lähiaastate hea näide Võru linn, mis ise arendas välja eramukruntide taristu ning pani krundid noori peresid soodustavatel tingimustel oksjonile. Sarnast skeemi kasutatakse laialdaselt ka Soome kahaneva rahvastikuga piirkondades. Suuremate taristuprojektide positiivsest mõjust saab välja tuua Tallinn-Tartu maantee neljarealise lõigu välja ehitamise Mäoni, mis on andnud olulise tõuke Paide ja selle ümbruse kinnisvaraturule,“ ütles Pillesson.

„Kohalike omavalitsuste aktiivsem roll uue elamukinnisvara ja ettevõtlustaristu väljaarendamisel võiks olla tõhus viis maapiirkondade arengu suunamiseks. Riigi roll peaks olema selliste algatuste toetamine, mitte uute kortermajade rajamine piirkondadesse, kus nõudlus nende järele on küsitav. Vana tõe kohaselt tuleks kätte anda õng, mitte kala,“ lisas Pillesson.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Citadele: Koduremont üha kallim: remondilaenude keskmine summa kasvas aasta tagusega võrreldes 55%

15.06.2026 Adaur.ee

Sellel suvel kavandab kodus väiksemat remonti ligi kolmandik Eesti inimestest ning põhjalikumalt võtab remondi ette iga kümnes. Citadele panga laenustatistika näitab, et suuremate remonditööde keskmine maksumus on kasvanud ning remondilaenude keskmised summad on aprillis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud rohkem kui poole võrra.

Citadele küsitluse järgi ütles 31 protsenti Eesti inimestest, et nad ei plaani sellel suvel kodu parandamisse, remonti, terrassi, kasvuhoonesse või muudesse sarnastesse töödesse raha panna. Nende seas, kes siiski kodu korrastada plaanivad, jäävad summad sageli pigem mõõdukaks. Kuni 300 eurot plaanib investeerida pea kolmandik ehk 31 protsenti vastanutest.

Suuremaid kulutusi kavandab väiksem osa inimestest. Üle 1500 euro plaanib kodu parandamisse panna 10 protsenti Eesti inimestest.

Citadele panga enda laenustatistika näitab, et kuigi tänavu aprillis on remondilaene võetud eelmise aastaga võrreldes arvuliselt vähem, siis keskmine remondilaenu summa on koguni 55% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Lätis ja Leedus on muutus olnud vastavalt 11% ja 47%.

„Laenusummade tõusu taga on ühelt poolt see, et inimesed võtavad ette põhjalikumaid ja kallimaid töid, kuid suure panuse on andnud ka ehitusmaterjalide hindade tõus,“ selgitas Citadele kodulaenude ja klienditeeninduse valdkonna juht Tiina Sooba. „Põhjalikumad remonditööd on tihti tingitud soovist kõrgete kulude tõttu kodu energiatarbimist efektiivsemaks muuta.“

Citadele andmetel kasvavad ka väikelaenude keskmised summad kõigis kolmes Balti riigis. Eesti paistab Läti ja Leedu kõrval silma suuremate laenusummadega ning väikelaenude sõlmitud lepingute arv kasvas tänavu aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12 protsenti.

„Mõnesaja euroga saab teha palju selliseid töid, mida inimesed on kevadest saati edasi lükanud: korrastada aeda, värvida, parandada terrassi, ehitada peenrakaste. Sellised kulud kaetakse enamasti jooksvalt sissetulekust või säästudest,“ ütles Sooba. „Kui jutuks tulevad küttesüsteem, katuse remont, fassaad, soojustus, vannitoa või köögi põhjalikum uuendamine, ei räägi me enam mõnesajast eurost. Sellisel juhul tasub eelarve väga põhjalikult läbi mõelda ja jätta sinna varu, sest ehitustööde puhul tulevad lisakulud sageli välja alles töö käigus.“

Tiina Sooba sõnul peaks iga suurema remondi eel eristama vältimatud tööd soovidest. Enne laenu võtmist tasub ausalt läbi mõelda, milline osa remondist on hädavajalik ja milline pigem mugavuse või välimuse küsimus. Samuti peaks võrdlema pakkumisi, arvestama vähemalt 10–15 protsendi suuruse varuga ning hindama, kas uus igakuine kohustus jätab pere eelarve turvalisele tasemele.

„Enamasti osatakse eelarvet teha päris hästi ning arvestada materjali ja töörahaga, kuid unustatakse kulud transpordile, tööriistadele ja utiliseerimisele. Kui eelarve on algusest peale viimase euroni täis planeeritud, võib iga väike ootamatu kulu kogu projekti eelarve pingelisemaks muuta,“ lisas Sooba.

Samas tasub kodu energiatõhusamaks muutmisel arvestada ka võimalikku saadavat kasu. „Jah, sellise remondi tegemine võib olla kulukas, kuid samas annab see rahalise kokkuhoiu järgnevatel aastatel, kui näiteks talvisel ajal ei pea maksma suuri elektriarveid,“ märkis Sooba.

Citadele tellitud uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Eestis vastas küsitlusele 1003 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Omavalitsuste hajaasustuse programmi suunatakse 2,3 miljonit eurot

15.06.2026 Adaur.ee

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas käskkirja, millega eraldatakse 2,3 miljonit eurot omavalitsustele hajaasustuse programmi toetusvahenditeks.

Hajaasustuse programm keskendub maal elavate perede olmetingimuste parandamisele ja aitab kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega piirkondades. Programmist toetatakse majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede renoveerimist või rajamist ning autonoomsete elektrisüsteemidega ehitamist.

„Minu jaoks on oluline, et kõikjal Eestis oleks hea elada, oma kodu ja pere rajada,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais. „Omavalitsused peavad hajaasustuse programmi väga oluliseks. Seda näitab ka omavalitsuste suur huvi programmis osalemise vastu. Sel aastal on otsustanud programmis osaleda kokku 64 omavalitsust. Seetõttu tuleks programmiga jätkata ka tulevikus,“ lisas ta.

Toetusesse panustavad nii riik kui omavalitsus. Toetusmeede toimib põhimõttel, et riigi ja omavalitsuse toetusega saab katta kaks kolmandikku projekti abikõlbulikest kuludest ning taotleja kohustuseks jääb ülejäänud kolmandik. Tänavu on riigipoolne toetus 2,3 miljonit eurot ning vähemalt sama palju eraldavad kohalikud omavalitsused raha oma eelarvetest veel lisaks.

Hajaasustuse programm on tänaseks kestnud juba 13 aastat. Eelmise aasta taotlusvoorust sai toetust kokku 1091 projekti üle Eesti. Eelmisel aastal rajati programmi abiga 444 veesüsteemi ja 531 kanalisatsioonisüsteemi, korda tehti 113 juurdepääsuteed ning kolm majapidamist said autonoomse elektrisüsteemi.

Taotlusi sai esitada tänavu veebruarist aprillini, vooru tulemustest teavitab taotlejaid kohalik omavalitsus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Nasdaq: Rotermann City OÜ võlakirjade kauplemisele võtmine Balti First North võlakirjade nimekirjas

12.06.2026 Adaur.ee

Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni 27. mai 2026. a otsusele võetakse Rotermann City OÜ võlakirjad, nimiväärtusega 1 000 eurot ühe võlakirja kohta, (EUR 7.75 ROTERMANN CITY VÕLAKIRI 26-2029, ISIN kood: EE0000004364) kauplemisele Balti First North võlakirjade nimekirjas peale komisjoni poolt seatud tingimuste täitmist.

Seisuga 12. juuni 2026. a on mainitud tingimused täidetud.

Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt pakkumistulemustele on 8000 Rotermann City OÜ võlakirja kauplemisel Balti First North võlakirjade nimekirjas alates 15. juunist 2026 või sellele lähedasest kuupäevast.

Täiendav info:

Emitendi nimi	Rotermann City OÜ
Emitendi lühinimi	RCITY
ISIN kood	EE0000004364
Lunastamiskuupäev	12.12.2029
Väärtpaberite nimiväärtus	1000 EUR
Väärtpaberite arv	8000
Kogunimiväärtus	8 000 000 EUR
Tellimusraamatu lühinimi	RCITY077529FA
Intressimäär	7.75%
Intressimakse kuupäevad	4 korda aastas (12.09; 12.12; 12.03; 12.06)

Rotermann City OÜ teabedokument ja võlakirjatingimused on Balti börside veebilehel kättesaadavad esimesest kauplemispäevast.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Kandiküla maa võõrandamine saab lahenduse

12.06.2026 Adaur.ee

Valitsus andis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile nõusoleku võõrandada Tartu linnas Kandikülas asuvast riigimaast 11,3 hektarit omandireformi õigustatud eraisikule. Kohtuliku kompromissiga punktini jõudev otsus lõpetab aastaid kestnud juriidilise vaidluse.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitas valitsuse istungi päevakorda ettepaneku saada volitus riigivara otsustuskorras võõrandamiseks. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigile kuuluvast Olevi kinnisasjast (katastritunnus 79301:001:0394, kogupindala 943 839 m²) 11,3 hektari suurune krunt, mis antakse üle omandireformi õigustatud subjektile.

„Kohtuliku kompromissi saavutamine on antud asjas mõlemale poolele parim lahendus. Selle sammuga säästame riigi ressursse edasistelt kulukatelt kohtuvaidlustelt ning pakume isikule õiglase ja talle sobiva lahenduse,“ sõnas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Kõnealuse kohtuasja sisuks on isiku kahjunõue riigi ja kohaliku omavalitsuse vastu. Kuna õigusvastaselt võõrandatud maad ei olnud võimalik endisel kujul tagastada, oli isik rahalise hüvitise asemel nõus asendusmaaga. Kohtuliku kompromissi alusel antav 11,3-hektariline maa-ala on samaväärne omandireformi käigus tagastamata jäänud maaga.

Tehingu tulemusel loetakse pikaajaline kohtuvaidlus lõpetatuks ning pooled loobuvad edasistest vastastikustest nõuetest.

Bigbank langetas Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi 1,7 protsendile

12.06.2026 Raul Eamets

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldas täna panga uuendatud majandusprognoosi käesolevaks aastaks, mille kohaselt Eesti SKP kasvab aasta alguses prognoositud 2,3% asemel 1,7% ning tarbijahinnaindeks tõuseb aasta alguses prognoositud 3,2% asemel 5%. Enamuse Eesti kodulaenude aluseks olev 6 kuu euribori määraks aasta lõpuks ennustab Eamets 2,65%.

„Viimaste kuude sündmused Lähis-Idas ning sellega kaasnev naftakriis on juba avaldanud mõju maailma majandusele, kuid tänaste õite suuremaid vilju alles hakkame nägema sel sügisel ja veelgi rohkem 2027. aastal. Märksõnadeks on kallimad kütuse- ja gaasihinnad, nafta baasil tehtud plast- ja trikotaažtoodangu hinnatõus, lennukipiletite kallinemine, läbi väetiste hinnatõusu tulev toiduainete hinnatõus, arvutikiipide selge hinnatõus,“ kirjeldas Eamets eesootavat. Bigbanki Balti riikide majandusväljavaadete uuendatud prognoosis on langetatud Eesti ja veelgi rohkem Läti majanduste väljavaadet, kuid Leedu numbrid paistavad aasta algusega võrreldes isegi veidi paremad. Balti riikidest kõige kiirem kasv ongi Leedus, edasi tuleb Eesti ja siis Läti.

Raul Eametsa sõnul on palju hindu tõstvaid tegureid, mis viivad ka inflatsiooni kiirenemiseni, mille peale hakkab Euroopa Keskpank intresse tõstma. „Esimest baasintressitõusu oodatakse juba tänaselt Euroopa Keskpanga nõukogult ning neid võib aasta jooksul veel 1-2 tulla,“ märkis ta. „Kui intressid tõusevad ja laenumaksed kasvavad, läheb tarbimisse vähem raha ning majandus hakkab kokku tõmbuma. Lihtsamalt öeldes ootab meid ees pigem majandusseisak kui tõus. Tegu ei ole ajutise ega lühiajalise fenomeniga, vaid pigemini paar aastat kestva perioodiga.„

M-hoone ehituse ajaks kerkib linnakusse rahvusvaheline näitustehall

12.06.2026 Adaur.ee

Telliskivi TLNi järgmise etapi ehituse perioodiks rajatakse ärilinnakusse ajutine multifunktsionaalne näitustehall, milles jätkuvad ülimenukad elamussündmused. Pop-up halli avaürituseks on kunstiajaloo ühe mõjukaima kunstniku Vincent van Gogh’ elamusnäitus, mis avatakse 19. juunil.

Telliskivi TLN seisab uue arenguetapi ees. Piirkond kasvab lähiaastatel mitmekesise funktsiooniga linnakuks, kus kohtuvad kultuur, meelelahutus, toitlustus, sport ning lisandub ka linnaspaa ja saunakeskus. Arenduse keskmes on ajaloolise tööstusarhitektuuri sidumine kaasaegsete linnaruumi funktsioonidega.

“Eesmärk on kujundada Telliskivist elav linnaruumi sõlm, mis toimib aktiivse sihtkohana igal kellaajal. Balti jaama vahetu lähedus, hea ligipääsetavus nii kohalikele kui ka turistidele ning tugev kuvand vaba aja veetmise piirkonnana annavad sellele selge eelise. Sageli ei tulda siia konkreetse aadressi, vaid lihtsalt Telliskivi enda pärast – teades, et siit leiab alati midagi uut ja avastamisväärset,” sõnas Telliskivi TLN-i juht Katrina Šokman.

M-hoone rekonstrueerimise eel on seni M-hoones tegutsenud PoCo popkunstimuuseumi suurnäitused, millel on olnud oluline roll Telliskivi kujunemisel rahvusvaheliseks kultuurisihtkohaks, ning kus näitusi külastas kokku üle veerand miljoni inimese. Hoone müüride vahel on publikuni toodud mitmeid rahvusvahelisi menunäitusi nagu tänavakunstinäitus “Banksy mõistatus – tõeline geenius”, elamusnäitus “Da Vinci Genius” ning hiljuti lõppes M-hoones rahvusvaheline legokunsti näitus “Art of the Brick”, mis oli viimane suurem näitus M-hoones praegusel kujul.

PoCo popkunstimuuseumi juhi Linnar Viiki sõnul on rahvusvaheliste, mastaapsete kultuuri- ja kunstielamuste korraldamine Telliskivis tulnud, et jääda. “Ajutisel pinnal opereerimine on PoCo jaoks vaid samm Tallinna ning Tellsikivi paigutamisel ägedaimaks elamuskunsti keskuseks Põhja-Euroopa kaardil ning 2028ks oleme Tallinna toonud juba üle poole miljoni kultuurituristi,” sõnas ta.

Näitused kolivad ajutiselt ilmastikukindlatesse välitingimustesse

“Kui seni on näitusi korraldatud M-hoone sees paiknevates spetsiaalsetes konstruktsioonides, siis edaspidi luuakse samaväärne professionaalne keskkond metallkarkassil, vastupidava kattematerjaliga kaetud kontsert-tüüpi telkidesse. Tegemist ei ole ajutiste õhktelkidega vaid lahendusega, mis võimaldab pakkuda ilmastikukindlat ja tehniliselt kontrollitud näitusekeskkonda ka välitingimustes,“ selgitas Viik.

Kuigi PoCo juhi sõnul toob ajutine lahendus kaasa teatud ruumilised piirangud, eelkõige pindala ja tehniliste võimaluste osas, on eesmärk jätkata rahvusvaheliste näituste toomist publikuni samas mahus ja kvaliteedis. “Väiksem pind nõuab küll hoolikamat planeerimist ning mõningaid kompromisse ekspositsioonide mõõtkavas, kuid sisulistest ambitsioonidest ei loobuta, ning ajutine kolimine õue on seega osa suuremast arenguloost,” sõnas ta.

2028. aastal valmivasse uude M-hoonesse luuakse aga juba püsivad, kaasaegsed ja tehniliselt kõrgetasemelised näitusepinnad, mis võimaldavad tulevikus tuua Eestisse veelgi nõudlikumaid rahvusvahelisi kunstiprojekte. “Nii säilitab Telliskivi rahvusvahelise kultuurikeskuse rolli, et samaaegselt kujundada M-hoonest ja Telliskivist uue tasemega heaolu- ja kultuurikeskus,” lisas Šokman.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE kinnisvara-podcast: Elamispindade arendusturg ja väljakutsed Tallinnas, Harjumaal ning Riias

12.06.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 140. osa külaline on Reterra Estate OÜ tegevjuht ja osanik Reigo Randmets. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saates keskendutakse elamispindade arendusturule, analüüsides turuolukorda ja tulevikuvaateid nii Tallinna, Harjumaa kui ka Riia kontekstis.

Reigo Randmets avab Reterra tegevusvaldkondi ning annab hinnangu elamispindade turu seisule. Arutleme ostujõu, intressikeskkonna ja tarbijate kindlustunde üle. Vaatame, kuidas on pikaajaline turu liikumine ja vahepealne buumiaeg mõjutanud arendajate ootusi ning klientide põhjalikku eeltööd enne ostuotsuse tegemist.

Võtame teemaks Tallinna ja Harjumaa arendusprojektide erinevused ning arendajate seltskonna varieeruvuse neis piirkondades. Reigo Randmets selgitab valglinnastumise tagamaid, tuues välja, miks on hind koduostja jaoks peamine argument. Samuti peatutakse planeerimisprotsesside ajamahukusel ja selle mõjul lõpptoote hinnale ning strateegilisele linnaruumile.

Saates analüüsitakse Eesti arendajate huvi ja tegevust Riia turul. Arutelu käigus selguvad Läti pealinna turu eripärad, alustades kinnistute suurest kättesaadavusest ja madalamast sisenemisbarjäärist kuni sealse ostujõu ja rahvastikutrendideni. Võrdleme Riia ja Tallinna arenduskulusid ning sealseid turuväljakutseid.

Lõpetuseks prognoosime järgmiste aastate suundi regulatsioonide, ehitushindade ja energiasäästunõuete osas. Reigo Randmets jagab praktilisi nõuandeid omavalitsustele, arendajatele ja koduostjatele, rõhutades, et kodu soetamiseks pole valet aega ning kvaliteetne elukeskkond on pikaajaline väärtus.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinn: 75 000 eurot parimatele ideedele: Euroopa linnad otsivad lahendusi tulevikukindla linnaruumi loomiseks

12.06.2026 Tallinn.ee

24.–25. septembril toimub Tallinnas rahvusvaheline City Resilience Hack, mis toob kokku talendid, tiimid ja iduettevõtted, et arendada praktilisi lahendusi linnade toimekindluse, teenuste järjepidevuse ja kogukondade tugevdamisega seotud väljakutsetele. Häkatoni auhinnafond on 75 000 eurot ning parimatel tiimidel avaneb võimalus liikuda edasi pilootprojektideni koostöös partnerlinnadega.

Kiiresti muutuvas julgeoleku-, kliima- ja tehnoloogiakeskkonnas peavad linnad olema valmis olukordadeks, kus tavapärased teenused, infovahetus või taristu võivad sattuda surve alla. See tähendab vajadust lahenduste järele, mis aitavad linnadel paremini planeerida, kiiremini otsuseid teha, inimestele selgemalt infot jagada ning tagada teenuste ja süsteemide toimimine ka keerulistes olukordades.

City Resilience Hack keskendub tulevikku suunatud koostööle, kus linnade reaalsed vajadused tuuakse kokku tehnoloogia, andmete, disaini, ettevõtluse ja kaitsevaldkonna ekspertide teadmistega. Osalejad töötavad Tallinna, Helsingi, Valencia, Dnipro ja Lvivi esitatud väljakutsetega ning arendavad kahe päeva jooksul lahendusi, millel oleks potentsiaali jõuda pärast häkatoni linnakeskkonnas testimiseni.

Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul peab Tallinn juba täna valmistuma tuleviku riskideks. „City Resilience Hack toob kokku uudsed ideed ja praktilised lähenemised, mis aitavad linnade murekohtadele paremaid lahendusi leida. Oluline on ka rahvusvaheline koostöö – koos partnerlinnadega saame neid ideid edasi arendada ja ellu viia. Väga väärtuslik on Ukraina linnade osalemine, kelle kogemus keerulistes oludes tegutsemisel annab häkatonile selge lisandväärtuse ja praktilise mõõtme,“ ütles Järvan.

Häkatoni väljakutsed keskenduvad neljale valdkonnale: nutikad ja ühendatud digiplatvormid, vastupidavad elutähtsad süsteemid ja operatiivne reageerimine, kriisivalmidus ja kommunikatsioon ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna toimekindlus. Väljakutsed puudutavad muuhulgas andmepõhist otsustamist, olukorrateadlikkust, elanike kaasamist, usaldusväärset infovahetust, taristu ja teenuste järjepidevust ning tervise- ja sotsiaaltoe paremat koordineerimist.

Oodatud on nii üksikosalejad, tiimid kui ka iduettevõtted, kelle taust on seotud näiteks IT, kaitsevaldkonna, ettevõtluse, andmete, küberturvalisuse, logistika, linnaplaneerimise, tervisevaldkonna või UX- ja UI-disainiga. Eesmärk on moodustada eri valdkondade oskusi ühendavad tiimid, kes suudavad luua lahendusi, mida linnadel oleks võimalik piloteerida, skaleerida ja päriselt kasutada.

„Tehnopolil on pikaajaline kogemus iduettevõtete, kiirendite ja innovatsiooniprogrammide läbiviimisel ning näeme, kui oluline on tuua päris probleemid võimalikult varakult kokku tehnoloogia, ärilise mõtlemise ja kasutajate tagasisidega. Selle häkatoni eesmärk ei ole koguda lihtsalt ideid, vaid jõuda lahendusteni, millel on potentsiaali liikuda edasi linnade testkeskkondadesse ja pilootprojektidesse,“ ütles Tehnopoli tegevjuht Agnes Roos. Selleks paneme lisavõimalusena välja ühele häkatoni silmapaistvale tiimile võimaluse liituda Tehnopoli kiirendiprogrammiga, lisas Roos.

Tehnopoli kiirendi toetab valitud meeskonda lahenduse edasisel arendamisel, pakkudes mentorlust, koolitusi, ärimudeli arendamise tuge, ligipääsu võrgustikele. Lisaauhinna eesmärk on aidata häkatonikäigus sündinud tugevatel ideedel jõuda järgmisse arendusetappi ning suurendada nende turu- ja investeeringu kaasamise valmidust.

Oodatud lahenduste hulka kuuluvad näiteks digiplatvormid ja olukorra jälgimise vaated, andmepõhised tööriistad otsuste tegemise toetamiseks, kriisikommunikatsiooni lahendused, elanike kaasamise ja tagasiside kogumise tööriistad, hädaolukordade logistika kontseptsioonid, seire- ja olukorrateadlikkuse süsteemid ning tervise- ja sotsiaaltoe koordineerimise lahendused.

City Resilience Hack toimub 24.–25. septembril Tallinnas, Energia Avastuskeskuses kohapealse üritusena ning töökeel on inglise keel. Kandideerimise tähtaeg on 10. september. Häkatoni korraldavad Tallinna linn ja Tehnopol koos partnerlinnade Valencia, Helsingi, Dnipro ja Lviviga.

Lisainfo ja kandideerimine: https://www.tehnopol.ee/en/project/city-resilience-hack/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?” toimub 16.06.2026

12.06.2026 Margot Toompark

Üks puuduolev või valesti vormistatud dokument võib tähendada vaidlusi, järelevalve märkusi, viivitusi kasutusloa saamisel või probleeme objekti üleandmisel. Just seetõttu tasub ehitamise dokumenteerimise nõuded põhjalikult selgeks teha.

16.06.2026 toimub koolitus “Ehitamise dokumenteerimine praktikas“, kus ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab praktilise ülevaate dokumenteerimise nõuetest ning levinumatest vigadest.

Koolituselt saad teada:

Millal on ehitamise dokumenteerimine kohustuslik
Milliseid dokumente tuleb koostada ja kuidas neid korrektselt vormistada
Kes vastutab dokumenteerimise eest erinevates ehitusprotsessi etappides
Kuidas vältida tüüpilisi vigu, mis võivad kaasa tuua vaidlusi või järelevalve probleeme
Kuidas tagada ehitusobjekti sujuv üleandmine ja dokumentide nõuetekohane säilitamine

Koolitus sobib ehitusjuhtidele, projektijuhtidele, omanikujärelevalve spetsialistidele, tellijatele, KOV ametnikele ning kõigile, kes puutuvad kokku ehitusdokumentatsiooni koostamise või kontrollimisega.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel” toimub 16.06.2026 kell 10.00-13.15 Microsoft Teamsi veebikeskkonnas.