Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Eesti kinnisvarahinnad on kümne aastaga enam kui kahekordistunud

08.05.2026 Karel Hanni

Eurostati värske statistika järgi on Eesti eluasemehinnad viimase kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Kui Euroopa Liidus keskmiselt olid eluasemehinnad 2025. aasta lõpuks ligi 62% kõrgemad kui 2015. aastal, siis Eestis oli tõus üle 120%. See tähendab, et Eestis on eluasemehinnad kasvanud pea kaks korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt.

„Koduostu otsus sünnib enamasti vajadusest parandada oma elamistingimusi. Loomulikult sooviks iga ostja tabada ka kinnisvaraturu mõistes võimalikult head hetke, kuid selle ette ennustamine on väga keeruline. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda eelkõige oma vajadustest ja võimalustest,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Viimasel kümnendil on olnud perioode, kus tehingute aktiivsus on mõnevõrra vähenenud, sest inimesed on lootnud, et hinnad hakkavad langema. Paraku on kinnisvarahindade suund olnud tõusujoones ning seetõttu ei ole ootamine oma eesmärki täitnud ja see on tulnud teatud hinnaga.

Pärgma tõi välja, et senise kiire hinnakasvu taga on olnud mitu põhjust. „Inimeste sissetulekud on ajaga kasvanud, pikalt soosisid ostmist madalad intressimäärad ning suures plaanis on ostuhuvi olnud siiski suurem kui turul pakkumine. Lisaks on hindu mõjutanud ka ehituse kallinemine ja maksutõusud,“ selgitas ta.

Eurostati andmetel ei ole Eesti kinnisvarahindade kiire kasvuga üksi ning kõige kiirem hinnakasvu periood jäi kogu Euroopas aastatesse 2021–2022. Viimase kümne aastaga on eluasemehinnad enam kui kahekordistunud 12 Euroopa Liidu riigis. Eestist veelgi kiiremini on hinnad kasvanud Horvaatias, Tšehhis, Bulgaarias, Leedus, Portugalis ja Ungaris. Viimases on hinnad samal perioodil kasvanud enam kui kolm ja pool korda.

Pärgma sõnul ei tähenda see siiski, et kodu tuleks osta kiirustades või hirmust, et hinnad liiguvad eest ära. „Enamik kodusid ostetakse kodulaenuga. See on pikaajaline kohustus ja peab lähtuma inimese tegelikest võimalustest. Kõige olulisem on enda jaoks selgeks teha, milline kodu on päriselt jõukohane, kui suur peaks olema omafinantseering ning millise kuumaksega pere eelarve toime tuleb. Kui need küsimused on läbi mõeldud ning ostusoov ja võimalus olemas, ei tasu otsust ka määramatusse tulevikku lükata,“ lisas Pärgma.

Swedbanki andmetel peegeldub kinnisvarahindade tõus selgelt ka kodulaenudes. Kui kümme aastat tagasi oli Swedbankist võetud keskmise eluasemelaenu summa 69 000 eurot, siis 2025. aastal oli see 146 000 eurot. Keskmine eluasemelaenu võtja oli mullu 35-aastane ning keskmine laenuperiood 25 aastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Liven AS-i aktsiate esmase avaliku pakkumise tulemused

08.05.2026 Adaur.ee

7. mail 2026 lõppes Liven AS-i (registrikood: 12619609, edaspidi Liven) aktsiate esmane avalik pakkumine.

Pakkumise käigus pakkus Liven kuni 1 495 730 uut emiteeritavat lihtaktsiat ning Liveni teatud väikeaktsionärid pakkusid kuni 369 015 olemasolevat lihtaktsiat, ehk kokku 1 864 745 aktsiat (Pakkumise Aktsiad). Liven jättis endale õiguse ülemärkimise korral suurendada pakutavate aktsiate mahtu kuni 854 705 täiendava uue emiteeritava lihtaktsia võrra. Pakkumise käigus märgiti 2 421 investori poolt kokku 1 053 936 aktsiat 4,68 euro eest, kogumahus 4 932 420 eurot ehk 57% Pakkumise Aktsiate mahust. Pakkumises osalenud investoritest 95% olid Eestist.

„Täname kõiki investoreid, kes pidasid meid märkimisväärseks. Tulemus on piisav saamaks kasutada turul olevaid investeerimisvõimalusi ning saavutada pikaaegne Liveni aktsiate börsile kauplemisele toomise siht. Pakkumist korraldades ei olnud me naiivsed väljakutsuva turusentimendi osas, kuid otsustasime pakkumise korraldamise kasuks, kuna majanduse üldine suund on ülespoole, nõudlus uute kodude järele on taastumas ning hetkel on Livenil häid investeerimisvõimalusi. Meie olemasolevas arendusportfellis on piisavalt tööd järgmisteks aastateks ning 2026. aastal peame jätkuvalt realistlikuks ligi 20% müügitulu kasvu ligi 59 miljoni euroni ning koos müügitulu kasvuga ootame ka puhaskasumi kasvu ning 20%-lise omakapitali puhasrentaabluse eesmärgi ületamist,“ ütles Liveni tegevjuht Andero Laur.

Pakkumise Aktsiate jaotamisel jaotatakse kõigile märkimises osalenud investoritele kõik nende poolt märgitud aktsiad. Liveni juhatus otsustas kõik märkimiskorraldused täita uute emiteeritavate lihtaktsiatega. Pakkumise Aktsiaid pakkunud väikeaktsionäride pakkumine jääb täies ulatuses rahuldamata.

Koos varasemate suunatud emissioonide käigus liitunud aktsionäridega on Livenil nüüd üle 2 500 aktsionäri ning vabalt kaubeldavate aktsiate osakaaluks kujuneb 16%.

Pakkumise arveldus on plaanitud toimuma 13. mail 2026 või sellele lähedasel kuupäeval. Liveni kõik aktsiad on plaanis võtta kauplemisele Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas, mille esimeseks kauplemispäevaks on 15. mai 2026 või sellele lähedane kuupäev.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eesti Pank: Hindu tõstsid aprillis enim kütused, toiduainete hinnakasv aga aeglustub

08.05.2026 Lauri Matsulevitš

Tarbijahinnad kasvasid statistikaameti andmetel aprillis aastaga 3,4%. Kolmandik hinnakasvust tuli energiast, peamiselt kütustest. Mootorikütuste hindu hoidis endiselt kõrgena sõda Iraanis ning sellega seotud naftatoodete tarne- ja tootmiskatkestused Pärsia lahe piirkonnas.

Vedelkütustest on rohkem kallinenud diislikütus. Seda kasutatakse laialdasemalt ka muudes valdkondades peale maanteetranspordi ning Euroopa riikide, sealhulgas Eesti jaoks on Lähis-Ida riikide tähtsus diislikütuse tarnijana viimastel aastatel kasvanud. Aprillis kallines diislikütus aasta võrdluses enam kui kolmandiku võrra. Ei Euroopa riikide enda tootmisvõimsus ega uued tarnekanalid ole Lähis-Ida tarnete vähenemist asendada suutnud. Bensiin, mille osakaal tarbijakorvis on diislikütusest suurem, maksis aprillis 10% rohkem kui mullu samal ajal.

Mai alguses oli bensiin Eestis sama kallis kui naaberriikides Lätis ja Leedus, kuid diislikütus oli Eestis odavam. Kuigi hinnakasv vähendab tarbimist, oli märtsis veel näha, et jätkuva hinnatõusu hirmus koguti varusid ja kütusemüük hoopis kasvas.

Olenevalt sellest, kui kaua kõrgem hinnatase püsib, võib oodata, et transpordikütuste hinnatõus kandub üle ka teistesse hindadesse. Sõda Pärsia lahe piirkonnas on kaasa toonud ka lennukikütuse nappuse, kuid aprillis olid rahvusvahelised lennureisid veel odavamad kui aasta eest. Märtsiga võrreldes olid need vaid pisut kallimad. Kui lennureisid peaksid muutuma kallimaks ja kättesaamatumaks, kasvab puhkuseperioodidel tõenäoliselt huvi siseturismi ja lähiriikide vastu. Transpordihindadest on mais oodata rongisõidu odavnemist, sest teatud tüüpi piletite hinnad alanevad Eestis kuni kolmandiku võrra.

Märgatavalt aeglustus aprillis toiduainete hinnakasv, mis oli aprillis aasta võrdluses 2,6%. Odavnesid või ja sealiha ning pidurdus mitme rahvusvaheliselt kaubeldava toidutoorme, nagu kohvi ja kakao hinnatõus. Tööstuskaupadest jätkus riiete ja jalatsite odavnemine, mille põhjus peitub osaliselt ka piiriülese e-kaubanduse pakutavas konkurentsis. Elektrienergia börsihind oli aprillis veerandi võrra odavam kui mullu, kuid elektrihinna hüplikkus motiveerib majapidamisi üha rohkem hinda fikseerima ning see piirab ka kuiste kõikumiste mõju tarbijahindadele.

Üle riikide võrreldav inflatsiooninäitaja oli kogu euroalal aprillis 3%, Leedus 4,9% ja Lätis 3%. Eestis suurendab aastast hinnakasvu kuni juulini veel mullune käibemaksutõus. Maksumuudatusi arvestamata on Eesti inflatsioonimäär olnud viimastel kuudel euroala madalamate seas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 3,4%

08.05.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,8% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 2,8% kallimad.

„Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju ka aprilli tarbijahinnaindeksile,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Võrreldes 2025. aasta aprilliga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 9,2% ning eluasemega seotud kulutuste 3,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu vedasid peamiselt diislikütuse 39,1% ja bensiini 10,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu aga elektri 4,8% ja veevarustuse 16,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid indeksile riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 4,3% langenud,“ lisas Veski.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aprillis aastaga 2,6%. „Alkohoolsete jookide 5% ja tubaka 16% hinnatõusu taga olid osaliselt aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiisi on aasta jooksul tõstetud kahel korral,“ selgitas Veski.

Võrreldes eelmise aasta aprilliga kallinesid köögiviljad 8,2%, värske või külmutatud liha 2,9%, munad 11,8%, kohv 10% ja šokolaad 11,5%. Või hind on jätkanud langust, olles aprillis 24,5% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tarbijahinnaindeksit enim diislikütuse 10,4% ja bensiini 4,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldas elektri 1,9% hinnalangus. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu värske köögivilja 11,2% ning tsitruseliste 11,6% kallinemine. Juust odavnes kuuga 2,5% ja värsked marjad 6,7%.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, aprill 2026**
Tooterühm	märts 2026 – aprill 2026, %	aprill 2025 – aprill 2026, %
KÕIK KOKKU	0,8	3,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,3	2,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,8	8,3
Riietus ja jalatsid	1	-4,3
Eluase	-0,6	3,7
Majapidamine	0,4	1,9
Tervishoid	0,5	2,8
Transport	3,1	9,2
Info ja side	0,2	1
Vaba aeg	2,4	1,5
Haridus ja lasteasutused	0,1	5,4
Toitlustus ja majutus	0,8	3,1
Kindlustus- ja finantsteenused	-0,2	-11,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,9	4,7

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 8.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

KV.EE: Kevad Tallinna korteriturul – hooajaline pakkumise suurenemine ja kerkivad hinnad

08.05.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel olevate Tallinna müügikorterite arv tegi hüppe üles. Üles liiguvad ka korterite hinnad. Pakkumise suurenemine on seotud eelkõige hooajaliste teguritega ja hinnatõusul on omad konkreetsed põhjused. Turu pöördumist või kiireid liikumisi siit otsida ei maksa, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

04.2026 pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks keskmiselt 4472 Tallinna korterit. Aastatagusega võrreldes oli Tallinna korterite müügipakkumisi 6,7% vähem, kuid kuu varasemaga suurenes korteriomanike müügihuvi äkilise 5,6% võrra.

„Korterite müügipakkumine trügib tõususuunda enamasti igal kevadel. Kevadpäike toob inimestele uued mõtted ja uued väljakutsed eluaseme osas. Kevad on aeg, mil lisaks kinnisvaraostjad aktiveeruvad. Kevad on eluaseme müügiga alustamiseks väga hea aeg,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Elamispindade turu aktiveerumine toob enamasti endaga kaasa hindade kerkimise. Kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel olevate Tallinna korterite keskmine hind on kasvanud 3965 €/m² tasemele. Seda on aastatagusest 7,7% rohkem. Tallinna linnaosade lõikes on keskmine korterite müügipakkumiste hind aastaga kasvanud valdavalt 6 kuni 8 protsenti.

„Korterite hinnatõusu taga on kolm olulist tegurit. Esiteks on müügikuulutuste seas piirkonna keskmisest kallimaid uusi kortereid, mis nigela uute korterite müügitempo tõttu seisavad pakkumises kauem. See ajab pakkumiste kogumi hinda ülespoole. Teisalt ütlevad maa- ja ruumiameti korteritehingute andmed, et keskmine tehinguhind liigub vaikselt kerkimise suunas. Kasvav tehinguhind võimaldab korterimüüjatel alustada kõrgema hinna küsimisest,“ selgitas Tarvo Teslon.

Kolmas hinnatõusu toonud tegur on teatav turu muutus, mis varasemalt üüriinvesteeringute sektoris ilma teinud väikeettevõtjad on uue tegevusala juurde viinud.

„Viimase aasta-paari jooksul on üüriinvesteeringute tootlus kokku kuivanud. Väikeettevõtjad on kasumijahtimisel liikunud üüriärist korterite flippimise juurde, kus kehvad korterid remonditakse ja seejärel müüakse. Flippijad jahivad odava hinnaga kortereid ja need kaovad pakkumisest imekiiresti. Siit tuleb kolmas kinnisvaraportaali KV.EE pakkumishindade kasvamise põhjus – pakkumiste seas olevaid odavaid kortereid on vähemaks jäänud. Seega ei pruugi portaali KV.EE pakkumishindade kerkimine tähendada samaväärse korteri väärtuse suurenemist samal määral,“ analüüsis Tarvo Teslon korterituru hindade arenguid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Baltic Horizon Fondi 2026. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

08.05.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2026. aasta I kvartali kohta.

2026. aasta märtsis toimunud 12,3 miljoni euro suuruse uue omakapitali sissemaksega, enne makromajandusliku turbulentsi olulist süvenemist, kindlustas Fond oma olemasolevatelt investoritelt piisava likviidsuse tegevuse jätkamiseks ning tasus ennetähtaegselt 7,5 miljonit eurot võlakirju. Nagu varem teatatud, on juhtkond võtnud eesmärgiks ülejäänud võlakirjade (11,5 miljonit eurot) tagasimaksmise 2026. aasta jooksul, eelistatavalt vara võõrandamistest laekuvate vahendite arvelt.

Käesoleva aruande koostamise ajal on kolmel võõrandamiseks mõeldud objektil – Pirita Keskus, Hipokrata Keskus (endine Sky ostukeskus) ja North Star olemas potentsiaalsed ostjad, kellega ollakse suhtluse erinevates etappides, ning juhtkond usub, et vähemalt üks neist kolmest võõrandatakse edukalt suve jooksul.

Fondi 2026. aasta esimese kvartali kasum oli 237 tuhat eurot. See summa sisaldab aga 286 tuhat eurot ühekordseid kulusid, mis on seotud uute aktsiate emiteerimise ja võlakirjade ennetähtaegse tagasimaksmisega. Kui jätta kõrvale nimetatud ühekordsed ja mitterahalised kirjed, oli korrigeeritud puhaskasum 601 tuhat eurot.

Aasta alguse seisuga haldab enamikku objekte organisatsioon, mille liikmed on palgatud otse Fondi tütarettevõtete poolt, mis hakkab avaldama positiivset mõju kinnisvarainvesteeringute kuludele (millest saavad kasu nii Fond kui ka selle rentnikud) ja võlgade sissenõudmise tasemele. Veelgi olulisem on see, et pühendunud meeskond tegutseb üksnes Baltic Horizoni huvides ilma konkureerivate majandushuvideta, tagades täieliku kooskõla Fondi lühi- ja pikaajaliste eesmärkidega.

Ka Fondi üldkulusid on vähendatud miinimumini ning alates 2026. aasta teisest kvartalist on Fondi üldkulude baas (v.a fondivalitsemise tasu ja ühekordsed kirjed, nagu uue omakapitali emiteerimine) prognooside kohaselt 100 tuhat eurot kvartalis (võrreldes ligikaudu 207 tuhande euroga aasta tagasi).

Jätkuvate jõupingutuste raames aruandluse optimeerimiseks lihtsustas Fond oma segmentide struktuuri. Alates käesolevast aruandest esitatakse ärisegmendid riikide põhiselt (büroo-, kaubandus- ja vaba aja segmentide eristamine on seega lõpetatud).

Enamik varasematest raamatupidamislikest küsimustest (nagu ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlused, maakleritasude viitamine ja kuluarvestus jne) on nüüdseks lahendatud. Üks suuremaid kirjeid, mille efektiivse kasutamise väljavaade on ebakindel, on konsolideeritud aruannetes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara (ja edasilükkunud tulumaksukohustised) netoväärtuses 1,4 miljonit eurot kvartali lõpu seisuga, mis on seotud Leedu tütarettevõtete ettevõtte tulumaksu arvestusega. Arvestades ebakindlust nende edasilükkunud tulumaksuvarade tulevase kasutamise osas, on tõenäoline, et see kirje eemaldatakse arvepidamisest 2026. aasta jooksul.

Alates 1. aprillist 2026 nimetati Edvinas Karbauskas juhatuse liikmeks ja kaasfondijuhiks. Seoses Tarmo Karotami lahkumisega asus Edvinas Karbauskas alates 1. maist 2026 täitma juhatuse esimehe ja fondijuhi rolli. Juhatus on praegu kaheliikmeline: Edvinas Karbauskas ja Gerda Bliuvienė.

Edaspidi on juhtkonnal üks peamine prioriteet – rentnike leidmine ja hoidmine igas Fondi kinnisvaraobjektis. Praegune täitumus kogu portfellis on mitterahuldav. Edu antud valdkonnas on määrava tähtsusega Fondi tulevaste strateegiliste valikute tegemisel ning loob eeldused kasumliku tegevuse taastamiseks, lähtudes osakuomanike huvidest.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. märts 2026

Kinnisvarainvesteering	Sektor	Õiglane väärtus¹	Renditav netopind	Esmane puhastootlus	Täitumuse määr
Kinnisvarainvesteering	Sektor	(tuhandetes eurodes)	(m²)	I kv 2026²	Täitumuse määr
Galerija Centrs	Kaubandus	58 357	19 948	4,9%	86,9%
Postimaja ja Apollo Plaza	Kaubandus	34 576	17 109	6,6%	100,0%
Europa	Kaubandus	32 172	17 447	5,3%	83,0%
North Star	Büroo	18 779	10 706	7,4%	92,7%
Upmalas Biroji	Büroo	14 608	11 095	5,4%	56,6%
Vainodes I	Büroo	12 432	8 128	7,3%	100,0%
S27	Büroo	12 344	7 348	3,2%	64,5%
Lincona	Büroo	11 418	10 767	4,6%	63,2%
Pirita	Kaubandus	10 050	5 425	7,6%	93,9%
Hipokrata	Kaubandus	4 701	3 260	9,1%	100,0%
Portfell kokku		209 437	111 233	5,7%	83,8%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2025 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes
Tuhandetes eurodes	01.01.2026 – 31.03.2026	01.01.2025 – 31.03.2025
Renditulu	3 646	3 794
Teenustasutulu	1 259	1 332
Renditegevuse kulud	-1 896	-2 156
Puhas renditulu	3 009	2 970

Halduskulud	-508	-548
Muu äritulu	–	18
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	–	-905
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-5	-5
Ärikasum/-kahjum	2 496	1 530

Finantstulud	10	42
Finantskulud	-2 228	-2 715
Finantstulud ja -kulud kokku	-2 218	-2 673

Maksueelne kasum/kahjum	278	-1 143
Tulumaks	-41	175
Perioodi kasum/kahjum	237	-968

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum	365	51
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks	–	-5
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku	365	46

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/-kahjum kokku	602	-922

Tavakahjum osaku kohta (eurodes)	0,00	-0,01
Lahustatud kahjum osaku kohta (eurodes)	0,00	-0,01

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes	31.03.2026	31.12.2025
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud	209 437	208 940
Materiaalsed põhivarad	7	7
Tuletisinstrumendid	179	–
Muud põhivarad	154	242
Põhivarad kokku	209 777	209 189

Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	1 853	1 760
Ettemaksed	569	294
Raha ja raha ekvivalendid	9 835	5 377
Käibevarad kokku	12 257	7 431
Varad kokku	222 034	216 620

Omakapital
Sissemakstud kapital	163 765	151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv	179	-186
Jaotamata kahjum	-72 822	-73 059
Omakapital kokku	91 122	78 250

Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	117 973	77 443
Edasilükkunud tulumaksukohustised	685	644
Tuletisinstrumendid	–	186
Muud pikaajalised kohustised	1 209	1 110
Pikaajalised kohustised kokku	119 867	79 383

Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	8 311	55 842
Võlad tarnijatele ja muud võlad	2 368	2 729
Tulumaksukohustis	–	14
Muud lühiajalised kohustised	366	402
Lühiajalised kohustised kokku	11 045	58 987
Kohustised kokku	130 912	138 370
Omakapital ja kohustised kokku	222 034	216 620

2026 Q1 report EE

2026 Q1 report EN

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eesti ettevõte ehitab Leedu riigi jaoks varjumiskohtasid

08.05.2026 Adaur.ee

Eesti ettevõte Revonia lõpetas hiljuti Leedus, Kaunases, 100-ruutmeetrise modulaarse kogukonna varjumiskoha paigalduse. Tegemist on esimesega mitmetest plaanitud üksustest ning see on osa suuremast liikumisest, kus Leedu omavalitsused on asunud tiheasustusega alade elanikele reaalset füüsilist kaitset looma tugevate ja kiirelt paigaldatavate lahenduste läbi. Sel ajal kui naaberriikides rajatakse konkreetseid lahendusi, on Eestis varjumiskohtade loomine endiselt suuresti elanike endi õlgadel.

Tehnoloogiline tipptase: Eestis toodetud, päevaga paigaldatud

Kaunase projekt on märgiline näide kaasaegse ehitustehnoloogia kiirest võimekusest. Varjumiskoht koosneb 10-st massiivsest betoonmoodulist, mis toodeti Revonia Eesti tehases, transporditi objektile ning mille montaaž kohapeal võttis aega vaid ühe päeva. Valmis lahendus kaetakse pinnasekihiga, mis muudab selle ümbritseva keskkonnaga ühtseks tervikuks ning pakub kaitset sõjaolukorras.

Kontseptsioon tugineb sajanditepikkusele ehitustraditsioonile, kus korralikult rajatud võlvhooned püsivad kasutuskõlblikuna üle 100 aasta. Nagu on tabavalt öelnud kindral Riho Terras: “Vanaema kartulikeldri peal on kõik meie sõjad võidetud!”

Riiklik varjumistoetus ei ulatu eramajadeni

Eestis on varjumiskohtade rajamine takerdunud piiratud ressurssidesse ja bürokraatiasse. Alles 3. mail, sulgunud korteriühistutele suunatud toetusvoor näitas probleemi teravust – huvi oli tohutu, kuid vahendid ammendusid loetud nädalavahetuse päevadega. Teravaks probleemiks on aga asjaolu, et praegused meetmed on suunatud peamiselt kortermajadele. Terved elamurajoonid ja eramajaomanikud on jäetud olukorda, kus nad peavad oma turvalisuse eest ise seisma ja selle täies mahus finantseerima.

Sertifitseeritud kaitse: keldrist tuumapunkrini

Tootevaliku poolest on Revonia Baltimaades ainulaadne. Aastaid tootearendusse panustanud Revonia on teinud koostööd Eesti ja Leedu ülikoolidega ning viinud läbi edukaid plahvatuskatseid koos Eesti Kaitseliidu ja Leedu Kaitseväega. Need katsetused on taganud lahenduste sertifitseerituse ja maksimaalse kaitseastme. Tõenäoliselt said ka sarnased tinigmused otsustavaks põhjuseks, et Leedust tellimus tehti.

Lisaks tavapärastele keldrimoodulitele ekspordib Revonia professionaalseid varjendeid, mis on varustatud plahvatuskindlate uste ja spetsiaalsete ventilatsioonisüsteemidega. Tootevaliku tipus on punkrid, mis on projekteeritud pakkuma kaitset isegi tuumarünnaku korral ning mille hinnad ulatuvad üle 100 000 euro. Ka Ukraina kogemus on kinnitanud selliste betoonmoodullahenduste asendamatust – rahuajal saab neid kasutada bussipeatuste või parkide puhkealadena, kuid ohu korral päästavad need elusid.

Kaunase kooli vahetusse lähedusse paigaldatud üle saja inimese mahutav varjend integreeritakse õppetöösse, et harjutada õpilasi kriisiolukordadeks ja muuta varjendi kasutamine neile loomulikuks. Spetsiaalselt projekteeritud kaks sissepääsu tagavad rahvamassi sujuva liikumise ilma rüseluseta, võimaldades kiire sisenemise ka ilma täiendava suunava personalita.

Revonia tegevjuhi Rauno Oja kommentaar: “Oleme aastaid vabatahtlikult välja töötanud kaitselahendusi. Meil on olemas tehniline võimekus, meil on testitud ja sertifitseeritud tooted ning me tunneme turul selget nõudlust turvatunde järele. Ometi tajume täna valitsuse poolt tegevusetust olukorras, kus võimalusi on mitmeid. Riigikaitsemaksudega sorgitakse küll kõigi eestlaste rahakotis, kuid reaalset füüsilist turvatunnet tsiviilkaitserajatiste loomise läbi vastu ei pakuta. Siinkohal ongi hea näha leedukate initsatiivi. Ka meie ei tohiks neli aastat täiemahulises sõjas olnud riigi kõrval ennast nii mugavalt tunda. Varjend ei ole mõneaastase kasutuseaga, vaid ulatub arvutusliku elueani 100 aastat. Hetkel on see huvi eraisikute poolt olnud suur, kuid loodetakse ikkagi toetuste lisandumisele.”

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 14.05.2026

08.05.2026 Margot Toompark

14.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal“. Koolitusel annab Jaan Trofimov praktilise ja selge ülevaate kinnisvara maksustamisest Eestis ning 2026. aastal jõustuvatest muudatustest.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid ja -konsultandid, kes nõustavad kliente ostu-, müügi- ja üüritehingutes;
kinnisvaraarendajad ja projektijuhid, kes planeerivad müügistruktuure ja rahavoogusid;
kinnisvarainvestorid (nii eraisikud kui ka OÜ kaudu tegutsejad);
ettevõtjad, kes kaaluvad kinnisvara soetamist või hoidmist äriühingu kaudu;
üürikinnisvara omanikud (sh lühiajalise üüri pakkujad, nt Airbnb kaudu tegutsejad);
raamatupidajad ja finantsjuhid, kes teenindavad kinnisvaraga seotud ettevõtteid;
juristid ja maksunõustajad, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute maksuküsimustega;
eraisikud, kes plaanivad kinnisvara müüki või investeeringuid ja soovivad maksukohustusi ette mõista;
kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete juhid ja omanikud, kes soovivad optimeerida maksukoormust ning vältida riske.

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 14.05.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Results of the initial public offering of Liven AS shares

08.05.2026 Adaur.ee

The initial public offering of the shares of Liven AS (registry code: 12619609, hereinafter Liven) ended on 7 May 2026.

Up to 1,495,730 new ordinary shares were publicly offered and certain minority shareholders of Liven offered up to 369,015 existing ordinary shares, up to 1,864,745 shares in total (Offer Shares). Liven reserved the right, in case of oversubscription, to increase the number of shares on offer by up to 854,705 additional new issued ordinary shares. During the offering, 2,421 investors subscribed for a total of 1,053,936 shares for EUR 4.68 each, for a total amount of EUR 4,932,420, representing 57% of the Offer Shares. 95% of the investors who participated in the offering were from Estonia.

“We would like to thank all the investors who considered us a worthy investment. The result is sufficient to allow us to proceed with the investment opportunities in the market and achieve Liven’s long-term goal of listing its shares on the stock exchange. When organizing the offering, we were not naive about the challenging market sentiment, but we decided to proceed because the overall economic trend is upward, demand for new homes is recovering, and the company currently has good investment opportunities. Our current development portfolio is strong with sufficient work for the coming years and in 2026 we continue to view about a 20% increase in revenue to about €59 million as realistic development and expect along with this revenue growth an increase in net profit and an exceeding the 20% return on equity target,” said Liven CEO Andero Laur.

In the allocation of the Offer Shares, all investors who participated in the subscription will be allocated all of the shares for which they subscribed. Liven’s management board decided to satisfy all subscription orders with newly issued ordinary shares. The offering by the minority shareholders who offered Offer Shares will remain entirely unsatisfied.

Together with shareholders who joined during previous private placements, Liven now has over 2,500 shareholders, and the free-float is 16%.

Settlement of the offering is expected to take place on or about 13 May 2026. All shares of Liven are intended to be admitted to trading on the Baltic Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange, with the first day of trading expected to be on or about 15 May 2026.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Everaus Kinnisvara avas Tallinnas Eesti suurima stock-office laokompleksi

07.05.2026 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara avas Tallinnas oma Lennuradari äripargi viimased värskelt valminud kaks hoonet, millega sai valmis kogu Eesti suurim keskmise suurusega stock-office kompleks, kus on kokku 106 ladu.

Lennuradari ärikompleksi seitse maja mahutavad endas ladusid ja stock-office pindu suuruses 36 – 120 ruutmeetrit, mis on nii Eesti kui ka Baltikumi mõttes üks märkimisväärsemaid arendusi. Sarnaste keskmise suurusega äripindade saadavus, kuhu on võimalik koondada nii ettevõtte esinduspind, ladu kui ka kontor, on Eestis vähe, mis muudab Lennuradari kompleksi unikaalseks.

„Nõudlus just keskmise suurusega lao- ja äripindade järele on viimasel ajal olnud märgatav ning pakkumust turul suhteliselt vähe. Valdavalt on saadaolevad laopinnad kas väga väikesed nii-öelda minilaod või siis suured tootmispinnad, kuid Eestis on hulganisti mikro- ja väikeettevõtteid, kes vajavad endale sobivas suuruses pindu,“ selgitas Everaus Kinnisvara juhatuse liige Janar Muttik. Ta lisas, et pinnad on osutunud populaarseks ka eraisikute seas, kelle jaoks sobivad puhtad ja kuivad ruumid näiteks oma autokollektsiooni hoiustamiseks.

Lennuradari laokompleks koosneb kokku 7 ärihoonest kogupindalaga 6500 m2. Üürilepingutega on tänaseks kaetud juba ligi 60% kõikidest pindadest, mis näitab Everaus Kinnisvara juhatuse liikme sõnul seda, et lisaks optimaalsele äripinna suurusele hindavad ettevõtted ka head ligipääsu olulistele logistikasõlmedele.

„Lennuradari äripark asub strateegiliselt õiges kohas Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe tee vahetus läheduses ning praktiliselt Tallinna lennujaama kõrval, mistõttu on transpordiühendus Tallinna kesklinna, lennujaama ja sadamatega kiire ja mugav. Usume, et käesoleva aasta lõpuks oleme pinnad pea sajaprotsendiliselt välja üürinud,“ märkis Muttik.

Lennuradari kompleksi investeeringute maht ulatub 10 miljoni euroni. Laokompleksi laienduse ehitas Maru Ehitus AS.

„Oleme Everausi meeskonnale tänulikud, et usaldasite teise järjestikuse ärihoone ehitustööd meie hoolde. Meie valitud äris tuleb harva ette projekte, kus tüüpprojekti järgi püstitame järjest mitu hoonet. Lennuradari äripark oli meie jaoks huvitav võimalus voomeetodil ehitada järjest neli samasugust hoonet,“ ütles Maru Ehitus AS tegevjuht Margo Dengo.

Kompleksi avamisega toetab Everaus Kinnisvara enda pikaajalist strateegilist eesmärki tugevdada oma positsiooni ärikinnisvara sektoris, sealhulgas stock-office pindade ja ladude segmendis. Kui ettevõtte elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse.

Lennuradari ärikompleksi avamisest võtsid osa lisaks Everaus Kinnisvarale ja Maru Ehitusele automüüja Ferati esindajad, kes demonsteerisid, kuidas luksusautosid laopindadel üle talve hoiustada.

Everaus Kinnisvara on Eesti ühe mitmekesisema portfelliga elamu- ja ärikinnisvara arendaja, kelle arendusprojektide seas on kortermajad, ridaelamud, paarismajad, eramud, büroohooned, stock-office-pinnad, laod ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Everaus Kinnisvara AS võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North.

Merko: AS Merko Ehitus juhatuse liikme volituste pikendamine

07.05.2026 Adaur.ee

ASi Merko Ehitus nõukogu otsustas pikendada ettevõtte juhatuse liikme Urmas Somelari volitusi kuni 31. maini 2029 (kaasa arvatud).

ASi Merko Ehitus juhatus jätkab kaheliikmelisena: Ivo Volkov (esimees) ja Urmas Somelar.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbanki majandusprognoos: Eesti majanduskasvu toetab peamiselt kodumaine nõudlus

07.05.2026 Jaan Männik

Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu. Kiirem inflatsioon aeglustab Eestis küll ostujõu taastumist, kuid ei vähenda seda. Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on suur, kuid eeldame oma põhistsenaariumis, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad selle aasta lõpuks. See peaks lubama majandusel järgmisel aastal paremini kasvada.

Eesti majanduse kosumine jätkus käesoleva aasta alguses, kuid sektorite lõikes on olukord erinev.

Jaekaubanduse mahud kasvasid tööstuskaupade ja mootorikütuste suurenenud ostude toel, samas vähenes toidukaupade jaemüügi maht. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt tulumaksureform – aasta alguses jõustunud „maksuküüru“ kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see veel tugevam kui eelmisel aastal ning peaks tarbimist elavdama.

Väliskaubanduses algas aasta aga üsna nõrgalt ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu, müüki on üha enam toetanud siseturg ja müük välisturule on vähenenud. Samas, üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid peab just nõudlust majandustegevust piiravaks teguriks ning tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta on ligi kolme aasta tagusest põhjast paranenud. Kuigi Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused kasvavad tänavu varem oodatust veidi aeglasemalt, peaksid siinsed ettevõtted siiski suutma oma ekspordimahte kasvatada.

Majanduse kosumine on parandanud olukorda tööturul

Nõudlus töötajate järele on suurenenud. Kui eelmisel aastal ulatus töötuse määr 7,5%-ni, siis tänavu prognoosime selle vähenemist 6,7%-ni ja järgmisel 6,2%-ni. Tasapisi pingelisemaks muutuv tööturg avaldab küll survet palgakasvule, kuid kokkuhoid avalikus sektoris ja ettevõtete vähenenud kasumlikkus piiravad tööjõukulude olulist suurenemist. Nii peakski meie hinnangul aeglustuma palgakasv tänavu 5%-ni.

Kiirem inflatsioon aeglustab majanduskasvu

Esialgsete andmete kohaselt tõusid tarbijahinnad selle aasta esimese nelja kuu jooksul aastases võrdluses 3,4%. Ettevõtete ja majapidamiste hinnakasvuootused on tõusnud. Tänavu taandub küll eelmise aasta maksude ja teenustasude tõusude mõju inflatsioonist välja, kuid oleme siiski inflatsiooni prognoosi – peamiselt kõrgemate energiahindade tõttu – ülespoole korrigeerinud. Meie prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad sel aastal 4,3%. Selline inflatsioon pidurdab küll majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Eeldusel, et naftahind liigub aasta lõpuks allapoole, peaks hinnakasv järgmisel aastal aeglustuma 2,9 protsendini.

Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Kuigi majapidamiste ostujõud kasvab varem oodatust vähem, prognoosime suuremat investeeringute kasvu. Olulise mõjuga on siin valitsussektori kaitse- ja taristuinvesteeringud.

Kodumaise nõudluse kasv suurendab nõudlust imporditud tootmissisendite ja lõpptarbekaupade järele. Kuna aga eksport kasvab nõrgema välisnõudluse tõttu tagasihoidlikumalt, siis väliskaubanduspuudujääk suureneb ja sellel on majanduskasvu pidurdav mõju.

Nii olemegi tänavuse SKP kasvu prognoosi kärpinud 2 protsendile. Tarbimise ja investeeringute kasvu jätkumine ja parema välisnõudluse toel kosuv eksport peaksid järgmisel aastal kiirendama majanduskasvu 2,5%-ni.

Sõda Lähis-Idas on toonud kaasa hulganisti riske majandusele

Kuigi eeldame oma põhistsenaariumis, et nafta hind alaneb aasta lõpuks, ei välista me, et olukord eskaleerub, naftahind püsib kõrgel tasemel kauem ning leiame end palju ebasoodsamas keskkonnas. See avaldaks tugevamat ja pikemaajalist mõju inflatsioonile, mis omakorda aeglustaks põhistsenaariumiga võrreldes rohkem majanduskasvu.

Analüüsi koostasid Swedbanki ökonomistid: Tõnu Mertsina, Liis Elmik, Marianna Rõbinskaja.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinn: Eesti kõrgeim tehaselisel meetodil renoveeritav hoone asub Lasnamäel

07.05.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavaraamet alustas Lasnamäel aadressil Katleri 6 asuva linnale kuuluva üheksakorruselise kortermaja ulatuslikku renoveerimist, mille eesmärk on parandada hoone energiatõhusust ja sisekliimat ning pikendada selle kasutusiga. Tegemist on Eestis esimese nii kõrge hoone tehaselise renoveerimisega.

Linnavaravaldkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on renoveerimisprojekt Tallinna jaoks oluline suunanäitaja. „Pilootprojekt aitab meil hinnata tehaselise renoveerimise sobivust suuremahuliste ja kõrgemate majade uuendamisel. See lähenemine võimaldab parandada hoonete energiatõhusust ja elukeskkonna kvaliteeti, samal ajal kui ehitustööd on elanike jaoks võimalikult vähe häirivad. Projektiga on alltöövõtjana seotud ka ettevõte, kelle fassaadilahendusi kasutati eelmisel aastal Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljonis, mis tekitasid seal tähelepanu,“ ütles Terik.

Hoone soojustamiseks kasutatakse tehases toodetud fassaadisoojustuselemente, mis võimaldavad parandada ehituskvaliteeti ja lühendada kohapeal tehtavate tööde kestust. Tehaseline renoveerimine aitab vähendada ehitusaegseid häiringuid ning võimaldab elanikel hoonesse elama jääda ka tööde ajal.

Katleri 6 hoone on ehitatud 1991. aastal ning hoones on 90 korterit. Hoone kandekonstruktsioonid on monteeritavast raudbetoonist, sealhulgas välisseinad mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest.

Renoveerimistööde käigus uuendatakse hoone küttesüsteem, rajatakse uus ventilatsioonisüsteem ning paigaldatakse päikesepaneelid. Samuti vahetatakse välja kõik hoone valgustid, välisuksed, aknad, soojustatakse hoone kogu välisperimeeter ning tehakse tuleohutus-, elektri- ja siseviimistlustööd üldkasutatavates ruumides. Korterites taastatakse seinte tasapinna piires siseviimistlus.

Renoveerimistööd viiakse läbi projekteerimise-ehituse lepingu alusel, mille töövõtjaks on Tarrest LT OÜ. Alltöövõtjatena osalevad projektis Ribbon Consult OÜ, kes vastutab projekteerimise eest ning KMT Prefab OÜ, kes projekteerib ja toodab fassaadielemendid. Lepingu maksumus koos lisatöödega on ligi 2,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Katleri 6 fassaadielementide tootmisega alustati märtsi lõpus ning elementide paigaldus algab sel nädalal. Projekti lõpptähtajaks on 1. november 2026.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nordecon: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

07.05.2026 Adaur.ee

Ehitusturg: I kvartalis maailmas aset leidnud sündmused, Lähis-Ida sõda ning sellest tõukunud hüppeliselt tõusnud energiahinnad, on muutnud senist pigem optimistliku majanduskasvu prognoosi tagasihoidlikumaks. Käesoleva aasta majanduskasvuks prognoositakse 2,1-2,5% ning ehitussektori kasvuks püsihindades 2%. Ehitussektori olulist kasvu ei ole ette näha, pigem jätkub stabiliseerumine. Sisendhindade kiire tõus asetab kasumlikkuse tugeva surve alla, riski aitab osaliselt vähendada avaliku sektori lepingutes sisalduv ehitushinnaindeks.

Müügitulu: Müügitulu suurenes eelmise aasta võrreldava perioodiga 32%. Müügitulu jaotub hoonete ja rajatest segmendi vahel vastavalt 86% ja 14%. Hoonete maht kasvas 2025. aasta I perioodiga võrreldes 22% ning rajatiste maht üle kahe ja poole korra. Lähtudes teostamata tööde portfelli suurusest ning jaotusest segmentide vahel, on müügitulu kasv ootuspärane.

Kasumlikkus: Kontserni kasumlikkus paranes võrreldes 2025. aasta I kvartaliga. Brutokasumlikkus oli 5,6% ning kasum teeniti hoonete segmendis. Rajatisete segmendi hooajalisusest tingitud kahjum vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Portfell: Võrreldes 31.03.2025 seisuga suurenes teostamata tööde portfell 31%. Oluliselt on suurenenud hoonete segmendi portfelli maht, millest 74% moodustvad ühiskondlike hoonete alamsegmendi lepingud. Rajatiste segmendis tööde portfelli kasv on olnud tagasihoidlikum. Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000	31.03.2026	31.12.2025
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	2 859	5 266
Muud finantsvarad	1 111	1 088
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	36 730	46 348
Ettemaksed	3 650	3 274
Varud	43 039	26 022
Käibevara kokku	87 389	81 998
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud	77	77
Muud finantsvarad	2 110	1 810
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	10 248	10 142
Kinnisvarainvesteeringud	3 814	5 517
Materiaalne põhivara	13 374	12 234
Immateriaalne põhivara	14 931	14 922
Põhivara kokku	44 554	44 702
VARA KOKKU	131 943	126 700

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	12 075	12 049
Võlad hankijatele	51 522	49 569
Muud võlad	10 802	9 971
Saadud ettemaksed	12 226	15 249
Eraldised	865	3 863
Lühiajalised kohustused kokku	87 490	90 701
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused	13 808	5 708
Võlad hankijatele	1 477	1 605
Muud võlad	3 305	0
Eraldised	2 565	5 730
Pikaajalised kohustused kokku	21 155	13 043
KOHUSTUSED KOKKU	108 645	103 744

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	14 379	14 379
Omaaktsiad	-660	-660
Ülekurss	635	635
Kohustuslik reservkapital	2 554	2 554
Realiseerumata kursivahed	4 603	4 522
Jaotamata kasum	243	141
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital	21 754	21 571
Mittekontrolliv osalus	1 544	1 385
OMAKAPITAL KOKKU	23 298	22 956
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	131 943	126 700

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000	3k 2026	3k 2025	2025
Müügitulu	52 003	39 355	208 281
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu	-49 065	-37 553	-194 746
Brutokasum	2 938	1 802	13 535

Turunduskulud	-76	-83	-433
Üldhalduskulud	-1 747	-1 546	-6 814
Muud äritulud	17	52	154
Muud ärikulud	-13	-34	-6 835
Ärikasum (-kahjum)	1 119	191	-393

Finantstulud	111	145	499
Finantskulud	-969	-739	-3 464
Finantstulud ja –kulud kokku	-858	-594	-2 965

Maksustamiseelne kasum (-kahjum)	261	-403	-3 358
Tulumaks	0	0	-141
Perioodi puhaskasum (-kahjum)	261	-403	-3 499

Muu koondkasum (-kahjum): Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed	81	-96	488
Kokku muu koondkasum (-kahjum)	81	-96	488
KOKKU KOONDKASUM (-KAHJUM)	342	-499	-3 011

Puhaskasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa	102	-616	-4 605
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa	159	213	1 106
Kokku puhaskasum (kahjum)	261	-403	-3 499

Koondkasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa	183	-712	-4 117
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa	159	213	1 106
Kokku koondkasum (-kahjum)	342	-499	-3 011

Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes	0,00	-0,02	-0,15
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes	0,00	-0,02	-0,15

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000	3k 2026	3k 2025
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt	64 173	46 622
Maksed hankijatele	-57 997	-41 349
Makstud käibemaks	-1 199	-1 249
Maksed töötajatele ja töötajate eest	-5 204	-3 923
Makstud tulumaks	-367	-350
Netorahavoog äritegevusest	-594	-249

Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine	-385	-35
Materiaalse põhivara müük	7	207
Antud laenud	-17	-26
Antud laenude laekumised	2	3
Saadud dividendid	12	0
Saadud intressid	21	12
Raha paigutamine pikaajalisse tähtajalisse hoiusesse	-332	0
Netorahavoog investeerimistegevusest	-692	161

Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	1 395	633
Saadud laenude tagasimaksed	-842	-406
Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed	-728	-633
Rendimaksetega seotud intressimaksed	-62	-68
Makstud dividendid	-637	0
Makstud intressid	-241	-209
Muud maksed	-1	1
Netorahavoog finantseerimistegevusest	-1 116	-682

Rahavoog kokku	-2 402	-770

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul	5 266	8 195
Valuutakursimuutused	-5	-26
Raha jäägi muutus	-2 402	-770
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul	2 859	7 399

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2026. aasta I kvartalis oli 2 938 tuhat eurot (I kvartal 2025: 1 802 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus oli 5,6% (I kvartal 2025: 4,6%). Kasumlikkuse paranemist toetasid mõlemad segmendid. Hoonete segmendi brutokasum moodustas 8,8% (I kvartal 2025: 7,5%). Rajatiste segment, mida enim mõjutab suur katmata püsikulude osa, oli kahjumlik, kuid kahjum vähenes tuntavalt. Segmendi marginaal oli -5,8% (I kvartal 2025: -24,6%).

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2026. aasta I kvartalis 1 747 tuhat eurot (I kvartal 2025: 1 546 tuhat eurot). Üldhalduskulud on suurenenud 2025. aasta sama perioodiga võrreldes 13% ning seda peamiselt tööjõukulude suurenemisest tingituna. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 3,2% (I kvartal 2025: 3,6%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2026. aasta I kvartalis 1 119 tuhat eurot (I kvartal 2025: 191 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 1 784 tuhat eurot (I kvartal 2025: 858 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad jätkuvalt valuutakursside muutused kontserni välisturgudel, mille mõju tulemusele oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga väiksem. 2026.aasta I kvartalis nõrgenes Ukraina grivna kurss euro suhtes ligikaudu 0,9%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit kokku 59 tuhat eurot (I kvartal 2025: kahjum 117 tuhat eurot). Rootsi kroon nõrgenes 2026. aasta I kvartalis euro suhtes ligikaudu 1,1%. Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kahjumit 3 tuhat eurot (I kvartal 2025: kasum 41 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 261 tuhat eurot (I kvartal 2025: kahjum 403 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 102 tuhat eurot (I kvartal 2025: kahjum 616 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2026. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -594 tuhat eurot (I kvartal 2025: -249 tuhat eurot). Võrreldes 2025. aasta I kvartaliga on suurenenud tulenevalt müügitulu kasvust nii laekumised ostjatelt kui ka maksed hankijatele. Kasvanud on maksed töötajatele ja töötajate eest.

Investeerimistegevuse rahavoog 2026. aasta I kvartalis oli -692 tuhat eurot (I kvartal 2025: 161 tuhat eurot), mis koosneb põhivara soetustest summas 385 tuhat eurot (I kvartal 2025: 35 tuhat eurot) ja põhivara müügist 7 tuhat eurot (I kvartal 2025: 207 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 17 tuhat eurot (I kvartal 2025: 26 tuhat eurot) ning saadud intressid 21 tuhat eurot (I kvartal 2025: 12 tuhat eurot). Pikaajalisse deposiiti paigutati aruandeperioodil 332 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog 2026. aasta I kvartalis oli -1 116 tuhat eurot (I kvartal 2025: -682 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid enim saadud laenud ja laenude tagasimaksed vastavalt 1 395 tuhat ja 842 tuhat eurot (I kvartal 2025: 633 tuhat ja 406 tuhat eurot). Rendikohustuste tagasimaksed moodustasud 728 tuhat eurot (I kvartal 2025: 633 tuhat eurot) ning intressimaksed 241 tuhat eurot (I kvartal 2025: 209 tuhat eurot). Dividende maksti 2026. aasta I kvartalis 637 tuhat eurot, võrreldaval 2025. aasta perioodil dividendimaksed puudusid.

Seisuga 31.03.2026 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 2 859 tuhat eurot (31.03.2025: 7 399 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja		I kv 2026	I kv 2025		I kv 2024	2025
Müügitulu, tuhat eurot		52 003	39 355		46 245	208 281
Müügitulu muutus		32,1%	-14,9%		37,8%	-7%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot		261	-403		-182	-3 499
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot		102	-616		-593	-4 605
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk		31 528 585	31 528 585		31 528 585	31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot		0,00	-0,02		-0,02	-0,15
Üldhalduskulude määr müügitulust		3,4%	3,9%		3,4%	3,3%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust		3,2%	3,6%		3,3%	3,3%
EBITDA, tuhat eurot		1 784	858		1 094	2 206
EBITDA määr müügitulust		3,4%	2,2%		2,4%	1,1%
Brutokasumi määr müügitulust		5,6%	4,6%		4,6%	6,5%
Ärikasumi (-kahjumi) määr müügitulust		2,2%	0,5%		0,8%	-0,2%
Ärikasumi (-kahjumi) määr ilma põhivara müügi kasumita		2,1%	0,4%		0,8%	-0,2%
Puhaskasumi (-kahjumi) määr müügitulust		0,5%	-1,0%		-0,4%	-1,7%
Investeeritud kapitali tootlus		1,2%	-0,5%		0,1%	-5,5%
Omakapitali tootlus		1,1%	-1,5%		-0,8%	-14,1%
Omakapitali osakaal		17,7%	22,9%		19,1%	18,1%
Vara tootlus		0,2%	-0,4%		-0,2%	-2,9%
Finantsvõimendus		46,8%	24,4%		4,4%	30,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja		1,00	0,94		0,85	0,90
	31.03.2026			31.03.2025	31.03.2024	31.12.2025
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot	372 192			283 548	198 737	273 060

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2026. aasta I kvartalis moodustas 1% kogu müügitulust, mis koosneb Ukraina tegevusmahtudest. Ukraina müügitulu maht ning ka osakaal kontserni müügitulust on võrreldes 2025. aasta sama perioodiga vähenenud, mille peamiseks põhjuseks riigis valitsenud äärmiselt keerulised olud. Pidevad eletrikatkestused ning väga külm talv takistasid tööd nii ehitusplatsidel kui ka ehitusmaterjalide tootmises. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut.

	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Eesti	99%	98%	99%	98%
Ukraina	1%	2%	1%	2%

2026. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2026. aasta I kvartali müügitulu oli 52 003 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi müügituluga, mil vastav näitaja oli 39 355 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 32%. 2026. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete segmendis 44 596 tuhat eurot ning rajatiste segmendis 7 402 tuhat eurot, aasta tagasi olid vastavad näitajad 36 584 ja 2 766 tuhat eurot. Müügitulu suurenes hoonete segmendis 22% ning rajatiste segmendi maht kasvas üle kahe ja poole korra. Lähtudes teostamata tööde portfelli suurusest ning jaotusest segmentide vahel, on müügitulu kasv ootuspärane.

Tegevussegmendid	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Hooned	86%	93%	94%	81%
Rajatised	14%	7%	6%	19%

Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike – ja ärihoonete mahud. Ühiskondlike hoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 53% ning vähenenud on tööstus- ja laohoonete mahud. Ärihoonete ja korterelamute mahud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud samasse suurusjärku. Korterelamute segmendis ei ole töös suuremahulisi objekte ning I kvartalis puudus ka märkimisväärne omaarenduste müügitulu.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja projekteerimine ja ehitamine. Jätkus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoonete ja Tapal asuva kasarmu ehitamine.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Viljandis spaahotelli ja ujula ehitamine.

Omaarenduste müügitulu, mis sisaldub korterelamute müügitulus, moodustas aruandeperioodil 319 tuhat eurot (I kvartal 2025: 6 tuhat eurot). Aruandeperioodil alustati Pärnus asuva Seileri Kvartali II etapi (https://seileri.ee) ehituse ettevalmistusega. Tartus jätkub Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) ning Tartu linna piiril asuva Pärnasalu arenduse ehitus (https://parnasalutee.ee). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Ühiskondlikud hooned	63%	52%	67%	52%
Ärihooned	35%	46%	19%	39%
Korterelamud	1%	1%	14%	8%
Tööstus- ja laohooned	1%	1%	0%	1%

Rajatiste segmendi käive koosneb teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga on oluliselt suurenenud. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ja I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitustööd ning riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla kilomeetrite 62,2-64,8 asuva Päädeva-Orgita teelõigu ehitamine.

Rajatiste segment	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Teedeehitus ja –hooldus	100%	77%	83%	87%
Muud rajatised	0%	23%	17%	13%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2026 oli 372 192 tuhat eurot, mis on ligikaudu 31% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. I kvartalis 2026 sõlmiti uusi lepinguid kokku 155 787 tuhande euro väärtuses (I kvartal 2025: 111 276 tuhat eurot). Aruandekuupäeva järgselt on lisandunud uusi lepinguid 13 911 tuhande euro väärtuses.

	31.03.2026	31.03.2025	31.03.2024	31.12.2025
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot	372 192	283 548	198 737	273 060

31.03.2026 seisuga on hoonete segmendi teostamata tööde osa portfellist 71%, rajatised moodustavad 29% (31.03.2025: vastavalt 66% ja 34%). Võrreldes seisuga 31.03.2025 on hoonete segmendi teostamata tööde mahud suurenenud 43% ning rajatiste segmendi mahud 10%. Hoonete segmendi portfellist 74% moodustavad ühiskondlike hoonete alamsegmendi lepingud, millest suur osa on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele teostatavad tööde. Rajatiste segmendi mahtu mõjutavad eelkõige eelnevatel aastatel sõlmitud Rail Baltica suuremahulised lepingud ning Transpordiametiga sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Päädeva-Orgita ning Haimre teelõigu ehitamiseks.

Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hangetele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, jätkuvalt toetab turgu riigikaitse sektor ning teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes. Elavnemist on märgata ka erasektoris.

Suuremahulisemad aruandeperioodil sõlmitud lepingud olid:

Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade ehitamine, maksumusega ligikaudu 15 800 tuhat eurot.
Heleni Kooli uue koolimaja ehitamine Põhja-Tallinnasse, maksumusega ligikaudu 12 600 tuhat eurot.
AS Tallinna Vesi hoone ja taristu ehitamine Ülemiste veepuhastusjaama territooriumile, maksumusega ligikaudu 11 800 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Pärnumaal asuva toetava taristu ehitamine, maksumusega ligikaudu 110 400 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on turu muutustest, eelkõige sisendhindade kasvust, tulenevate riskide hindamine ja maandamine. Jätkuvalt on tähelepanu all kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2026. aasta I kvartali jooksul töötas kontsernis kokku keskmiselt 450 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 284 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ligikaudu 9%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
ITP	284	263	281	275
Töölised	166	148	142	156
Keskmine kokku	450	411	423	431

Kontserni 2026. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 5 670 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 4 795 tuhat eurot. Tööjõukulud on suurenenud 18%, mille on tinginud nii töötajate arvu suurenemine kui ka töötasude kasv.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta I kvartalis 68 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 22 tuhat eurot (I kvartal 2025: vastavalt 50 tuhat eurot ja 17 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta I kvartalis 146 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 48 tuhat eurot (I kvartal 2025: vastavalt 139 tuhat eurot ja 46 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot	501,4	501,8	535,4	483,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	-0,1%	-6,3%	13,4%	-6,0%

Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot	9,9	8,7	11,1	9,8
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	14,6%	-21,8%	0,5%	5,4%

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud samaks. Tööjõukulude nominaaltootlikkuse suurenemise põhjuseks on viimase nelja kvartali müügitulu kasv ning tööjõukulude vähenemine võrreldava perioodiga võrreldes.

Nordecon_Aruanne_1Q_2026

NCN investor presentation Q1_2026

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Merko: 2026. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

07.05.2026 Adaur.ee

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot ja puhaskasum 4,3 miljonit eurot. Kvartali lõpu seisuga oli Merko teostamata tööde jääk ajaloo kõrgeimal, 826 miljoni euro tasemel.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul olid esimese kvartali tulemused ootuspärased. 2025. aasta keskpaigaks valmis lõplikult mitu suurobjekti, millel oli oluline panus müügitulule ja kasumile ning mis ühtlasi lõid kõrge võrdlusbaasi käesoleva aasta esimeseks pooleks. 2026. aasta esimese kvartali tulemused jäid alla 2025. aasta samale kvartalile, aga on samas suurusjärgus sellele eelnevate aastate sama perioodi tulemustega.

Erasektor on jätkuvalt oma tellimustes tagasihoidlik ning turul on peaasjalikult avaliku sektori kaitse- ja infrastruktuurivaldkonna hanked. Jaanuaris sõlmis Merko ajaloo suurimad lepingud Rūdninkai kaitselinnaku kahe etapi rajamiseks Leedus. Tegemist on PPP-lepingutega, mille järgi on kohustus linnaku B- ja C-osa välja ehitada ning peale üleandmist neid üle kümne aasta hallata. Lisaks käivitati märtsis kaitseväelinnaku ehitustööd Lätis. Nende Leedu ja Läti projektide ehitusmaksumus on kokku üle 400 miljoni euro, mis tõstis kontserni teostamata tööde jäägi ajaloo kõrgeimale, 826 miljoni euro tasemele. Väga suurte ehitusprojektide puhul on ettevalmistuse ja projekteerimise aeg pikk, mistõttu hakkavad need käibenumbrites kajastuma 2026. aasta lõpu poole. Kogu aasta lõikes on eesmärgiks eelmise aasta müügitulu ületamine. Oluline on silmas pidada, et mastaapsetest projektidest tulenevalt on Merko tulemused volatiilsemad, kuna iga üksiku objekti mõju on kaalukas – nägime seda Arteri ja Pabrade puhul juba möödunud aastal ning samaga tuleb arvestada ka lähiaastatel. 2026. aasta esimeses kvartalis sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 407 miljoni euro väärtuses.

Ebakindlus maailmas jätkub ning Ukraina sõjale on lisandunud uus kriisikolle Hormuzi väinas, mis on kinni pigistanud maailma ühe olulisema energia- ja naftaarteri ning tõstatanud lisaks nafta hinna küsimusele ka selle saadavuse probleemid. Ehitussektorit mõjub see olulisel määral, kuna nafta on lisaks otsesele energiaallikale ka keemia- ja plastitööstuse toormeks. Ehitusettevõtetele tähendab see täiendavaid suuri riske, eriti viimase aasta jooksul sõlmitud pikaajaliste indekseerimata ehituslepingute täitmisel. Nende objektide reaalne valmimine ja ehitusettevõtete käekäik sõltub tellijate ja tööde teostajate koostöötahtest.

Kinnisvaraarenduses annab tunda asjaolu, et kolme-nelja aasta tagusest turu madalseisust tulenevalt käivitas kontsern väiksemas mahus uusi arendusi, mistõttu raporteeriti esimeses kvartalis märkimisväärselt vähemate korterite üleandmist. Nõudlus uute korterite järele on viimase aasta-pooleteise jooksul märgatavalt elavnenud ja võimaldanud alustada suurema hulga korterite ehitusega, mis on hea eeldus edaspidi paranevateks tulemusteks. Selle aasta jooksul valmib Merkol üle 800 korteri, neist suur osa kõige aktiivsema turuga Vilniuses, ning valmivatest korteritest on eelmüügilepingutega kaetud üle 40%.

2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremad arendusprojektid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme ja Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses. Tänavu esimese kolme kuuga andis Merko üle 36 korterit ja 3 äripinda ning alustas 38 korteri ehituse ja müügiga Õielehe projektis Jüri alevikus.

2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremate objektidena Eestis töös büroohooned City Plaza 2 ja Viktor Masingu maja ning Huvikeskus Kullo Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, Rail Baltica põhitrassi neljas etapp Harjumaa ning Tallinn-Pärnu lõik. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks tuulepargi taristurajatised Pagėgiai ja Telšiai rajoonides ning Rūdninkai kaitseväelinnak. Lätis oli kontsernil töös tudengihotell Riias ja tuulepargi taristurajatised Smiltene vallas.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2026. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 1,7 mln eurot (3 kuud 2025: 11,6 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 3,0% (3 kuud 2025: 13,6%).
2026. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 4,3 mln eurot (3 kuud 2025: 10,5 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 7,6% (3 kuud 2025: 12,3%).

MÜÜGITULU

2026. aasta 3 kuu müügitulu oli 57,2 mln eurot (3 kuud 2025: 85,2 mln eurot). 3 kuu müügitulu vähenes 32,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 42,1% (3 kuud 2025: 45,6%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. märts 2026 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 825,8 mln eurot (31. märts 2025: 331,9 mln eurot). 2026. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 406,8 mln eurot (3 kuud 2025: 50,6 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2026. aasta 3 kuuga müüs kontsern 36 korterit, 2025. aasta 3 kuuga 121 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2026. aasta 3 kuuga 7,0 mln eurot ning 2025. aasta samal perioodil 24,7 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 40,6 mln eurot ning omakapital 264,7 mln eurot (62,3% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2025. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 78,5 mln eurot ning 264,7 mln eurot (61,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2026 oli kontserni netovõlg 8,5 mln eurot (31. märts 2025: negatiivne 53,4 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

	2026.a. 3 kuud	2025.a. 3 kuud	2025.a. 12 kuud
Müügitulu	57 223	85 236	310 941
Müüdud toodangu kulu	(51 747)	(70 323)	(255 081)
Brutokasum	5 476	14 913	55 860

Turustuskulud	(1 329)	(1 275)	(5 823)
Üldhalduskulud	(3 217)	(4 275)	(17 478)
Muud äritulud	508	561	2 285
Muud ärikulud	(122)	(41)	(501)
Ärikasum	1 316	9 883	34 343

Finantstulud (-kulud)	383	1 717	10 425
sh kasum (kahjum) ühisettevõtetelt	318	1 501	10 381
intressikulud	(173)	(210)	(836)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest	204	115	(18)
muud finantstulud (-kulud)	34	311	898
Kasum enne maksustamist	1 699	11 600	44 768

Tulumaksukulu	2 644	(1 140)	(4 850)

Perioodi puhaskasum	4 343	10 460	39 918

Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel	(165)	(59)	20

Perioodi koondkasum	4 178	10 401	39 938
Puhaskasum aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)	0,25	0,59	2,26

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

	31.03.2026	31.03.2025	31.12.2025
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	40 573	78 525	41 424
Lühiajalised deposiidid	21 000	17 000	18 000
Nõuded ja ettemaksed	38 583	62 815	43 658
Ettemakstud tulumaks	1 080	105	1 347
Varud	233 114	197 861	219 812
	334 350	356 306	324 241
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad	32 275	23 072	31 957
Muud aktsiad ja väärtpaberid	80	80	80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded	20 265	19 044	20 658
Edasilükkunud tulumaksuvara	3 163	4 830	2 874
Kinnisvarainvesteeringud	12 362	12 525	12 395
Materiaalne põhivara	22 048	17 419	22 117
Immateriaalne põhivara	694	388	714
	90 887	77 358	90 795

VARAD KOKKU	425 237	433 664	415 036

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	3 140	10 110	3 079
Võlad ja ettemaksed	90 481	114 153	95 920
Tulumaksukohustus	809	6 487	510
Sihtfinantseerimine	4	–	2
Lühiajalised eraldised	9 790	8 564	10 426
	104 224	139 314	109 937
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	45 942	15 002	30 012
Edasilükkunud tulumaksukohustus	3 901	6 539	7 448
Muud pikaajalised võlad	6 426	8 150	7 073
	56 269	29 691	44 533

KOHUSTUSED KOKKU	160 493	169 005	154 470

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	7 929	7 929	7 929
Kohustuslik reservkapital	793	793	793
Realiseerimata kursivahed	(186)	(100)	(21)
Jaotamata kasum	256 208	256 037	251 865
OMAKAPITAL KOKKU	264 744	264 659	260 566

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	425 237	433 664	415 036