Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Bigbank: tugev august lubab sügiseks kodulaenude turul kasvu jätkumist

07.09.2026 Adaur.ee

Kui eelmisel aastal oli kodulaenude turul just august rahulikum kuu, siis sel suvel olid kõik kuud võrdselt aktiivsed ning keskmine kodulaenu lepingumaht naasis taas 135 tuhande euro piirist ülespoole, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Arthur Taaveti sõnul kasvas uute lepingute arv augustis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10% võrra. “Kodulaenuturg on varakevadest alates olnud silmnähtavalt aktiivne. Inimeste üldisest finantskindluse kasvust annab ennekõike tunnistust see, et eelmise aasta nii-öelda tõusude-mõõnade periood on läbi ja kõik viimased kuud on olnud võrdselt tugevad,” kommenteerib Bigbanki juht.

Kuna just augustis esitati käesoleva aasta rekordarv uusi laenutaotlusi, siis võib Arthur Taaveti sõnul eeldada, et ka sügis tuleb uute kodude ostmisel ja kodulaenuturul aktiivne. “Meil on hea meel, et positiivseid trende näeme pealinna kõrval ka mitmetes teistes Eesti piirkondades. Näiteks on varasemaga võrreldes sel aastal palju aktiivsem olnud Ida-Virumaa, kus oluliselt on kasvanud nii uute kodulaenulepingute arv kui keskmine laenumaht,” selgitab Taavet, kelle sõnul on siin üheks põhjuseks ka Bigbanki strateegia toetada koduoste kõikjal Eestis. “Suupankade sisemised reeglid on pahatihti jäigad ja nii ei pruugi laenu taotleja või tema soovitav uus kodu saada positiivset laenuotsust saada. Esimene ei-vastus ei tähenda, et sama vastus tuleb igast pangast ja kõik sõltub tihti sellest, kui põhjalikult kliendi soovidesse süvenetakse,” selgitab Bigbanki juht.

Augustikuu keskmine oli 135 418 eurot, mis kinnitab veel ühte käesoleva aasta trendi, mille kohaselt võtavad koduostjad täna keskmiselt 10-12% suurema laenu, kui aasta-poolteist tagasi. “Inimeste sissetulekud ja laenuvõimekus on kasvanud kiiremini kui kinnisvara hinnad, mistõttu soosib ostjaid varasemast rohkem ka kodu maksumuse ja sissetulekute suhe,” räägib Taavet, kelle sõnul püsis keskmine laenusumma viimased paar aastat 120-140 tuhande euro vahemikus, kuid nüüd on see pigem 130-150 tuhande euro vahel.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,6 miljardit eurot ning omakapital 309 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 205 000 aktiivse kliendi ning üle 700 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Summus Capital: Scope määras uuendatud metoodika alusel Summus Capitalile uue B+/Stable krediidireitingu

07.09.2026 Adaur.ee

Scope Ratings GmbH (Scope) määras Summus Capital OÜ-le (Summus) uuendatud ettevõtete krediidireitingu metoodikaga krediidireitingu B+/Stable. Samuti määrati B+ reiting tagamata kõrgema prioriteediga võlakohustustele.

Uus reiting kujunes 2026. aasta aprillis kasutusele võetud metoodika alusel, mille järgi anti Summuse äri- ja finantsriskiprofiilile senisest konservatiivsem hinnang. Hinnangus võeti arvesse ka Summuse laienemisega seotud hiljutisi uusi omandamisi ja kasvanud finantsvõimendust, mistõttu korrigeeriti reitingut ühe astme võrra allapoole.

Scope tõstab esile Summuse tugevaid äritulemusi ning portfelli kasvanud mahtu ja geograafilist hajutatust. Hiljutiste tehingute järel ulatusid Scope’i korrigeeritud arvestuses Summuse varad 2026. aasta juuni lõpus 648 miljoni euroni ja väljaüüritav netopind ligikaudu 296 000 ruutmeetrini. Poola osakaal portfelli väärtusest oli ligi 43%, võrreldes umbes 20 protsendiga 2024. aasta lõpus mis on oluliselt vähendanud ettevõtte sõltuvust Balti riikide turgudest.

„Pärast aktiivset laienemisperioodi on see arenguetapp kulgenud suures pildis plaanipäraselt. Oleme oluliselt kasvatanud portfelli mahtu ja geograafilist hajutatust, eelkõige Poolasse tehtud investeeringute näol ning säilitanud samal ajal väga tugevad tulemused,“ ütles Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

„Finantsvõimenduse ajutise kasvu põhjus oli laienemise rahastamine. Pärast omandamistega seotud ajutiste finantseerimisvahendite tagasimaksmist juulis naasis netovõla suhe varade väärtusesse taas alla 60%. Jätkame ka edaspidi keskendumist tasakaalustatud kapitalistruktuuri hoidmisele ning sellele, et hiljuti omandatud varad panustaksid täies ulatuses kontserni kasumisse ja rahavoogu,“ lisas Koppel.

Summuse portfelli täituvus püsib kõrgel, ligikaudu 98% tasemel. Üürilepingute kaalutud keskmine pikkus oli 2026. aasta keskpaiga seisuga 4,5 aastat. Scope’i analüüsi kohaselt püsib kasumlikkus kõrge- 2025. aastal oli EBITDA marginaal 88%, millega Summus kuulub sarnaste kinnisvaraettevõtete seas kõige kasumlikumate hulka. Scope prognoosib, et tänu portfelli kõrgele täituvusele, lepingulisele üürihindade indekseerimisele ja distsiplineeritud kulude juhtimisele püsib EBITDA marginaal keskpikas perspektiivis üle 85%.

The Park Krakowi büroohoone ostu rahastamine ja ajutiste finantseerimisvahendite kasutamine tehingu käigus kasvatas võla suhet varade väärtusesse 2026. aasta juuni lõpus ajutiselt 61 protsendini. Pärast käibemaksutagastuse laekumist ja sellega seotud finantseeringu tagasimaksmist juulis naasis laenude suhe varade väärtusesse taas alla 60%.

Scope hindab Summuse likviidsust piisavaks. Ettevõtte finantsseisundit toetavad usaldusväärne rahavoog, mitmekesised võimalused kaasata rahastust pankadest ja kapitaliturult ning lähiajal oluliste refinantseerimisvajaduste puudumine. 2026. aasta teise kvartali seisuga oli ligikaudu 75% võlakohustustest fikseeritud intressimääraga või intressiriski vastu maandatud, mis piirab ettevõtte avatust intressimäärade kõikumisele.

Stabiilne väljavaade peegeldab Scope’i ootust, et Summus jätkab tugevate äritulemuste saavutamist, mida toetavad stabiilsed rahavood, portfelli kõrge täituvus, prognoositav regulaarne üüritulu ja hiljuti omandatud varade panus ettevõtte tuemustesse. Scope eeldab, et võla suhe varade väärtusesse ei ületa püsivalt 60% ning EBITDA-põhine intressikulude kattekordaja püsib jätkuvalt üle kahekordse taseme. Kontserni praegused ja prognoositavad tulemused võimaldavad hinnangu kohaselt täita kõiki finantseerimise eritingimusi ja kohustusi õigeaegselt.

Scope Ratings GmbH on Euroopa krediidireitinguagentuur, mille peakontor asub Berliinis. Scope on spetsialiseerunud finantsasutuste ja ettevõtete ning struktureeritud finantseerimise, projektirahastuse ja avaliku sektori rahastamise analüüsimisele ja hindamisele. Scope Ratings on registreeritud Euroopa Liidu krediidireitinguagentuuride määruse alusel ning tegutseb Euroopa Liidus tunnustatud reitinguagentuurina ehk ECAI staatuses.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus/logistika- ja meditsiinikinnisvara.

Hepsor: Results of Hepsor AS’s bond offering

07.09.2026 Adaur.ee

On Friday, 4 September 2026, the public offering of bonds by Hepsor AS (registration number 12099216, address Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Estonia; Hepsor) (the ‘Offering’) ended. This was the second series of Hepsor’s €20 million bond programme, which was carried out on the basis of the base prospectus approved by the Financial Supervision Authority (FI) on 10 November 2025 and the supplement to the base prospectus approved on 21 August 2026.

As part of the Offering, Hepsor offered up to 3,000 EUR 9.50 Hepsor AS bond 26-2029 with a nominal value of 1,000 euros, maturing on 11 September 2029 and bearing a fixed interest rate of 9.50% per annum payable quarterly (the first interest payment will be made on 11 December 2026). In the event of oversubscription, Hepsor had the right to increase the volume of the Offering by 2,000 bonds. The Offering was directed at retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania.

A total of 974 investors participated in the Offering, subscribing for bonds in the total amount of 7.1 million euros, of which 5.8 million euros, or 82%, in Estonia, 0.9 million euros, or 13%, in Latvia, and 0.3 million euros, or 5%, in Lithuania. Therefore, the base volume of the second series of the Offering in the amount of 3 million euros was oversubscribed 2.4 times. Hepsor exercised its right to increase the volume of the Offering by 2,000 bonds, as a result of which the total volume of the Offering increased to 5 million euros.

The management board of Hepsor decided on the allocation of the offered bonds at its discretion, based inter alia on the following principles:

All subscription orders made by the same subscriber were aggregated;
In the allocation, preference was given to investors who, as at the close of business on 21 August 2026, were shareholders and bondholders of Hepsor AS, as well as Hepsor employees. These investors were allocated 100% of the amount they subscribed for;
All investors who subscribed for at least 100 bonds were allocated 55% of the quantity they subscribed for;
All investors who subscribed during the first week of the Offering period, i.e. by 30 August 2026, were allocated 55% of the quantity they subscribed for;
All other investors were allocated 40% of the quantity they subscribed for, but not fewer than 3 bonds.

Martti Krass, Member of the Management Board of Hepsor, said that the bond issue gives the company greater flexibility to finance ongoing development projects and make new investments in Estonia and Latvia. The capital raised will allow Hepsor to continue investing at a time when its construction activity has reached a record level and to respond more flexibly to new development opportunities.

“We are currently at the peak of our investment cycle, with many projects under construction simultaneously and pre-sales growing. We are very grateful for the trust investors have placed in us. The capital raised enables us to move forward successfully with our investments and pursue new acquisitions that support Hepsor’s continued growth,” Krass said.

Silver Kalmus, Head of Debt Securities at LHV Pank, said he was pleased that investors from all three Baltic countries, including institutional investors, participated in the second series of Hepsor’s EUR 20 million bond programme. “Hepsor is a recognised real estate developer in Estonia and Latvia, with an experienced team and a strong development portfolio. The results of the bond offering demonstrate investors’ confidence in the company’s track record and future plans,” Kalmus said.

The bonds will be transferred to investors’ securities accounts on or around 11 September 2026, and the first trading day for the bonds on the Baltic Bonds list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange will be on or around 14 September 2026.

Estonian resident individuals who have acquired or plan to acquire Hepsor AS bonds via an investment account may, in accordance with the Income Tax Act, defer the income tax liability arising from interest and receive the full amount of bond interest into their investment account. To do so, a corresponding application must be submitted to the issuer.

The application form is available on the Hepsor AS website: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/.

The application must be submitted only once and no later than two working days before the interest payment date; any application submitted after this deadline will only be taken into account on the following interest payment date. Interest payments on Hepsor bonds are made quarterly on 11 September, 11 December, 11 March and 11 June (except 11 September 2026).

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Tarbijate ostujõud paraneb

04.09.2026 Liis Elmik

Keskmine brutokuupalk kasvas 2026. aasta teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5,5% ja kerkis 2243 euroni. Mediaanpalk suurenes 6,1% ja 1840 euroni. Palgakasv aeglustus.

Palgakasvu pidurdumine on majanduse praegust olukorda arvestades ootuspärane. Nõudlus uute töötajate järele on vähenenud. Statistikaameti uuringu andmeil plaanib mitu suuremat sektorit lähikuudel personali vähendada.

Kõige kiiremini kasvasid palgad energeetikas

Tegevusalade lõikes varieerus brutopalga kasv oluliselt. Kõige kiirem oli palgakasv elektri tootmises (25%), põlevkivitööstuses (16%) ja meediateenustes (11%). Palgad ei tõusnud veetranspordis ning kasvasid vaid 1% joogitootmises.

Energeetikasektori palgataseme kerkimise põhjusteks olid head majandustulemused ja struktuurimuudatused. Energeetikaga seotud ettevõtetes vähenes töötajate arv aastaga veerandi võrra.

Palkade kasv oli eri palgatasemetel üsna ühtlane

Protsentuaalselt suurenesid teises kvartalis mõnevõrra kiiremini väiksemad palgad. Esimese detsiili ehk madalaima palgatasemega töötajate keskmine brutopalk kasvas aastaga ligikaudu 7%, samal ajal kui üheksanda detsiili töötajate palk kasvas umbes 5%.

Eurodes ja pärast makse oli erinevus siiski märgatav: mediaan-netopalk kasvas aastaga umbes 180 euro võrra, madalaima detsiili netopalk umbes 50 euro ja kõrgeima detsiili netopalk ligikaudu 300 euro võrra.

Ostujõud kasvab ja tarbijate kindlustunne on kasvanud

Tänavu suurenesid inimeste netosissetulekud 2026. aastal jõustunud maksuvaba tulu muudatuse tõttu. Seetõttu kasvas kaalutud keskmine netopalk aastaga ligikaudu 11% – brutopalgast oluliselt enam. Keskmine netopension kasvas samal ajal umbes 4%. Kuna hinnad tõusid 3%, siis nii töötajate kui ka pensionäride ostujõud suurenes.

Inimeste kindlustunne on kasvanud ning hinnang oma pere majanduslikule olukorrale järgmise aasta jooksul muutunud positiivsemaks. Hinnatõusu ootused on vähenenud.

Tarbimine liigub esmavajadustelt rohkem teenuste poole

Tarbimises annavad järjest enam tooni suurema sissetulekuga inimesed, kelle kulutuste struktuur erineb väiksema sissetulekuga majapidamiste omast. Kui esmatarbekaupade osakaal kuludes on väiksem, jääb rohkem ruumi teenustele ja muudele mittehädavajalikele kulutustele.

Teises kvartalis suurenesid peamiselt eluaseme-, transpordi- ja meelelahutuse kulutused, samal ajal kui toidule kulutatud summa jäi eurodes aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.

Samas on suurenenud ka säästmine. Swedbanki klientide andmed näitavad, et sissetulekud on kasvanud tarbimisest kiiremini.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE kinnisvara-podcast: Pärnu elamispindade turu hetkeseis ja arenguväljavaated

04.09.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 146. osas on saatekülaliseks LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing. Saates arutab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark koos külalisega põhjalikult Pärnu elamispindade turu hetkeseisu ning selle kohalikke arenguväljavaateid.

Ingmar Saksing analüüsib Pärnu uute korterite ja järelturu seise ning tehingumahtude dünaamikat. Saates räägitakse pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusest, uute terviklike elamupiirkondade puudumisest ning tuntud suurte ehitusettevõtete aktiivsest ja laiahaardelisest tegevusest suvepealinnas.

Teemaks on ka kohalik üüriturg, selle tugev hooajalisus ja noorte gümnasistide ootamatu roll üürikorterite nõudluse tekitamisel. Samuti peatutakse luksuskorterite defitsiidil ning arutatakse, kuidas mõjutavad elamispindade turgu sellised olulised taristu- ja suurobjektid nagu hiljuti valminud uus kolmas sild, töös olev Rail Baltic ja kavandatav kaitsetööstuspark.

Saate lõpus jagab Ingmar Saksing asjalikke praktilisi nõuandeid ostjatele, müüjatele ning maakleritele uute kaasaegsete analüütiliste tööriistade ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Analüütik: ärikinnisvara ostu-müügiturg on majanduskasvuga paralleelselt elavnenud

04.09.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste kinnitusel on ärikinnisvara ostu-müügitehingute maht ja arv taas kasvanud ning investeeritakse varasse, mille vastu viimased neli aastat tugevam huvi puudus.

Mihkel Eliste sõnul on eriti kasvanud tehingud rahavooga ärikinnisvaraga, kus on kindel rentnik sees. “Samas on veidi üllatav, et tehakse taas pakkumisi ka kinnisvaraobjektidele, mis on aastaid seisnud, näiteks vähelikviidsetele büroo- kui ka kaubandus-teeninduspindadele. Ainuüksi juulis-augustis tehti Tallinnas ja selle vahetus lähiümbruses vähemalt 30 miljoni euro väärtuses rahavooga seotud ärikinnisvara ostu-müügitehinguid. Võib öelda, et raha liigub taas ärikinnisvarasse tagasi ja see on selge märk üldisest majanduskeskkonna paranemisest,” ütles Eliste.

“Just büroopindadele ja vananenud kinnisvarale on siiski endiselt keeruline ostjat leida ning turul otsitakse peamiselt väga kaasaegset rahavooga kinnisvara. Jätkuvalt püsib oluline huvi moodsa stock-office turusegmendi pindade kui rahavooinvesteeringute ostmise vastu, kuigi nende üüripakkumine on endiselt äärmiselt laialdane ning näib nõnda püsivat ka lähitulevikus“ kirjeldas Eliste.

„Peamine praeguse aktiivsuse kasvu põhjus on selles, et kuni 2022. aasta keskpaigani tehti ärikinnisvarasse palju investeeringuid ning vaba kapital kasutati sealjuures suuremate turuosaliste poolt sisuliselt ära. Edasi järgnes majanduslanguse periood ja kuna uut omakapitali enam samaaegselt niivõrd laialdaselt turul peale ei tulnud, siis ei suurenenud mitu aastat turuaktiivsus ka atraktiivsete müügipakkumiste tekkel,“ rääkis Eliste.

„Viimasel kolmel aastal oli turul mitmeid heade hindadega ärikinnisvara müügipakkumisi, aga ostjaid lihtsalt polnud või ka ei juletud ebakindlas turusituatsioonis suuremaid oste sooritada. Laenuraha oli vahepeal järsult kallim, samaaegselt kui üüripakkumine on olnud laialdane ja üürihindade kasvuvõimalused mõõdukad. Kuigi pangad olid läbi majanduslanguse perioodi valmis varasid finantseerima, siis ettevõtjate omavahendid olid sageli piiratud,“ ütles Eliste.

Uus Maa kutselise hindaja sõnul on aga nüüd jälle tekkinud teatav rahaline puhver ning praeguses majanduse kasvufaasi alguses liigub raha jooksvalt ärikinnisvaraturule tagasi. „Kuna alternatiivsetes rahapaigutuseks sobilikes varaklassides, kasvõi näiteks finantsturgudel, on hinnad ning riskid pigem kõrged, siis otsitakse aktiivselt lokaalsemal turul kohti, kuhu turvalisemalt investeerida,“ rääkis Eliste.

„Peamiselt on ostuhuvilisteks kohalikud investeerimisettevõtted ja rahakamad üksikisikud, kes on ka seni kinnisvarasektorisse investeerinud, kuid liiguvad nüüd jälle vaikselt ostupoolele. Seda toetab ka pankade omavaheline konkurents – eriti väiksemad ja nooremad pangad on nõus võtma selgelt rohkem riski, et turuosa kasvatada ning annavad sealjuures viimaste aastate lõikes üha soodsamatel tingimustel laenu,“ rääkis Eliste.

„Kuigi Euribor viitab tänavu taas mõningasele kasvule, on suurenenud kinnisvaraturu aktiivsuse taustal ärikinnisvara tootlusmäärad juba veidi alla tulnud. Kui viimased aastad peeti Harjumaa näitel atraktiivseks tootluseks kapitalisatsioonimäära vahemikuna 7,5% – 8,5%, siis praegu ollakse oma olemuselt sarnaste kinnisvaraobjektide puhul valmis kohati leppima ka juba ~ 7% netotootlusega, et tehing ära teha,“ lisas Eliste.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Koolitus „Varjatud puudused kinnisvaratehingutes“ toimub 15.09.2026

04.09.2026 Margot Toompark

Koolitus „Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas“ on praktiline koolitus kõigile, kes soovivad paremini mõista kinnisvaratehingu järel tekkivaid puudustega seotud vaidlusi ning ostja ja müüja õigusi ja kohustusi.

Koolitusel saad:

aru, millal on tegemist varjatud puudusega ja millal mitte;
teada, millised on ostja õigused puuduse avastamisel;
praktilise ülevaate müüja vastutuse piiridest ja müügigarantii sisust.

Koolitaja on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa. Koolitus toimub 15.09.2026 kell 10.00–15.15 ning viiakse läbi MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Bigbank: Inimeste ostujõud kasvab, aga lõhe pealinna ja muu Eesti vahel kasvab samuti

04.09.2026 Raul Eamets

Täna avaldatud palgastatistika teeb ühelt poolt meele rõõmsaks, teisalt kurvastab. Kui me vaatame Eesti keskmist palka, siis kasvunumbrid on muljetavaldavad. Keskmine palk on aastaga kasvanud 5,5%. Rõõmu teeb see, et võrreldes inflatsiooniga on palgakasv oluliselt kiirem ja seega meie inimeste reaalne ostujõud on tõusnud. Muret teeb kiire palgakasv ettevõtjate vaates, sest tootlikkuse kasvunumbrid nii kiired ei ole. Kui me paneme kasvanud tööjõukuludele juurde veel kasvanud küttehinnad ja kallima tooraine, siis jõuamegi olukorda, kus meie ettevõtete konkurentsivõime kukub ja kukub kiiresti, eriti välisturgudel. Kuna tööpuudus langeb ja üldine hõive tase on kõrge, siis võib ennustada, et palgakasv jätkub ka lähitulevikus.

See, et kõige kõrgemad palgad on Tallinnas ja kõige madalamad palgad on Valgamaal, kedagi enam ei üllata. Valgamaa palgad moodustavad 64,2% Tallinna palkadest, järgnevad Jõgevamaa (65,5%) ning Hiiumaa (65,6%). Tervelt 9 maakonnas on keskmine palk alla 70% Tallinna palgast. Kõige lähemal Tallinnale on palkade mõttes Tartumaa (87,5%). Kui minna omavalitsuse tasandile, siis siin on vahed veel drastilisemad: Muhus moodustab keskmine palk 56% Tallinna palgast, Loksal ja Rõuge vallas 57,4% ning Lääneranna vallas 59,9%. Sisuliselt on vahed ju kahekordsed.

Kui vaadata, kas ajas on olukord paremaks läinud, siis paraku see nii ei ole. Võtsin võrdlusbaasiks olukorra 5 aastat tagasi ehki siis 2021. aasta II kvartali. Selle perioodiga on palkade erinevus Tallinnaga vähenenud ainult Ida-Virus – kui viis aastat tagasi moodustas Ida-Viru keskmine palk 68% Tallinna palgast, siis selle aasta teises kvartalis oli vastav protsent 71. Enam vähem sama vahe Tallinnaga on säilitanud Tartu maakond. Mujal on vahe suuremaks kärisenud. Näiteks oli viis aastat tagasi oli Valgamaa palk 65,7% Tallinna palgast (nüüd 64,2%).

Kokkuvõtteks: pealinna koonduvad investeeringud, inimesed ja kõrgepalgalised töökohad. Tulemuseks on sissetulekute erinevuse kasvamine Tallinna ja muu Eesti vahel. Seda aitaks tasakaalustada jõuline regionaalpoliitika, näiteks NUTS 2 erandid taotlemine Brüsselilt, selleks aga meil täna poliitiline tahe puudub, peaasjalikult ametnike vastuseisu tõttu.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Eesti Pank: Tööstussektori palgakasv on keskmisest kiirem

03.09.2026 Orsolya Soosaar

Teises kvartalis kasvas keskmine brutopalk statistikaameti andmetel 5,5% ja ulatus 2243 euroni. Palgakasv aeglustus erasektoris ja oli tänu kollektiivsetele kokkulepetele möödunud aastaga võrreldes kiirem avalikus sektoris – nii hariduses, tervishoius kui ka avalikus halduses. Aprilli alguses jõustunud 6,8% miinimumpalga tõus kiirendas keskmisest madalamate palkade kasvu, samas kui keskmisest kõrgemate palkade kasv aeglustus.

Majanduskasvu taastumist on toetanud ekspordi kasv ning tööstussektori käekäigu paranemine paistab palgaandmetes silma töötleva tööstuse ja ehituse tegevusala keskmisest kiirema palgakasvuna. Palgatõusu toetab tööjõunõudluse taastumine, mida näitab vabade töökohtade arvu suurenemine, iseäranis ehituses. Nendel tegevusaladel suhteline palk võrreldes majanduse keskmisega majanduslanguse ajal vähenes ja on nüüd taastumas.

Tööpuudus ulatus küsitlusandmete järgi 2026. aasta teises kvartalis 6,6%ni ja töötuid oli hinnanguliselt 10 000 inimese võrra vähem kui aasta varem. Samal ajal oli ka hõivatute arv väiksem, mis tähendab, et töötuse kahanemise taga oli tööjõus osalemise vähenemine. Tööjõus osalejad on hõivatud ja töötud, kes otsivad aktiivselt tööd ja on valmis ka lühikese aja jooksul tööle asuma. Tööjõus osalejate vähenemine võib olla ühelt poolt tingitud sellest, et tööpakkumiste vähesuse ja tiheda konkurentsi tõttu vabadele töökohtadele on olnud juba pikemat aega keeruline tööd leida. Teisalt võisid sellest aastast muutunud töötushüvitise saamise tingimused vähendada varem tööturult eemal olnud inimeste motivatsiooni end töötuna arvele võtta ja seeläbi mõjutada nende tööotsinguid. Kui varem oli töötutoetusele õigus ka neil, kel puudus hiljutine tööstaaž näiteks täisajaga õppimise, lapse kasvatamise või hoolduskohustuse tõttu, siis töötutoetust asendav baasmääras töötuskindlustushüvitis eeldab varasemat töötamist.

Tallinn näeb rahvusvahelise suurhalli parima asukohana Ülemiste kaubajaama ala

03.09.2026 Tallinn.ee

Tallinna linn esitas Eesti Olümpiakomiteele rahvusvahelise multifunktsionaalse suurhalli asukohapakkumise Ülemiste kaubajaama alale. Linna hinnangul annab Ülemiste hea ühenduvuse ning Tallinna sündmuskorralduse võimekuse ja teenindustaristu koosmõju tugeva eelise suurhalli asukohana.

Kavandatav areen mahutaks 12 000 kuni 15 000 külastajat ning võimaldaks korraldada rahvusvahelisi spordi-, kultuuri-, meelelahutus- ja konverentsisündmusi. Pakutav asukoht paikneb Tallinna peamiste rahvusvaheliste ja siseriiklike transpordiühenduste vahetus läheduses.

„Kui Eestisse rajatakse uus rahvusvaheline suurhall, peab sinna olema lihtne jõuda nii Eestist kui ka välismaalt. Tallinnal on võrreldes teiste linnadega selle arenduse puhul selge konkurentsieelis ning asukoha mõttes on Ülemiste tugevus selles, et lennujaam, raudtee, tulevane Rail Baltica terminal, ühistransport ja põhimaanteed koonduvad ühte piirkonda,“ ütles linnapea Peeter Raudsepp.

Kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmm lisas, et Tallinna tugevus ei seisne üksnes asukohas. „Hea asukoht üksi suurhalli edukaks ei tee. Selle ümber peab olema toimiv sündmuskeskkond – kogenud korraldajad ja partnerid, piisav majutusvõimekus, teenused ning võimalused suurte külastajavoogude teenindamiseks. Tallinnas on see tervik olemas. Seetõttu näeme Ülemistes võimalust tugevdada kogu Eesti positsiooni rahvusvaheliste spordi-, kultuuri- ja meelelahutussündmuste korraldajana,“ lausas Haukanõmm.

Tallinna kandidatuuri toetavad Eesti Korvpalliliit, Unibet Arena, Tallinn Music Week ja Shiftworks OÜ ning Eesti Konverentsibüroo. Toetuskirjades tuuakse esile Tallinna sündmuskorralduse kogemus, tugev partnerite võrgustik, rahvusvaheline ligipääsetavus ning majutus- ja teenindustaristu.

Tallinn on valmis looma suurhalli rajamiseks vajalikud planeeringulised eeldused ja arendama Ülemiste avalikku taristut. Kavandatud arendused hõlmavad tänava- ja kergliiklustaristut, tunneleid ning avalikku ruumi. Suurürituste ajal on võimalik kasutada piirkonna olemasolevaid parkimisvõimalusi, sealhulgas T1 ja Ülemiste Keskuse parklaid, ning kavandada nende ristkasutust.

Eesti Olümpiakomitee juhitavas asukohavalikus konkureerivad Tallinn, Tartu ja Pärnu. Järgmises etapis hindab sõltumatu ekspert nõuetele vastavaid alternatiive ja koostab nende kohta võrdleva majandusliku mõju analüüsi.

Riigi Kinnisvara otsib partnereid kuni 400 hoone varjumisplaanide koostamiseks

03.09.2026 Adaur.ee

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kuulutas välja riigihanke, et leida partnerid kuni 400 hoone varjumisplaanide koostamiseks. Raamlepingu alusel hakkavad partnerid hindama hoonete varjumisvõimalusi, tegema ettepanekuid ruumide kohandamiseks ning toetama hoonete kasutajaid varjumise korraldamisel ja selleks valmistumisel.

2. septembril avaldati riigihangete registris riigihange „Varjumisplaanide tellimise raamleping“, viitenumbriga 314453. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2026 kell 11.00.

Hanke eesmärk on koostada RKAS-i hallatavatele hoonetele varjumisplaanid, mis vastavad 1. juulil 2026 jõustunud Vabariigi Valitsuse määrusele „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“.

„Varjumisplaan ei ole lihtsalt dokument, vaid praktiline juhis, mis peab kriisiolukorras aitama inimestel kiiresti ja teadlikult tegutseda. Seetõttu vaatame hankes varjumisvalmidust tervikuna – alates sobivate ruumide hindamisest ja liikumisteede tähistamisest kuni hoone kasutajate juhendamise ja koolitamiseni,“ ütles Riigi Kinnisvara haldusteenuste direktor Priit Valk.

„Ootame hankes osalema ettevõtteid, kellel on praktiline kogemus ohutus- ja kriisiplaanide koostamisel ning inimeste koolitamisel. Varjumisvalmiduse ülesehitamine eeldab nii sisulist kompetentsi kui ka oskust keerulised tegevused hoone kasutajatele selgelt ja arusaadavalt edasi anda,“ lisas Valk.

Hanke raames tellitakse lisaks varjumisplaanide koostamisele ka varjumisvõimaluste hindamist ja ettepanekuid ruumide kohandamiseks, meelespeade koostamist hoone varjumise korraldamise eest vastutavale isikule ja hoone kasutajatele, varjumisteede nõuetekohast tähistamist ning hoone kasutajate koolitamist.

Hanke tulemusena sõlmitakse raamleping kuni 10 pakkujaga. Konkreetsete hoonete või hoonepakettide tööde teostajad leitakse raamlepingu partnerite vahel korraldatavate minikonkursside kaudu. Hanke kaudu otsitakse varjumisplaanide koostajaid hinnanguliselt kuni 400 objektile.

Hankest huvitatud ettevõtetele toimub 15. septembril kell 10.00 Teamsi vahendusel infotund, kus tutvustatakse riigihanke olemust, pakkumuse koosseisus esitatavaid dokumente ja andmeid, pakkumuse maksumuse esitamist ning pakkumuste hindamist. Täpsem info infotunni kohta on toodud riigihanke alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ punktis 6.

RKAS ootab hankes osalema kõiki ettevõtteid, kellel on varasem kogemus varjumisplaani või hoone samaväärse ohutusplaani, näiteks kriisiplaani, tulekahju korral tegutsemise plaani, turvaplaani või riskianalüüsi koostamisel ning ohutuskoolituste läbiviimisel.

Riigihange „Varjumisplaanide tellimise raamleping“ viitenumbriga 314453 on leitav siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10712244/general-info

KV.EE: Tallinna üürikorterite eest küsitakse 3 protsenti aastatagusest kõrgemat hinda

03.09.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 08.2026 keskmiselt 1168 Tallinna üürikorterit keskmise hinnaga 15,1 €/m². Aastatagusega võrreldes vähenes pakkumises olevate üürikorterite arv 13% ja nende hind kasvas 3%.

Üüripakkumine on tugeva kahekohalise protsendimäära võrra vähenenud enamikus Tallinna linnaosades. Vaid Haaberstis, Kadriorus ja Pirital pakuti portaalis KV.EE tänavu üürile rohkem kortereid kui aasta tagasi.

Üüripakkumiste eest küsitakse kinnisvaraportaalis KV.EE aastatagusest kõrgemat hinda kõikides Tallinna piirkondades peale Kadrioru ja Vanalinna. Kadriorg ja Vanalinn on üürituru mõttes kitsad piirkonnad, kus iga üksik keskmisest hinnast oluliselt erineva hinnaga üüripakkumine võib keskmist oluliselt mõjutada.

Keskmiselt jääb piirkondade lõikes üüripakkumiste hinnakasv 2-5% vahele, mida on vähem kui keskmise palga kasv. Seega läheb korteri üürimine palga suhtes jätkuvalt soodsamaks.

Kõige rohkem on portaalis KV.EE üürikorterite eest küsitav hind kasvanud Pirita linnaosas, kus tänavu küsitakse keskmist üürihinda 14,2 €/m², mis on eelmisest aastast 11% rohkem. Pirita suure hinnatõusu taga on üks Regati puiesteel paiknev arendusprojekt, kus üürikorterite eest küsitakse linnaosa keskmisest minu korda kõrgemat hinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üür: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)			Korterite üür: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
	08.2025	08.2026	Muutus, %	08.2025	08.2026	Muutus, %
Haabersti	78	91	17%	13,6	14,5	7%
Kadriorg	43	46	7%	15,4	15,2	-1%
Kesklinn	462	410	-11%	15,1	15,9	5%
Kristiine	109	96	-12%	14,7	15,2	3%
Lasnamäe	129	109	-16%	12,5	12,5	0%
Mustamäe	152	134	-12%	13,7	14,2	4%
Nõmme	64	46	-28%	13,4	13,7	2%
Pirita	30	32	7%	12,8	14,2	11%
Põhja-Tallinn	217	168	-23%	15,8	16,6	5%
Vanalinn	57	38	-33%	16,5	16,3	-1%

Tallinn	1 340	1 168	-13%	14,6	15,1	3%

Eesti	2 692	2 333	-13%	12,4	13,0	4%
Harjumaa	1 495	1 325	-11%	14,2	14,7	4%

Narva	54	33	-39%	5,5	5,5	0%
Rakvere	31	20	-35%	8,0	8,2	2%
Pärnu	177	128	-28%	9,3	10,0	8%
Tartu	573	493	-14%	12,2	13,1	7%
				Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Tallinna linn rajab Mustamäele uued teed ja turvalisemad liikumisvõimalused

03.09.2026 Tallinn.ee

Mustamäe teises mikrorajoonis algavad 14. septembril põhjalikud uuendustööd, mille käigus saavad korda kvartalisiseste teede ja kõnniteede katted, rajatakse uusi kõnni- ja rattateid, parkimiskohti ning parandatakse liiklusohutust.

„Tallinn peab investeerima kohtadesse, kus inimesed iga päev elavad, liiguvad ja oma asju ajavad. Mustamäe ehitustööd ei ole ainult uue asfaltkatte panemine – teeme siin kogu elukeskkonna turvalisemaks ja tänapäevasemaks. Eriti oluline on, et parandame ka jalakäijate liikumisvõimalusi ning lahendame liiklusohtlikud kohad,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Uuendustööde käigus rekonstrueeritakse mikrorajooni põhiteed, rajatakse eraldiseisvad kõnni- ja rattateed ning korrastatakse parkimislahendused. Lisaks rekonstrueeritakse tänavavalgustus, kaugküttetorustikud, sademeveekanalisatsioon ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud.

Tööde hulka kuuluvad ka haljastus- ja maastikukujundustööd ning tänavamööbli (pinkide, prügikastide) paigaldus.

Kultuurikeskus Kaja parklast rajatakse uus pääs E. Vilde teele. See võimaldab vähendada sõidukite liikumist Maxima kaupluse kauba laadimise ala ees, kus nähtavus on piiratud. E. Vilde teele rajatakse ka uus bussipeatus koos 41 meetri pikkuse ooteplatvormi ja bussiootepaviljoniga.

„Mustamäe teine mikrorajoon on üks meie vanemaid elamupiirkondi ning mul on väga hea meel, et oleme jõudmas selle kvartali uuendamiseni. Korda saavad nii teed ja kõnniteed kui ka parkimis- ja liikumisvõimalused, lisandub haljastust ning tänavamööblit. Eriti oluline on, et muudame piirkonna turvalisemaks nii jalakäijatele, ratturitele kui ka autojuhtidele. Nii mahukad tööd toovad paratamatult kaasa ka ajutisi ebamugavusi, mistõttu palume elanikelt ehitusperioodil mõistvat suhtumist ja kannatlikkust. Tulemuseks on korrastatud, turvalisem ja tänapäevasem elukeskkond,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser-Västrik.

Liiklusohutuse parandamiseks jääb kvartalis kehtima 20 km/h kiiruspiirang ning sõidukiiruse vähendamiseks rajatakse nihutatud ristmikke ja täiendavaid teekünniseid.

„Oleme eesmärgiks võtnud lahendada Mustamäe kortermajade vaheline ruum terviklikult. Ehitustööde tõttu esineb teede sulgemisi ja liikluse ümbersuunamisi, mistõttu tuleb liiklejatel jälgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid. Loodame ehitustööde ajal ümbruskonna elanike mõistvale suhtumisele,“ lausus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti ehitusosakonna juhataja Silja Värtina.

Ehitustöid teeb Watercom OÜ, projekti koostas Reaalprojekt OÜ. Tööde tellijad ja finantseerijad on Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet, AS Tallinna Vesi ja AS Utilitas Tallinna Soojus. Tööde kogumaksumus on ligi 3,5 miljonit eurot ning ehitus peaks lõppema 2027. aasta detsembris.

Ehitustööde avalik tutvustus toimub 7. septembril kell 17.30 Microsoft Teamsi vahendusel.

Lisainfo ehitustöödest koos veebikoosoleku lingiga leiab aadressil https://www.tallinn.ee/et/mustamae2.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: Keskmine palk oli teises kvartalis 2243 eurot

03.09.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk 2243 eurot. Võrreldes 2025. aasta sama ajaga tõusis keskmine palk 5,5% ehk 117 euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul tõusis keskmine brutopalk aastaga kõigis maakondades, kuid palgakasv oli piirkonniti erinev. „Kõige enam tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal (8%) ja Hiiumaal (7%), mõnevõrra tagasihoidlikum oli kasv Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus see jäi 4% juurde,“ ütles Vaikmets.

Maakondade võrdluses püsis keskmine brutopalk kõige kõrgem Harjumaal (2488 eurot) ja Tartumaal (2285 eurot). Mõlemas maakonnas on keskmine palk aastaga tõusnud 5%.

„Tallinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk oli teises kvartalis 2611 eurot. Aasta varem oli see 2479 eurot, mis tähendab ligikaudu 5,3% kasvu,“ täpsustas Vaikmets.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Tegevusalade lõikes oli kõrgeim keskmine brutopalk info ja side tegevusalal, ulatudes teises kvartalis 3837 euroni. „Samas ei olnud kasv (3,6%) enam nii kiire kui varem,“ lisas Vaikmets. Aastases võrdluses on 19,6% võrra kasvanud elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala töötasu, mis teise kvartali andmetel oli 3783 eurot. „Samas mõjutab praegust tulemust ka asjaolu, et aasta tagasi oli palgakasv sellel tegevusalal vaid 0,8%. Lisaks on palgakasvu mõjutanud ka energiasektori ettevõtetes toimunud restruktureerimised,“ märkis juhtivanalüütik.

Kõige madalam on keskmine brutopalk endiselt majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1389 eurot). Muude teenindavate tegevusalade töötajate keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1430 eurot. „Ka madalama palgatasemega tegevusaladel on töötasu siiski aastaga tõusnud – mõlemal tegevusalal oli palgakasv ligikaudu 4%,“ lisas Vaikmets.

Teistes suuremates valdkondades kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis töötlevas tööstuses 6%, kaubanduses 5,7% ja ehituses 5,1%.

Palgatöötajaid oli teises kvartalis kokku 588 710, mida on 5183 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta teises kvartalis palgatöötajaid töötlevas tööstuses – 101 085 inimest ehk 17% töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 85 548 töötajaga, haridusvaldkond 64 578 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 619 töötajaga.

Samas oli palgatöötajaid võrreldes esimese kvartaliga 8611 võrra rohkem. „Selle taga on ka hooajatööliste arvu suurenemine,“ kommenteeris juhtivanalüütik.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2026. aasta teises kvartalis 1840 eurot, mis on 6,1% ehk 106 euro võrra kõrgem kui aasta varem. „Mediaanpalga muutused on sarnased keskmise palga muutustega nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.

Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukoha andmete aluseks on töötamise asukoht, mitte palgatöötaja elukoht. Näiteks: kui inimene elab Rae vallas, kuid tema töökoha asukoht on Tallinn, kajastub tema palk Tallinna palgastatistikas. Aasta andmed leiab siit ja kvartali andmed siit.

13.02.2026 jõustunud töölepingu seaduse muudatus, mis võimaldab sõlmida paindliku tööaja kokkulepet, praegu statistikaameti avaldatud palgastatistikas ei kajastu. Statistikaamet seirab paindliku tööaja kokkulepete kasutamist registriandmetes ning planeerib vajaduse korral vastavaid metoodilisi uuendusi tulevikus.

Esitatud palgastatistika põhineb tegevusalade klassifikaatoril EMTAK 2008 (EMTAK-08). 2025. aastal jõustus uus tegevusalade klassifikaator. Statistikaamet analüüsib EMTAKi muudatuse mõju palgastatistika näitajatele ning plaanib avaldada uuel EMTAKil põhinevad 2025.–2026. aasta andmed hiljemalt 2027. aastal.

Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, kuna see puudutab eelkõige töötajate netosissetulekut.

Andmed on avaldatud 03.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Omavalitsushoone energiatõhusaks muutmise toetuse ülempiir tõuseb

03.09.2026 Adaur.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile määrusemuudatuse, millega tõstetakse omavalitsushoone energiatõhusaks muutmise toetuse ülempiiri, et kaasata renoveerimisse senisest enam suuri hooneid.

Ühe projekti maksimaalne toetus tõuseb seniselt 2,25–3,15 miljonilt eurolt 4,2–5,88 miljoni euroni. Konkreetne summa sõltub tööde mahust ja omavalitsuse toetusmäärast. Kõrgem piirsumma vähendab niiviisi suurema hoone energiatõhusaks muutmiseks kuluvaid omavahendeid, mille omavalitsus peab projekti elluviimiseks leidma.

Ühe köetava pinna ruutmeetri kohta energiatõhusustöödeks makstava toetuse ülempiir ei muutu, jäädes vahemikku 600–840 eurot.

„Suure kooli või lasteaia renoveerimine on omavalitsusele suur väljaminek ning iga euro loeb. Toetuse ülempiiri tõstmisega tahame anda omavalitsustele võimaluse teha suuremad vajalikud tööd päriselt ära, mitte jätta neid rahapuudusel ootele,“ ütles regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.

Eelnõuga kehtestatakse nõue, et energiatõhusustööde tulemusel peab hoone energiakasutus vähenema vähemalt 20 protsenti. Seda ka juhul, kui uue ventilatsioonisüsteemiga kaasneb lisanduv energiakulu.

Toetuse eest saab rekonstrueerimise käigus teha ka energiatõhusustöödega seotud varjumiskoha kohandamiseks vajalikke ehitustöid. Nii saab need tööd teha üheaegselt, selle asemel et valmis konstruktsioone hiljem uuesti avada.

Lisaks täpsustatakse taotlejatele ja energiaauditi koostamisele esitatavaid nõudeid ning määruse tingimusi varasemate taotlusvoorude tagasiside ja muutunud õigusaktide põhjal.

Sügisel avatava taotlusvooru kavandatav maht on 44 miljonit eurot.

Toetusmeedet rahastatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (moderniseerimisfond).