Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

20.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS’i 51%’lise tütarettevõtte Embach Ehitus OÜ osanike otsusega nimetati uueks juhatuse liikmeks Ahto Aruväli, kes hakkab juhtima Embach Ehitus OÜ Põhja-Eesti osakonda.

Ahto Aruväli on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse ning Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise õppekavad. Varasemalt on Ahto töötanud Bildgren Ehitus OÜ, INF Infra OÜ ja INF Ehitus OÜ juhatuse liikmena. Ahto omab ehitustegevuse, projekteerimise juhtimises ja ehitusmaksumuse hindamises diplomeeritud ehitusinseneri 7. kutsetaset ning on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige. Ahto Aruväli ei oma Nordecon AS’i aktsiaid.

Embach Ehitus OÜ juhatus jätkab tööd kolmeliikmelisena: Andres Salusaar (esimees), Peeter Voovere (müügi ja ettevalmistuse juht) ja Ahto Aruväli (Põhja-Eesti piirkonna juht).

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Uus Maa: Trend pöördus: hüppeliselt tõusnud üürikulud panevad ettevõtteid aina enam endale kinnisvara ostma või ise ehitama

20.02.2026 Adaur.ee

Uus Maa Ärikinnisvara juhi Danel Talpsepa sõnul tõstis inflatsioon ärikinnisvara üürid lakke, mistõttu kaalub tavatult palju ettevõtteid võimalust uus tehas või kontor omale osta või ehitada.

Danel Talpsepa sõnul on ärikinnisvara üürilepingud üldjuhul indekseeritud tarbijahinnaindeksiga. „Tavaliselt sõlmitakse üürileping 3-5 aastaks, mille jooksul muutub üürihind vastavalt aastasele inflatsioonile. Viimase viie aasta jooksul tähendas see ettevõtetele liitintressina 40-50-protsendilist hinnatõusu,“ rääkis Talpsepp.

„Kel nüüd hakkavad lepingud läbi saama, siis tekib valik – kas jätkata kõrge üüriga, otsida soodsam pind või ehitada endale ise tootmis- ja kontorihoone, mis end ehk 10-15 aastaga tasa teenib. Kui viimased paarkümmend aastat oli suund selgelt üürimise poole, siis nüüd on toimumas pööre,“ nentis Talpsepp ja ütles, et muutust toetab korraga mitu turutrendi.

„Tegelikult pole aastaid olnud nii soodsat võimalust äri- või arenduskinnisvara ostmiseks, kui praegu. Osad ettevõtlussektorid pole pikast majanduslangusest taastunud ning on valmis vara headel tingimustel müüma. Turule tuleb müüki ka neid objekte, mis olid pikalt välja üüritud. Kui buumiajal on üldse midagi väga keeruline leida, siis praegu on valik lai ja hinnaootus realistlik,” lisas Talpsepp.

„Pigem tahetakse endale päris oma ja uut hoonet. Võrreldes näiteks kümmekond aastat vana hoonega, maksab uue ehitamise ruutmeeter mõned sajad eurod eurot enam, mis aga tasub soodsamaid kulusid ning paremaid finantseerimisvõimalusi arvestades tihti ära. Lihtsalt aega läheb rohkem – kui praegu krunt osta, siis läheb hoone valmimiseni paar aastat,“ ütles Talpsepp.

„Praegu on näha, et sahtlist on välja võetud ja pandud kas töösse või müüki erandlikult palju elu – kui ärikinnisvara arendusprojekte. Nii palju hilises planeeringufaasis või lausa ehitusloaga arendusi polegi tõenäoliselt varem korraga turul olnud,“ nentis Talpsepp.

„Kolmas oluline tegur on rahastus – pangad annavad praegu ettevõtetele küllalt heldelt ja headel tingimustel laenu. Pankadel on äriettevõtele suunatud laenuraha ülejääk, mille väljaandmisest on nad väga huvitatud,“ ütles Talpsepp.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Trigon Property Development: 2025. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

20.02.2026 Adaur.ee

Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.12.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

2024. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,09 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 31 920 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2024. aasta neljandas kvartalis müüdi 0,70 hektariline kinnistu hinnaga 300 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 31.12.2025 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2025. aasta puhaskahjum -99 507 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta -0,02212 eurot.

Seisuga 31.12.2025 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 804 656 eurot. Ühingu omakapital oli 1 755 267 eurot, mis moodustas 97,24% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR	31.12.2025	31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid	227 911	370 856
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	14 245	31 586
Varud	1 562 500	1 471 238
Käibevara kokku	1 804 656	1 873 680
AKTIVA KOKKU	1 804 656	1 873 680
Võlad tarnijatele ja muud võlad	45 441	18 906
Lühiajalised kohustused kokku	45 441	18 906
Kohustused kokku	45 441	18 906
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses	449 906	449 906
Ülekurss	226 056	226 056
Kohustuslik reservkapital	287 542	287 542
Jaotamata kasum	791 763	891 270
Omakapital kokku	1 755 267	1 854 774
PASSIVA KOKKU	1 804 656	1 873 680

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR	2025 12 kuud	2024 12 kuud
Müügitulu	0	331 920
Müüdud toodangu kulu	0	-111 621
Brutokasum	0	220 299
Üldhalduskulud	-108 021	-63 650
Muud äritulud	0	5 000
Ärikasum/-kahjum	-108 021	161 649
Finantstulud	8 513	5 760
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM	-99 507	167 409
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM KOKKU	-99 507	167 409

2025 IV kv vahearuanne EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem

20.02.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid mullu kokku 4 miljardi euro eest: hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2024. aastaga ehitati hooneid 1% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul vähenes ehitusmaht neljandat aastat järjest. „2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine,“ selgitas Sinisaar.

Kohalikul ehitusturul kasvas uute hoonete ehitus

Eelmisel aastal kahanes maht kohalikul ehitusturul 1,4%. Hoonete ehitusmaht suurenes 1,9% eelkõige uute hoonete ehitamise tõttu, rajatiste ehitusmaht aga vähenes 6,8%.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete maht kahanes 2025. aastal aasta varasemaga võrreldes 1,2%. Välisriikides vähenes hoonete ehitus ja suurenes rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli mullu 7% nagu aasta varemgi.

Mullu kasvas eramute osatähtsus

Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. „Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, kus asub ligi kolmandik uutest eluruumidest,“ tõi Sinisaar välja.

Enim oli vastvalminud eluruumide hulgas neljatoalisi, järgnesid kolme- ja kahetoalised. Uute eluruumide keskmine suurus oli mullu 95,7 ruutmeetrit. Enamik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Sinisaar sõnas, et nõudlus uute eluruumide järele kasvas möödunud aastal pärast neli aastat kestnud madalseisu. „Ehitusluba väljastati 6695 eluruumi ehitamiseks, mida on enam kui kolmandiku võrra rohkem kui 2024. aastal. Endiselt oli levinuim elamutüüp korterelamu,“ kommenteeris ta.

Eelmisel aastal lubati kasutusse 1199 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 973 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo-, lao-, tööstushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2025. aasta neljandas kvartalis 1,1 miljardi euro eest, mida oli 2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7% vähem. Hooneid ehitati kümnendiku ja rajatisi 1,4% võrra vähem.

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 20.02.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

KV.EE kinnisvara-podcast: maakleribüroo vaade turule ja maakleritegevusele

20.02.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 132. osa külaline on Kristi Djomin, kes on ELUM Kinnisvara juhatuse liige ja omanik. Saadet juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Kristi Djomin analüüsib elamispindade turu hetkeseisu Tallinnas ja Harjumaal ning vaatab tagasi möödunud aasta stabiliseerumisperioodile. Arutleme, kuidas on majanduskeskkond ning intressimäärad mõjutanud ostjate otsustusprotsesse ja millised on maakleribüroo juhi vaatevinklist peamised väljakutsed tänasel muutlikul turul.

Peatume detailsemalt kinnisvaramaakleri rolli kasvamisel ja professionaalsuse olulisusel. Saatekülaline jagab praktilisi kogemusi, kuidas viia müüjate ootused tõhusalt vastavusse turu reaalsete tehinguhindadega. Samuti räägime butiikbüroo juhtimise eelistest ja vajadusest eristuda konkurentsis just kvaliteetse ning personaalse teenusega.

Vaatame tulevikku ja prognoosime 2026. aasta trende kinnisvarasektoris. Teemaks tulevad nii koduvahetajate aktiivsus, üürituru ülepakkumisega seotud riskid kui ka üüriinvestorite võimalik naasmine turule. Uurime, kuidas tehisintellekt ja automatiseeritud süsteemid aitavad maakleritel oma igapäevast tööd oluliselt efektiivsemaks muuta.

Saate lõpuosas jagab Kristi Djomin väärtuslikke soovitusi järjepidevuse hoidmiseks ja usalduse võitmiseks. Arutleme, miks on oluline juhtida äriprotsesse pigem numbrite ja analüütika, mitte ainult emotsioonide põhjal, ning millist rolli mängib elementaarne inimlikkus pikaajaliselt eduka tehinguni jõudmisel.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Maksu- ja Tolliamet: Ära unusta deklareerida ka kinnisvara müügi- ja üüritulu

20.02.2026 Adaur.ee

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et füüsilise isiku tuludeklaratsioonile tuleb lisada ka möödunud aastal kinnisvara müügist ja üürimisest teenitud tulu.

MTA analüüsi põhjal on 2025. aasta kinnisvara müügi andmed eeltäidetud 1173 inimesel, kelle müügitehingud ületasid kokku 112 miljonit eurot. Neil inimestel tuleb tuludeklaratsiooni täites lisada ka soetamismaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud.

MTA tulumaksu osakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu tuletab meelde, et ühe elukoha müük kahe aasta jooksul on maksuvaba. „Kinnisvara müük on maksuvaba näiteks siis, kui müüdi elukohta, suvilat või omandireformi käigus tagastatud maad. Sellistel juhtudel võib tuludeklaratsioonis eeltäidetud rea kustutada, lisades juurde ka põhjuse. Igal muul juhul tuleb kinnisvaramüügist saadud kasult tasuda ka tulumaks,“ sõnas Marjapuu.

Kinnisvara müük, mille kasu kuulub maksustamisele, kuid mille andmed ei ole tuludeklaratsioonis eeltäidetud, tuleb deklareerida tabelis 6.3.

Üüritulu tuleb samuti tuludeklaratsioonile lisada, märkides kogu aasta jooksul teenitud üürisumma. „Üüritulu hulka ei loeta aga üürniku kulutusi, mis on seotud korteri või elamu heakorraga. Need on kulutused, mille üürnik on teinud üürileandja eest – näiteks kulutused lumekoristuse eest, aga ka üüripinnal kulunud mööbli või elektroonika asendamiseks. Kui aga üürnik maksab laenumakseid või maamaksu korteri üürileandja eest, siis need loetakse üürileandja üüritulu hulka,“ täpsustas MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Kui kinnisvara või näiteks põllumaad on renditud äriühingule, siis on äriühing väljamakse tegemisel juba tulumaksu kinni pidanud. Need andmed on tuludeklaratsioonis tabeli 5.4 esimeses osas eeltäidetud.

Olles saanud üüritulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud, tuleb aasta jooksul saadud summa ja kinnisvara aadress märkida tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 teise ossa.

Eluruumi välja üürides saab 20% üüritulust üürimisega soetud kulude katteks maha arvata. Sellised kulud on näiteks korteri korrashoiu või väiksemate remonttöödega seotud kulud. Nende kulude mahaarvamiseks ei pea eraldi kuludokumente esitama, 20% ulatuses mahaarvamine tehakse üüritulu deklareerimisel automaatselt. Tulumaks 22% tuleb tasuda üürisummalt, mida on lubatud mahaarvamiste võrra vähendatud. Kui eluruumi üüritulu on tuludeklaratsioonil eeltäidetud, siis arvestatakse ka maksusoodustust automaatselt. Selle kohta on näide toodud MTA kodulehel.

Üüritulu on ka platvormide kaudu majutusteenuse osutamisest teenitud tulu, millelt väljamakse tegija ei ole tulumaksu kinni pidanud. Kui eraisik osutab majutusteenust näiteks AirBnb või Booking.com kaudu ja ei tee seda ettevõtjana, siis tuleb seegi tulu kajastada füüsilise isiku tuludeklaratsioonil. „Korteri kasutamisega seotud kommunaalkulusid ei ole lubatud majutusteenusega teenitud tulust maha arvata. Majutusteenuse osutamisest saadud tulu on õige deklareerida tabeli 5.4 teises osas tululiigiga „Muu rendi- või üüritulu (kinnisvara, vallasvara)“, sest sellele ei ole 20% suurune mahaarvamine lubatud. Kui majutusteenuse osutamisel on soov korteriga seotud kulutusi arvesse võtta, siis tuleks tegutseda ettevõtjana,“ tähendas MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Platvormide kaudu teenitud üüritulude deklareerimist kontrollib MTA muu hulgas nende andmete põhjal, mida platvormihaldurid MTA-le esitavad. Platvormihalduritel on alates 2023. aastast kohustus esitada MTA-le teavet nende platvormidel tehtud tehingute kohta, mille osapooled on olnud Eesti eraisikud või äriühingud. MTA-le esitatakse teave ka nende platvormidel teenitud tulude kohta. Neid andmeid võrdleb amet tuludeklaratsioonil kajastatud andmetega.

Kui tuludeklaratsiooni esitamise järel selgub, et inimene on jätnud osa tuludest deklareerimata, palub MTA deklaratsiooni parandada. „Juhul, kui deklaratsiooni ei parandata, võime järelevalve käigus määrata tasumisele kuuluva summa, millele lisandub ka intress. Seda teed ei soovi me tegelikult minna, mistõttu palume kõik möödunud aastal teenitud tulud hoolikalt ise tuludeklaratsioonile lisada,” ütles MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Tänavu jaanuaris võttis MTA ühendust ligi 200 inimesega, kel oli mullu jäänud kinnisvara müük deklareerimata. Seejärel deklareeriti täiendavalt ligi 4,2 miljonit eurot tulu, mistõttu suurenes maksukohustus kokku 294 000 eurot. Kõikide kinnisvaratuludega seotud MTA järeltegevuste tulemusel deklareeriti mullu täiendavalt 16,2 miljonit eurot tulu, mille tõttu suurenes maksukohustus üle 2,2 miljoni euro.

Juhul, kui olete müünud või välja üürinud kinnisvara ja pole kindel, milline summa deklareerimisele kuulub, soovitab MTA tutvuda teabega oma kodulehel. Kui ka veebilehel vastust ei leidu, tasub võimalike vigade vältimiseks MTAga ühendust võtta.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 04.03.2026

20.02.2026 Margot Toompark

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 04.03.2026. Koolitusel annab jurist Evi Hindpere ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest, korteriomanike õigustest ning ühistu juhtimise õiguslikest alustest vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kohtupraktikale. Käsitletakse muu hulgas üldkoosoleku korraldamist, otsuste vastuvõtmist, juhatuse vastutust ning juhatuse liikmega seotud küsimusi.

Osalema on oodatud korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed, korteriomanikud ning kinnisvaravaldkonna spetsialistid.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 04.03.2026 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the fourth quarter and 12 months of 2025

20.02.2026 Adaur.ee

The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.12.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 31 December 2025 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for 2025 of AS Trigon Property Development is -99,507 euros and the earnings per share is -0.02212 EUR.

As of 31 December 2025 the assets of AS Trigon Property Development were 1,804,656 euros. The equity of the company was 1,755,267 euros, corresponding to 97.24 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR	31.12.2025	31.12.2024
Cash and cash equivalents	227,911	370,856
Trade and other receivables	14,245	31,586
Inventories	1,562,500	1,471,238
Total current assets	1,804,656	1,873,680
TOTAL ASSETS	1,804,656	1,873,680
Trade and other payables	45,441	18,906
Total current liabilities	45,441	18,906
Total liabilities	45,441	18,906
Share capital at book value	449,906	449,906
Share premium	226,056	226,056
Statutory reserve capital	287,542	287,542
Retained earnings	791,763	891,270
Total equity	1,755,267	1,854,774
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	1,804,656	1,873,680

Condensed statement of comprehensive income

EUR	12 M 2025	12 M 2024
Revenue	0	331,920
Costs of goods sold	0	-111,621
Gross profit	0	220,299
Administrative and general expenses	-108,021	-63,650
Other operating income	0	5,000
Operating profit/loss	-108,021	161,649
Financial income	8,513	5,760
NET PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD	-99,507	167,409
TOTAL COMPREHENSIVE PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD	-99,507	167,409

2025 IV Q interim ENG

Nordecon: Change in the management board of group subsidiary

20.02.2026 Adaur.ee

By a resolution of the shareholders of Embach Ehitus OÜ, a 51%‑owned subsidiary of Nordecon AS, Ahto Aruväli has been appointed as a new member of the management board and will assume responsibility for leading Embach Ehitus OÜ’s North Estonia division.

Ahto Aruväli has graduated from Tallinn University of Applied Sciences with a degree in building construction and from the University of Tartu with a degree in strategic management. Previously, Ahto has served as a member of the management board of Bildgren Ehitus OÜ, INF Infra OÜ and INF Ehitus OÜ. He holds a Level 7 professional qualification as a Chartered Civil Engineer in construction activities, design management and construction cost estimation, and is a member of the management board of the Estonian Association of Construction Entrepreneurs. Ahto Aruväli does not hold shares in Nordecon AS.

The management board of Embach Ehitus OÜ will continue with three members: Andres Salusaar (Chairman), Peeter Voovere (Head of Sales and Pre‑Construction), and Ahto Aruväli (Head of the North Estonia Region).

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Tallinn: Tallinna linnavalitsus kiitis heaks Pelguranna trammitrassi muutmise

19.02.2026 Tallinn.ee

Pelguranna uue trammiliini marsruut ei läbi Puhangu tänavat ega lõhu Stroomi rannaparki, vaid kulgeb läbi Putukaväila Kolde puiesteeni.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on uus lahendus linna jaoks parim kompromiss. „Valitud trass teenindab rohkem inimesi, jääb Pelgulinna riigigümnaasiumile kõige lähemale ning võimaldab trammitee rajada kiiremini ja soodsamalt kui esialgu pakutud variant. Kuna eramaid ei ole vaja omandada, hoiame kokku nii ametnike aega kui maksumaksja raha,“ ütles Järvan. Tema sõnul on trassi maksumus kuus kuni kaheksa miljonit eurot väiksem ning ehitusaeg lühem kui varasematel trassi variantidel. “Vastav muudatus annab linnale ka täiendava kindluse, et uus trammitee valmib enne 2029. aasta lõppu, mis on tingimus Euroopa Liidu rahastuse saamiseks,” lisas Järvan.

Uue marsruudi puhul ei ole vaja omandada Puhangu 29 ega Puhangu 45 kinnistut, mis vähendab otsest mõju maaomanikele. Trammitee rajatakse muust liiklusest eraldi koridori, et tagada kiirem ja turvalisem ühendus.

Tallinna transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse rõhutas, et Põhja-Tallinn on tihedalt asustatud poolsaar, kus liikumisvõimalusi piirab tänavavõrgu läbilaskevõime. Piirkond vajab täiendavaid ühistranspordiühendusi. „Kasvava elanikkonnaga piirkonnas me ainult bussiliiklusele panustada ei tohi. Tramm loob kiire ja mugava ühenduse kesklinnaga ning toetab iseseisvat liikumist nii lastel kui eakatel,“ ütles Jesse.

„Mul on hea meel, et trammiliini planeerimisel on lõpuks arvestatud Pelguranna elanike selge ja järjekindla seisukohaga ning trammitee ei tule Puhangu tänavale ega Stroomi rannaparki. Kohalik kogukond on algusest peale rõhutanud, et Pelguranna rahulik elukeskkond peab säilima ning Stroomi rannapargi väärtuslik roheala ei tohi trammitee arvelt kannatada,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

Projekti elluviimiseks muudab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet projekteerimislepingut K-Projekt AS-ga ning tellib lisauuringuid geodeesia, müra, vibratsiooni ja muu taolise osas. Lisaks taotleb linn järgmise etapina alternatiivsele trassile uued projekteerimistingimused, mille raames on võimalik ka elanikel arvamust avaldada. Trammitee rajamise eeldatav maksumus on 27 miljonit eurot.

Lisainfo Pelguranna trammitee kohta leiab veebilehelt www.tallinn.ee/pelgurannatramm.

Fotodel on eskiisid trammitee võimalikust tulevikulahendusest Paavli ja Sõle tänavatel.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tallinna Heleni Kooli uue koolimaja ehitustöödeks

19.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS ja Tallinna Linnavaraamet sõlmisid lepingu erivajadustega laste Heleni Kooli uue koolimaja ehitustöödeks Põhja-Tallinnasse. Lepingu kogumaksumus on 12,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Uus koolimaja valmib 2027. aasta sügisel.

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste valikuvõimalus püsib heal tasemel

19.02.2026 Tõnu Toompark

KV.EE indeks, mis näitab Eesti elamispindade keskmise pakkumishinna liikumist, on 193,4 punkti tasemel ehk eelmisest aastast 6,8% kõrgemal. KV.EE objektide arvu indeks, mis näitab portaalis olevate elamispindade pakkumiste arvu dünaamikat, on 67,1 punktil, mida on aastatagusest 5,8% vähem.

Pakkumist on mõistlikul tasemel

Elamispindade müügipakkumisi on kinnisvaraportaalis KV.EE viimase 10 aasta keskmise taseme lähedal. Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on viimase 5-6 kuu jooksul vähenenud – seda osalt aktiivse elamispindade turu tõttu. Teisalt on pakkumise mitteoluline vähenemine tingitud turu hooajalistest teguritest.

Võib anda hinnangu, et pakkumiste maht on heal tasemel ja ostjate valikuvõimalus erinevate objektide seast on endiselt hea. Lähikuudelt võib kinnisvaraportaalist KV.EE tõenäoliselt oodata, et hooajalisse põhja jõudnud elamispindade pakkumiste arv hakkab mõningal määral suurenema.

Hinnad pole seekord pakkumisega seotud

Elamispindade pakkumishindade ehk KV.EE Indeksi oluline tõus ei ole seotud pakkumiste mahu suurenemise või vähenemisega. Pakkumiste hinda ajab üles eelkõige Tallinna uute korterite turg. Tallinna uute korterite turul on suur eriti ekstra-kalliste Kesklinna ja Kalamaja korterite pakkumine.

Kalliste korterite pakkumiste osakaalu suurenemine portaalis KV.EE olukorras, kus odavamaid kortereid ära ostetakse, ajab hinnakõverat üles ilma, et see näitaks samaväärse korteri kallinemist või odavnemist. Vaadates korterite tehinguhindu Tallinnas või teistes suuremates keskustest võib öelda, et korterite tehinguhinnad väga vähesel mõneprotsendilisel määral siiski kerkivad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinn: Huvikeskuse Kullo uuelt hoonelt toodi alla sarikapärg

19.02.2026 Tallinn.ee

Täna peeti Tallinna Huvikeskuse Kullo uue hoone sarikapidu, millega tähistati maja lõppkõrguse saavutamist. Maja valmib 2027. aasta veebruaris ning ühendab endas huvikeskuse, Kristiine noortekeskuse ja keskraamatukogu Kristiine filiaali.

Kullo on Eesti suurim ja vanim huvikool, kus huvihariduses osaleb üle 2400 lapse ja noore – nii üle Tallinna kui ka mujalt.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Kullo uus hoone Tallinna jaoks oluline investeering, mis loob kaasaegsed tingimused nii huviharidusele kui ka kogukonnateenustele. „Kristiine on seni olnud ainus linnaosa, kus ei olnud ühtegi avalikku raamatukogu. Elanikud on sellest pikalt puudust tundnud ning uue hoone valmimine annab lõpuks võimaluse see tühimik täita. Sarikapidu tähistab märgilist etappi, kus senine töö hakkab võtma konkreetset kuju. Täname projekteerijaid, ehitajaid ja kõiki koostööpartnereid panuse eest – just koostöös sünnib lahendus, mis teenib tallinlasi aastakümneid ning rikastab linna avalikku ruumi.“

Endine, 1970. aastatel ehitatud maja ei vastanud enam tänapäeva nõuetele ega huvihariduse spetsiifikale. Ajale jalgu jäänud hoone lammutati ning selle asemele kerkib kaasaegne kompleks, millest enam kui pool on mõeldud Kullo huvikooli õppe- ja tööruumideks. Kristiine noortekeskus ja raamatukogu annavad hoonele laiema kasutuse, pakkudes kogukonnale mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ja õppimiseks.

„Kullo uue hoone puhul on märgiline see, et ühe katuse alla tuuakse huvihariduse kõrval ka raamatukogu ja noortekeskus. See on terviklik lähenemine, mis loob Kristiinesse mitmekesise ja elava õpikeskkonna. Laste ja noorte heaolu nimel ei ehita me ainult ruume – me loome võimalusi, mis toetavad õppimist, suhtlemist ja kasvamist,“ lisas haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante.

Uue hoone ja seda ümbritseva Löwenruh’ pargi terviklahenduse leidmiseks korraldati 2021. aastal arhitektuurivõistlus, mille võitis Kuu OÜ ja Nikita Atikin OÜ ideekavand „Päike“. Hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Koit Ojaliiv ja Kristel Niisuke, sisearhitekt Tarmo Piirmets ja maastikuarhitekt Kristian Nigul.

„Kullo on hoonena väga nõudlik ja keeruline objekt. Ehitustöödel on seni osalenud ligi 300 töölist ning koostööd on tehtud 80 töövõtja ja tarnijaga, ehitustöid ei ole takistanud ei krõbe talvekülm ega suvine kuumus. Kullo täiskõrgus on tänaseks saavutatud ning meeskond jätkab tööd sihiga anda hoone laste ja kogukonna kasutusse hiljemalt aasta pärast,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe.

Kristiine linnaosa vanema Ahti Kallikormi sõnul on sarikapidu märgiline samm Eesti suurima huvikooli uue hoone valmimise teel ning ühise pingutuse tulemus on juba selgelt nähtav. „Kuigi Kullo saab majja tagasi kolida alles 2027. aasta veebruaris, on tänaseks hoone saavutanud oma kõrguse. Uus maja loob noortele mitmekülgsetele huviringidele kaasaegse ning inspireeriva keskkonna tegutsemiseks ja arenemiseks. Kullokatele veel veidi kannatust, see on seda väärt, sest juba varsti olete taas kodus.“

Lisaks hoonele on ka välialad planeeritud avalikuks kasutamiseks ning lõimitud sujuvalt Löwenruh’ pargiga, muutes piirkonnaga veelgi ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks. Oluline täiendus on kauaoodatud 300-kohaline kontsertsaal, mis loob võimalusi nii kultuuri- ja kogukonnaüritusteks. Projektis on arvestatud kohalike elanike ettepanekutega. Huvikeskusse on mugav ligipääs ka ühistranspordi ja rattaga.

Kullo uue hoone projekteeris Kuu OÜ ja Nikita Atikin OÜ, ehitustöid teeb AS Merko Ehitus Eesti, omanikujärelevalvet Inseneribüroo Telora OÜ. Hoone ehituse kogumaksumus on 33,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigikohus: parkimiskoha isikliku kasutusõiguse saab üle anda teiste korteriomanike nõusolekul

19.02.2026 Adaur.ee

Riigikohus selgitas täna avaldatud määruses, et kinnistusraamatusse kantud parkimiskoha isiklikku kasutusõigust on võimalik üle anda ainult teiste korteriomanike nõusolekul. Kõigi korteriomanike täiendava nõusolekuta saab parkimiskoha üle anda erikasutusõiguse kokkuleppe abil.

Arutusel olnud kohtuasjas soovis korteri ostja võtta eelmiselt omanikult üle parkimiskoha isikliku kasutusõiguse, mis oli kantud kinnistusraamatusse üleantavana. Kohus jättis aga kandeavalduse rahuldamata, sest ostja ei esitanud kõigi teiste korteriomanike notariaalselt tõestatud nõusolekuid.

Riigikohus selgitas, et seaduse järgi ei ole võimalik muuta isikliku kasutusõiguse üleandmist teiste korteriomanike jaoks juba ette siduvaks. See piirang aitab muu hulgas välistada olukorra, kus kortermaja juures asuvat parkimiskohta on võimalik osta ja müüa korterist eraldi.

Kuna isikliku kasutusõiguse üleandmine võib osutuda praktikas keeruliseks ja kulukaks, on korteriomanikel võimalik selle asemel sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe. Sellega antakse korteriomanikule ainuõigus kasutada mingit osa kaasomandi esemest, milleks võib olla ka parkimiskoht.

Kui korteriomanikud ühiselt soovivad, et parkimiskoha erikasutusõigus kehtiks korteri võõrandamisel ka uuele omanikule, on vaja sõlmida kõigi omanike vahel notariaalselt tõestatud erikasutusõiguse kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse.

Erinevalt isiklikust kasutusõigusest saab korteriomanik anda talle kuuluva erikasutusõiguse üle kas kolmandale isikule või mõnele teisele korteriomanikule ilma ülejäänud omanike nõusolekuta.

Juhul kui mõni korteriomanik ei ole erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimisega nõus, on võimalik nõuda puuduva tahteavalduse andmist ka kohtu kaudu.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nordecon: Construction contract (Tallinn Helen’s School)

19.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and the Tallinn Property Department have signed a contract for the construction of a new school building for Helen’s School, which serves children with special needs, in the Põhja‑Tallinn district. The total contract value is 12.6 million euros, plus VAT. The new school building will be completed in the autumn of 2027.