Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Bigbank: kodulaenulepingute arv kasvas aprillis enam kui viiendiku võrra

12.05.2026

BigbankUute kodulaenulepingute arv tegi aprillis märkimisväärse tõusu, kui märtsiga võrreldes sõlmiti lepinguid ligi 22% võrra rohkem, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti selgitusel oli selgeid märke kiiresti kasvavast huvist näha juba märtsis, mil just uute taotluste arv kasvas kuu lõikes enam kui kolmandiku võrra. “Aprilli tulemused kinnitavad, et see uute taotluste hüppeline kasv realiseerus nüüd lepingute arvu märkimisväärseks kasvuks. Suures plaanis võib nii aktiivne kodulaenuturg viidata ka inimeste finantsilise kindlustunde üldisele paranemisele,” loodab Arthur Taavet numbrite taga laiemat positiivset arengut.

Keskmine laenusumma oli 133 134 eurot, mis on viimastel aastatel juba välja kujunenud tavapärase 120-140 tuhande euro vahemikus, kuid jääb pea kümnendiku võrra alla märtsikuu 147 tuhande euro suurusele keskmisele. “Suurem uute lepingute arv muudab keskmist laenusummat pigem madalamaks, sest kahaneb üksikute suuremahuliste lepingute mõju kogu portfellile,” selgitab Bigbanki juht.

Arthur Taavet rõhutab, et Bigbanki laenulepingute arvu kiire kasvu üheks põhjuseks on panga kindel strateegia leida koduostuks võimalus ka neil inimestel, kes Eestis tegutsevate välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel sobilikku kodulaenu ei saa. “Muidugi peavad kõik nõuded täidetud saama, kuid meie ei sea endale ega klientidele mingeid täiendavaid välja mõeldud lisapiiranguid. Nii näiteks võtame arvesse kõik püsivad sissetulekuallikad ja anname kodu ostmiseks laenu ka suurtest tõmbekeskustest kaugemal,” räägib Taavet ning kordab veelkord, et parima kodulaenu saamiseks tuleb taotlus kindlasti saata mitmesse panka. “Eurod on kõigile pankadel ühesugused, aga soov konkreetsele inimesele laenu anda võib olla väga erinev,” rõhutab Bigbanki juht.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märts 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 298 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 196 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Domus Kinnisvara: Jurist selgitab: koos seintega ostetakse ka naabrid ja ühistu otsused*

12.05.2026

Domus KinnisvaraKorteri ostmine ei tähenda ainult uue kodu soetamist, vaid toob endaga kaasa ka vastutuse elumaja majandamise eest. Seetõttu on oluline enne tehingut koguda kõik vajalikud andmed, et teha teadlik otsus ostu suhtes ja teadvustada, et tulevikus kaasneb kohustus panustada maja korrashoidu.

Korteri ostmine on suur rahaline vastutus ja koorem, mis võib inimesega jääda tema elu lõpuni. Seetõttu on vaja teada, et korter oleks heas asukohas ja heade naabritega võimalikult kaua. Lisaks sellele peab korteriomanik teadma, millised vastutused tal on ja mis on tema kaasomandi koormus.

Domus Kinnisvara jurist, maakler ja koolitaja Kairi Ummusel on oma töös lausa tekkinud oma tunnuslause, mis võtab kokku selle, mida uut kodu otsiv inimene võiks teada. “Korterit ostes ei osteta ainult seinu, vaid ka naabreid ja ühistu otsuseid,” jagas Ummus Kortermajalehega.

Ostjal on mõistlik tutvuda ühistu majandusaasta aruannete ja üldkoosolekute otsustega
Korteri ostmisel saab ostjast automaatselt ka korteriühistu liige, mistõttu ei osta inimene tegelikult ainult korterit, vaid ka osa maja ühisest majandamisest. Praktikas püüavad kinnisvaramaaklerid ostjale selgitada ühistu üldist olukorda – kas majal on laene, millised remonttööd on tehtud ja millised võivad ees oodata, kui suur on remondifond ning millised on igakuised kõrvalkulud. Mõistlik on ostjal tutvuda ka ühistu majandusaasta aruannete ja üldkoosolekute otsustega.

Nendes ühistutes, kus kasutatakse haldusprogramme, on dokumentide kättesaamine tavaliselt lihtsam – sageli saab omanik ise vajalikud väljavõtted süsteemist teha. “Samas on olnud ka juhtumeid, kus ühistu keeldub maaklerile infot väljastamast põhjendusega, et kolmandatele isikutele dokumente ja informatsiooni ei anta. Teatud juhtudel on see ka põhjendatud, sest näiteks võlglaste nimekirju või korteriomanike kontaktandmeid ei tohi õigustatud huvi puudumisel avaldada,” tõi Ummus välja.

Reaalsuses ei ole aga ühistult info saamine alati lihtne

Mõnes majas on dokumentatsioon hästi korrastatud ja juhatus suhtleb aktiivselt, kuid leidub ka ühistuid, kus vajalik teave ei ole lihtsalt kättesaadav või vastused venivad. Palju sõltub sellest, kui professionaalselt ühistu on juhitud ja kas majal on haldusfirma.

Väikestes kortermajades võib olukord olla veelgi keerulisem. Kuni kümne korteriomandiga majades ei pea korteriomanikud moodustama klassikalist korteriühistu juhatust ega esitama majandusaasta aruannet. Maja majandamine toimub kõigi omanike kokkulepete alusel. Siis tuleb infot koguda otse korteriomanikelt või aktiivsematelt naabritelt.

Kahjuks tuleb ette olukordi, kus ostjal tuleb teha otsus üsna piiratud info põhjal. Kui ühistu ei jaga aktiivselt infot või dokumente ei ole korrastatud, võib korteri ostmine meenutada mõneti „põrsa kotis“ ostmist – alles pärast tehingut selgub, millised suuremad investeeringud või kohustused majal tegelikult ees seisavad. Nagu olukord näitleja Jan Uuspõlluga, kes oma maja maha müüs, hiljem uue omaniku poolt kohtusse kaevati ja tema osas eraisiku pankrott välja kuulutati.

Kui korterit müüvad omanikud, kes ise pole seal kunagi elanud

Keerulisemaks muudab olukorra ka see, kui korterit müüvad omanikud, kes ise pole seal kunagi elanud – näiteks investeerimis- või üürikorterite puhul. “Samuti juhtub seda pärimise või kinkelepingu teel saadud korterite korral. Sellistel juhtudel ei pruugi müüjal olla täpset ülevaadet korteriühistu igapäevasest toimimisest, tehtud otsustest või tulevikuplaanidest, sest ta ei ole osalenud üldkoosolekutel ega olnud maja majandamisega vahetult seotud. Vajalikku infot tuleb siis koguda ühistu dokumentidest või teistelt korteriomanikelt,” rääkis maakler.

Kinnisvaramaakleri jaoks on korterite müügil suurimad väljakutsed sageli seotud just maja enda olukorraga. Vanemate majade puhul tekitavad küsimusi hoone tehniline seisukord, võimalikud varjatud probleemid, varasemate remontide kvaliteet ning tulevased investeeringud, mis võivad tähendada korteriomanikele täiendavaid kulusid.

“Uute arenduste puhul on murekohad mõnevõrra teistsugused – seal on küsimuseks ehituskvaliteet, garantiitööd, ühistu töö käivitamine ning mõnikord ka see, kuidas kujuneb maja tegelik halduskulu pärast esimest kasutusaastat,” tõi Ummus välja.

“Korteriostjal soovitan enne tehingut kindlasti uurida ühistu majandusaasta aruandeid (need on üldjuhul kättesaadavad e-äriregistris), olemasolevaid laene ja laenumakseid, remondifondi suurust ning viimaste üldkoosolekute otsuseid. Samuti tasub küsida, kas majal on plaanis lähiaastatel suuremaid renoveerimistöid ning milline on maja üldine tehniline seisukord. Professionaalne kinnisvaramaakler aitab müügiprotsessis seda infot koguda ja ostjale selgitada,” soovitas Ummus.

Korteri ost on pikaajaline otsus ning oluline on mõista, et koos korteriga saab ostja ka osa maja ühisest vastutusest. “Mida rohkem infot on võimalik enne tehingut koguda, seda teadlikuma otsuse saab ostja teha. Samas tasub meeles pidada, et iga ostja saab ka ise panustada maja toimimisse – näiteks kandideerida korteriühistu juhatusse ja aidata kaasa maja paremale majandamisele,” sõnas Domus kinnisvara maakler Kairi Ummus viimaks.

*Artikkel pärineb kortermajaleht.ee portaalist. Domus Kinnisvara jurist, maakler ja koolitaja Kairi Ummus annab korteri ostjale nõu, mida enne tehingut kindlasti kontrollida. Artikli on koostanud: Vahur Joa.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Luminor: Ekspert selgitab: miks küsib arendaja korteri eest broneerimistasu ja mis on selle eesmärk?

12.05.2026

Luminor BankUusarendusse kodu ostmisega kaasneb sageli broneerimislepingu sõlmimine ning sellega seotud tasu, mida tuleb arendajale maksta. Kuigi see võib esmapilgul tunduda lihtsalt ühe sammuna ostuprotsessis, on sellel oluline roll nii ostja kui ka müüja jaoks. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, miks on broneerimistasu oluline ja kuidas vältida olukorda, kus tehingu ärajäämisel rahast ilma jäädakse.

Broneerimislepingu peamine eesmärk on tagada ostjale kindlus, et valitud kinnisvara jääb lepingus sätestatud ajaks temale reserveerituks. „Arendaja ei tohi kokkulepitud perioodi jooksul sama objekti kellelegi teisele müüa. Vastutasuks maksab ostja broneerimistasu, mille suurus sõltub konkreetsest korterist või majast. Tegemist ei ole eraldiseisva lisakuluga, sest enamasti arvestatakse see summa hiljem ostuhinna sisse ning see moodustab osa omafinantseeringust,“ selgitas Kikas.

Lepingus määratakse kindel ajavahemik, mille jooksul peab ostja jõudma tehinguni. Enamasti on see seotud arenduse valmimise ajaga, andes ostjale ettekujutuse, millal uus kodu valmib, ning arendajale kindlustunde, et ostja viib ostu lõpuni. Kui ostja siiski loobub või ei suuda tehingut lõpule viia, jääb broneerimistasu enamasti arendajale. „See on mõeldud katma võimalikke kahjusid, mis tekivad sellest, et objekt oli vahepeal teistele huvilistele kättesaamatu,“ sõnas Kikas.

Eksperdi sõnul on esinenud ka olukordi, kus arendaja on lepingut rikkunud ja müünud kinnisvara edasi kallima hinnaga. „Sellised juhtumid on enamasti seotud kiire hinnatõusuga kinnisvaraturul. Kuigi arendajal tuleb sellisel juhul maksta leppetrahvi, võib suurem müügihind selle siiski kompenseerida. Samas tuleb arvestada, et selline käitumine kahjustab arendaja mainet ning seetõttu ei ole see tavapärane praktika,“ nentis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Riskide vähendamiseks on mõistlik pöörduda enne broneerimistasu maksmist panga poole, et lasta hinnata oma laenuvõimekust. „Nii saab parema ülevaate, millises hinnaklassis kinnisvara on jõukohane, ning väheneb oht teha otsuseid ebapiisava info põhjal. Kui sobiv kinnisvara leitakse enne finantsvõimekuse hindamist, tasub pangaga ühendust võtta esimesel võimalusel, et vältida olukorda, kus tasu on juba makstud, kuid laenu ei ole võimalik saada. Sellisel juhul võib kahju olla üpris suur, sest üldjuhul broneerimistasu ostjale tagasi ei maksta,“ ütles ta.

Samuti on mõistlik leppida laenutingimustes kokku juba broneerimise ajal ning siduda laenu väljamakse kinnisvara valmimisega. Kikase sõnul annab see ostjale suurema kindlustunde, et tehing saab lõpule viidud. „Lisaks tasub broneerimisleping hoolikalt läbi lugeda ja veenduda, et kõik tingimused on arusaadavad. Eriti oluline on teada, millised on poolte õigused ja kohustused olukorras, kus näiteks ehituse valmimine viibib või tekivad muud ootamatused.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika” toimub 15.05.2026

12.05.2026

Martina Proosa15.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika“. Koolitusel annab jurist Martina Proosa osalejatele selge ja praktilise ülevaate ehitamise dokumenteerimise kohustusest, sisust ja nõuetest.

Koolitusele on oodatud:

  • ehitustööde dokumenteerimisega igapäevaselt kokku puutuvad spetsialistid (nt ehitusjuhid, projektijuhid, dokumenteerijad);
  • ehitustööde tellijad ja tellijate esindajad;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes tegelevad ehitusjärelevalvega;
  • omanikujärelevalve spetsialistid (kellel on vastutus tagada ehitusprojekti nõuetekohane dokumenteerimine);
  • eraisikud, kes ehitavad enda tarbeks;
  • teised ehitusvaldkonnas tegevad spetsialistid või osapooled, kes peavad mõistma ehitamise dokumenteerimist ja sellega seotud õiguslikke nõudeid.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika” toimub 15.05.2026 kell 10.00-13.15 Microsoft Teamsi veebikeskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: Harju ja Ida-Viru maakondade väljaspool linnu tehtud korteritehingu hinnavahe on 16-kordne

12.05.2026

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmete põhjal oli 2025. a Eesti keskmise korteritehingu koguhind 125 600 €, mida on 2,9% aasta varasemast rohkem. Väljaspool maakonnakeskuseid tehtud tehignute keskmine hind oli 95 200 € ehk aastatagusest 7,7% enam. Väljaspool linnasid tehtud korteritehingu keskmine koguhind oli 205. aastal 122 300 € ehk aastatagusest 3,2% rohkem.

Väljaspool linnu tehtud korteritehingud olid 2025. a kõige kallimad Harju maakonnas, kus keskmine korteritehing oli 199 300 eurot, mida on aasta varasemast 1,2% rohkem. Harju maakonnale järgnes koguhinna poolest Tartu maakond, kus väljaspool linnu tehtud korteritehingu hind 145 200 € ületas aastatagust 5,3%.

Odavamad väljaspool linnu tehtud keskmise koguhinnaga korteritehingud on Ida-Viru ja Valga maakonnas, kus keskmine tehinguhind 2025. a oli vastavalt 12 400 € ja 13 300 €.

Väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmine koguhind kerkis 2025. a kõige enam Saare ja Lääne maakonnas, kus keskmine korteritehingnu hind oli vastavalt 40 000 ja 39 800 eurot, mida oli 35 ja 29% aasta varasemast rohkem.

Korteritehingute keskmine koguhind väljaspool linnu asuvate korteritega langes kolmes maakonnas – Ida-Viru, Põlva ja Jõgeva maakonnas. Neis maakondades oli 2025. a keskmine korteritehingu koguhind vastavalt 12 400, 18 600 ja 14 400 eurot, mida oli aastatagusega võrreldes 25, 11 ja 10% vähem.

Kõikides Eesti maakondades peale Harju ja Tartu maakonna jäi väljaspool linnu tehtud korterite tehingute keskmine koguhind alla 100 000 euro piiri. Maksimaalse ja minimaalse ehk Harjumaa ja Ida-Viru väljaspool linnu tehtud korterite hinnaerinevus on 16-kordne.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

EfTEN Real Estate Fund AS – Four-Month financial results 2026 and net asset value as of 30 April 2026

12.05.2026

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS generated consolidated rental income of €2,687 thousand in April 2026, decreasing by €13 thousand compared to March. The decrease was due to the disposal of the Menulio office building. The Group’s consolidated EBITDA for April amounted to €2,243 thousand, €55 thousand less than in March, reflecting the decrease in rental income following the Menulio disposal, as well as increased marketing costs related to advertising campaigns at Saules Miestas and RAF Centrs shopping centres, the Nasdaq fee associated with the dividend payment, and investment property valuation expenses.

In April, the Group’s subsidiary EfTEN Menulio UAB completed the disposal of its office building located at Menulio 11, Vilnius. Following the repayment of the bank loan and settlement of transaction costs, net proceeds of €5.3 million were received by the subsidiary. The income tax of €822 thousand will be paid by EfTEN Menulio UAB in May in connection with the divestment. In addition, the Group’s subsidiary EfTEN SPV7 OÜ received €225 thousand from the sale of the investment property at Tammsaare tee 116a, located adjacent to Mustika shopping centre. The property was sold to Ignitis Eesti OÜ, which plans to develop an electric vehicle charging station on the site. The total number of parking spaces at Mustika shopping centre will not be affected by the transaction.

The Group’s consolidated vacancy rate was 2.9% at the end of April (March: 3.3%). The vacancy rate in the office segment was 11.2% at the end of April (March: 13.1%). The decrease in vacancy was due to the disposal of the Menulio office building.

During the first four months of 2026, the Group earned consolidated rental income of €10,867 thousand, representing an increase of 5.6% year-on-year, and consolidated EBITDA of €9,060 thousand, up 8.3% compared to the same period of the prior year. The increase in rental income and EBITDA was driven by new investments in the logistics and elderly care segments and improved operating performance in the retail segment.

During the first four months of 2026, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated adjusted cash flow (EBITDA less finance costs, scheduled loan principal repayments and income tax expense) of €4.63 million, an increase of €956 thousand year-on-year. In addition to the improved EBITDA result, interest expenses were € 314 thousand lower compared to the same period of the prior year. The weighted average interest rate on the Group’s borrowings was 4.03% as at the end of April 2026, compared to 4.21% as at the end of April 2025.

In April, the Group paid dividends totalling €13,830 thousand. The associated income tax expense of €2,550 thousand will be settled in May.

The net asset value (NAV) per share was €19.67 as at 30 April 2026, decreasing by 5.2% during the month. Excluding the effect of the dividend distribution, NAV per share would have increased by 0.9% in April.

The management of the Fund considers important to note that the shareholding of Lithuanian Swedbank pension funds in EfTEN Real Estate Fund AS has decreased by approximately 78% since March 2025. As the Lithuanian pension funds have been consistent sellers over this period, this has contributed to selling pressure on the Fund’s share price. As a result, the management expects the selling pressure on the share price to gradually ease.

EREF_reports_monthly_04.2026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Hinnatõus aprillis hoogustus

11.05.2026

SwedbankHinnad kasvasid aprillis märtsiga võrreldes 0,8%. Aastataguse ajaga võrreldes kallines keskmine tarimiskorv 3,4% võrra. Kütuste ja transpordi hind kasvas.

Mootorikütuste hinnad tõusid kuuga 6,3%

Hormuzi väin on endiselt blokeeritud ja nafta ning mitmete teiste kaupade transport seetõttu häiritud. Sõja kolmandal kuul ei ole kumbki pool veel alla andnud. Samas, läbirääkimised käivad ja finantsturud on endiselt optimistlikud, et Lähis-Ida kaubateed on peagi taas avatud.

Mootorikütuste hinnatõus tõi kaasa transpordi kallinemise. Aprillis suurenesid bussi-, lennuki- ja laevapiletite hinnad. Koolivaheaeg kergitas nii puhkusepakettide, lennukipiletite kui ka majutuse hindu.

Teised energiakandjad odavnesid

Elektri hind langes, kuna suurenes taastusenergia tootmine. Gaasi hind aprillis ei muutunud. Üüri hind odavnes 0,6%. Üürikorterite pakkumine on Tallinnas kasvanud nii eelmise aasta kui eelmise kuuga võrreldes. Üüripakkumiste keskmine hind oli Tallinnas märtsis 14,5 EUR/m2.

Toit kallines aprillis 0,4% võrra

Kuuga tõusid köögiviljade ja kala hinnad. Toorpiima olulise odavnemise järel on Euroopas langenud ka või ja juustu hinnad. Või oli aprillis Eesti turul aastatagusest veerandi võrra odavam. Juustu hinnad on Eestis siiani langenud vähe.

Sel aastal tõusevad hinnad 4% võrra

Swedbank prognoosib selleks aastaks 4,3%list inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma 3% juurde. Prognoos põhineb nafta ja gaasi tulevikutehingute hindadel. Turud ootavad, et nafta hind odavneb detsembriks 85 dollarini barreli kohta ja gaasi hind püsib sel aastal praeguse taseme lähedal. Selliste eelduste järgi toob energia ja transpordi kallinemine kolmandiku kogu tänavusest inflatsioonist. Toit kallineb sel aastal umbes 5% võrra ja annab veerandi tarbimiskorvi hinnatõusust.

Sissetulekud kasvavad sel aastal hindadest enam

Swedbanki klientide keskmine netopalk on nelja kuu jooksul kerkinud eelmise aastaga võrreldes 10% ja kaardimaksed 7%. Kaalutud keskmine netopalk tõuseb tänavu Swedbanki prognoosi järgi kümnendiku võrra ja keskmine netopension 6%. Ostujõu kasv võimaldab rohkem kaupu ja teenuseid tarbida.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Rahandusministeerium: Inflatsioon on seni vaoshoitud

11.05.2026

RahandusministeeriumAprillis aeglustus Eestis aastane inflatsioon 3,4 protsendini, kuna varasemad hinnatõusud taandusid ja toidu hinnakasv pidurdus. Samal ajal jätkus Lähis-Ida konfliktist tingitud kütusehindade kallinemine, mis hoiab inflatsioonisurvet siiski üleval.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga 0,8 protsenti ning aastane inflatsioon aeglustus märtsi 3,6 protsendilt aprillis 3,4 protsendini. Euroalal kiirenes hinnatõus kõrgemate energiahindade mõjul esialgsel hinnangul 3 protsendini.

Lähis-Ida konflikt on seni avaldunud kõrgemate kütusehindade kaudu, mis on kahe kuuga kallinenud pea neljandiku võrra. Samas ei ole see erinevalt euroalast kaasa toonud aastase inflatsiooni kiirenemist. Varasemad suure mõjuga hinnatõusud – mullu aprillis visiiditasu ja voodipäevatasu hinnakirja korrigeerimine – taandusid välja, tasakaalustades sellega kõrgemate kütusehindade mõju. Selle tulemusena osutus ka Eesti ja euroala vaheline inflatsioonierinevus ajutiselt viimase kahe aasta väikseimaks.

Majapidamiste gaasihindadesse kanduvad Pärsia lahe sündmuste mõjud maikuus. Kuna gaasi tarbimine on ilmaoludest tulenevalt vähenemas, siis mõju tarbija rahakotile ei tule nii suur. Elektri börsihind on kevadkuude arvestuses viimaste aastate madalaim, kuid lisandunud tasude tõttu on elektri hinnaindeks veidi kõrgem kui aasta tagasi.

Toidu hinnatõus aeglustus aprillis tagasihoidliku 2,6 protsendini. Möödunud aasta teisel poolel toimunud toidutoorme odavnemine hoiab osa toidukaupade hindu all. Või ja õlide hinnad on aastaga odavnenud pea 15 protsenti. Toormehindade alanemise kandumine mittealkohoolsete jookide hindadesse on seni toimunud aeglaselt. Teisalt on tootjatele Lähis-Ida konflikti mõjud sisendhindades avalduma hakanud, mis aasta teisel poolel peaks kanduma ka tarbijatele.

Teenuste hinnatõus on sel aastal märgatavalt pidurdunud. Kui mullu oli teenuste kallinemine veidi üle 10 protsendi, siis aprillis aeglustus see 2,5 protsendini. Paar suuremat aastatagust hinnatõusu on arvestusest välja taandunud ning lisaks on osa teenuste puhul sesoonsed hinnamuutused jäänud tavapärasest tagasihoidlikumaks. Transporditeenuste hindu hoiavad madalana lennukipiletid, mis on pea kümnendiku soodsamad kui aasta tagasi. Samuti on aastases võrdluses odavnenud reisiteenused nagu majutus ja puhkusepaketid.

Lähis-Ida konflikti algusest on möödas üle kahe kuu ning jätkuvalt on määramatus edasiste arengute osas suur. Nafta ja gaasi hinnad püsivad kõrgel, mis hakkab mõningase viitajaga kanduma teistegi kaupade ja teenuste hindadesse.

Enamik ELi riike on kõrgete energiahindade leevenduseks erinevaid maksumeetmeid kasutusele võtnud. Eesti otsustas selleks rakendada kütuste aktsiisimäära tõusu ärajätmist. Selle meetme kulu suhtena majanduse kogutoodangusse on suurem võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas 1 060 000 eurot

11.05.2026

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund’i (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha fondi osakuomanikele rahaline väljamakse 42,676 eurosenti osaku kohta, kokku 1 060 000 eurot. Väljamakse suurus moodustab 4,4% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.

See on EfTEN United Property Fund’i esimene rahaline väljamakse 2026. aastal. Alates EfTEN United Property Fund’i osakute noteerimisest Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 2022. a mais, on fond teinud investoritele väljamakseid 1,83 euro ulatuses osaku kohta.

Väljamakse aluseks on laekunud dividendid ja omanikutulu kõikidest alusfondidest ning intressid Invego Uus-Järveküla OÜ ja Menulio 7 büroohoone omaniklaenudelt. Väljamakse ei sisalda Invego Uus-Järveküla arendusettevõtte kasumit, mille fond plaanib suures osas välja maksta aasta teisel poolel.

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 22. mail 2026. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 21. mai 2026. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud saama käesolevas teates avaldatud väljamakset.

Väljamaksed osakuomanikele tehakse 4. juunil 2026. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, aprill 2026

11.05.2026

Domus KinnisvaraAprill 2026 tõi kinnisvaraturule kevadise aktiivsuse jätkumise, kuid piirkondade vahel olid erinevused märgatavad. Tallinnas ja Tartus kasvasid korterite hinnad ning tehinguaktiivsus püsis tugev, viidates jätkuvale nõudlusele suuremates linnades. Pärnus jäi korterite hinnatase stabiilseks, samal ajal kui aktiivsus koondus tugevamalt eramute ja hoonestamata elamumaa segmenti. Viljandis ja Kuressaares mõjutasid turu statistikat jätkuvalt üksikud tehingud, mistõttu hinnakõikumised olid suuremad ja turu üldpilt volatiilsem. Kokkuvõttes iseloomustas aprilli aktiivne kevadturg: suuremates keskustes püsis nõudlus tugev ja hinnad stabiilsed või kasvavad, samas kui väiksemates piirkondades jätkus turu suurem kõikuvus.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg püsis aprillis aktiivne ning hinnatase jätkas mõõdukat tõusu. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 2%, ulatudes 3 108 euroni ruutmeetri kohta, samas kui aasta võrdluses jäi hinnatase sisuliselt muutumatuks. Korteritehinguid tehti 760, mis on veidi vähem kui märtsis, kuid püsib siiski tugeval tasemel. See viitab sellele, et nõudlus korteriturul on jätkuvalt stabiilne ka pärast kevadise aktiivsuse kasvu.

Eramute segmendis toimus 24 tehingut, mis on vähem kui märtsis, kuid rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 7 tehingut, mis ületab eelmise kuu taseme, kuid jääb mulluse aprilliga võrdväärseks. Kokkuvõttes iseloomustab Tallinna aprilli stabiilne ja aktiivne turg: hinnad liiguvad mõõdukalt ülespoole ning aktiivsus püsib tugev nii korteri- kui ka elamumaa segmendis.

260511 Kinnisvaraturu ülevaade, aprill 2026 1Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg näitas aprillis selget elavnemist nii hinnatasemes kui tehinguaktiivsuses. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ja oli aasta võrdluses 9% kõrgem, ulatudes 2 640 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 163, mis on rohkem kui märtsis ning viitab kevadhooaja tugevamale aktiivsusele. Hinnatõus koos kasvava tehingumahuga näitab, et nõudlus korteriturul püsib tugev.

Eramute segmendis toimus 19 tehingut, mis on rohkem kui märtsis ning ka kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 2 tehingut, mis on küll rohkem kui märtsis, kuid vähem kui mulluse aprilli tasemel. Kokkuvõttes oli Tartu aprill tugeva turuaktiivsusega kuu: kasvasid nii hinnad kui tehingute arv ning aktiivsus suurenes eelkõige korteri- ja eramute segmendis.

260511 Kinnisvaraturu ülevaade, aprill 2026 2

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg püsis aprillis aktiivne, kuid hinnatase jäi stabiilseks. Korterite keskmine hind jäi kuises võrdluses muutumatuks 2 113 euro juures ruutmeetri kohta ning oli aasta lõikes 2% madalam. Korteritehinguid tehti 68, mis on vähem kui märtsis, kuid jääb siiski kevadhooajale omaselt mõõdukalt tugevaks tulemuseks. Hinnataseme püsimine koos aktiivsuse kerge langusega viitab tasakaalus turule.

Eramute segmendis toimus 17 tehingut, mis on rohkem kui märtsis, kuid veidi vähem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 22 tehingut, mis on küll vähem kui märtsis, kuid märgatavalt rohkem kui aasta tagasi aprillis. Kokkuvõttes iseloomustab Pärnu aprilli aktiivne elamumaa turg ning stabiilne korterisegment, samal ajal kui tehinguaktiivsus püsib kevadhooajale omaselt tugev.

260511 Kinnisvaraturu ülevaade, aprill 2026 3

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg liikus aprillis mõõduka hinnalanguse suunas. Korterite keskmine hind langes kuuga 3% ja jäi aasta võrdluses 20% madalamaks, ulatudes 1 317 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 18, mis on rohkem kui märtsis ning viitab aktiivsuse kergele kasvule vaatamata nõrgemale hinnatasemele. Väikese turumahu tõttu mõjutavad üksikud tehingud hinnastatistikat jätkuvalt märgatavalt.

Eramute segmendis toimus 5 tehingut, mis on rohkem kui märtsis ning ka üle eelmise aasta aprilli taseme. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 2 tehingut, mis samuti ületab mulluse tulemuse. Kokkuvõttes näitab Viljandi aprill mõõdukat turu elavnemist tehinguaktiivsuses, kuid hinnatase püsib surve all ning turu liikumist mõjutavad jätkuvalt üksikud suurema mõjuga tehingud.

260511 Kinnisvaraturu ülevaade, aprill 2026 4Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas aprillis märgatavat hinnalangust, kuigi tehinguaktiivsus püsis tugev. Korterite keskmine hind langes kuuga 15%, jõudes 1 621 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses siiski 1% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 18, mis on sama tase kui märtsis ning viitab sellele, et hinnalangus tulenes pigem tehingute struktuurist kui aktiivsuse vähenemisest. Väikese turumahu tõttu mõjutavad üksikud tehingud keskmist hinnataset Kuressaares tugevalt.

Eramute segmendis toimus vaid üks tehing, mis on vähem kui märtsis ja ka vähem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 2 tehingut, mis tähendab aktiivsuse kasvu võrreldes märtsiga ning vastab mullusele aprilli tasemele. Kokkuvõttes oli Kuressaare aprill aktiivsuse poolest stabiilne, kuid hinnatase kõikus tugevalt, mis on väikesele ja sesoonsele turule iseloomulik.

260511 Kinnisvaraturu ülevaade, aprill 2026 5

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek: teade investoritele

11.05.2026

Baltic HorizonBaltic Horizon Capital AS (edaspidi ka „Fondivalitseja“) kutsub Baltic Horizon Fondi (edaspidi ka „Fond“) osakuomanikke (edaspidi „Investorid“) osalema Fondi korralisel üldkoosolekul (edaspidi „Üldkoosolek“), mis toimub 1. juunil 2026.a algusega kell 14:00 (kohaliku Eesti aja järgi). Koosolek toimub Metropol Spa Hotellis asukohaga Roseni 9, 3. korrus, 10111 Tallinn, Eesti, Konverentsiruum 4. Koosolekule registreerimine algab kell 13:30. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.5, 10.6 ja 11.2 ning investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Lisaks pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 1. juunil 2026.a kell 14:00. Investoritel palutakse oma õiguste teostamiseks anda hääletusjuhistega volikiri. Soovitame investoritel kaaluda fondijuhi Edvinas Karbauskase määramist oma volitatud esindajaks (vt allpool toodud juhiseid ja lisas 1 olevaid vorme).

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu: https://zoom.us/webinar/register/WN_e9LgnPh8TGKgi_ttAOAFcA#/registration

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 226,576,150.

Päevakord

  1. Baltic Horizon Fondi 2025.a auditeeritud majandusaasta aruande ning 2026.a I kvartali vahearuannete ülevaade.
  2. Ülevaade 2026 II ja III kvartali plaanide kohta.
  3. Otsus valida Priit Perens alates 1. juunist 2026 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  4. Otsus maksta uuele nõukogu liikmele hr Priit Perensile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu 11 000 eurot kalendriaastas.
  5. Otsus pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.

Palume investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile edvinas.karbauskas@baltichorizon.com hiljemalt 25. mai 2026.a. kella 16.00-ks. Baltic Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele koosolekul.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud Investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid 10 päeva enne Üldkoosoleku toimumist, s.o 22. mai 2026.a tööpäeva lõpu seisuga.

OLULINE NÕUE: Osakuomanikud, kelle osakud on registreeritud panga või muu esindajakonto pakkuja kaudu, peavad hiljemalt 22. maiks 2026 võtma ühendust oma panga või esindajakonto pakkujaga, et tagada oma hääletusjuhiste või esindusõiguse nõuetekohane vormistamine ja üldkoosolekul arvesse võtmine.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume investoritel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile info@baltichorizon.com hiljemalt 25. mail 2026.a. kella 16.00-ks. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile info@baltichorizon.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andnud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, mistõttu välisriigis antud volikirjad (või juriidilise isiku registreerimist tõendava dokumendi kinnitatud koopiad) peavad üldjuhul olema notariaalselt kinnitatud ja varustatud apostilliga. Apostilli nõue kehtib näiteks Rootsis või Soomes antud ja notariaalselt kinnitatud volikirjadele. Kui aga volikiri allkirjastatakse kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga, mida saab kontrollida, aktsepteeritakse sellist elektroonilist allkirja ning sel juhul ei ole vaja volikirja notariaalset kinnitamist ega apostilli.

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Baltic Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri kohta kogutud teavet Üldkoosolekule registreerimiseks.

1. Otsus valida Priit Perens uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Priit Perens uueks nõukogu liikmeks.

Priit Perens on pikaajalise panganduse- ja ärivaldkonna kogemusega tippjuht, kellel on enam kui 30 aastat juhtimiskogemust Baltikumi finants-, energeetika- ja tervishoiusektoris. Hetkel on ta Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees ning Tallinna Sadama nõukogu esimees. Varem on hr. Perens täitnud mitmeid juhtivaid rolle Swedbanki grupis, sealhulgas olnud Balti Panganduse juht, Swedbank Eesti peadirektor ning Swedbank Grupi juhatuse liige. Karjääri algusaastatel töötas ta Eesti Energia finantsjuhtimise ja rahaturgude osakonna juhtivatel ametikohtadel ning teistes Eesti juhtivates finantsasutustes. Lisaks on hr. Perens panustanud ühiskondlikesse ja järelevalve funktsioonidesse, olles kuulunud Tervisekassa ning Eesti Tööandjate Keskliidu nõukogudesse. Perens omab majandusteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolist ning ta on läbinud juhtimisalase täiendõppe INSEADis ja Helsingi Majanduskoolis.

Priit Perens ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

2. Otsus tasude maksmise kohta nõukogu liikmetele.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada nõukogu liikme ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab üldkoosolek.

Üldkoosolek otsustas varem, 27. märtsil 2025, maksta igale nõukogu liikmele (välja arvatud esimees, kellele on kehtestatud eraldi tasu) tasu 11 000 eurot kalendriaastas.

Üldkoosolekule tehakse ettepanek, et uuele nõukogu liikmele hr. Priit Perensile makstakse tasu 11 000 eurot kalendriaastas, s.o samas ulatuses kui eespool nimetatud otsusega on määratud nõukogu liikmete tasu.

3. Otsus pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 määrab nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks osakuomanike üldkoosolek.

Uue nõukogu liikme puhul tehakse ettepanek kehtestada tema volitused kaheaastaseks tähtajaks. Olemasolevate nõukogu liikmete volitused algasid 1. mail 2025 ja nende volitused lõppeksid praeguste tingimuste kohaselt 1. mail 2027.

Selleks, et ühtlustada kõigi nõukogu liikmete volituste lõpptähtajad ja tagada kõigi nõukogu liikmete volituste samaaegne lõppemine, tehakse ettepanek pikendada praeguste nõukogu liikmete volitusi kuni 1. juunini 2028.

Üldkoosoleku varasemate otsustega kehtestatud praeguste nõukogu liikmete tasustamine jääb volituste pikendamise perioodil muutumatuks.

Lisa 1:

1. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)

2. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

annex-1-poa-investors-agm-template-2026-06-01-est

annex-1-poa-investors-agm-template-2026-06-01-eng

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Lasnamäe kinnisvaraturg 2026. aastal

11.05.2026

Arco VaraLasnamäe on üks neist Tallinna linnaosadest, mille kohta on inimestel erinevaid arvamusi ja millest palju räägitakse. Sellel on oma maine, oma stereotüübid ning üsna selge positsioon kinnisvaraturul. Kui emotsioonid kõrvale jätta, tekib hoopis praktilisem küsimus: kui mugav on Lasnamäel elada ning millises seisus on siinne korteriturg – kas kortereid ostetakse ja kui kiiresti need välja üüritakse? Tegelen Lasnamäe kinnisvaraga iga päev ning näen turgu seestpoolt – mitte kuulujuttude, vaid reaalsete tehingute põhjal.

Elu Lasnamäel: praktilisus illusioonide asemel

Lasnamäed ei valita tavaliselt ilu pärast. See ei ole piirkond, kus jalutada postkaardivaadete keskel. Lasnamäge valitakse hoopis teisel põhjusel – siin on mugav elada. Taristu on ammu välja kujunenud: poed, koolid, lasteaiad ja transport – kõik on käe-jala juures. Piirkond on suur, elav ja pidevas liikumises.

Muidugi on ka miinuseid. Tihe hoonestus, kohati vananenud elamufond ning mitte kõige parem maine. Kuid praktikas osutuvad enamiku ostjate jaoks määravaks hinnatase ja mugavus. Just seetõttu püsib ka nõudlus.

Lasnamäe kinnisvaraturg 2026. aastal: arvud ja faktid

Selle aasta esimeste kuude tehinguandmed:

  • tehingute koguarv: 456
  • keskmine hind: ca 2 535 €/m²
  • mediaanhind: ca 2 422 €/m²
  • hinnavahemik: ca 600–5300 €/m²

Hinnavahemik on üsna lai, mis on Lasnamäele iseloomulik, sest turul on nii lihtsama seisukorraga odavamaid kortereid kui ka täielikult renoveeritud ja seega kõrgema ruutmeetrihinnaga objekte. Keskmiselt jääb Lasnamäe siiski üheks taskukohasemaks piirkonnaks Tallinnas.

Millised korterid lähevad kaubaks?

Müügi seisukohast on Lasnamäe üks stabiilsemaid piirkondi. Peamise nõudluse loovad laenuga ostjad, noored pered ja oma esimest kodu ostvad inimesed. Kõige paremini lähevad müügiks

  • 1–2-toalised korterid
  • heas seisukorras või renoveeritud korterid
  • võtmevalmis lahendused

Kui hind on õiglane, tekib huvi üsna kiiresti. Praktikas ei ole harvad olukorrad, kus esimesed huvilised ilmuvad juba kuulutuse avaldamise päeval. Müügiperiood sõltub muidugi konkreetsest objektist, kuid likviidsed korterid siin pikalt ei seisa.

Üürimine – Lasnamäe tugev külg

Lasnamäe üüriturg on jätkuvalt väga aktiivne. Nõudlust soodustavad:

  • taskukohased hinnad
  • hea ühendus teiste linnaosadega
  • suur hulk töökohti läheduses

Korterid üüritakse siin reeglina kiiresti välja. Kui hind on paigas, võib üürniku leida mõne päevaga. Seetõttu nähakse Lasnamäed sageli ka investeerimispiirkonnana: sisenemiskulu on keskmisest madalam ning üürinõudlus stabiilne.

Kes ostavad ja üürivad?

Kliendiprofiil on üsna selge. Ostjad on noored pered, piiratud eelarvega inimesed ja investorid. Üürnikud on tudengid, tööinimesed, pered ja väljastpoolt tulijad. See ei ole trendipõhine nõudlus, vaid praktiline – ja just see teeb turu stabiilseks.

Kokkuvõte

Korter Lasnamäel ei ole prestiiži küsimus, vaid selle taga on selge turuloogika, stabiilne nõudlus ja taskukohasus. Kinnisvara seisukohalt on piirkond oma koha juba ammu leidnud: kortereid müüakse, üüritakse välja ning nõudlus püsib ka rahulikumatel turuperioodidel. Ja kui vaadata olukorda ilma stereotüüpideta, on selge, et Lasnamäe on üks kõige toimivamaid kinnisvaraturge Tallinnas. Kinnisvaraspetsialistina näen iga päev, kuidas Lasnamäe objektid leiavad ostja või üürniku üsna kiiresti, kusjuures sageli tekib huvi juba kuulutuse avaldamise päeval.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EfTEN United Property Fund distributes 1 060 000 euros to investors

11.05.2026

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) decided to make a cash distribution of 42,676 euro cents per unit, totalling 1 060 000 euros. The distribution constitutes 4,4% of the fund’s latest closing price.

This is the first distribution of the EfTEN United Property Fund in 2026. Since the listing of EfTEN United Property Fund units on the Nasdaq Tallinn stock market in May 2022, the fund has made distributions in the amount of 1,83 euros per unit.

The distribution is based on dividends and income received from all underlying funds, as well as interest from the Invego Uus-Järveküla OÜ and the Menulio 7 office building shareholder loans. The distribution does not include the profit from the Invego Uus-Järveküla development project, which the Fund plans to distribute largely in the second half of the year.

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on May 22, 2026. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is May 21, 2026. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on June 4, 2026 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ilusat emadepäeva!

09.05.2026

Emadepäev

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Eesti kinnisvarahinnad on kümne aastaga enam kui kahekordistunud

08.05.2026

SwedbankEurostati värske statistika järgi on Eesti eluasemehinnad viimase kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Kui Euroopa Liidus keskmiselt olid eluasemehinnad 2025. aasta lõpuks ligi 62% kõrgemad kui 2015. aastal, siis Eestis oli tõus üle 120%. See tähendab, et Eestis on eluasemehinnad kasvanud pea kaks korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt.

„Koduostu otsus sünnib enamasti vajadusest parandada oma elamistingimusi. Loomulikult sooviks iga ostja tabada ka kinnisvaraturu mõistes võimalikult head hetke, kuid selle ette ennustamine on väga keeruline. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda eelkõige oma vajadustest ja võimalustest,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Viimasel kümnendil on olnud perioode, kus tehingute aktiivsus on mõnevõrra vähenenud, sest inimesed on lootnud, et hinnad hakkavad langema. Paraku on kinnisvarahindade suund olnud tõusujoones ning seetõttu ei ole ootamine oma eesmärki täitnud ja see on tulnud teatud hinnaga.

Pärgma tõi välja, et senise kiire hinnakasvu taga on olnud mitu põhjust. „Inimeste sissetulekud on ajaga kasvanud, pikalt soosisid ostmist madalad intressimäärad ning suures plaanis on ostuhuvi olnud siiski suurem kui turul pakkumine. Lisaks on hindu mõjutanud ka ehituse kallinemine ja maksutõusud,“ selgitas ta.

Eurostati andmetel ei ole Eesti kinnisvarahindade kiire kasvuga üksi ning kõige kiirem hinnakasvu periood jäi kogu Euroopas aastatesse 2021–2022. Viimase kümne aastaga on eluasemehinnad enam kui kahekordistunud 12 Euroopa Liidu riigis. Eestist veelgi kiiremini on hinnad kasvanud Horvaatias, Tšehhis, Bulgaarias, Leedus, Portugalis ja Ungaris. Viimases on hinnad samal perioodil kasvanud enam kui kolm ja pool korda.

Pärgma sõnul ei tähenda see siiski, et kodu tuleks osta kiirustades või hirmust, et hinnad liiguvad eest ära. „Enamik kodusid ostetakse kodulaenuga. See on pikaajaline kohustus ja peab lähtuma inimese tegelikest võimalustest. Kõige olulisem on enda jaoks selgeks teha, milline kodu on päriselt jõukohane, kui suur peaks olema omafinantseering ning millise kuumaksega pere eelarve toime tuleb. Kui need küsimused on läbi mõeldud ning ostusoov ja võimalus olemas, ei tasu otsust ka määramatusse tulevikku lükata,“ lisas Pärgma.

Swedbanki andmetel peegeldub kinnisvarahindade tõus selgelt ka kodulaenudes. Kui kümme aastat tagasi oli Swedbankist võetud keskmise eluasemelaenu summa 69 000 eurot, siis 2025. aastal oli see 146 000 eurot. Keskmine eluasemelaenu võtja oli mullu 35-aastane ning keskmine laenuperiood 25 aastat.

1 2 3 … 1,676 1,677 1,678