Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad maailma majanduskasvu. Kärpisime enamiku suuremate majanduste kasvuprognoose. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on aga endiselt suur, kuid eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju tänavu aasta lõpuks leevenevad. Meie hinnangul võimaldab see enamikel suurtel majandustel hakata järgmisel aastal taastuma.

Sõda Lähis-Idas tuli vähem kui aasta pärast USA kaubanduspoliitika kursimuutust, millega rahvusvaheline kaubandus veel endiselt kohaneda püüab. Maailmamajandust on viimaste aastate jooksul mitmeid kordi proovile pandud, ja kuigi see on tõestanud oma vastupidavust, ootame tänavu siiski kasvu aeglustumist. Praegune olukord erineb mitmete tegurite poolest sellest, mida nägime aastatel 2021–2022. Toona ergutasid nõudlust nii koroonapiirangute leevendamine kui ka eriti ekspansiivne eelarvepoliitika, kuid nende tegurite survet inflatsioonile me sel korral ei näe. Teiseks ei ole praegu tegemist laiapõhjalise toormehindade tõusuga nagu nägime toona.

USA majandus näitas selle aasta esimeses kvartalis stabiilset kasvu. Kütusehinna hüppeline tõus kiirendas märtsis inflatsiooni ning see võib eratarbimist negatiivselt mõjutada. Seevastu on ettevõtete investeeringute kasv tugev. Peamiselt veab seda tehisaruga seotud investeeringute väga jõuline tõus, samas kui muud investeeringud on languses. Meie hinnangul jätkub see trend nii sel kui ka järgmisel aastal.

Hiina majandus kasvas eelmisel aastal peamiselt tugeva ekspordi toel 5%. Eksporti soosis sihtriikide mitmekesistamine ning kaupade lõikes panustas kasvu peamiselt elektriautode, akude, taastuvenergia ja tehisintellektiga seotud riistvara väljavedu. Peamiselt tugevama aasta alguse tõttu oleme Hiina tänavust majanduskasvu prognoosi isegi veidi ülespoole korrigeerinud. Edaspidi peaks aga majanduskasv aeglustuma, kuna eratarbimine on nõrk, kinnisvarasektor on languses ja erasektori investeeringud vaoshoitud.

Euroala majandus näitas nõrgenemise märke juba enne sõda Iraanis. Euroala ostujuhtide indeksi järgi on teenuste sektor stagnatsioonis. Töötlev tööstus on endiselt nõrk, kuid sektori kindlustunne on jõudnud viimase kolme aasta kõrgeima tasemeni. Eeldatavasti on ootused seotud eelkõige suuremate avaliku sektori kulutustega kaitsele ja taristule, samas kui mitmed sektorid on kimpus kõrgete energiahindaga. Riigiti ei ole energiahindade negatiivne mõju majandusele ühtlane. Suurem mõju avaldub Saksamaal ja Itaalias, samas kui Prantsusmaal ja Hispaanias on olukord parem. Prognoosime euroala inflatsiooniks sel aastal 2,9% ning järgmisel aastal 2,1%. Kuigi kõrgemad energiahinnad vähendavad majapidamiste ostujõudu ja mõjutavad negatiivselt tarbimist, ei peata see siiski eratarbimise taastumist.

Keskpangad on oma intressimäärade otsustes ootel, kuna ebakindlus on suur ning jälgitakse, kui palju kõrgemad energiahinnad inflatsiooni kiirendavad ja majandust jahutavad. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank intressimäära tänavu juunis ja septembris, kokku 50 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooniootuste kasvu. Kuna eeldame, et naftahinnad aasta lõpuks langevad ning kaudne mõju inflatsioonile ei ole püsiv, prognoosime, et Euroopa Keskpank langetab intressimäära järgmisel aastal tagasi praegusele tasemele.

USA Föderaalreserv langetab aga meie hinnangul intressimäära aasta teises pooles 50 baaspunkti võrra, kuna inflatsioonisurve taandub ning USA majanduskasv aeglustub. Vaatamata inflatsioonisurvele, jääb inflatsioon Rootsis nii sel kui järgmisel aastal alla 2%, mistõttu on Rootsi keskpank ettevaatlik ega muuda oma intressimäära.

Rootsi majandus näitas eelmisel aastal positiivseid arenguid, kuid selle aasta alguses kasv aeglustus. Sõda Lähis-Idas annab majandusele tänavu täiendava löögi, kuid taastumine peaks seejärel jätkuma tänu majapidamiste ostujõu paranemisele ning ekspansiivsele eelarvepoliitikale. Kõrgemate kütusehindade ja oodatust nõrgema ekspordi tõttu oleme korrigeerinud Läti majanduskasvu allapoole. Leedu majanduskasv kujuneb tänavu taas Baltikumis tugevaimaks, vaatamata sellele, et oleme seda samuti veidi allapoole korrigeerinud. Eelkõige annab Leedu majandusele hoogu pensionisäästude väljavõtt, millest hinnanguliselt on tarbimisse juba jõudnud üle 20% väljavõetud summast.

Eesti majanduskasvu toetab peamiselt kodumaine nõudlus

Kõrgemate energiahindade tõttu tuleb inflatsioon Eestis tänavu kiirem, kui me varem ootasime. See aeglustab küll ostujõu taastumist, kuid ei vähenda seda. Samuti oleme veidi allapoole korrigeerunud majanduskasvu prognoosi. Kasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Majanduse järkjärguline taastumine parandab nõudlust tööjõu järele ja vähendab tööpuudust.

Eesti majanduse kosumine jätkus käesoleva aasta alguses. Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP esimeses kvartalis aastases võrdluses 1,3% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna). Samas oli olukord sektorite lõikes erinev.

Jaekaubanduse mahud kasvasid tööstuskaupade ja mootorikütuste suurenenud ostude toel, samas vähenes toidukaupade jaemüügi maht jätkuvalt. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt tulumaksureform – aasta alguses jõustunud „maksuküüru“ kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see tugevam kui eelmisel aastal ning peaks tarbimist elavdama.

Väliskaubanduses algas aasta aga üsna nõrgalt ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, müüki on üha enam toetanud siseturg ja müük välisturule on vähenenud. Samas, üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid peab just nõudlust oma majandustegevust piiravaks teguriks ning tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta on juba 2023. aasta lõppu jäänud põhjast väikeste tõusude ja mõõnadega paranenud. Kuigi Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused kasvavad tänavu varem oodatust veidi aeglasemalt, peaks siinsed ettevõtted siiski suutma oma ekspordimahte kasvatada.

Majanduse järkjärguline taastumine on parandanud olukorda tööturul. Nõudlus töötajate järele on suurenenud. Kui eelmisel aastal ulatus töötuse määr 7,5%-ni, siis tänavu prognoosime selle vähenemist 6,7%-ni ja järgmisel 6,2%-ni. Tasapisi pingelisemaks muutuv tööturg avaldab küll survet palgakasvule, kuid kokkuhoid avalikus sektoris ja ettevõtete vähenenud kasumlikkus piiravad tööjõukulude olulist suurenemist. Nii peakski meie hinnangul aeglustuma palgakasv tänavu 5%-ni.

Esialgsete andmete kohaselt tõusid tarbijahinnad selle aasta esimese nelja kuu jooksul aastases võrdluses 3,4%. Ettevõtete ja majapidamiste hinnakasvuootused on tõusnud. Tänavu taandub küll eelmise aasta maksude ja teenustasude tõusude mõju inflatsioonist välja, kuid oleme siiski inflatsiooni prognoosi – peamiselt kõrgemate energiahindade tõttu – ülespoole korrigeerinud. Meie prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad sel aastal 4,3%. Selline inflatsioon pidurdab küll majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Tulumaksureform tõstab kaalutud netopalka nominaalselt umbes 10%, mis peaks prognoositud inflatsiooni juures tagama ostujõu paranemise. Eeldusel, et naftahind liigub aasta lõpuks allapoole, peaks hinnakasv järgmisel aastal aeglustuma 2,9 protsendini.

Kõrgemad energia- ja muude toorainete hinnad suurendavad kulusid ettevõtete sektoris. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on kõige suuremad hinnasurved praegu transpordifirmadel ja toiduainete jaemüügis. Lisaks seisavad suurema kulusurvega silmitsi taristuehitus (sealhulgas Rail Baltic) ja põllumajandus. Töötleva tööstuse tegevusalade suurust arvestades on olulisema mõjuga puidu-, toiduainete- ja ehitusmaterjalide tootmiskulude tõus.

Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Kuigi majapidamiste ostujõud kasvab varem oodatust vähem, prognoosime suuremat investeeringute kasvu. Olulise mõjuga on siin valitsussektori kaitse- ja taristuinvesteeringud. Kodumaise nõudluse kasv suurendab nõudlust imporditud tootmissisendite ja lõpptarbekaupade järele. Kuna aga eksport kasvab nõrgema välisnõudluse tõttu tagasihoidlikumalt, siis väliskaubanduspuudujääk suureneb ja sellel on majanduskasvu pidurdav mõju. Nii olemegi tänavuse SKP kasvu prognoosi kärpinud 2 protsendile. Tarbimise ja investeeringute kasvu jätkumine ja parema välisnõudluse toel kosuv eksport peaksid järgmisel aastal kiirendama majanduskasvu 2,5%-ni.

Sõda Lähis-Idas on toonud kaasa hulganisti riske majandusele. Kuigi eeldame oma põhistsenaariumis, et nafta hind alaneb aasta lõpuks, ei välista me, et olukord eskaleerub, naftahind püsib kõrgel tasemel kauem ning me leiame end palju ebasoodsamas keskkonnas. See avaldaks tugevamat ja pikemaajalist mõju inflatsioonile, mis omakorda aeglustaks põhistsenaariumiga võrreldes rohkem majanduskasvu.

Swedbanki majandusprognoos (inglise keeles)