Maailmamajandus on kriisidele vaatamata hästi vastu pidanud. Inflatsioon on küll kiirenenud, kuid edasine hinnasurve on piiratud. Suurtele riskidele vaatamata peaksid maailma suuremad majandused sel aastal stabiilset kasvu jätkama, kui surve energiahindadele leeveneb ja inflatsioon püsib ootuspäraselt kontrolli all.

Energiasektori, aktsiaturu ja maailmamajanduse senine käekäik Lähis-Idas toimuva sõja ajal näitab, et esialgsed hinnangud Hormuzi väina sulgemise mõju kohta olid liialt pessimistlikud. Energiahinnad on tõusnud, aga jäävad oluliselt alla 2022. aasta taseme, kuigi pingetele Lähis-Idas lahendust veel ei paista. Aktsiaturud püstitavad uusi tippe, kuna ollakse veendunud, et kriis Hormuzi väinas ei saa kesta igavesti, seda enam, et lähenevad USA vahevalimised. Tõusu toetavad ka jätkuv optimism tehisaru arengu väljavaadete suhtes ja ettevõtete tugevad majandustulemused.

USA majandus areneb jätkuvalt kiiresti. Majapidamiste tarbimine ja investeeringud kasvavad hoogsalt, kuid see toimub väga ebaühtlaselt. Jõukamaid majapidamisi on toetanud nende varade väärtuse kasv, samal ajal kui väiksema sissetulekuga tarbijad tunnevad tugevamalt inflatsiooni ja kõrgemate intressimäärade negatiivset mõju. Tehisaru arendamine suurendab küll investeeringuid, kuid kuna suur osa seadmetest on imporditud, jääb investeeringute panus majanduskasvu väiksemaks. Inflatsioon on kiirenenud, aga hinnasurve ei ole laiapõhjaline.

Hiina majanduskasv on varem oodatust tagasihoidlikum. Erinevalt USA-st pärsib Hiinas majapidamiste tarbimist negatiivne jõukuse efekt, kuna kinnisvarahindade langus ja majanduse kesisem väljavaade halvendavad kindlustunnet. Samal ajal toetavad majanduskasvu tööstuse kiire areng ja tugev välisnõudlus. Nii tasakaalustabki tugev eksport nõrgemat sisenõudlust. Hiina majanduspoliitika suundub kõrgtehnoloogilise tootmise poole, mida toetavad suurenenud tehisaru investeeringud ja tehnoloogiamahukate kaupade ekspordi kasv.

Euroala majanduskasv on olnud energiahinna järsku tõusu ja tarneahelate häireid arvestades oodatust tugevam. Kõrgem inflatsioon on eratarbimist seni pärssinud vaid vähesel määral ning tarbimine jääb tõenäoliselt ka edaspidi majanduskasvu vedajaks. Euroala suuremate riikide töötlev tööstus on taastunud, välja arvatud Saksamaal. Lähiaja suurim väljakutse on süvenevad kaubanduspinged Euroopa Liidu ja Hiina vahel, mis võivad kaasa tuua kõrgemad tollitariifid ja täiendavad piirangud kaubanduses. Euroopa ei pruugi olla andmekeskuste rajamise ja tehisaru arendamise esirinnas, kuid need võivad toetada tootlikkuse kasvu ja leevendada ebasoodsa demograafilise arengu mõju.

Kõrgemad energiahinnad on euroalal inflatsiooni tublisti kergitanud ning selle kiirenemise riskid on jätkuvalt suured. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank tänavu intressimäära ühel korral, septembris 25 baaspunkti võrra, ning jätab need 2027. aastal muutmata. Alles 2028. aasta teises pooles langetab keskpank intressimäära tagasi 2%-le. Vaatamata kõrgele inflatsioonile USA föderaalreserv meie hinnangul intressimäära sel aastal ei muuda. Järgmisel aastal, kui inflatsioon näitab selget aeglustumist, peaks Föderaalreserv intressimäära langetama ühel korral, 25 baaspunkti võrra. Rootsi keskpank tõstab meie hinnangul intressimäära 25 baaspunkti võrra novembris ja veel sama palju järgmise aasta veebruaris.

Soome majanduskasvu prognoosi oleme tugevama kodumaise nõudluse mõjul tublisti ülespoole korrigeerinud. Eratarbimine peaks ka eesoleval paaril aastal püsima tugev. Valitsus suurendab investeeringuid kaitsesse ja järgmisel aastal peaksid paranema ka eluaseme investeeringud. Samuti on Soome majanduskasvu toetanud rekordkõrgele tõusnud tehnoloogiasektori eksporditellimused. Rootsi majanduse kosumise taga on eelkõige eratarbimine. Samuti kasvavad kiiresti kaitsekulutused, mis omakorda toetavad erasektori investeeringuid. Sissetulekute suurenemine, stabiilsed intressimäärad ja leebemad reeglid laenamisel on suurendanud eluasemeturu aktiivsust.

Ka Läti majandus on osutunud oodatust tugevamaks. Sealset kasvu toetavad eratarbimise kasv ja ekspordi taastumine. Leedu kiirema kasvu taga on II pensionisambast välja võetud raha suunamine majandusse, peamiselt tarbimisse. Meie hinnangul on üle 1 miljardi euro (ligi 30% väljavõetud rahast), peamiselt kestvuskaupadele, juba ära kulutatud. Lisaks tarbimisele kasvab kiiresti töötlev tööstus. Kui tarbimist ajutiselt toetanud tegurite mõju Leedus taandub, hakkab sealne majanduskasv aeglustuma.

Eesti majanduskasv kogub hoogu

Eesti majanduse väljavaade on paranenud. Majanduskasvu veab peamiselt sisenõudlus, mille taga on valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika. Eratarbimine suureneb koos reaalsissetulekute kasvu ja tööturu tugevnemisega. Kindlustunde paranemine peaks aga hoogustama erasektori investeeringuid. Valitsus suunab jätkuvalt märkimisväärseid ressursse riigikaitsesse ja taristusse, kuid selle hinnaks on riigirahanduse olukorra halvenemine.

Hiljuti statistikaameti täpsustatud SKP andmete järgi kestis Eestis majanduslangus viimati vaid ühe aasta (2023) varem arvestatud kolme (2022–2024) asemel. Tänavu on Eesti majandus, vaatamata sõjale Lähis-Idas ning pingetele tarneahelates ja energiaturgudel, hästi vastu pidanud. Prognoosi avaldamise ajaks statistikaamet esimese poolaasta SKP-d veel uuendanud ei olnud, kuid esialgsete hinnangute järgi kasvas see püsivhindades ja aastases võrdluses 1,6%. Swedbanki prognoosi järgi on majanduskasv aasta teisel poolel tugevam ja viib tänavuse SKP kasvu püsivhindades 2%-ni; järgmisel aastal peaks see kiirenema 2,5%-ni.

Tänavust majanduskasvu veavad peamiselt tarbimine ning valitsussektori suuremad investeeringud. Majapidamiste paranenud ostujõud on eratarbimise mahtu tublisti suurendanud. Ostujõu kasvu toetavad aasta alguses tõstetud ja palgatasemete lõikes ühtlane tulumaksuvabastus ning aeglustunud inflatsioon. Kuigi teises kvartalis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv pidurdus, viitavad Swedbanki kaardimaksed korralikule eratarbimise kasvule. See näitab, et inimesed kulutavad kodumaise jaekaubanduse kõrval raha rohkem mujal ning muudele kaupadele ja teenustele. Netopalga reaalkasv teeb tänavu erakordselt tugeva, ligi 12% tõusu, kuid aeglustub järgmisel aastal uuesti. Samas peaks suurema ostujõu, majapidamiste paranenud kindlustunde ja väiksema tööpuuduse mõjul suurenema tarbimine ka järgmisel aastal.

Majanduskasvu toetavad ka valitsussektori suuremad kaitsekulutused ja investeeringud taristusse. Kuigi intressimäärad on viimastel kuudel mõnevõrra tõusnud, on laenutegevus olnud aktiivne. Selle aasta keskel kasvas eluasemelaenude portfell aastases võrdluses ligikaudu 10% ning ettevõtete laenud veel kiiremini. Keskmise majapidamise ostujõud eluasemeturul on aastatagusega võrreldes märgatavalt parem, kuna nn maksuküüru kaotamisega kiirenenud netopalga kasv ületab oluliselt laenulepingute aluseks oleva euribori ja korterite hinnatõusu. Tugev laenunõudlus peegeldab kodumajapidamiste ja ettevõtete paranenud kindlustunnet ning lubab prognoosida ka erasektori investeeringute kasvu.

Ekspordimahu kasv tänavu aeglustub. Samas loob Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine sel ja järgmisel aastal parema eelduse välisnõudluse kosumiseks. Kuigi suurima eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse tootmismaht on tänavu vähenenud juba viis kuud järjest, on selle SKP-s kajastuv lisandväärtus arvestuste metoodika erinevuste tõttu viimastel kvartalitel hoopis suurenenud. Tööstussektori kindlustunne on aastatagusega võrreldes paranenud ning sama on toimunud hinnangutega lähikuude tellimuste ja tootmise kasvuootuste kohta. Ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab äritegevust, on vähenenud ja langenud alla pikaajalise keskmise. See kõik viitab meie ekspordisektori väljavaate paranemisele.

Samas on ettevõtete konkurentsivõime endiselt suur väljakutse. Tööjõukulud kasvavad jätkuvalt kiiremini kui tootlikkus, säilitades kulusurve ja piirates konkurentsivõime paranemist. Eestis on töötleva tööstuse tööjõu ühikukulu viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui paljudel meie suurimatel kaubanduspartneritel. Seetõttu sõltub ekspordi jätkusuutlikum kasv lisaks tugevamale välisnõudlusele ekspordisektori suutlikkusest suurendada tootlikkust investeeringute ja tehnoloogilise arengu kaudu, liikumisest suurema lisandväärtusega tootmise suunas ning kohanemisest kiiresti muutuvate ülemaailmsete tingimustega.

Inflatsioon on Eestis tänavu kiiresti aeglustunud. Tarbijahinnad on esimese seitsme kuuga kasvanud aastases võrdluses keskmiselt 3,1% ja kasvu aeglustumisele on aidanud enim kaasa toiduainete hinnakasvu pidurdumine. Selle taga on toorme odavnemine ning jaekaubanduses tehtavad müügikampaaniaid. Kuigi nn maksuküüru kaotamine madalama sissetulekuga inimestele olulist võitu ei toonud, peaks aeglasem toiduainete hinnakasv aitama tugevamalt just nende ostujõudu parandada. Sügisel hinnatõus hooajaliste tegurite mõjul kiireneb ning meie prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad tänavu 3,4%. Järgmisel aastal ootame hinnakasvu aeglustumist 2,7%-ni.

Koos majanduse kosumisega on suurenenud nõudlus tööjõu järele ning see on toonud töötuse määra allapoole. Tänavu teises kvartalis langes töötuse määr 6,6%-ni. Majanduse elavnemisele viitab ka täitmata ametikohtade arvu oluline kasv. Töötukassas oli juulis töökuulutusi 37% rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määr alaneb Swedbanki prognoosi järgi eelmise aasta 7,5%-lt sel aastal 6,7%-ni ning selle vähenemine jätkub ka järgmisel aastal. Positiivsem väljavaade tööturul aitab kaasa majapidamiste kindlustunde paranemisele ning toetab tarbimise ja laenunõudluse kasvu.

Eesti majanduskasvu taga on tänavu olnud paljuski valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika: nn maksuküüru kaotamine ning valitsemissektori suuremad kulutused. Samas on see suurendanud riigieelarve puudujääki ja muutnud riigirahanduse pingelisemaks. Kuigi põhjalikumaid otsuseid riigirahanduse olukorra parandamiseks hakatakse tõenäoliselt tegema alles pärast järgmise aasta märtsis toimuvaid parlamendivalimisi, ei ole uuel valitsusel selleks lihtsaid lahendusi.

seo_august_2026_eng_final