Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Tallinna südalinnas avab aprilli keskel uksed modernne Artiuse ostutänav

ArtiusTallinna kesklinna tuiksoonel avab 16. aprillil uksed Artiuse ostutänav, kuhu kolivad mitmed rahvusvahelised ja kohalikud brändid. Artiuse ankurüürnikuks saab moebränd Weekend, kes avab südalinnas 1200 m² suuruse esimese premium-kaupluse.

Uuenduse läbisid nii hoone välisilme kui ka siseruumid, kuid ennekõike ka kontseptsioon, mille keskmes on uus ostutänav. Kokku on Artiuses üüritavat pinda 9700 m², millest poole moodustavad kaubandus- ja ülejäänud büroopinnad.

Artiuse nimi viitab kunstile ja loovusele – mõtteviisile, mis on juhtinud kogu hoone ruumilist lahendust. Eesmärk oli luua keskkond, kus igapäevane ostlemine muutub elamuseks.

“Loome Artiusega linnaruumi, kus ostlemine, vaba aja veetmine, töö tegemine ja kohtumised põimuvad üheks tervikuks. Artiuse omanäolise ostutänava loomisel panime suurt rõhku ruumi energeetikale. See mõjutab otseselt seda, kuidas inimesed end tunnevad ja linna kogevad – just sellist inspireerivat ja elavat keskkonda tahtsimegi südalinna tuua,“ sõnas US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu.

Uuenenud Artius on kavandatud kui oaas linnasüdames, olles oluline osa US Real Estate’i suuremast Golden Line’i arenduskooslusest, mis seob Rotermanni kvartali, sadamaala ja kesklinna ühtseks linnaruumiks. Hoone esimesel korrusel kulgev ostutänav ühendab linna kaks olulist tuiksoont: Rotermanni kvartali ja Narva maantee.

“Toome südalinna suurima kingavaliku Weekend Premiumi kaupluse näol koos personaalse ostunõustamisteenusega. Rootsi bränd Fjällraven avab Artiuses oma Eesti esimese matka ja elustiilipoe. Lisanduvad kosmeetika, ilu- ja heaolu brändid ning premium sisustus- ja kodukaubad. Kõik ühel hea energiaga ostutänaval, et kinkida tagasi kõige väärtuslikumat – aega,” sõnas ta.

Artiuses ootavad külastajaid ka ilupoed Pro Kosmeetika ja Healthy Skin, Millenia pesupood, magamistoatoodete kauplus Lonas, restoranid Vapiano ja St Patrick, kiirtoidukett KFC.

Ostutänava sisearhitektuuri autor on tunnustatud disainer Marit Ilison, kelle käekiri on tuttav mitmetest armastatud Tallinna restoranidest nagu Lore Bistroo, UMA, PÄRIS ja La Pizzeria di Orm Oja. Lisaks valmisid tema juhtimisel uue Linnateatri hoone interjöör ja LaBocca restoran Golden Gate’is.

Lisaks ostutänavale avatakse Artiuses suve alguses ka Südalinna oaas – roheala, mis toob looduse linnakeskkonda. Maa-aluses parklas on külastajatele kasutuses 128 parkimiskohta.

Artius on osa US Real Estate’i pikaajalise arenduskoosluse Golden Line’i visioonist kujundada Tallinna südalinnast ja sadamaalast ühtne rahvusvahelise mõõtmega linnaruum.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinn: Tallinn toetab planeerimisseaduse muudatusi, kuid on vastu järelevalve dubleerimisele

TallinnTallinn esitas Riigikogu majanduskomisjonile oma seisukohad planeerimisseaduse muudatuste kohta, toetades mitmeid kavandatud lihtsustusi, kuid olles vastu Maa‑ ja Ruumiametile täiendava järelevalvepädevuse andmisele kohalike omavalitsuste planeerimismenetluste üle.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on positiivne, et eelnõu sisaldab lahendusi, mis aitavad vähendada venivaid ja passiivseid planeeringuid ning muudavad menetluse paindlikumaks ja selgemaks. „Toetame muudatusi, mis võimaldavad lõpetada pikalt seisma jäänud planeeringuid, kehtestada detailplaneeringutele mõistliku kehtivusaja ning täpsustada planeeringuid senisest lihtsamalt. Need sammud aitavad nii linnal kui arendajatel tegutseda prognoositavamalt ning toetavad kvaliteetse linnaruumilise arengu eesmärke,“ ütles abilinnapea.

Tallinn peab oluliseks, et planeeringute menetlemine oleks sisult ja vormilt paindlik ning et detailplaneering ei muutuks ülemäära jäigaks. Linn on viimastel aastatel menetlusprotsesse oluliselt täiustanud ja tähtaegu lühendanud ning suur osa muudatustest on kooskõlas linna senise suunaga.

Samas ei pea Tallinn põhjendatuks ettepanekut anda Maa‑ ja Ruumiametile uus ulatuslik järelevalveroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle planeerimismenetluses. Linna hinnangul puudub sellel muudatusel piisav mõjude analüüs ning selge põhjendus. Kehtiva korra kohaselt teostab kohalike omavalitsuse haldusaktide üle järelevalvet Justiits- ja digiministeerium ning halduskohtud kontrollivad haldusorganite tegevuse õiguspärasust.

„Täiendava järelevalvetasandi loomine tooks kaasa topeltjärelevalve, suurendaks halduskoormust ja bürokraatiat ning võib menetlusi hoopis pikendada. Samuti vähendaks see kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikku autonoomiat. See ei paranda menetluste kvaliteeti ega kiirust, vaid lisab uue kohustusliku vaheetapi, mis ei ole kooskõlas tõhusa halduskorralduse põhimõtetega,“ lisas Terik.

Lisaks toetab Tallinn ettepanekut loobuda planeeringute teadete avaldamise kohustusest üleriigilistes ja maakonnalehtedes, kuna teavitamine kohalike kanalite kaudu on piisav ning aitab vähendada kulusid.

Linn tegi ettepaneku kaasata Riigikogu majanduskomisjoni aruteludesse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja, et selgitada muudatuste praktilist mõju ning anda erialane sisend.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Metro Capital: Kohus: Eesti Näituste paviljonid võib lammutada

Metro CapitalEelmisel nädalal jõustus kohtu otsus, millega jäi jõusse Tallinna linna luba lammutada Eesti Näituste ajale jalgu jäänud paviljonid Pirita teel.

2024. aastal pöördusid linna vastu kohtusse neli Maarjamäe piirkonna elanikku, kelle kinnistud asuvad Pirita tee 28 naabruses. Kuna naabreid ei saatnud edu ei Tallinna halduskohtus ega Tallinna ringkonnakohtus, siis loobusid nad kaebuse esitamisest Riigikohtusse.

Naabrite peamine mure oli, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt juba 2022. aastal väljastatud lammutusluba ja sellega seotud ehitusluba ei taga piisavalt, et lammutustööde käigus säiliksid nende kinnistuid teenindavad kommunikatsioonid: vesi, kanalisatsioon ja elekter. Kaebajad leidsid, et ehitusprojektid on vastuolulised, kommunikatsioonide asukohad pole piisavalt kaardistatud ning tööde järjekord pole selgelt reguleeritud.

Tallinna Halduskohus lükkas need argumendid suures osas tagasi. Kohus tuvastas, et ehituslubade aluseks olevates projektides on kommunikatsioonide säilimine selgelt ette nähtud: enne keskpaviljoni lammutamist tõstetakse C-hallis asuv veemõõdusõlm ümber väljapoole hoonet, kõik maa-alused torustikud ja kaablid säilitatakse ning lammutustööd toimuvad üksnes maapealse ehitise osas. Kohus märkis, et kommunikatsioonide asukohad on 2024. aastal koostatud geodeetilise alusplaani põhjal piisava täpsusega teada ning kaebajad ei tõendanud vastupidist.

Kohus nõustus, et kaebajatel on põhjendatud huvi oma kommunikatsioonide säilimise vastu, kuid leidis, et vaidlustatud ehitusload seda huvi ei riiva – vastupidi, just nende load tagavad, et teenused jätkuvad katkematult.

„Naabrite mure on mõistetav, aga me oleme nii neile kui linnale algusest peale kinnitanud, et naabrid ei pea muretsema, kõik naabreid teenindavad kommunikatsioonid säilivad ka pärast näitusehallide lammutamist. See on meie jaoks iseenesestmõistetav osa vastutustundlikust arendusest ja heast koostööst naabritega,” ütles Metro Capitali tegevjuht Mait Allas.

Pirita tee 28 seitsme hektari suurune ala on aastakümneid seisnud suletud tööstus- ja näitusealana, millel domineerisid amortiseerunud nõukogudeaegsed hooned ja suur asfaltplats. Marienbergi kvartal, mida Metro Capital arendab, on jätk seal juba aastaid tagasi alustatud linnaosale, kus praegu elab ligi 600 peret.

Tallinna linnavolikogu heakskiitu ootava arenduse eesmärk on poolelijäänud kvartal lõpetada: tuua olemasolevate elanike kõrvale puuduvad teenused ja taristu, mida iga toimiv elurajoon vajab. Koostöös Tallinna linnaga rajatakse kvartali südamesse munitsipaallasteaed. Lisaks tulevad piirkonda kodupood, kohvikud, sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused.

55% kvartalialast kaetakse roheluse, parkide ja kergliiklusteedega – autode parkimine viiakse maa alla. Sellega loob Marienbergi arendus katkematu ühenduse Kadrioru, Pirita rannapromenaadi ja Maarjamäe muuseumide vahel, muutes senise suletud ala osaks Tallinna kõndimissõbralikust linnaruumist.

Kvartali on kujundanud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitnud Helsingi arhitektuuribüroo ALA Architects, kelle varasemad tööd hõlmavad muuhulgas Helsingi kesklinna raamatukogu Oodit ja lennujaama uut terminali.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Telliskivis avati uus koostöötamiskeskus Telliskivi HUB

260327 Telliskivis avati uus koostöötamiskeskus Telliskivi HUBTäna avati Telliskivi TLN-i ärilinnakus uus koostöötamiskeskus Telliskivi HUB, mis paikneb ON-hoone 6. ja 7. korrusel. Ligikaudu 700 m² suurune keskus on loodud eelkõige üksikettevõtjatele ja väiksematele tiimidele, kes otsivad paindlikku ja inspireerivat töökeskkonda.

Telliskivi HUB-is on kokku ligi 75 töökohta, sealhulgas erineva suurusega privaatkontoreid, vabakasutusega tööalasid, 3–12 inimese koosolekuruume ning telefonibokse privaatsust nõudvateks kõnedeks. Lisaks on keskuses ühised puhke- ja sündmuste alad, mida saab kasutada ka seminaride ja ürituste korraldamiseks.

Telliskivi HUBi juhataja Kadri Vaasi sõnul on keskuse eesmärk siduda linnakus tegutsevad ettevõtjad tihedamalt ühte kogukonda. „Meie jaoks ei ole HUB lihtsalt kontor, vaid keskkond, kus inimesed kohtuvad, jagavad kogemusi ja loovad uusi koostöid,“ ütles Vaas.

Keskus erineb teistest piirkonna koostöötamispindadest rõhuasetusega privaatkontoritele, mis sobivad väikestele ja keskmise suurusega tiimidele. Samal ajal on 6. korrusele loodud ühised kokkupuutekohad nagu köök ja puhkealad, et soodustada suhtlust ja ideede vahetust nii HUB-is kui ka kogu Telliskivi linnakus.

Telliskivi HUB toimib kõik-hinnas kontorilahendusena, mis hõlmab internetti, koosolekuruume, kööki ja puhkealasid, koristusteenust ning kohvi ja teed. Tööruumid on täielikult möbleeritud ning varustatud ergonoomiliste toolide ja reguleeritavate laudadega.

Asukoht Telliskivi linnakus on üks keskuse tugevamaid eeliseid. HUB asub mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Balti jaamast ning ühistranspordi sõlmpunktidest. Linnaku aktiivne elu – restoranid, teater, kultuur ja sündmused – jätkub ka pärast tööpäeva, pakkudes kasutajatele mitmekesist töökeskkonda.

Telliskivi linnakus tegutseb juba sadu ettevõtteid ning HUB on selle loomulik jätk, pakkudes uut platvormi koostööks ja ettevõtluse arendamiseks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab tehnilise kovenandi rikkumise tuvastamisest ja kõrvaldamisest seoses 2020/2028 võlakirjadega

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp („Ettevõte“) annab teada, et 25. märtsil 2026 tuvastas Ettevõte, et tema tütarettevõte OÜ Kalaranna Kvartal on rikkunud maintenance test’i raames kovenanti tütarettevõtte tasandil vastavalt Ettevõtte välja antud tagatud võlakirjade 2020/2028 (ISIN SE0013801172) tingimustele („Võlakirjade Tingimused“). Rikkumine kujutas endast tehnilist laadi rikkumist („Kovenandirikkumine“) Võlakirjade Tingimuste tähenduses.

Kovenandirikkumine kestis alates 21.11.2025 ning tulenes OÜ-le Kalaranna Kvartal võetud laenukohustusest, mille jääk ületas maintenance test’i raames lubatud piirmäära. Pärast rikkumise tuvastamist tasus OÜ Kalaranna Kvartal täna osaliselt kõnealusest laenust, millega rikkumine kõrvaldati. Seega on käesoleva teate kuupäeva seisuga maintenance test uuesti täidetud ning Võlakirjade Tingimuste kohaselt ei esine enam ühtegi rikkumist.

Kovenandirikkumine oli üksnes tehnilist laadi ning Ettevõtte hinnangul ei omanud see negatiivset mõju võlakirjaomanikele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uus Maa: Madalam ehitushind on pannud arendamise õitsema

Uus MaaKinnisvaraturg on taastumas, kuid ebakindlust nii maailmas, majanduses kui ka inimeste seas on endiselt palju. Samas on praegu hea aeg kinnisvaraarenduste alustamiseks, sest ehitushind on madal. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Teated uutest arendusprojektidest, ehituste alustamisest, aga ka võlakirjapakkumistest kirjeldavad päris hästi arendajate positiivseid ootusi tuleviku osas. Kuigi uute korterite müük ei ole veel sugugi aktiivne, on kaalukaim põhjus, miks alustada uute projektidega, madalam materjalide hind ja tööjõukulu.

2020. aastal algas ehitushinna kiire kasv, mida vedas eelkõige materjalide hinnatõus. Tipp saavutati 2022. aastal, mil täiemahuline sõda Ukrainas lõi sassi kõik tarneahelad. 2025. aastaks langes hinnatase tagasi tasemele, kust 2020. aastal tõus algas.

Hea kapitaliseeritusega arendajatel on praegu soodne võimalus rajada uusi kodusid teades, et laiemas perspektiivis, majanduse taastudes, hakkab ehitushind uuesti tõusma. Kui ka otsest survet kiirelt müüa pole, võib selline väike risk ära tasuda.

Arendustegevusega hoogsamalt alustamist toetab ka ootus, et inimeste huvi, võime ja julgus uusi kodusid osta, taastuvad. Esimesed märgid, et ebakindlus hakkab taanduma, on olemas, kuid maailmas toimuv saab seda veel väga kergelt kõigutada. Samas soovivad inimesed oma eluga edasi minna ning hakata lõpuks viima ellu plaane, mis vahepeal sai sahtlisse pandud.

Oma mõju uute projektide elluviimisel on ka asjaolul, et keeruliste aastate jooksul on müügile tulnud heas asukohas olevaid kinnistuid, millel on olemas kehtestatud detailplaneering ning isegi ehitusluba. See võimaldab töödega kiirelt alustada.

Praegu peab suurem jagu ostuhuvilistest kättesaadavamaks valikuks kodu järelturult. Uusarendustes on eelistatumad soodsamad korterid äärelinnas ja lähivaldades, kuigi ka luksusvarale on ostjaid, aga müük kulgeb sel juhul aeglasemas tempos. Uut projekti alustaval arendajal tasub kalkuleerida hoolikalt, milline on nõudlus, pakkumishind ja eeldatav müügiaeg, et ka vaiksetel aegadel edukamalt müüa. Konkurents turul on armutu ning ostjad otsustavad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 28.05.2026

Priit Kallas28.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele. Koolitaja on Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas, kes õpetab, kuidas tehisintellekti abil säästa aega ja tõsta töö kvaliteeti, võimaldades keskenduda olulistele tegevustele.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid;
  • kinnisvaraarenduse ettevõtete turundus- ja müügispetsialistid;
  • kinnisvara müügi või turundamisega igapäevaselt tegelevad inimesed;
  • kinnisvarahuviline, kes alles kaalub tööle asumist kinnisvarasektoris.

Koolitus toimub 28.05.2026 kell 10.00–13.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

AS Pro Kapital Grupp announces identification and remediation of technical covenant breach under its outstanding bonds 2020/2028

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (the “Company”) hereby announces that on 25 March 2026, it identified that one of its subsidiaries, OÜ Kalaranna Kvartal, has been in breach of the maintenance test covenant on subsidiary level, pursuant to the terms and conditions (the “Terms and Conditions”) of the Company’s outstanding senior secured bonds 2020/2028 with ISIN SE0013801172, constituting a technical default under the Terms and Conditions (the “Covenant Breach”).

The Covenant Breach has been continuing since 21.11.2025 and arose as a result of a loan incurred by OÜ Kalaranna Kvartal, the outstanding balance of which caused OÜ Kalaranna Kvartal to exceed the threshold allowed under the maintenance test covenant. Promptly following identification of the Covenant Breach, OÜ Kalaranna Kvartal has today partially repaid the relevant loan, thereby remedying the Covenant Breach. Accordingly, as of the date hereof, the maintenance test is met and no event of default under the Terms and Conditions is continuing.

The Covenant Breach was of a technical nature and the Company has assessed that it has not had any adverse effect on the bondholders.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Baltic Horizon: Muudatused Baltic Horizon Capital AS juhatuses

Baltic HorizonBaltic Horizon Capital AS Baltic Horizon Fondi fondivalitsejana teatab käesolevaga muudatusest juhatuse liikmetes.

Antud teade järgneb 20. jaanuari 2026 teatele, mil Baltic Horizon Capital AS esitas Edvinas Karbauskase kandidaadiks Baltic Horizon Capital AS-i juhatuse liikme kohale.

26. märtsil 2026 valis Baltic Horizon Capital AS nõukogu Edvinas Karbauskase uueks juhatuse liikmeks neljaks aastaks alates 1. aprillist 2026.

Edvinas Karbauskas valiti ka Baltic Horizon Fondi kaasfondijuhiks koos Tarmo Karotamiga, kes on praegune fondijuht.

Edvinasel on laialdane kogemus fondivalitsemise ja finantsteenuste valdkonnas. Ajavahemikus jaanuar 2023 kuni juuni 2024 kuulus ta Baltic Horizon Capital AS-i juhatusse ja tegutses Baltic Horizon Fondi kaasfondijuhi rollis. Viimati töötas Edvinas Tech Zity Vilnius Groupi finantsjuhi ja juhatuse liikmena. Varasemalt töötas Edvinas auditi ja konsultatsiooniteenuste ettevõttes EY-s.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Pro Kapital alustas Tallinnas Kristiines Musketäri Majade ehitust

Pro KapitalKinnisvaraarendusettevõte Pro Kapital alustas Tallinnas Tondil Kristiine City elukvartalis Musketäri Majade ehitust, millega viiakse lõpule endise sõjaväelinnaku territooriumile kavandatud Kindrali Majade arendusprojekt. Esimeses järjekorras valmib 2027. aasta lõpuks hoone koos äripinnaga aadressidel Sammu tn 7 ja Talli tn 1 ning seejärel 2028. aasta kevadeks Rivi tn 8 elamu.

Pro Kapitali peadirektori Andrus Lauritsa sõnul koosneb arendus mitmest hoonest, mille kontseptsioon lähtub kolmest eriilmelisest mahust, mille vahele kujuneb avar ja sidus väliruum. Rohelises sisehoovis on mängu- ja puhkealad ning istumisnurgad, mida täiendavad jalgrataste hoiuruumid ja katusega rattaparklad.

Valikus on 1-5-toalised korterid suurusega 21,5 kuni 131,7 m², kusjuures suuremad perekorterid on saunaga. Privaatset väliruumi pakuvad rõdud, lodžad ja avarad terrassid ning valikus on ka esimesel korrusel asuvad eraldi sissepääsudega korterid. Esimeses ehitusjärjekorras rajatakse 144 korterit, millele teise eluhoone valmides lisandub veel 110 kodu, kokku 254 korterit.

Hoonete arhitektuurilise lahenduse autoriteks on juhtiv arhitekt Indrek Tiigi ja Allianss Arhitektid ning korterite siseviimistlus on loodud koostöös Ace of Space sisearhitektuuribürooga, mille tulemuseks on kaasaegsed ja omanäolise karakteriga kodud.

Kristiine City on hinnatud elukeskkond südalinna külje all, kus igapäevased teenused, poed, koolid ja lasteaiad asuvad läheduses ning liikumine on mugav nii kesklinna kui ka teistesse olulistesse sihtpunktidesse. Pro Kapital on Kristiine Citys erinevaid elu- ja büroohooneid renoveerinud ja arendanud juba üle kümne aasta.

Pro Kapital Grupp on 31 aastase tegevusajalooga börsiettevõte, mis on loonud Baltikumi pealinnade parimatesse asukohtadesse terviklikud ja moodsad elukeskkonnad. Viimaste aastate suuremad projektid Tallinnas on olnud eelmisel kevadel valminud Kalaranna Kvartali viimase etapi arendus ning Kristiine Citys Uus-Kindrali Majade ehitus. Samuti on ettevõttel töös erinevad arendused Riias ja Vilniuses.

260326 Pro Kapital alustas Tallinnas Kristiines Musketäri Majade ehitust 1

260326 Pro Kapital alustas Tallinnas Kristiines Musketäri Majade ehitust 2

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbank: Kõrgemad energiahinnad kergitavad inflatsiooni

SwedbankTeadmatus, kui kauaks Hormuzi väin suletuks jääb, ning Lähis-Idas asuva energiataristu osaline purustamine hoiavad energiahindu kõrgel. Kuigi tooraineturgude jaoks on praegu tegemist tõsise geopoliitilise šokiga, mis on andnud löögi energia- ja ka teiste toorainete pakkumisele, ei arvata siiski, et tegemist on püsiva probleemiga.

Mõju energiahindadele Eestis

Esmalt ja ilmselgelt mõjutab toornaftahinna tõus Eestis kütuste hindasid. Autokütuste hinnad liiguvad üsna tugevas seoses maailmaturu toornaftahindadega. Bensiini ja diisli osakaal Eesti majapidamiste tarbimiskorvis on ligi 4% ja kogu energiale minevate kulutuste osakaal ligi 13%.

Maagaasivarusid, mida hakatakse kasutama sügisel, uuendatakse hetkel varasemast kõrgemate hindade juures ja see annab omakorda täiendava lisa inflatsioonile. Samas on maagaasi osakaal Eesti kogumajanduses, sealhulgas majapidamiste energia lõpptarbimises, vaid 6-7%.

Mida kauem energiahinnad kõrgel püsivad, seda süsteemsemaks muutub nende mõju majanduses ning seda enam kiirendavad need ka inflatsiooni ning pidurdavad majanduskasvu – nii Eestis kui ka euroalal tervikuna.

Turuintressimäärad tõusevad

Nii ongi Euroopa Keskpank juba oma tänavust inflatsiooni prognoosi tublisti tõstnud ja majanduskasvu väljavaadet kärpinud. Kui detsembris oodati sel aastal 1,9% hinnakasvu, siis nüüd juba 2,6%. Küll aga peaks keskpanga hinnangul euroala inflatsioon järgmiseks aastaks 2% juurde tagasi langema, mis teatavasti on keskpanga rahapoliitika eesmärk. See sobib kokku tooraineturgude ootusega, mille järgi praegused kõrged energiahinnad võivad jääda ajutiseks.

Samas on finantsturud euroala inflatsiooni suhtes pessimistlikumad. Kui veel möödunud nädalal oodati tänavu Euroopa Keskpangalt praeguse 2% juurest kahte intressimäärade tõstmist, kokku 0,5 protsendipunkti ulatuses, siis nüüd on see tõusnud juba pea kolme korrani. Küll aga tuleks arvestada, et kuigi sõda Lähis-Idas on kestnud varsti juba kuu aega, kaldutakse kriiside alguses üle reageerima.

Mis ei tähenda tingimata, et finantsturgude ootus vale on. Kui veel hiljuti leiti, et keskpangal on liiga vähe kindlaid tõendeid intressimäärade tõstmise vajalikkuse kohta, siis nüüd on juurde tulnud ka mitmeid rahvusvahelisi suurpanku, mille arvates on rahapoliitika vähemalt ajutine karmistamine vältimatu.

Finantsturgude pessimismi näitab euribori ja selle intressiootuste kiire tõus märtsis. Näiteks, kui tänaseks (26.märtsiks) on 6 kuu euribor kerkinud juba ligi 2,5 protsendini – ehk pea 0,6 protsendipunkti üle eelmise aasta keskpaika jäänud madalaima taseme – siis tänavu detsembriks oodatakse veidi üle 3 protsendist intressimäära. Kindlasti tuleks aga arvestada, et tegemist on vaid praegust olukorda peegeldava ootusega, mis muutub koos Lähis-Idas toimuva sõja ja energiahindade väljavaatega.

Inimeste ostujõud suureneb

Vaatamata turuintressimäärade tõusule, on Eestis nõudlus eluasemelaenude järgi kasvanud. Oodatust kiirem inflatsioon võib küll pidurdada Eesti majapidamiste ostujõu paranemist, kuid tõenäoliselt ei vähenda seda. Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste kaalutud netopalk tegema tänavu tugeva tõusu, mis praeguste kõrgemate energiahindade juures tagab ikkagi ostujõu paranemise.

Näiteks ei ole praeguste kütusehindade juures vahe eelmise aastaga suur, kui võrrelda, millises mahus autobensiini saab keskmise netopalga juures osta. Küll aga mõjutab kiirem üldine hinnakasv tugevamalt väiksema sissetulekuga inimesi – seda enam, et maksuküüru kaotamise mõju on neile tagasihoidlik.

Samas tuleks kiirema hinnakasvu tõttu suurenenud kuludele lisada laenukohustustega majapidamistele juurde ka veidi kõrgemad intressimaksed, mis kokkuvõttes võib eratarbimise taastumist pidurdada.

Eesti ekspordisektori konkurentsivõime võib kannatada

Eestis mõjutavad kõrgemad energiahinnad majapidamiste kõrval rohkem transpordisektorit ning põllu- ja metsamajandust. Veel veebruaris olid maailmaturu toidutoormehinnad allpool möödunud aasta suvesse jäänud tipust. Samas, kui energiahinnad püsiksid kõrgel, kanduvad suuremad kulud põllumajanduses, transpordis ja toiduainetööstuses rohkem ka toiduainete hindadesse.

Töötlevas tööstuses mõjutavad kõrgemad energiahinnad enim paberi- ja keemiatööstust ning tööstuslike õlide ja ehitusmaterjalide tootmist. Mõne aasta taguse Euroopa Liidu riikide võrdluse järgi oli Eesti töötlevas tööstuses sisseostetud energia osakaal netokäibes üle Liidu keskmise. Ligikaudu sama Leeduga, kuid tublisti kõrgem kui Soomes ja Rootsis. Kuna Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase viie aastaga kasvanud euroala keskmisest rohkem ning kiiremini ka meie peamistest kaubanduspartneritest Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus, võivad kõrged energiahinnad anda Eesti ekspordisektori konkurentsivõimele uue löögi.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

SEB: Euribori tõus kasvatab keskmise kodulaenu kuumakseid kümnete eurode võrra

SEBPeamiselt laenudega seotud 6-kuu euribor on kasvanud 2,4 protsendini. Analüüs näitab, et iga järgnev 0,1 protsendipunkti tõus kasvatab keskmise kodulaenu kuumakset 8-8,5 euro võrra.

Euribori liikumist mõjutavad inflatsiooniootused ja keskpankade intressipoliitika. Praegused turuootused viitavad, et 6-kuu euribor võib aasta lõpuks tõusta kuni kolme protsendini, järgmisel aastal nähakse euribori taandumist 2,7–2,8 protsendi tasemele.

„Turg on närviline ja euribor võib lühikese aja jooksul kõikuda. Samas võib geopoliitilise olukorra muutumine, sealhulgas energiahindade langus, intressiootusi kiiresti korrigeerida,“ ütles SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang. Tema sõnul tasub laenuvõtjatel jälgida oma kuumakseid, vajadusel kohandada eelarvet ning kaaluda intressiriski maandamise võimalusi.

„Praeguses olukorras intressi fikseerimine pakkuda suuremat etteaimatavust eelkõige neile, kelle rahaline puhver on väiksem või kellel seisavad ees suuremad väljaminekud. Ujuva intressi jätkamisel on mõistlik hoida piisavat rahareservi, et tulla toime võimalike lühiajaliste intressitõusudega,“ lisas ta.

Igakuiste laenumaksete suurenemine keskmise kodulaenu puhul:

260326 Euribori tõus kasvatab keskmise kodulaenu kuumakseid kümnete eurode võrraEeldused: laenujääk 150 000 €, periood 25 aastat, annuiteet; intress = 6 kuu euribor + 1,5% marginaal.

Arvutused näitavad, et 150 000-eurose laenujäägi korral kasvatab iga 0,1 protsendipunkti suurune 6-kuu euribori tõus kuumakset ligikaudu 8–8,5 euro võrra. Vahemikus 2,5%-3,0% suureneb igakuine makse kokku umbes 42 eurot, mis teeb aasta peale ligikaudu 500 eurot lisakulu.

“Kuigi efekt lühiajalise euribori määraga seotud kodulaenudele on olemas, jääb hetkese prognoosi põhjal mõju laenuvõtja rahakotile aasta lõpuni mõõdukaks ning hetkel ei ole põhjust rääkida laiemast šokist koduomanikele. Niisamuti ei prognoosita intressikeskkonna negatiivset mõju kodulaenuaktiivsusele,” rääkis Hallang.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Millerhawk pani Pärnus nurgakivi 16-miljonilisele Papiniidu elu- ja ärikeskusele ning üle anti väärikas kingitus kohalikule spordikogukonnale

MillerhawkTäna, 26. märtsil pandi Pärnus pidulikult nurgakivi Papiniidu 50 kinnistule kerkivale uuele kaasaegsele elu- ja ärikeskusele. Endise Mai kultuurikeskuse asemele ehitatav ning ligi 16 miljoni eurot maksev arendus toob piirkonda uue hingamise. Nurgakivi tseremoonial anti Pärnu Sõudeklubile üle ka erakordne kingitus – kolm uut Filippi sõudepaati.

„Meie jaoks ei ole see lihtsalt ühe hoone püstitamine, vaid panus Pärnu linna ja Papiniidu piirkonna elukvaliteedi tõstmisesse. Mai kultuurikeskuse ajalooline asukoht väärib kaasaegset, terviklikku ja kogukonda teenindavat lahendust. Papiniidu 50 on koht, kus saavad kokku mugavad kodud, esmavajalikud teenused ja hästi läbimõeldud linnaruum. Meil on siiralt hea meel, et saame seda visiooni koos oma tugevate partneritega ellu viia,“ sõnas arendaja Millerhawk OÜ juhatuse liige Marko Kull.

Pärnu linna poolt tervitas uue keskuse sündi abilinnapea Valmar Veste. “Mai piirkond on olnud aastakümneid oluline osa Pärnu linnast. Siia on rajatud kodusid, siin on kasvanud põlvkonnad ning kujunenud tugev ja ühtehoidev kogukond. Ajal, mil siia kerkisid pigem kõledad ja ühetaolised paneelmajad, oli eesmärk pakkuda kiiresti elamispinda. Täna liigume aga teises suunas – loome keskkonda, mis on kaasaegne, läbimõeldud ja hubane,“ lausus Valmar Veste.

„Just see projekt, millele täna nurgakivi panime, ei ole ainult uus hoone. See on samm edasi kogu piirkonna arengus – midagi, mis aitab muuta elukeskkonda kvaliteetsemaks, inimsõbralikumaks ja kaasajastatumaks. Panustame sellesse, et Mai ei oleks lihtsalt koht, kus elatakse, vaid koht, kus tahetakse elada,” lisas Veste.

Uue ärikeskuse ankurrentnik on Selver, mille juhi Kristi Simonseni sõnul avatakse kauplusi vaid selge kasvupotentsiaaliga ja arenevatesse piirkondadesse. “Papiniidu uus elu- ja ärikeskus vastab nendele ootustele täielikult. Siia rajatav kauplus kujuneb kohalike inimeste kodupoeks, pakkudes Selverile omast kvaliteeti – laia ja mitmekesist kaubavalikut, kvaliteetset omatoodangut ja kodumaiste väiketootjate tooteid, mugavat ja kaasaegset ostukeskkonda ning head teenindust. Pärnu on Selveri jaoks strateegiliselt oluline piirkond, kus oleme tegutsenud juba alates 2002. aastast, ning uus kauplus aitab meil tihedas konkurentsis oma positsiooni veelgi tugevdada,” sõnas Selver AS-i juhatuse liige Kristi Simonsen.

Ehitustöid, mida iseloomustavad tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja kahe hoone samaaegne rajamine ühele krundile, juhib peatöövõtjana Tallinna Ehitustrust OÜ. „Ehitusperiood on pikk ja selle jooksul tuleb ületada palju takistusi. Need, kes peavad ühiselt pingutama, on tellija, ehitaja, rentnikud, koduostjad ja ka kohalik kogukond. See kõik õnnestub meil vaid siis, kui oleme ühes paadis,“ märkis Kaido Somelar, OÜ Tallinna Ehitustrust juhatuse esimees.

Arenduse rahastaja, Coop Panga ärikliendipanganduse juhi Lehar Küti sõnul rahastatakse projekte, mis viivad elu edasi Eestimaa eri paigus. „Kodumaise pangana saame anda omapoolse panuse Pärnu jaoks nii olulisele sõlmpunktile uue hingamise andmisel, mis saab teoks mitmete väärikate partnerite koostöös.“

Piduliku nurgakivi asetamise tseremoonia kulmineerus üllatusega kohalikule spordikogukonnale. Arendaja Millerhawk, ankurrentnik Selver ja peatöövõtja Ehitustrust tegid ühise kingituse, andes Pärnu Sõudeklubile üle kolm tipptasemel Filippi sõudepaati. Kingituse võttis kogukonna nimel tänuga vastu Pärnu Sõudeklubi juhatuse liige, 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude pronksimees Andrei Jämsä ja Pärnu Sõudeklubi president Toomas Rapp.

Ligi 11 200 m² suurune arendus hõlmab kaheksakorruselist korterelamut ja kolmekorruselist ärikeskust. Korterite müük toimub arendaja Millerhawk OÜ elukondliku kinnisvara brändi Avalon alt. Ärikeskuse ankurrentnikuks on Selver, mille kõrval avavad uksed ka Südameapteek ja spordiklubi Fitness 24/7. Uus ärikeskus on disainitud kaasaegse hoonena, kus saab parkida hoone esimesel korrusel, mis pakub mugavust ja ligipääsetavust.

Eluhoonesse on kavandatud 40 eri suurusega ühe- kuni neljatoalist korterit, mille kõrgematelt korrustelt avaneb vaade merele. Korterelamu eripäraks on ligi 170ruutmeetrine üldkasutatav katuseterrass istumis- ja grillialaga, samuti on korteritel rõdud ja lodžad.

Esimesed uued kodud valmivad plaanide kohaselt järgmise aasta esimeses kvartalis, kuid ärikeskus avatakse juba selle aasta novembris. COOP Panga poolt rahastatud arenduse ärihoonele aitab LEED sertifikaati omandada Millerhawki gruppi kuuluv Greenmetrix OÜ.

Millerhawk OÜ (www.millerhawk.com) on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõttena juhtiv keha, mille alt arendatakse ja hallatakse ärikinnisvara. Millerhawkile kuulub ka elukondliku kinnisvara arendaja Avalon, millel on mitmed arendused Tallinna linnas ja Harjumaal Rae, Saue ja Harku vallas ning Viljandis ja Maardus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Palgakasv ja inflatsioon aitavad valitsusel eelarve positsioone parandada

BigbankTäna avaldas Statistikaamet eelmise aasta andmed valituse eelarve positsiooni ja võlataseme kohta. Eelarve defitsiit oli 1,2% ning võlakoormus 24,1%. Mõlemad näitajad on EL keskmisi vaadates väga head tulemused.

Kas selle taga oli hea planeerimine või avaliku sektori kokkuhoid? Paraku nii lihtne see ei olnud. Üldiselt me teame, et hinnatõus on tavainimese mõistes igati halb, sest elukallidus kasvab ja palgakasv ei pruugi koos hinnatõusuga toimuda, vaid sissetulekud tulevad järele väikese viiteajaga. Valitsuse eelarve positsioone arvestades on hinnatõus igati positiivne, sest kui hinnad kasvavad, siis suurenevad ka käibemaksu laekumised.

Hinnatõus toob kaasa ka palgatõusu ning see omakorda suurendab sotsiaalmaksu laekumisi. Need kaks suurenemist andsid eelmisel aastal nö planeerimatut ehk täiendavat tulu 600 miljonit. Võlakoormus on Eestis jätkuvalt EL madalamaid.

Muret peaks tegema see, et sotsiaalkindlustusfondide puudujääk kasvas eelmisel aastal 70 miljoni euroni. Sisuliselt on selle kasvu taga pensioni kulude kasv. Tulevikku vaadates on murekohtadeks tervishoiu kulude kasv ning pensionite indekseeritud kasv, sest täna ei suuda valitsus neid jooksvate maksutuludega katta. Ka tervishoiu kulude katmisel me “sööme” täna juba tervisekassa reserve ja tulevikku vaates peame hakkama laenu arvelt neid kulusid katma.

Korras riigieelarve puhul me katame oma jooksvaid kulusid jooksvate tuludega ning valitsuse eelarve kasv ei tohiks olla kiirem kui on üldine majanduse nominaalne kasv. Laenu peaksime võtma ootamatult kasvanud kaitsekulude katteks ning investeeringuteks. Täna paraku me katame laenuga ka riigi igapäevaseid kulusid. Tulevikku vaadates on meil kaks võimalikku lahendusteed: avaliku sektori kulude vähendamine või maksukoormuse suurendamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

KV.EE: Majade müügihinnad liiguvad tõusule

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 02.2026 müügiks keskmiselt 2007 maja keskmise hinnaga 2404 €/m². Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 5%, kuid nende hind on kasvanud 4% võrra.

Tallinnas kui turu suurimas piirkonnas, kus asub ligikaudu neljandik majade müügipakkumisest, on müügipakkumise aastaga vähemaks jäänud 11% võrra. Tallinnas pakuti portaali KV.EE vahendusel 02.2026 keskmiselt müügiks 564 maja.

Tallinna majade eest küsiti 2436 €/m², seda on 7% võrra rohkem kui aasta tagasi. Majade müügipakkumiste hinnad erinevates Harju valdades on kinnisvaraportaalis KV.EE valdavalt kerkinud üks kuni 17 protsenti. Vaid mõnes üksikus omavalitsuses on hinnad aastatagusest allpool. Mõningat hindade kerkimist kinnitavad ka majade müügitehingute hinnad, mis liiguvad vaikselt, kuid kindlalt juba mõni aasta ülespoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
02.202502.2026Muutus, %02.202502.2026Muutus, %
Harjumaa2 1122 007-5%2 3222 4044%
Anija vald394310%1 8522 06612%
Harku vald1941940%2 3022 3201%
Jõelähtme vald12187-28%2 4082 4572%
Keila284250%2 1212 38012%
Kiili vald91965%2 5332 97417%
Kose vald6833-51%1 8161 748-4%
Kuusalu vald34366%1 4771 67613%
Lääne-Harju vald1141216%1 9401 9450%
Maardu8072-10%2 3892 079-13%
Raasiku vald3427-21%2 0792 030-2%
Rae vald169146-14%2 7272 7922%
Saku vald8279-4%2 1982 3869%
Saue vald16418915%1 9812 0202%
Tallinn633564-11%2 2822 4367%
Viimsi vald2572715%2 8882 8970%
Eesti4 5384 363-4%1 7511 8013%
Harjumaa2 1122 007-5%2 3222 4044%
Tallinn633564-11%2 2822 4367%
Tartu1781833%1 7101 8649%
Pärnu223214-4%1 6721 7112%
Narva3220-38%615495-20%
Rakvere4241-2%1 1731 38618%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-03-25 Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni