Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Volta SKAI OÜ tagatud võlakirjade pakkumise tulemused

09.03.2026 Adaur.ee

Neljapäeval, 4. märtsil 2026, lõppes Volta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; Volta SKAI) võlakirjade avalik pakkumine (Pakkumine). Tegemist oli Volta SKAI 30 miljoni eurose võlakirjaprogrammi kolmanda seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni (FI) poolt 8. detsembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel, mida on täiendatud FI poolt 23. veebruaril 2026 kinnitatud prospekti lisaga nr 1.

Pakkumise raames pakkus Volta SKAI kuni 3 500 võlakirja nimega EUR 10,00 VOLTA SKAI TAGATUD VÕLAKIRI 25-2027 nimiväärtusega 1 000 eurot, lunastustähtajaga 1. oktoober 2027 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 10% aastas. Ülemärkimise korral oli Volta SKAI-l õigus suurendada emissioonimahtu kuni 5 miljoni euroni. Pakkumine oli suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumises osales 895 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 11,480 miljoni euro väärtuses. Pakkumise baasmaht 3,5 miljonit eurot märgiti 3,3-kordselt üle. Lähtudes tugevast investorite nõudlusest otsustas Volta SKAI juhatus suurendada emissioonimahtu vastavalt pakkumise tingimustele maksimaalsele lubatud mahule 5 miljonit eurot. Võlakirju allokeeriti kõigile emissioonis osalenud investoritele. Märkimise jaotus riigiti oli järgmine: Eestist 8,6 miljonit eurot (75,1%), Leedust 1,7 miljonit eurot (14,7%) ja Lätist 1,2 miljonit eurot (10,2%).

Võlakirjade jaotamisel otsustas Volta SKAI juhatus jaotada võlakirjad järgmiste põhimõtete alusel:

Volta SKAI olemasolevatele võlakirjaomanikele, varasematele Endoveri kontserni projektide väärtpaberitesse investeerinud investoritele ning investoritele, kes märkisid vähemalt 100 000 euro ulatuses, allokeeriti 50% soovitud summast;
kõiki teisi investoreid koheldi võrdselt ja neile jaotati 25% nende märgitud mahust, kuid mitte vähem kui 2 võlakirja;
komakohtadega võlakirjade arv ümardati ülespoole lähima täisarvuni.

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 11. märtsil 2026 või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna mitmepoolse kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekirjas on 12. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev.

Eesti residendist eraisikutel, kes on soetanud või kavatsevad tulevikus soetada Volta SKAI võlakirju investeerimiskonto kaudu, on võimalik vastavalt tulumaksuseadusele intressidelt tekkiv tulumaksukohustus edasi lükata ja saada võlakirja intressid täies ulatuses oma investeerimiskontole. Selleks tuleb esitada emitendile vastavasisuline avaldus.

Avalduse vorm on kättesaadav Volta SKAI kodulehel: https://investor.endover.ee/volta-skai. Avaldus tuleb esitada vaid ühe korra ja hiljemalt kümme tööpäeva enne intressimakse kuupäeva, hiljem esitatud avaldus võetakse arvesse alles järgneval intressimakse kuupäeval. Volta SKAI võlakirja intressimaksed teostatakse kvartaalselt 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli ja 1. oktoober.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Coop Pank: Keilas avati Coop Panga rahastatud kaubandus- ja meelelahutuskeskus

09.03.2026 Adaur.ee

6. märtsil avati Keilas Harjumaa lääneosa suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus, mis toob seni peamiselt Tallinna koondunud ostu- ja vaba aja veetmise võimalused enam kui 50 000 piirkonna elaniku jaoks kodule lähemale.

„Keila on üks kiiremini ja orgaanilisemalt arenevaid linnu Eestis, kuhu noored pered soovivad elama tulla ja ettevõtted uusi töökohti luua. Kui arvestada juurde ka lähivaldade elanikud, elab ja töötab uue keskuse mõjualas ligikaudu Pärnu linna jagu inimesi,“ selgitas Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets, miks rajati üks pealinna lähiümbruse suuremaid kaubandus- ja vaba aja keskuseid just Keilasse.

Keila Keskus jääb kõigest saja meetri kaugusele Tallinna ringteest, mis ühendab Eesti põhimaanteid ning toob iga päev Keilasse ja Lääne-Harjumaale kümneid tuhandeid inimesi.

Harju KEK investeeris Keila Keskuse rajamisse 30 miljonit eurot ning projekti finantseeris Coop Pank. Eesmärk on kujundada keskusest linna uus maamärk ja oluline sissesõiduvärav.

„Soovime tuua Keilasse uusi võimalusi ja elamusi, mis rikastavad kohalikku elukeskkonda ning tõstavad piirkonna teenuste taset. Multifunktsionaalne keskus täidab seni Keilas puudunud teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste lünga,“ lisas Lehtmets.

Coop Panga juhatuse esimees Arko Kurtmann ütles, et otsus Keila kogukonna keskust rahastada oli kodumaise Coop Panga jaoks lihtne: „Meie missioon on elu paremaks teha igas Eestimaa paigas ja näeme, et ka Keila kogukonnakeskus muudab Keila inimeste elu paremaks, kuna toob nende jaoks olulised teenused kodu lähedale ja loob juurde olulise tegevuskoha. Usume, et Keila Keskusest saab koht, kuhu inimestele päriselt meeldib kokku tulla,“ sõnas Kurtmann.

Ligi kahe jalgpalliväljaku mõõtu Keila Keskuse ankurrentnikeks on linna suurima toidukaupade valikuga Coop Maksimarket ning piirkonna suurima treenimisalaga spordiklubi Fitness 24/7. Keskusesse tuleb ka Eesti juhtiv spordipoodide kett Sportland. Lisaks avab uksed Harjumaa lääneosa suurim Apollo Pood, mille valikus on enam kui 10 000 raamatut. Rõiva- ja jalatsikauplustest on esindatud rahvusvaheline moebränd Sinsay ning poeketid Denim Dream ja NTrend. Keskusesse tulevad ka neli toitlustuskohta, juustupood Juustukuningad, kala- ja talutoodete kauplused, ehtepood Goldtime, Ideaal Kosmeetika, Apotheka apteek, Instrumentariumi prillipood, loomapood Valgekihv ning mitmed teenusepakkujad. Parklas on kohti enam kui 200 autole.

Alates aprillist pakub Keila Keskuses peredele ajaveetmisvõimalusi üks Eesti kõrgeima laega siseseiklusparke Trampoliino, mis mahutab korraga kuni 200 last. Kahe saali ja 190 istekohaga Apollo Kino avab Keila Keskuses uksed mais. Apollo Kino Baltikumi müügi- ja turundusjuhi Maarja Kaalepi sõnul on tegemist üle pika aja Eestis täiesti nullist ehitatud kinoga. „Soovime pakkuda Keilas läbimõeldud ja kvaliteetset kinoelamust, kus ka kõige väiksemad detailid loevad. Just seetõttu võtab kino valmimine veidi rohkem aega,“ põhjendas Kaalep hilisemat avamist.

Keila Keskus on esimene etapp suuremast arendusest, mille eesmärk on kujundada Harju KEKi endisest suletud tootmisalast linna uus tõmbekeskus. Ligi üheksale hektarile kavandatud KEKE Kvartal hõlmab tulevikus kuni 27 hoonet ja 43 000 ruutmeetrit brutopinda. Arendusse on planeeritud mitmekesine ettevõtlus, sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused, keskväljak ning puhke- ja rohealad.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Bigbank: Palgakasvu vedas eelmisel aastal avalik sektor, sarnane trend jätkub ka tänavu

09.03.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet eelmise aasta palgastatistika. Prognoosid ennustasid eelmise aasta palgakasvuks 6% ning peaaegu sellises suurusjärgus ka palgad kasvasid ehk palgakasv aasta võrdluses oli 5,6%.

Regionaalsed erinevused on muidugi väga suured. Tallinn oma kallimate hindade ning kõrgemate palkadega veab üles ka kõik Eesti keskmised näitajad. Kui me võrdleme Tallinna keskmist palka Eesti keskmisega, siis oli Tallinna palgatase 17% kõrgem. Kõige madalamad palgad olid 2025. aastal Rõuge vallas ning Loksa linnas, vastavalt siis 64,1% ning 64,5% Eesti keskmisest.

Kas Tallinn on oma kõrgete palkadega nö „teisel Eestil“ eest ära läinud? Kui vaadata viimase 5 aasta andmeid, siis näeme, et vahed keskmise palgatasemega on pigem natuke vähenenud ehk üldine palgatase on ühtlustunud, kuigi muutused ei ole väga suured. Näiteks Valga maakonna keskmine palk moodustas 2025. aastal 75,6% Eesti keskmisest, 2021. aastal 74,6%. Vahe Eesti keskmisega on viie aasta jooksul suurenenud ainult Ida-Virumaal.

Võrreldes era – ja avalikku sektorit, siis näeme, et viie aastaga on riigisektoris palgad kasvanud 42,9%, samas kui erasektori 40,6%. Eelmisel aasta kasvasid riigisektori palgad 5,6% ning erasektoris 5%, kohaliku omavalitsuse palgakasv oli madalam ning kõige kiiremini kasvas välisomanikele kuuluvates ettevõtetes töötavate inimeste palk. Selle aasta palgakasvuks prognoosib Bigbank samas suurusjärgus numbrit nagu 2025. aastal. Peamine põhjus on avaliku sektori planeeritud palgakasv, mis riigieelarve seletuskirja lugedes on suurusjärgus 9%. Erasektoril ei jää muud üle kui palgaralliga liituda, muidu kaotatakse paremad töötajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Hinnatõus see aasta aeglustub

09.03.2026 Liis Elmik

Aasta algas hoogsa hinnatõusuga. Tarbijahinnad kerkisid jaanuaris 1,0% ja veebruaris veel 0,8% võrra. Järgmistel kuudel peaks hinnatõus aga hoogu maha võtma. Aasta kokkuvõttes prognoosib Swedbank tänavu 3-protsendilist hinnatõusu.

Kuises arvestuses mõjutas veebruaris hindu mootorikütuste kallinemine. Kütuste maksumus kasvas nafta hinna tõusu järel. Märtsis kütuste kallinemine ilmselt jätkub, kuna sõjategevus Lähis-Idas kergitab nafta hinda. Analüütikud samas usuvad, et sõda Lähis-Idas kestab suhteliselt lühikest aega ja selle järel nafta ja gaasi hinnad taas langevad. Tulevikutehingud prognoosivad nii nafta kui gaasi hinna alanemist.

Eluasemega seotud teenused kallinesid. Kütte hind tõusis. Vee hind kasvas Tartu piirkonnas. Üür veidi odavnes. Üürikortereid on turul suhteliselt palju ja seetõttu on üüri hinnad surve all, hoolimata erinevate kulude kasvust.

Koolivaheaeg tõstis lennukipiletite ja reisipakettide hindu. Tubakatoodete maksumus kasvas aktsiisimaksude tõusu toel.

Toit kallines kuuga vaid 0,3% võrra. Lihatooted ja või odavnesid, samas kohv ja köögiviljad muutusid kallimaks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Rahandusministeerium: Inflatsioon aeglustus pooleteise aasta madalaimale tasemele

09.03.2026 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris kuuga 0,8 protsenti ning aastane inflatsioon aeglustus 3,1 protsendini, mis on viimase pooleteise aasta madalaim tase. Sõjalised pinged võivad aga inflatsiooni ajutiselt taas kiirendada, sest kallinev nafta ja gaas kanduvad edasi energiahindadesse ning majapidamiste kommunaalkuludesse.

Nafta hind alanes eelmise aasta lõpus viimaste aastate madalaimale tasemele, misjärel on hinnatrend Lähis-Ida olukorra pingestumise valguses pöördunud. Veebruaris olid kütusehinnad veel kümnendiku madalamad kui aasta tagasi. Sõja puhkemine on nafta hinda nädalaga kergitanud pea 20 protsenti ning selle mõjud on ka siinsete tanklate postihindadesse märtsi alguses kandunud.

Gaasi hind Euroopas on tõusnud mõnevõrra rohkem ning on nüüdseks võrreldav eelmise talve kõrge hinnatasemega. Kõrgem hind kandub majapidamiste kommunaalkuludesse kevadel kui gaasi tarbimine on vähenemas, mistõttu arveid see niipalju ei mõjuta. Kui ootamatut pööret Lähis-Ida sündmuste valguses niipea ei toimu, siis näeme märtsis inflatsiooni kiirenemist.

Talvised külmalained avalduvad elektri börsihinnas, mis püsis sarnaselt jaanuarile ka veebruaris kõrgena. Kevade lähenemine toob siiski kaasa börsihindade languse – ilmade soojenedes energiatarbimine väheneb ning taastuvelektri toodang suureneb.

Toidu hinnatõus aeglustus veebruaris 5,5 protsendini. Toidutoormed on välisturgudel odavnemas, mille mõju on kohati hakanud ka avalduma poelettidel. Näiteks on või aastaga odavnenud 14 protsenti. Toidu hinnalangust on aasta alguses tagasi hoidnud kallinenud aiasaadused. Tööstuskaupade hinnatõus on marginaalne, mida on tagasi hoidnud riiete jätkuv odavnemine.

Viimase nädala sündmused ja sellega kaasnenud energiahindade volatiilsus on raskendamas inflatsiooni prognoosimist. Ajalooliselt ei ole naftakriisid kestnud pikaajaliselt. Samas on selge, et sõjakolle toob ajutiselt kaasa veidi kiirema inflatsiooni.

Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 1,9 protsendini, seda tagasihoidlikuma energiahindade languse ja teenuste kiirema hinnatõusu tõttu.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Omavalitsustele avatakse suurte hoonete rekonstrueerimiseks uus toetusmeede

09.03.2026 Adaur.ee

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega suunatakse kohalike omavalitsuste suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks 38 miljonit eurot.

Minister Terrase sõnul on eraldi suurtele hoonetele suunatud meede vajalik, sest varasemates taotlusvoorudes on omavalitsustel olnud keeruline saada toetust just mahukamate pindade renoveerimiseks.

„Senised toetused ei ole võimaldanud hoonete ümberehitamist ega muudatusi hoone mahus, mis võib suuremate majade puhul olla hädavajalik. Uue meetmega aitame omavalitsustel need hooned kogukonna vajadustele vastavalt korda teha ja neile uus kasutus leida,“ ütles Terras.

Regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais rõhutab, et omavalitsustel on vabadus otsustada, kuidas hoonete mahtu ja kasutust tulevikuks ümber kujundada, kuid energiasäästu eesmärk jääb kohustuslikuks.

„Tegemist ei ole pelgalt renoveerimistoetusega – see on investeering kohalikku kogukonda. Nii paraneb mitte ainult hoone energiamärgis, vaid ka sisekliima ja ruumikasutus ning vastavalt omavalitsuse vajadusele ka teenuste kvaliteet ja valik,“ ütles Soomlais.

Toetusvooru kogumaht on 38 miljonit eurot. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on kuni 5 880 000 eurot ning toetusmäär jääb vahemikku 50–70 protsenti. Toetusega saab soojustada hooneid, uuendada küttesüsteeme ja ventilatsiooni, rajada taastuvenergialahendusi ning vajadusel lammutada vanu hooneosi ja asendada need energiatõhusamate ruumidega. Uute hoonete ehitamist ega hoone suuremaks ehitamist meetmest ei toetata.

Toetuse eesmärk on parandada avaliku sektori suurte hoonete energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Toetust saab taotleda omavalitsushoonetele, mida kasutatakse avalike teenuste osutamiseks, näiteks koolidele, kultuuri- ja spordikeskustele ning hooldekodudele.

Taotlusi hakkab vastu võtma Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes teavitab vooru tingimustest ja avamisest. Voor on planeeritud avanema märtsis. Meedet rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) enampakkumistulust.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Eesti kinnisvaraarendajatel valmis Riias 13 miljonit eurot maksnud 110 koduga elukvartal

09.03.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra koostöös sai Riias lõplikult valmis uus 13 miljonit eurot maksma läinud elukvartal Parka Kvartāls, mille kõik korterid on nüüdseks ehitaja Mapri Būve poolt tellijale üle antud. Mitmeetapilise projekti valmimisega lisandus Läti pealinna 110 uut korterit, millest üle 80% on tänaseks müüdud.

Invego tegevjuhi Kristjan-Thor Vähi sõnul oli arenduse eesmärk luua modernne elukeskkond, mis arvestab juba olemasoleva linnaruumiga. “Projekti valmimine on oluline verstapost nii meie kui ka kogu naabruskonna jaoks. Soovisime, et uus elukvartal sobituks loomulikult ümbritsevasse keskkonda. Seetõttu pöörasime suurt tähelepanu haljastuse säilitamisele – alles jäeti mitmed suured puud, sealhulgas pärnad, jalakad ja ajalooline tamm. See on aidanud luua unikaalse harmoonia uue arenduse ja väljakujunenud haljastuse vahel,” räägib Vähi ja lisab, et elurajoonis tekkinud kogukond näitab, et selline lähenemine on hästi vastu võetud.

Reterra tegevjuhi Reigo Randmetsa hinnangul peegeldab projekt laiemat suundumust Riia elamukinnisvara turul. “Nõudlus energiatõhusate ja hästi läbimõeldud kodude järele püsib tugev, eriti asukohtades, mis pakuvad nii rohelust kui ka kiiret ligipääsu linnale. Parka Kvartāls on eelkõige kõnetanud peresid, kes otsivad stabiilsust ja igapäevast mugavust ning arenduse viimase etapi valmimine seob kogu kontseptsiooni kokku,” selgitab Randmets.

Arenduse esimesed kaks hoonet valmisid varem ja on juba koduks enam kui 50 perele. Viimase etapi valmimisega on nüüd kõik neli hoonet elanikele avatud. Projekt koosneb kolmest viiekorruselisest ja ühest neljakorruselisest hoonest, mis kõik vastavad A-energiaklassi standarditele. Korteritel on avarad planeeringud, suured aknad ja rõdud ning ostjatel oli võimalik valida erinevate siseviimistluslahenduste vahel. Piirkond pakub kiiret ühendust Riia kesklinnaga, säilitades samas rahulikuma elukeskkonna. Läheduses paiknevad koolid, lasteaiad, kauplused, spordirajatised ja tervishoiuasutused, mis on muutnud piirkonna atraktiivseks just perede jaoks.

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 5000 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: kodulaenude turg oli veebruaris eelmistest kuudest aktiivsem

09.03.2026 Adaur.ee

Veebruarikuu kodulaenuturu üldine aktiivsus näitas väikest kasvu, kuid väljastatud kodulaenude keskmine maht 119 972 eurot oli viimaste kuude madalaim, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti kinnitusel on pärast lepingute arvu poolest loiumat aastalõppu kodulaenuturul uue aasta esimest kuud taas näidanud kasvu. “Veebruar oli tööpäevade arvult teistest lühem kuu, kuid kodulaenulepinguid sõlmiti iga tööpäeva kohta keskmiselt rohkem, kui eelnevatel kuudel,” kommenteerib Taavet, kelle sõnul on aasta algus uute kodulaenu lepingute ja taotluste osas üllatanud positiivselt.

Keskmine laenusumma 119 972 oli viie protsendi võrra väiksem jaanuari 126 358 eurost. “Sel kuul oli keskmine laenusumma tavapärase 120-140 tuhande euro koridori alumises servas ning sellega ka viimase aasta madalaimal tasemel. See omakorda näitab, et enim tehinguid tehti järelturul ning pigem odavamate korteritega,” selgitab Arthur Taavet ning lisab, et üksikute eranditega on keskmine laenusumma püsinud kuust kuusse samal tasemel juba viimased paar aastat.

Bigbanki kodulaenude portfelli puhul peab Taavet madalamat keskmist summat omamoodi loogiliseks, sest pank pöörab palju tähelepanu ka neile inimestele, kes soovivad uue kodu soetada suurtest tõmbekeskustes väljas, kus kinnisvara hinnad on samas odavamad. “Me oleme Eesti pank ja meil on sellevõrra ka selgem vaade Eesti elu. Nii ei ole harvad juhud, kus saame kodlaenu anda inimestele, kes mõnest suurpangast on liiga jäikade raamide tõttu eitava vastuse saanud,” rõhutab Arthur Taavet ning meenutab, et erinevalt mõnedest suurpankadest võtab Bigbank laenuotsuse tegemisel arvesse kõiki inimese regulaarseid tulusid.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.eu) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31.01.2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 303 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 190 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, veebruar 2026

09.03.2026 Hanna Luberg

Veebruar näitas kinnisvaraturul piirkonniti erinevaid liikumisi, kuid üldpilt jäi mõõdukalt stabiilseks. Tallinnas ja Tartus toimus korterite hinnatasemes kerge korrektsioon, samas kui tehinguaktiivsus püsis suhteliselt tugev või kasvas veidi. Pärnus jätkus hinnatõus ning tehingute arv suurenes, viidates aktiivsele turule. Väiksemates piirkondades, nagu Viljandi ja Kuressaare, olid hinnaliikumised ja tehingumahud volatiilsemad, mis on väikese turu puhul tavapärane. Kokkuvõttes iseloomustas veebruari mõõdukas aktiivsus: suuremates linnades püsis nõudlus korteriturul tugev, samal ajal kui väiksemates piirkondades mõjutasid turu statistikat üksikud tehingud ning aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat hinnakorrektsiooni. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3 115 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses siiski 4% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 655, mis on veidi rohkem kui jaanuaris ning viitab aktiivsuse kergele kasvule pärast aasta alguse rahulikumat perioodi. Hinnalangus koos tehingute arvu suurenemisega viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse vähenemisele.

Eramute segmendis toimus 13 tehingut, mis on vähem kui jaanuaris ning jääb selgelt alla eelmise aasta veebruari tasemele. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 2 tehingut, mis on samuti vähem kui nii eelmisel kuul kui ka aasta tagasi. Kokkuvõttes püsis Tallinna kinnisvaraturg veebruaris aktiivne: korteriturul kasvas tehingute arv, samal ajal kui hinnatase korrigeerus mõõdukalt allapoole ning teiste segmentide aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat jahtumist nii hinnatasemes kui ka tehinguaktiivsuses. Korterite keskmine hind langes kuuga 5%, jõudes 2 424 euroni ruutmeetri kohta, ning jäi aasta võrdluses 1% madalamaks. Korteritehinguid tehti 99, mis on vähem kui jaanuaris, kuid püsib siiski suhteliselt tugeval tasemel. See viitab sellele, et hinnalangus ei tulene nõudluse kadumisest, vaid pigem tehingute struktuuri muutusest ning võimalikust ostjate ettevaatlikkusest kõrgemate hinnatasemete juures.

Teistes segmentides oli samal ajal märgata aktiivsuse kasvu. Eramute turul sõlmiti 12 tehingut, mis on rohkem kui jaanuaris ning võrdne eelmise aasta veebruari tulemusega. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 5 tehingut, mis samuti ületab eelmise kuu näitaja. Kokkuvõttes oli Tartu veebruar tasakaalus: korterite hinnad korrigeerusid allapoole, kuid tehinguaktiivsus ja huvi teiste elamusegmentide vastu jäid stabiilseks.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas veebruaris hinnataseme tugevat kasvu. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ning oli aasta võrdluses koguni 20% kõrgem, ulatudes 2 271 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 65, mis on rohkem kui jaanuaris ning viitab aktiivsuse mõõdukale kasvule pärast aasta alguse rahulikumat perioodi.

Eramute segmendis toimus 12 tehingut, mis on veidi vähem kui jaanuaris, kuid märgatavalt rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 13 tehingut, mis tähendab kasvu võrreldes nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta veebruariga. Kokkuvõttes oli Pärnu kinnisvaraturg veebruaris aktiivne: korterite hinnad jätkasid tõusutrendi ning nõudlus elamumaa vastu püsis tugev.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg näitas veebruaris hinnataseme järsku tõusu. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 15%, ulatudes 1 315 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi siiski 13% madalamaks kui aasta tagasi. Korteritehinguid tehti 18, mis on sama tase kui jaanuaris ning viitab sellele, et hinnamuutus tulenes pigem tehingute struktuurist kui aktiivsuse kasvust. Väikese turu puhul võivad üksikud kallimad tehingud keskmist hinda märgatavalt mõjutada.

Eramute segmendis toimus 12 tehingut, mis on veidi vähem kui jaanuaris, kuid rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid veebruaris ei registreeritud. Kokkuvõttes püsis Viljandi kinnisvaraturg aktiivsuselt stabiilne, kuid hinnatasemes toimus tugev kuine kõikumine, mis peegeldab väikese turu tundlikkust üksikute tehingute suhtes.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Volta SKAI OÜ secured bond offering results

09.03.2026 Adaur.ee

On Thursday, 4 March 2026, the public bond offering (the Offering) of Volta SKAI OÜ (registry code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; Volta SKAI) closed. This was the third series under Volta SKAI’s €30 million bond programme, conducted on the basis of the base prospectus approved by the Financial Supervision Authority (FSA) on 8 December 2025, as supplemented by prospectus supplement no. 1 approved by the FSA on 23 February 2026.

Under the Offering, Volta SKAI offered up to 3,500 bonds named EUR 10.00 VOLTA SKAI SECURED BOND 25-2027 with a nominal value of €1,000, a maturity date of 1 October 2027, and a fixed interest rate of 10% per annum paid quarterly. In the event of oversubscription, Volta SKAI had the right to increase the issue size to up to €5 million. The Offering was directed at retail and institutional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania.

The Offering attracted 895 investors who subscribed for bonds totalling €11.480 million. The base issue size of €3.5 million was oversubscribed 3.3 times. In light of strong investor demand, the management board of Volta SKAI decided to increase the issue size in accordance with the terms of the Offering to the maximum permitted amount of €5 million. Bonds were allocated to all investors who participated in the Offering. The breakdown of subscriptions by country was as follows: Estonia €8.6 million (75.1%), Lithuania €1.7 million (14.7%), and Latvia €1.2 million (10.2%).

In allocating the bonds, the management board of Volta SKAI decided to apply the following principles:

Volta SKAI’s existing bondholders, investors who had previously invested in securities of Endover group projects, and investors who subscribed for at least €100,000 were allocated 50% of their requested amount;
all other investors were treated equally and received 25% of their subscribed amount, but not less than 2 bonds;
fractional bond numbers were rounded up to the nearest whole number.

The bonds will be credited to investors’ securities accounts on or around 11 March 2026, and the first trading day on the First North bond list of the Nasdaq Tallinn multilateral trading facility is 12 March 2026 or a date close thereto.

Estonian resident private individuals who have purchased or intend to purchase Volta SKAI bonds through an investment account may, in accordance with the Income Tax Act, defer the income tax liability arising from interest and receive bond interest in full to their investment account. To do so, a corresponding application must be submitted to the issuer.

The application form is available on the Volta SKAI website at https://investor.endover.ee/volta-skai. The application needs to be submitted only once, and no later than ten business days before the interest payment date; applications submitted later will be taken into account from the next interest payment date. Volta SKAI bond interest payments are made quarterly on 1 January, 1 April, 1 July, and 1 October.

Eesti Pank: Hinnakasv aeglustus veebruaris edasi

06.03.2026 Lauri Matsulevitš

Veebruaris aeglustus tarbijahindade aastakasv 3,1%ni. Selle taga oli suuresti energia odavnemine – energiat arvestamata oleks aastane hinnatõus ulatunud 4% juurde. Leedus kasvasid hinnad umbes sama palju kui Eestis, kuid euroala keskmine hinnakasv jäi alla 2%. Muu euroalaga võrreldes on Eesti hinnakasv kiirem suuresti maksutõusude tõttu.

Elektri börsihind jäi veebruaris samale tasemele kui mullu, ent maagaasi hind langes. Kokkuvõttes majapidamises kasutatava energia hind aastaga alanes ja mootorikütus odavnes ligi 10% võrra.

Teenused kallinesid aastaga rohkem kui 5%, kuid selle aasta esimestel kuudel aeglustus teenuste inflatsioon märkimisväärselt. Eelmise aasta viimastel kuudel oli see veel 10% juures peamiselt 2025. aasta alguses rakendunud autode registreerimise tasu tõttu. See tasu kajastub samuti teenuste all, kuid sel aastal hinnakasvule enam lisa ei anna. Tavapärase nõudluse tõttu hakkasid veebruaris kallinema puhkusereisid ja Lähis-Ida sõda kasvatab tõenäoliselt nõudlust turvalisemate reisisihtkohtade järele.

Veebruaris kallinesid toidukaubad veelgi. Toiduainetest on tunduvalt kasvanud värske puu- ja köögivilja hind: näiteks tsitrusviljad kallinesid aastaga 35% ja köögiviljad ligi 12%. Üks selle põhjus on Lõuna-Euroopa viimase hooaja tavapärasest kesisem puuviljasaak. Aasta ringi meie piirkonnas kasvatatavate köögiviljade hinda kergitab energiatarbimine, mis oli külma ilma tõttu suurem kui muidu. Kuu võrdluses on märgatavamalt tõusnud kohvi hind, kuigi maailmaturul on kohv alates eelmise aasta sügisest odavnenud.

Lähikuudel lisab kogu maailmas hinnasurvet sõda Lähis-Idas, kuna energiakandjate tarned Pärsia lahe riikidest on häiritud, sillutades teed nafta ja maagaasi hinnatõusule. Eesti tanklaketid reageerisid kiiresti ning tõstsid samuti märtsi alguses kütusehindu. Kõrgemad energiahinnad toovad kaasa ettevõtete kulude kasvu ja võivad tarbijahindu üldisemalt kergitada.

Sõja tõttu Lähis-Idas võib tänavune inflatsioon viimati prognoositud ligi 3%st kiiremaks osutuda. Ligi 0,7 protsendipunkti hinnakasvust tuleb mullu juulis rakendunud käibemaksutõusust, mille mõju inflatsioonile avaldub aasta arvestuses veel juulini. Vähesemal määral kiirendavad hinnakasvu ka aasta alguse aktsiisitõusud. Kogu aasta uue inflatsiooniprognoosi avaldab Eesti Pank 31. märtsil.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Solina ostis Kapitelilt Laagris asuva tootmiskompleksi

06.03.2026 Adaur.ee

2024. aastal valmis Laagris Kapiteli arendatud Euroopa juhtiva maitseainesegude valmistaja Solina uus tootmiskompleks. Solina kontserni kuuluv Saue Production OÜ otsustas tootmiskompleksi Kapitelilt välja osta ning tänaseks on Baltikumi üks viimaste aastate suurim tööstuskinnisvara müügitehing jõustunud.

Saue vallas Laagris asuvas enam kui 13 300 m² suuruses tootmiskompleksis asub Solina uus kontor, tootearenduslabor, testköök, tootmisüksus ja ladu ning seal töötab igapäevaselt üle 100 inimese. Tootmishoone vastab A-energiaklassi standarditele ning hoone elektrienergiaga varustamiseks on katusele rajatud päikeseelektrijaam. Tegemist on esimese hoonega Eestis, mis sai BREEAM New Construction sertifikaadi tasemel Very Good täielikult sisustatud hoonena.

Tootmiskompleksi koguinvesteering ulatus rajamisel ligi 30 miljoni euroni ning hoone kvalifitseerus esimese uue kinnisvaraarendusena Eestis SEB grupi rohelaenule. Müügitehingu väärtus on konfidentsiaalne ning Kapitel Logisticsit toetasid tehingu teostamisel advokaadibüroo COBALT ja Redgate Capital koostöös Newsec Balticsiga.

Kapiteli investeeringute juht Holger Tilk: „Harva avaneb võimalus teha midagi, mida kunagi varem pole tehtud. Kui 1,6 miljardi eurose aastakäibega, 51 tehasega ja 75 riigis kliente teenindav globaalne toiduainetööstuse grupp valis Kapiteli oma partneriks esimese ideaaltehase rajamisel, on vastutus erakordne ja eksimisruum minimaalne. Asjaolu, et Solina otsustas osta selle innovaatilise, energiasäästliku ja jätkusuutliku hoone endale, näitab, et hüppasime kõrgele seatud latist üle. Kuigi Kapitel on Solina projektist väljunud, jätkame aktiivselt võimaluste otsimist arendada nii oma praegustele kui ka klientide soovil soetatavatele uutele kinnistutele kvaliteetseid, energiasäästlikke ja jätkusuutlikke hooneid.“

Solina Eesti juht Veiko Soome: „Meil on siiras heameel, et Kapitel otsustas sellesse projekti panustada ning tõi Solina ideaaltehase elluviimisse oma tugeva kogemuse ja kompetentsi. Laagri tootmiskompleksil on oluline roll Solina grupi väärtusahelas, ühendades tootearenduse, tootmise ja logistika ühtseks tervikuks. Eesti üksus tegutseb grupis kompetentsikeskusena, kus rakendatakse kaasaegseid tehnoloogiaid ja parimaid tootmispraktikaid. See võimaldab meil panustada kogu Solina võrgustiku konkurentsivõimesse ning pakkuda klientidele järjepidevalt kõrge lisandväärtusega ja innovaatilisi lahendusi.“

Solina Estonia/ Saue Production OÜ (https://ee.solina.com/solina-estonia) kuulub rahvusvahelisse toiduainetööstuse gruppi Solina Group. Solina on juhtiv globaalne partner toiduainetööstuse, foodservice teenuste, kiirtoidurestoranide ja toiteväärtust rikastavate toodete valdkonnas. Solina 51 tootmisüksust ning arvukad kohalikud tootearenduskeskused ühendavad endas kulinaarsed ja tehnilised teadmised, mis võimaldavad ettevõttel kujundada suurepärase maitse, funktsionaalsuse ja toiteväärtusega uuenduslikke toidulahendusi. Prantsusmaal asuva peakontoriga ettevõttel on üle 5000 töötaja, tootmisüksused ligi 20 riigis ja kliente teenindatakse enam kui 75 riigis. Solina enamusaktsionär on sõltumatul erakapitalil põhinev investeerimisfirma Astorg.

Kapitel Logistics on Kapitel grupi (www.kapitel.ee) ettevõte, mis arendab, omab ja haldab tööstus- ja logistikakinnisvara. Ettevõtte portfelli kuulub kaks logistikakeskust ja tootmishoonet Rae vallas Rukki tööstuspargis aadressidel Rukki tee 1 ja Rukki tee 5, üüripinnaga kokku ligikaudu 60 000 m². Lisaks kuuluvad Kapitel Logisticsile täiendavad ehitusõigusega kinnistud Rae vallas Rukki tööstuspargis ja Gate Tallinn tööstuspargis Saue vallas.

Baltic Horizon Fund täiendavate fondiosakute noteerimine Balti fondinimekirjas

06.03.2026 Adaur.ee

Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 06. märsti 2026. a otsusele noteeritakse ja võetakse Baltic Horizon Capital AS’i valitsetava fondi Baltic Horizon Fund täiendavalt emiteeritud 83 013 636 osakut kauplemisele Balti fondinimekirjas.

Baltic Horizon Fund’i ülalnimetatud osakute esimeseks kauplemispäevaks on 09. märts 2026. a või sellele lähedane kuupäev.

Seega kaubeldakse alates 09. märtsist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse NHCBHFFT all kokku 226 576 150 Baltic Horizon Fund’i osakuga (ISIN: EE3500110244).

KV.EE kinnisvara-podcast: Büroopindade turu eilne, tänane ja homne päev

06.03.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 133. osa külaline on Uus Maa Ärikinnisvara maakler Aira Veelmaa. Saates räägime büroopindade turu hetkeseisust, väljakutsetest ja tulevikuvaatest. Arutelu juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Aira Veelmaa analüüsib, kuidas on viimaste aastate majanduskeskkond ja ebakindlus mõjutanud ettevõtete otsuseid büroopindade valikul. Vaatame, millised on üürnike tänased ootused pindadele ning miks on osade ettevõtete jaoks senised kontorid jäänud kas liiga suureks või oma funktsionaalsuselt ebasobivaks.

Võtame teemaks populaarsed piirkonnad ja ärikvartalid ning arutame, millised uued arendused on Tallinna turul kõige silmapaistvamad. Aira Veelmaa selgitab pakkumise ja nõudluse hetketasakaalu ning seda, millist rolli mängivad büroo valikul asukoht, mugavus ja hoone üldine kvaliteet.

Käsitleme üüritingimusi, hindade indekseerimist ning üürileandjate paindlikkust tänases tihedas konkurentsiolukorras. Saates tuleb juttu ka olulistest muutustest ruumilahendustes – miks on täielikult avatud kontorite trend mööda saamas ning milliseid sotsialiseerumisalasid ja liigendatust tänapäeva töötajad tegelikult väärtustavad.

Vaatame tulevikku aastatesse 2026-2027, hindame turu aktiveerumise märke ja ehitushindadest tulenevaid riske. Saate lõpus jagab Aira Veelmaa praktilisi nõuandeid nii üürnikele kui üürileandjatele, kuidas muutuvas keskkonnas ratsionaalseid ja pikaajaliselt kalleid otsuseid põhjalikult läbi kaaluda.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

1Partner: Ekspert soovitab: kinnisvara müügi eel tasub teha põhjalikke ettevalmistusi

06.03.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraturu aktiivseim periood kestab tavapäraselt märtsist oktoobrini, kuid parima tulemuseni jõuavad need müüjad, kes alustavad vajaliku dokumentatsiooni ja kinnisvara enda ettevalmistamisega piisavalt enne objekti turule toomist ehk juba talvekuudel, kinnitab 1Partner Kinnisvara maakler Olmer Õigus.

Kinnisvaraturul ei määra müügiedu pelgalt hea kuulutus või professionaalsed fotod, vaid eeltöö põhjalikkus. “Kiirustades müüki pandud kodu võib jääda pikemaks ajaks turule või müüakse see lõpuks alla ootuste. Praktiline kogemus kinnitab, et läbimõeldult ette valmistatud müügiobjekt liigub kiiremini ning ostjate huvi on suurem,” selgitab Olmer Õigus ja lisab, et kui võimalikud takistused on varakult läbi analüüsitud, kulgeb tehing sujuvamalt ja turvalisemalt. Lisaks pole korrektselt ja põhjalikult teostatud müügitehingu puhul hiljem oodata ostjate poolset hagi varjatud puuduste eest.

Enam kui 25 aasta pikkuse töökogemusega maakleri sõnul peaks kinnisvara müük alati algama paberimajandusest, sest teadlikud ostjad ja pank kontrollivad esimesena just dokumentatsiooni ning alles seejärel sisekujundust ja muid mugavusi. Oluline on veenduda, et omandiandmed, ehitisregistri info ning kasutus- või ehitusload vastavad tegelikule olukorrale ning kõik juurdeehitused ja tehnosüsteemid on korrektselt kajastatud. “Sageli tekivad tehingutes viivitused just seetõttu, et registriandmed ei kattu tegelikkusega või on pooleli näiteks pärimismenetlus. Talvine periood annab võimaluse need küsimused rahulikult lahendada ja tagada, et objekt on kinnisvaraturu tipphooajaks tõeliselt müügivalmis,” räägib Õigus, kelle sõnul võib aktiivse müügihooaja algus külmade ilmade jätkudes nädalaid edasi lükkuda, nagu see oli näiteks 2011. ja 2012. aastal.

Erilist tähelepanu tasub pöörata ka kaasomandi kokkulepetele ja kinnistu juurdepääsule. Kui krunti või hoonet kasutab mitu omanikku, võib pank küsida täpsustavaid dokumente. Enne müüki tasub veenduda, et kasutuskord on kirjalikult fikseeritud, hooneosade kasutus selge ning ligipääsud ja piirid üheselt mõistetavad. “Eriti oluline on kontrollida, kas kinnistule on tagatud ametlik juurdepääs. Kui ligipääs toimub naaberkinnistu kaudu, võib pank nõuda servituudi olemasolu või selle seadmist enne tehingut,” selgitab Õigus ja lisab, et puudulik või vormistamata juurdepääs võib tehingut pikendada või pangalaenu peatada.

Lisaks juriidilisele poolele mõjutab müügiedu loomulikult ka kinnisvara üldine seisukord, kuid Õiguse sõnul ei tähenda ettevalmistus alati kapitaalremonti, vaid pigem läbimõeldud korrastust. “Sageli piisab väiksematest parandustöödest, kulunud pindade värskendamisest ja liigsete esemete eemaldamisest. Neutraalne ja korrastatud keskkond jätab ostjale parema mulje ning aitab tal ruumi potentsiaali paremini hinnata,” räägib Õigus.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.