Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Pärnu uus maamärk saavutas täiskõrguse Papiniidu 50 elu- ja ärikeskuse sarikapeol tänati ehitajaid

261002 Pärnu uus maamärk saavutas täiskõrguse Papiniidu 50 elu ja ärikeskuse sarikapeol tänati ehitajaidEile, 1. oktoobril peeti Pärnus Papiniidu 50 kinnistule kerkiva uue elu- ja ärikeskuse sarikapidu. Ligi 16 miljonit eurot maksev ja endise Mai kultuurikeskuse asemele ehitatav kompleks on saavutanud oma maksimaalse kõrguse. Arendaja Millerhawk ja peatöövõtja Tallinna Ehitustrust tõid traditsiooniliselt katuselt alla sarikapärja, et tänada ehitajaid ja tähistada olulist vaheetappi enne hoone avamist.

„Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda. See ei ole enam pelgalt visioon paberil, vaid Pärnu linnapilti rikastav kaasaegne maamärk. Oleme ehitustöödega graafikus ning mul on siiralt hea meel tänada ehitajaid, kelle pühendumuse toel avame uue ärikeskuse uksed kohalikule kogukonnale juba varsti,“ sõnas arendaja Millerhawk OÜ juhatuse liige Marko Kull.

Kahe hoone ehk kaheksakorruselise korterelamu ja kolmekorruselise ärikeskuse samaaegne rajamine ühele krundile on nõudnud ehitajalt suurt pingutust. Peatöövõtja Tallinna Ehitustrust OÜ juhatuse esimehe Kaido Somelari sõnul on meeskond teinud suurepärast tööd. „Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid, kuid tänu tellija, projekteerijate ja ehitajate ühisele pingutusele oleme jõudnud majakarbi valmimiseni. Nüüd on fookus sisetöödel ja viimistlusel, et ruumid rentnikele ja uutele koduomanikele õigeaegselt üle anda,“ märkis Somelar.

Ligi 11 200 m² suurune arendus toob Mai piirkonda uue hingamise, ühendades endas moodsad elupinnad ja esmavajalikud teenused. Kolmekorruselise ärikeskuse ankurrentnik on Selver, mis avab oma 2550-ruutmeetrisel üldpinnal laiuva ja supermarketi juba 19. novembril.

Lisaks toidupoele avavad keskuses uksed Südameapteek, 750 m² suurune spordiklubi Fitness 24/7 ning kohvik. Ärihoone klientidele on loodud mugav parkimine hoone esimesel korrusel. Coop Panga poolt rahastatud hoonetele aitab rahvusvaheliselt tunnustatud LEED sertifikaati omandada Millerhawki gruppi kuuluv Greenmetrix OÜ.

Avaloni brändi alt turustatavas kaheksakorruselises eluhoones valmib 40 eri suurusega ühe- kuni neljatoalist korterit, mille kõrgematelt korrustelt avanevad lummavad vaated merele. Elanike kasutusse antakse ligi 170-ruutmeetrine üldkasutatav katuseterrass. Esimesed uued kodud valmivad plaanide kohaselt 2027. aasta esimeses kvartalis.

Millerhawk OÜ (www.millerhawk.com) on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõttena juhtiv keha, mille alt arendatakse ja hallatakse ärikinnisvara. Millerhawkile kuulub ka elukondliku kinnisvara arendaja Avalon, millel on mitmed arendused Tallinna linnas ja Harjumaal Rae, Saue ja Harku vallas ning Viljandis ja Maardus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistikaamet: Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?

Statistikaamet2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.

  • Eelmisel aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale
  • 20 – 29-aastaselt eelistatakse kolida linnadesse, teistes vanuserühmades väikelinnadesse või maale
  • Suuremad rändevood on enamasti kahesuunalised ning enim liikumist toimub seal, kus elab rohkem inimesi

Selleks, et analüüsida maa- ja linnarahvastiku muutusi, on Eesti statistikas defineeritud kolm erinevat asustuspiirkonna tüüpi:

  • linnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 1000 elanikku ruutkilomeetril;
  • väikelinnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 200 elanikku ruutkilomeetril;
  • maalised asustuspiirkonnad – asustustihedus alla 200 elaniku ruutkilomeetril.

Edaspidi viitame nendele asustuspiirkondadele kui linnale, väikelinnale ja maale. Jätkuv eeslinnastumine, aga ka rahvastiku vähenemine tähendab seda, et asustusüksuste tüüp võib aja jooksul muutuda.

2025. aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale, näiteks ühest maakonnast teise.

Linnad – noorte rände sihtpunkt

Linnadesse kolivad peamiselt noored täiskasvanud (20–29-aastased), alates 30. eluaastast kalduvad inimesed koos perega aga pigem kolima väikelinnadesse või maale. 85-aastaste ja vanemate hulgas on linnade rändesaldo kordaja -8,0, mis tähendab, et iga 1000 selles vanuses elaniku kohta lahkus linnadest umbes 8 inimest. Eakate linnadest välja kolimisel mängib rolli ka hooldekodude paiknemine väljaspool linnasid.

261002 Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad 1

Vaadates meeste ja naiste andmeid eraldi, on näha, et usinamad linnadesse kolijad on noored naised. Kuna ränne linnadesse toimub suures osas maalt, peegeldub see trend ka teistpidi: maal on noori naisi üha vähem.

261002 Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad 2

Väikelinnad – kohad, kuhu kolida koos lastega

Väikelinnade rändeaktiivsus on küllaltki suur: rohkelt tuleb juurde 30–44-aastaseid elanikke, kellega koos kolivad sinna ka nende alla 15-aastased lapsed.

261002 Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad 3

Kuna Harjumaal elab peaaegu pool Eesti elanikkonnast, kontrollisime, kas väikelinnadesse liikumise trend on üle-eestiline või puudutab ainult Harju- ja Tartumaad. Kui maaliste asustuspiirkondade rändesaldo jääb positiivseks ka ilma Harjumaata, veavad väikelinnaliste asustuspiirkondade positiivset rändesaldot Harju- ja Tartumaa linnalähedased vallad. Statistikaamet vaatab perioodiliselt üle jagunemise väikelinnalistesse ja linnalistesse piirkondadesse ning korrigeerib asustuspiirkonna liiki vastavalt sellele, milliseks on seal kujunenud asustustihedus.

Maapiirkonnad – populaarne elukoht, kuid mitte noorte täiskasvanute seas

Maapiirkondade juures torkab silma, et sealt rändavad enim välja 20–29-aastased, kõigis teistes vanuserühmades on rändesaldo kordaja positiivne ehk siserände tulemusena tuleb teiste vanuserühmade elanikke juurde.

261002 Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad 4

Suurimad liikumised ei ole enamasti ühesuunalised

Vaadates Eesti maakondi ning eraldi ka Tallinna, näeme, et viimase viie aasta jooksul (2021–2025) on suuremad rändevood suundunud Harjumaale ja Harjumaalt välja, Tallinnasse ja Tallinnast välja. Rohkem liikumist on toimunud ka Tartu ja Pärnu maakondades ehk ootuspäraselt toimub rohkem liikumist seal, kus elab rohkem inimesi. Tartu- ja Harjumaa vahel liigub inimesi mõlemas suunas üsna võrdselt.

2025. aastal kahanes Eesti linnade elanikkond siserände tõttu 3196 inimese võrra – nii palju rohkem inimesi kolis kas väikelinnadesse või maale võrreldes nendega, kes maalt linna kolisid. 2025. aastal kaotas Eesti-sisese rände tõttu enim elanikke Tallinna linn: Tallinna siserände saldo oli -2177 ehk võrreldes Tallinnasse kolinud inimestega leidis nii mitu inimest rohkem uue elukoha Tallinnast väljaspool.

Millisest maakonnast millisesse maakonda 2025. aastal koliti?

Järgneval joonisel on toodud rändevood kõigi Eesti maakondade ja Tallinna vahel 2025. aastal. Suuremate voogudena tulevad esile Harjumaa ja Tallinna vahel liikuvad inimesed, kuid Harjumaa vahetab elanikke ka kõigi teiste maakondadega. Arvestatav hulk inimesi liikus Harjumaalt ka mujale Eestisse.

Kes on siserände „staarid“?

Arvuliselt suurim sisserändevoog toimub suurematesse linnadesse – Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse –, kuid sealt rännatakse samaväärselt ja isegi rohkem välja. Siserände saldot absoluutarvudes vaadates on suurimad kaotajad just Tallinn ja Tartu, kuid ka Narva – seda nii ühe kui viie aasta vaates. Siserände „staare“ otsides näeme, et viimase viie aasta jooksul (2021–2025) on netovõitjad kindlasti suurte linnade lähedased vallad, eriti Harjumaal. Rändesaldo on viis aastat järjest positiivne olnud Harjumaal Harku, Rae ja Saue vallas ning suurte „võitjate“ hulgas on ka Tartumaal asuvad Kambja, Viimsi ja Tartu vald.

Kui vaadata rändeaktiivsust rändesaldo kordajana ehk seda, kui palju inimesi on ühest haldusüksusest teise liikunud iga 1000 selles haldusüksuses elava inimese kohta, siis avaneb pisut teine pilt: 1000 inimese kohta tuleb inimesi kõige rohkem juurde samuti Harjumaa ja Tartumaa valdadesse, kuid suurima sisserändeaktiivsusega olid 2025. aastal Jõelähtme ja Kiili vald Harjumaal ning Kastre, Luunja ja Tartu vald Tartumaal.

261002 Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad 5

Märkus: väikesaarte andmete tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et kuna sealne elanikkond on väga väike, mõjutavad ka väikesed muudatused kordajat olulisel määral.

Viie aasta vaates on siserände tõttu elanikke juurde tulnud 40 kohalikku omavalitsusse ning elanike arv on kahanenud 39-s.

Rändeandmeid tõlgendades tasub arvesse võtta, et see pole ainus rahvastiku kasvu ja kahanemise mõjutegur – sünnid ja surmad mõjutavad sageli rahvaarvu muutumist rändest enam, seega tervikpildi nägemiseks tasub lisaks käesolevas loos kajastatud siserändele võtta arvesse nii sünde-surmasid kui ka inimeste liikumist Eestisse ja Eestist välja.

Statistikaamet määratleb inimese elukohta ja selle muutusi paiknemisindeksi abil, mille sisendiks on üle 24 erineva andmeallika. Paiknemisindeks võeti kasutusele, kuna inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht ei pruugi ühtida tema tegeliku elukohaga. Paiknemisindeksi alusel määratakse inimese alaliseks elukohaks aadress, millega ta on registrite põhjal kõige rohkem seotud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinn: Väike-Ameerika tänav saab rohelisema ja turvalisema ilme

www.tallinn.eeTallinn plaanib rekonstrueerida Väike-Ameerika tänava ja Luha tänava lõigu, et luua senisest rohelisem ja turvalisem tänavaruum, kus on rohkem ruumi jalakäijatele ning säilib ka autoga ligipääs. Eskiisprojekt on valminud ja seda tutvustatakse 7. oktoobril.

„Väike-Ameerika tänava uuendamise eesmärk on teha sellest tänav, kus on hea ja turvaline liikuda nii jalgsi, rattaga kui ka autoga. Rohkem haljastust ja paremini korraldatud tänavaruum muudavad kogu piirkonna meeldivamaks ning annavad elanikele kvaliteetsema avaliku ruumi,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Rekonstrueerimine hõlmab Väike-Ameerika tänavat Pärnu maanteest Tehnika tänavani ning Luha tänava lõiku Väike-Ameerika tänavast Koidu tänavani. Viieharulise ristmiku asemele on kavandatud väljakulise lahendusega ringristmik ning liikluse rahustamiseks tõstetakse ristmike alasid. Väike-Ameerika tänaval säilib kahesuunaline liiklus, kuid Toom-Kuninga ja Virmalise tänava vahelisel lõigul vähendatakse sõidutee laiust, et anda rohkem ruumi jalakäijatele.

Tänavatele on kavandatud kokku 61 parkimiskohta ja kolm lühiajalise peatumise kohta Tallinna Tehnikakõrgkooli juures. Tänavaruumi lisandub haljastust, sealhulgas puid, põõsaid ja madalhaljastust. Haljastuse eesmärk on muu hulgas vähendada kuumust, liigendada parkimist ja muuta tänavaruumi rohelisemaks.

„Väike-Ameerika tänav on oluline ühendustee, kuid samal ajal ka paljude Kesklinna elanike igapäevane kodutänav. Uuendus peab aitama neid kahte rolli paremini tasakaalustada, et tänav ei oleks üksnes koht, kust läbi liigutakse, vaid meeldiv osa ümbritsevast elukeskkonnast. Kutsun piirkonna elanikke ja teisi huvilisi eskiislahenduse avalikul tutvustusel kaasa rääkima,“ ütles Kesklinna vanem Nikita Groznov.

Projektialal hakkab kehtima valdavalt 30 km/h piirkiirus ning kohalikes sõlmpunktides, sealhulgas Väike-Ameerika, Luha ja Kesk-Ameerika tänavate ristmiku piirkonnas, 20 km/h piirkiirus. Ühistranspordi liikumine muutub: buss number 32 hakkab edaspidi sõitma Tehnika tänaval.

Eskiisprojekti avalik tutvustus toimub 7. oktoobril kell 17.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis aadressil Pärnu mnt 62.

Eskiislahenduse kohta saab tagasisidet esitada kuni 14. oktoobrini 2026 veebilehe https://www.tallinn.ee/et/vaikeameerika vahendusel.

261002 Väike Ameerika tänav saab rohelisema ja turvalisema ilme 1

261002 Väike Ameerika tänav saab rohelisema ja turvalisema ilme 2

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE kinnisvara-podcast: Kuidas planeerida kodu soetamist ja mida jälgib pank?

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 148. osa külaline on Swedbanki eluaseme finantseerimise valdkonna juht Anne Pärgma. Räägime koduostu rahastamisest, panga üldistest tingimustest ning majanduskeskkonna mõjust koduostjale. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Anne Pärgma annab põhjaliku hinnangu koduostjate nõudlusele ja pakkumisele ning selgitab pankadevahelise tervisliku konkurentsi mõju pakkumiste kujunemisele ja kliendisuhtele.

Tõnu Toompark ja Anne Pärgma arutlevad pikemate makseperioodide otstarbekuse ning keskmiste tehingusummade ja ostetavate kinnisvaratüüpide muutuste üle. Vaatluse all on noorte koduostjate osakaal ja aktiivsus, järelturu ning uusarenduste tehingute osakaalud ning regionaalsed tegurid erinevates Eesti piirkondades.

Lisaks puudutame Euribori liikumiste mõjusid juba olemasolevatele ja uutele laenuvõtjatele panga riskimarginaalide kujunemist turul. Saate lõpus jagab saatekülaline praktilisi nõuandeid ja soovitusi kodu soetamist kaaluvatele inimestele.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Kliimaministeerium: Keskkonnamõjude hindamine muutub selgemaks ja kiiremaks

KliimaministeeriumRiigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis muudab keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ning vähendab bürokraatiat ja halduskoormust. Muudatuste eesmärk on suunata tähelepanu sisulisele mõjude hindamisele, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme.

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo sõnul on muudatus oluline samm valitsuse eesmärgi saavutamisel muuta ettevõtetele investeeringute tegemine lihtsamaks ja kiiremaks. „Pikad ja koormavad menetlused teevad karuteene nii majanduse kui keskkonna heale käekäigule. Planeeringuid oleme juba kiirendanud, kuid selle oluline osa on ka keskkonnamõju hindamisel, kus oleme vähendanud dubleerivaid tegevusi ja muutnud protsessi tõhusamaks. Põhjalikku keskkonnamõju hindamist tehakse seal, kus see on olulise keskkonnamõju tõttu päriselt vajalik,“ sõnas Keldo.

Muudatusettepanekud põhinevad põhjalikul teenusedisaini protsessil, mille käigus peeti fookusrühma kohtumisi arendajate, keskkonnamõju hindamise ekspertide, Keskkonnaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Transpordiameti, kohalike omavalitsuste ning avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega. Protsessi käigus kaardistati senise praktika tugevused, kitsaskohad ja võimalused menetluse parandamiseks.

Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisandväärtusega etapid. Näiteks ei pea tegevusloa andja keskkonnamõju hindamise programmi ja aruannet enam menetluse käigus korduvalt läbi vaatama ning lihtsustuvad ka dokumentide sisunõuded. Hinnanguliselt lühendab see menetlusaega mitme kuu võrra.

Üks suuremaid muudatusi puudutab keskkonnamõju hindamise programmi etappi. Kui samalaadsete varasemate projektide mõjude hindamiste põhjal on juba teada kavandatava tegevuse võimalik mõju, vajalikud uuringud ja eksperdid, saab programmi koostamise teatud juhtudel ära jätta ning hindamise ulatuse määrata kohe algatamise otsuses. Korduvate ja teada mõjuga projektide puhul võib see lühendada menetlust hinnanguliselt kuni viis kuud.
Samuti täpsustatakse, millal on keskkonnamõju hindamine vajalik. Mitme tegevuse puhul asendub automaatne hindamiskohustus eelhinnanguga ehk juhtumipõhise kaalutlusega. Samas väheoluliste muudatuste puhul ei ole ka eelhinnangut enam alati vaja.

Muudatustest võidavad kõik menetluse osapooled: arendajatele muutub protsess selgemaks ja kiiremaks, tegevusloa andjad saavad parema lähteinfo ning väheneb nii nende kui menetluses osalevate asutuste töökoormus. Rohkem aega jääb sisulisele mõjude analüüsile, uuringutele ja keskkonnameetmete väljatöötamisele, samal ajal kui avalikkusele ja keskkonnaorganisatsioonidele säilivad peamised võimalused menetluses kaasa rääkida.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse esimene lugemine riigikogus lõpetati ning see liigub teisele lugemisele.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik annab Tallinna linnale tasuta maa Haaberstis

Majandus ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võõrandab tasuta Tallinna linnale riigimaa Haabersti linnaosas, kuhu linn soovib rajada ühiskondlikud hooned haridus- ja sotsiaalteenuste osutamiseks.

Pikaliiva tn 69 kinnisasi kuulub ministeeriumile ja selle sihtotsatarve on ühiskondlike ehitiste maa. Majandus- ja tööstusministri Liina Vahtrase sõnul läheb krunt kasutusse kohalikele elanikele vajalike teenuste arendamiseks, mistõttu on selle andmine Tallinnale põhjendatud. „Riik annab maa, samas kohalik omavalitsus teab, mida inimesed kohapeal vajavad. Eesmärk on üheskoos pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja kujundada terviklik ruumilahendus arenevale linnaosale,” märkis ta.

11,7-hektariline kinnistu asub Haabersti linnaosas Harku järve kaldal. Tallinna linna kehtestatud detailplaneering näeb ette hooned munitsipaalteenuste jaoks, samuti võimalused puhke- ja sportimistegevusteks.

„Selle kinnistu linnale üleandmine on oluline samm, sest detailplaneeringuga oleme juba loonud aluse haridus- ja sotsiaalteenuste arendamiseks Pikaliiva piirkonnas,“ ütles Tallinna abilinnapea Tiit Terik. „Nüüd saab linn liikuda edasi järgmiste ettevalmistavate sammudega. Eesmärk on kujundada ala tervikuna – tuua vajalikud teenused inimestele lähemale ning hoida Harku järve äär hästi kasutatava puhkealana.“

Alale on planeeritud lasteaed, põhikool, spordisaal, hoolekandeasutus, eakate teenusmajad, väikelaste perepesa ruumid, erivajadusega laste päevahoid, parki teenindav paviljon, vaatetorn. Detailplaneeringu järgi püstitatakse hooned Pikaliiva tänava poolsesse ossa, Harku järve äärsed alad on kavandatud avalikuks kasutamiseks.

Pikaliiva tn 69 kinnisasja harilik väärtus on 6,7 miljonit eurot.

Seaduse järgi saab riik kohalikule omavalitsusele maad tasuta võõrandada, kui omavalitsus vajab seda seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.

Tallinna Linnavalitsus esitas taotluse kinnisasja enda omandisse saamiseks 2018. aastal, võõrandamise eeldus oli alale detailplaneeringu kehtestamine.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: septembris tõusid hinnad 0,5%

StatistikaametStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 0,5% ja eelmise aasta septembriga võrreldes 3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices).

„Võrreldes 2025. aasta septembriga mõjutas indeksit peamiselt bensiini ja diislikütuse jätkuv hinnatõus, mis on tingitud kestvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Septembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet kolmapäeval, 7. oktoobril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi septembri andmed avaldatakse 15. oktoobril.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Koolitus „Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine“ toimub 13.10.2026

Martina ProosaKasutusloa taotlemisel võivad probleemid ilmneda alles siis, kui ehitis on valmis – näiteks puuduvad vajalikud dokumendid või ei vasta projekt tegelikule olukorrale. See võib kaasa tuua menetluse venimise, lisakulud ja keerulised vaidlused.

Koolitus „Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine“ annab praktilise ülevaate kasutusloa vajalikkusest, taotlemise protsessist, dokumentidest ja levinud probleemidest. Koolitaja Martina Proosa käsitleb ka kasutusloa andmisest keeldumise aluseid, kõrvaltingimusi, kehtivust ning olulisemat kohtupraktikat.

Koolitus toimub 13.10.2026 kell 10.00–15.15 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Invego ja Reterra 14 miljoni eurone elurajoon Skanstes Rezidences on valmis ja sai kätte kasutusloa

261001 Invego ja Reterra 14 miljoni eurone elurajoon Skanstes Rezidences on valmis ja sai kätte kasutusloaEesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra koostöös Riiga rajatud Skanstes Rezidences elukvartal on valmis ja sai kätte kasutusloa. Kokku 14 miljonit eurot maksma läinud kompleks koosneb 67 kaasaegsest premium-klassi korterist.

Skanstes Rezidences asub Grostonase tänaval Riias ning koosneb kahest kaheksakorruselisest A-energiaklassi eluhoonest, mille on projekteerinud arhitektuuribüroo Salto Arhitektid. “Meie eesmärk oli luua midagi enamat kui lihtsalt korterid – eriline elukeskkond, kus on ühendatud maailmatasemel arhitektuur, mugavus ja pikaajaline väärtus. Hea meel on näha, et kavandatust on tänaseks saanud reaalsus,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lisab, et Skanstes Rezidences on osutunud populaarseks valikuks ka Riia turule sisenenud kinnisvarasse raha paigutavate erainvestorite seas.

“Skanstest on saanud üks Riia dünaamilisemalt arenevaid piirkondi ning Skanstes Rezidences on osa sellest muutusest. Elav linnakeskkond, suurepärane asukoht ning kvaliteetne arhitektuur muudavad projekti atraktiivseks elukohaks ja oluliseks täienduseks Riia kasvavale elamuturule,” lisab Reterra tegevjuht Reigo Randmets.

Ehitusettevõtte Mapri Būve rajatud kompleks hõlmab 67 ühe- kuni neljatoalist korterit, mille hinnad algavad 124 900 eurost. Projektis on pööratud erilist tähelepanu loomulikule valgusele, avarusele ja kaasaegsele mugavusele. Korteritel on suured aknad ja rõdud, esimese korruse korteritel privaatsed terrassid ning loftilikud planeeringud. Mõnes korteris ulatub lagede kõrgus koguni kuue meetrini. Elanikele on rajatud ka katuseterrassid ning täiendava mugavusena avar maa-alune parkla.

Rohkem infot saadaolevate korterite kohta on arenduse veebilehel: https://skanstes.lv/en/

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku pinda ehk kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas. Invego Group OÜ ja grupi tütarettevõtte Invego Latvia OÜ võlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Harjumaa korterite müügipakkumine kasvas aastaga 2 protsenti ja hinnad 6 protsenti

Kinnisvaraportaal KV.EEHarju maakonnas pakuti kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel 08.2026 müügiks keskmiselt 6060 korterit. Korterite eest küsisid kinnisvaramüüjad hinda keskmiselt 3714 €/m². Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumine suurenenud napi 2% võrra. Korterite eest küsitav hind on kasvanud 6%.

Harjumaa piirkondadest asub kõige suurem korterite müügipakkumiste maht Tallinna linnas. Tallinna 4744 korteri müügipakkumist moodustab 78% Harjumaa korterite müügipakkumiste koguarvust portaalis KV.EE.

Tallinna korterite keskmine müügihind 3997 €/m² on aastatagusest 7% kõrgemal. Kinnisvaraportaal KV.EE korterikuulutuste keskmine hind on justkui ühte sammu astudes kasvanud kõikides Harjumaa vaatlusalustes piirkondades.

Vaid Anija ja Saku vald on erandid, kus tänavu augustis küsiti korterite eest mõni protsent madalamat keskmist hinda kui aasta varasemalt. Madalam hind tähendab eelkõige tänavu pakkumises olevate korterite teistsugust kvaliteeti või asukohta. Kindlasti ei tähenda madalam hind, et korterite hinnad oleksid langusesse pöördunud.

Korterite müügipakkumiste hindade kasv peegeldub ka tehinguturul. Ka tehingutes lähevad korterite hinnad aeglaselt ülespoole. Hinnatõus on aeglane ja mõõdukas. Kiireks hinnaralliks põhjust ei ole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)Korterite müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
08.202508.2026Muutus, %08.202508.2026Muutus, %
Harjumaa5 9336 0602%3 5093 7146%
Anija vald396464%1 5531 535-1%
Harku vald1321331%3 1213 3477%
Jõelähtme vald6557-12%2 8782 8981%
Keila8011746%2 8203 0568%
Kiili vald3471109%3 2673 3563%
Kose vald234074%1 2801 45814%
Kuusalu vald172759%9581 0116%
Loksa18196%74382611%
Lääne-Harju vald154132-14%1 0641 1649%
Maardu121113-7%1 9052 14713%
Raasiku vald2414-42%2 6342 91411%
Rae vald15719524%3 0783 1874%
Saku vald7562-17%3 3913 109-8%
Saue vald154129-16%2 4022 74514%
Tallinn4 6924 7441%3 7423 9977%
Viimsi vald147143-3%3 7083 8083%
Eesti10 79510 561-2%2 7562 9607%
Harjumaa5 9336 0602%3 5093 7146%
Tallinn4 6924 7441%3 7423 9977%
Tartu1 0821 1224%2 8733 1369%
Pärnu865823-5%3 0322 999-1%
Narva390127-67%719689-4%
Rakvere125100-20%1 7491 8677%
 Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-09-30 Harjumaa linnade ja valdade korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ero Viik Tallinna ärikinnisvaraturust: taastumine, kuid mitte kõigil ja võrdselt

SwedbankTallinna ärikinnisvaraturg on 2026. aasta sügiseks jõudnud seisu, kus linnapilti muudavad suured arendused, samas kui nõudlus uute pindade järele püsib tagasihoidlik. Arendajate olukorra muudab keerulisemaks sisendhindade oodatust kiirem kasv, üürihindade piiratud kasvuruum ning keskkond, mis pakub endiselt väljakutseid.

Investorite huvi on küll mõnevõrra kasvanud, kuid ostjate ja müüjate ootused ei lange endiselt piisavalt kokku, et tehingute arv märgatavalt suureneks. Seetõttu püsib ostu-müügitehingute aktiivsus tagasihoidlik, samal ajal kui uute pindade arendusmaht on märkimisväärselt kasvanud.

Kõige atraktiivsemate objektide ühisnimetajad on jätkuvalt hea asukoht, tugev üürnike koosseis ja madalad kõrvalkulud. Vanemate ning suuremate kõrvalkuludega hoonete omanikele tähendab see aga kasvavat survet investeerida renoveerimisse või olla valmis üürihinda langetama.

Ehitushinnad stabiliseerusid kõrgel tasemel

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2025. aastal 1,5%. Kuigi ehitussisendite kiire hinnakasv näib olevat hetkeks läbi, jäi hind püsima suhteliselt kõrgel tasemel. Paaril viimasel aastal on ehituskulud kasvanud prognoositust oluliselt kiiremini ning survestanud eelkõige fikseeritud hinnaga ehituslepinguid sõlminud peatöövõtjate kasumlikkust. Kuna peatöövõtjate marginaalid jäävad üldjuhul 5–8% vahele, võib natukenegi suurem valearvestus ühes või kahes projektis viia ettevõtte aasta kokkuvõttes kahjumisse.

Arendajatele tähendab stabiilsem hind varasemast paremat kulude prognoositavust, kuid mitte tingimata odavamat ehitamist. Energiatõhusus, tehnosüsteemid, ehitusnormid ja finantseerimise kogukulud hoiavad uute kvaliteetsete hoonete omahinna kõrgel. Selle tõttu ei saa praegu arenduses olevaid pindu uutes majades pakkuda oluliselt madalama üürihinnaga, kui seni pakutud.

Tallinna A-klassi büroopindade üürihinnad jäävad praegu vahemikku 19–25 €/m2 ning hoolimata pakkumise kasvust on hinnatase püsinud pigem stabiilne. B-klassi büroopindade üürihinnad jäävad 10–15 €/m2 vahele, kuid on prognooside järgi langustrendis.

Pakkumine kasvab nõudlusest kiiremini

Tallinna büroopindade vakantsus on eri andmetel 10–12%, samas kui jaekaubanduspindadel on see alla 5%. Büroosegmendis tasub aga vaadata keskmisest näitajast kaugemale. Uued ja energiatõhusad A-klassi hooned leiavad üürnikke paljuski vanematest hoonetest ja seetõttu peavad vanemate hoonete omanikud otsustama, kuidas konkurentsis püsida – kas teha mahukuid investeeringuid pindade nüüdisajastamisse, leida neile uus kasutusotstarve või langetada üürihinda. Samas ei ole bürootöökohtade koguarv juba mõnda aega kasvanud ning ettevõtted räägivad pigem ruumikasutuse efektiivsusest ja vajadusest pinda vähendada, mitte seda juurde võtta.

Praegu on Tallinnas ehituses üle 100 000 ruutmeetri uusi pindu, mis moodustavad ligikaudu 10% olemasolevast büroopindade mahust. Kui lisada juurde pinnad, mis ootavad uutes hoonetes endiselt üürnikku, ulatub kogumaht ligikaudu 130 000 ruutmeetrini. Lähiminevikust on raske leida teist ajahetke, mil Tallinnas olnuks korraga töös nii mitu suurt arendust. See on märkimisväärne pakkumise kasv, millega kaasnev peamine risk ei ole uute hoonete tühjaksjäämine, vaid üürnike lahkumine vanematest B- ja C-klassi hoonetest.

Suured arendused kujundavad uusi tõmbekeskusi

Tallinnas on ehitus alanud mitmes kvartali mõõtu arenduses. Hipodroomi alale on võimalik rajada üle 1000 kodu ja enam kui 100 000 ruutmeetrit äripinda. Põhja-Tallinnas käib ehitus Telliskivis ja Krulli kvartalis, suuremad arendused on lisaks Talsinki, Porto Franco, samuti Ülemiste City piirkonnas. Ettevalmistamisel on veel mitu projekti, teiste hulgas Lutheri kvartal ja Tallinna bussijaama piirkond.

Suured arendused võivad muuta tervete piirkondade atraktiivsust, kuid suurendavad samal ajal konkurentsi olemasolevate büroo-, teenindus- ja kaubanduspindadega. Edu ei sõltu seejuures ainuüksi uute hoone kvaliteedist, vaid sellest, kas piirkonda tekib piisavalt elu – elanikke, töötajaid ja külastajaid. Terviklikkus on oluline!

Turuosaliste finantsseis on vastutuulest hoolimata püsinud hea

Mõne aasta taguse ajaga võrreldes on madalama euribori mõjul küll paranenud projektide rahavoog ja raha kättesaadavus, kuid selle mõju ei ole olnud kõigi arendajate jaoks ühesugune. Neil, kes on üürniku kaotanud, on olnud keeruline uut leida. Sageli ongi pinnad jäänud tühjaks ning sissetulev rahavoog vähenenud.

OECD andmetel moodustasid kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenud 2025. aastal ligi 49% Eesti ettevõtete kogu laenuportfellist. Seda näitajat tasub siiski tõlgendada ettevaatlikult, sest kohalike pankade avalike tulemusaruannete põhjal moodustavad puhtalt kinnisvarasektorile antud laenud ligikaudu 30–35% kõigist ettevõtetele väljastatud laenudest.

Pankade aruannetest ei paista ka makseraskustes laenuvõtjate olulist kasvu. Samuti ei ole pankade finantseerimispoliitikas toimunud suuri muutusi ning see on aidanud hoida uue pakkumise tempos, millega turg on seni suuremate probleemideta toime tulnud.

Olukord on hakanud siiski pisut muutuma, sest uusi arendusi võtavad ette eelkõige turuosalised, kellel tugev finantsseis võimaldab saada rahastust ka väiksema eellepingute mahu juures. Tugeva bilansi ja pikaajalise kapitaliga arendajatel on praegu võimalus häid positsioone võtta, refinantseerides varem kallimalt kaasatud raha mõnevõrra soodsamatel tingimustel. Seevastu suure võlakoormuse, nõrga eelmüügi või amortiseerunud hoonete omanikel võivad tekkida suured väljakutsed.

Kolm trendi, millel silma peal hoida

1. Kvaliteedilõhe suureneb. Uued energiatõhusad hooned võtavad üürnikke vanematelt objektidelt. Vanemat pinda ostes tuleb tootluse kõrval hinnata tulevast renoveerimiskulu ja võimalikku vakantsust.

2. Segakasutusega kvartalid võidavad üksikobjektide ees, sest väärtust loob järjest enam terviklik keskkond. Kõige huvitavamad võivad olla väiksemad teenindus-, kaubandus- ja üüripinnad piirkondades, kus elanike arv ning igapäevane liikumine kasvavad.

3. Tallinna kinnisvaraturu järgmises kasvutsüklis ei saa eeldada, et kõigi varade väärtus kasvab ühtemoodi. Tallinna kinnisvaraturu järgmises kasvutsüklis osutuvad võitjaks need, kes mõistlikku tootlikkust püüdes hoiavad pikka vaadet ega tee otsuseid vaid hetkeseisust lähtudes.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Uus Maa ekspert: kallid hinnad ja paremad ühendused panevad keskklassi järjest enam Tallinnast välja kolima

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni kinnitusel on hoogu kogumas vastulinnastumine, mis tähendab, et inimesed kolivad pealinna kallite hindade, paranevate maantee- ja rongiühenduste ning kaugtöö võimaluste tõttu nii linnapiiri taha kui ka tagasi väikelinnadesse.

Argo Pillessoni sõnul on statistikaameti andmetel Tallinna siserände saldo olnud viimastel aastatel selgelt negatiivne. “Tallinn on kaotanud viie aastaga 10 000 inimest, samal ajal on saldo kõigis piirnevates omavalitsustes positiivne. Suur pealinna kolimise laine on möödas ning linnalähedased piirkonnad ja kohati ka mõnevõrra kaugemad väikelinnad lähevad järjest enam hinda,“ ütles Pillesson.

„Pealinna kõrged kinnisvarahinnad ning paremad transpordiühendused muu Eestiga, eriti neljarealised maanteed ja paranenud rongiühendused, tekitavad inimestele rohkem valikuid. Kolitakse ka lähivaldadest kaugemale, kus tunnise rongi- või autosõidu kaugusel saab pealinna kahetoalise korteri hinnaga juba oluliselt suurema pinna või isegi oma maja. Kuna paljud saavad pärast koroona-aega kodukontorit pidada ja ei pea iga päev kohal käima, siis minnakse järjest enam tagasi kas sünnilinna või kohta, kus saab endale pealinnast rohkem ruumi lubada,“ rääkis Pillesson.

„Väikelinnad pakuvad peredele tervislikku ja turvalist elu ning ka soodsamat kinnisvara. Kui aastakümneid oli noorte esimene mõte väikelinnast põgeneda, siis nüüd hakkab selline elu vaikselt jälle ihaldusväärseks muutuma. Uued riigigümnaasiumid on maakonnakeskustes tööle hakanud ja pakuvad ühtlasemat kvaliteeti. Looduslikum ja hõredam asustus on muutunud väärtuseks ning Tallinna linna tuled ei ahvatle enam inimesi nii nagu varem,“ lisas Pillesson.

„Märkimisväärsed trendi muutvad tegurid on neljarealiste Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede ehitamine ja raudteevõrgu areng. Esimene mõjutas näiteks Järvamaad, kus siserände saldo oli 2025. aastal üle aastakümnete esimest korda plussis. Sellega jõuab Järvamaale ka pealinna raha, mis annab tõuke kohalikele teenustele ja kinnisvarasektorile ning lõpuks kolivad kaugematesse kohtadesse ka sellised inimesed, kel polnud piirkonnaga eelnevat sidet. Sarnane muutus toimus varem näiteks Raplamaal, Kohilas ja Kosel ning liigub nüüd Kesk-Eesti suunal,“ ütles Pillesson.

Uus Maa juhi sõnul on suurima arengupotentsiaaliga eelkõige need piirkonnad, mille ühendused Tallinnaga paranevad. „Rail Baltic mõjutab valmides kindlasti Pärnut, aga juba märksa varem saab valmis Narva-suunalise raudtee elektrifitseerimine, mis soodustab trassi äärde jäävate piirkondadele arengut – näiteks Aegviidu, Rakvere ja Tapa. Tallinna siseselt ei ole auto ega ühistranspordiga ühest linna otsast teise jõudmise aeg märkimisväärselt vähenenud ja see mõjutab inimesi elukohta linnast välja vaatama,” lisas Pillesson.

“Tallinna linn peaks tegema jõulisemaid samme linnasisese transpordivõrgu ning eelkõige ühistranspordi parendamiseks, kui ei soovita tulevikus veel rohkem Tallinna mõjusfääris olevatele piirkondadele positsiooni kaotada. Näiteks tipptunnil ühistranspordiga Haaberstist Ülemiste City-sse liikumise aeg on juba üsna sarnane Rakverest tulemise ajaga, mis võib hakata mõjutama kinnisvara nõudlust ja hinda ka Tallinna sees,“ lisas Pillesson.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

1Partner: Uuring: kinnisvaraeksperdid prognoosivad Tallinna korterite hinnatõusu

1PartnerEnam kui pooled kinnisvaraeksperdid on arvamusel, et järgmise 12 kuu jooksul ootab Tallinna korteriturgu ees kuni 10% suurune hinnatõus, selgus 1Partner Kinnisvara poolt kinnisvaravaldkonna professionaalide seas läbi viidud igasügisesest küsitlusest. Võrreldes aasta tagasi läbi viidud uuringuga on hinnatõusu prognoosivate ekspertide osakaal enam kui kahekordistunud.

Kui möödunud aastal pidas hinnatõusu tõenäoliseks 25% vastanutest ja samas 65% uskus hindade püsimist senisel tasemel, siis tänavu prognoosib hinnatõusu juba 53% ning hindade püsimist 41% ekspertidest. “Turuosaliste suhtumine on muutunud positiivsemaks. Hinnatõusu uskuvate vastajate osakaal on märkimisväärselt kasvanud, kuigi endiselt peab arvestatav osa eksperte tõenäoliseks, et üldist hinnatõusu veel lähema aasta jooksul oodata ei ole,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Aastaga on drastiliselt langenud nende ekspertide arv, kes usuvad, et Tallinna korteriturgu võib ees oodata hinnalangus. Kolm aastat tagasi ennustas pööret langusele koguni 46% vastanutest, kahe aasta eest 37% ja veel eelmisel sügisel 11%, kuid nüüd usub võimalikku hinnalangusesse vaid 6% vastanutest.

Käesoleval sügisel kinnisvaraturul tooni andvat sentimenti kinnitab veel ka 44% uuringus osalenud kinnisvaraekspertide prognoos, et järgneva 12 kuu jooksul kasvab hindadega paralleelselt ka Tallinnas tehtavate kinnisvaratehingute arv. Samas jääb 38% vastanute hinnangul tehingute arv praegusega samale tasemele.

Traditsiooniliselt septembri keskel läbi viidavale küsitlusele vastas kokku 107 kinnisvara maaklerit, arendajat ja muud Tallinna kinnisvaravaldkonnas tegevat professionaali.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Everaus Kinnisvara 2026. aasta esimese poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

EverausEveraus Kinnisvara AS avalikustab oma 2026. aasta esimese poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel.

Kontserni 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 2,88 miljonit eurot. 30. juuni 2026 seisuga oli kontserni varade maht 79,57 miljonit eurot, omakapital 15,92 miljonit eurot ning omakapitali osakaal varadest 20,01%.

Aruandekuupäeva, 30. juuni 2026, seisuga oli kontsernil 2026. aastal valmivates projektides sõlmitud 36 võlaõiguslikku müügilepingut koguväärtusega 11,58 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Everaus Kinnisvara hinnangul kujuneb 2026. aasta müügitulu ligikaudu 18-20 miljoni euro suuruseks.

Esimesel poolaastal jätkus Luige Kodude, Kindluse Kodu ja Kangru Kodude ehitus ning Kõrveringi Kodude ehituse ettevalmistamine. Mais valmis Luige Kodude II etapp 32 koduga. Kindluse Kodu I etapi kodude üleandmine algas septembris ning Luige Kodude III etapi valmimine ja üleandmiste alustamine on kavandatud oktoobrisse.

Ärikinnisvara portfellis valmisid esimesel poolaastal Lennuradari stock-office kompleksi kaks uut hoonet ning aasta alguses avati Haabersti minilaokompleks. Uute objektide lisandumisega suurenes Everaus Kinnisvara väljaüüritava ärikinnisvara maht ligikaudu 5 500 m²-lt 11 100 m²-ni ehk enam kui kahekordistus.

2026. aasta I poolaasta konsolideeritud vahearuanne auditeerimata

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Invego müüs esimesel poolaastal 118 uut kodu, tegi aastaga 40% kasvu

Invego scaled

Invego scaled

Kinnisvaraarendaja Invego müüs esimesel poolaastal kokku 118 uut kodu, mida on 40% võrra enam eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, selgub Invego Group OÜ avaldatud 2026. aasta esimese poolaasta konsolideeritud auditeerimata vahearuandest. Kõigi Invego kaubamärgi all arendatavate projektide uute kodude müük oli kokku 20,5 miljonit eurot.

Kokku müüs Invego 2026. aasta esimesel poolaastal Lätis 75 (aasta varem 35) ja Eestis 43 (aasta varem 49) uut kodu. “Kogu meie meeskond on teinud tõesti suurepärast tööd ja kuigi kasv on muljetavaldav, näen kogu tiimil ja meie mõlemal koduturul Eestis ja Lätis veel oluliselt suuremat potentsiaali,” kommenteerib saavutatut Invego juht Kristjan-Thor Vähi, kelle sõnul on grupil aktiivses arenduses ja müügis täna kokku 13 mahukat elukondlikku kinnisvaraprojekti Eestis, Lätis ja Portugalis.

“Oleme viimased kaks aastat kõikjal selgelt välja öelnud, et tuntavat kasvu ootame just Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses ning seda kinnitavad ilmekalt ka meie müüginumbrid. Nii on igati loogiline, et ka uute projektide turule toomise raskuskese on meil täna just Lätis,” rõhutab Vähi. Elukondliku kinnisvara vallas alustas Invego  esimesel poolaastal kolme täiesti uue arendusega – Eestis vaid ridaelamutest koosneva Verve elurajooniga Viimsis ning Läti pealinnas Riias uute elurajoonide Torņakalna Terases ja Nordale arenduse ja müügiga. Lõpule viidi samal perioodil Uus-Järveküla elurajooni arendus Eestis ja Parka Kvartalsi elurajooni arendus Lätis.

Ärikinnisvara valdkonnas sai esimesel poolaastal Tallinnas, Telliskivi 51a valmis Invego arendatud ärimaja, mis on 100% ulatuses üürnikega täidetud ja kuhu esimesel poolaastal kolis ka Invego peakontor.

2026. aasta esimesel poolaastal kaasas kontsern kapitali avaliku võlakirjaemissiooni kaudu, mille mahu märkisid Balti investorid viiekordselt üle. Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas on noteeritud kinnisvaragrupi emaettevõtte Invego Group OÜ võlakirjad (ISIN: EE0000003655) ja gruppi kuuluva Invego Latvia OÜ võlakirjad (ISIN: EE0000000933).

Invego Group OÜ bilansimaht oli 30.06.2026 seisuga 195 miljonit eurot, omakapital 52 miljonit eurot ja omakapitali osakaal 27%. Poolaasta konsolideeritud müügitulu oli 13,8 miljonit eurot, EBITDA 4 miljonit eurot ja puhaskasum 2,5 miljonit eurot. Invego uute kodude müük oli 2026. aasta esimesel poolaastal kokku 20,5 miljonit eurot. See näitaja kajastab Invego kaubamärgi all müüdud uute kodude müügilepingute väärtust (võlaõiguslikud või asjaõiguslikud müügilepingud) ning hõlmab kõiki Invego kaubamärgi all arendatavaid projekte, sealhulgas projekte, mis ei kuulu Invego Group OÜ kontserni, ning sidusettevõtteid, mille finantsandmeid ei konsolideerita IFRS-i kohaselt rida-realt. Seetõttu ei kajastu kogu esitatud müügiväärtus Invego Group OÜ konsolideeritud müügitulus.

Invego Group OÜ 2026. aasta I poolaasta konsolideeritud auditeerimata vahearuandega saab tutvuda siin: https://invego.ee/investor/

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku pinda ehk kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus