Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, oktoober 2026

12.11.2026 Hanna Luberg

Oktoobris oli kinnisvaraturu areng piirkonniti erinev, kuid korterite hinnatase tõusis enamikus vaadeldud linnades. Tallinnas kasvas korterite keskmine hind kuuga 3%, Pärnus 12%, Viljandis 14% ja Kuressaares 16%, samas kui Tartus langes hinnatase 14%. Aastases võrdluses olid korterite keskmised hinnad kõigis viies linnas kõrgemad kui aasta tagasi. Korterite tehinguaktiivsus suurenes enim Pärnus, Tallinnas püsis tehingute arv suhteliselt stabiilne, kuid Tartus, Viljandis ja Kuressaares vähenes. Väiksematel turgudel võisid järske hinnamuutusi oluliselt mõjutada müüdud korterite koosseis ja üksiktehingud, mistõttu ei pruugi keskmise hinna muutused peegeldada kogu turu üldist hinnasuunda.

Eramute turul kasvas tehinguaktiivsus Tallinnas, Tartus ja Viljandis, samas kui Pärnus ja Kuressaares tehingute arv vähenes. Hoonestamata elamumaa segmendis paistis silma Viljandi, kus registreeriti 11 tehingut võrreldes septembri ühe tehinguga. Pärnus suurenes elamumaa tehingute arv mõõdukalt, kuid Tallinnas ja Tartus aktiivsus vähenes ning Kuressaares tehinguid ei toimunud. Kokkuvõttes iseloomustas oktoobrit piirkonniti ebaühtlane tehinguaktiivsus ja valdavalt tõusnud korterite hinnatase. Suuremate linnade korteriturg püsis suhteliselt aktiivne, kuid Tartu hinnalangus ning väiksemate piirkondade märkimisväärsed hinnakõikumised näitavad, et turu areng ei olnud ühesuunaline.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturul jätkus oktoobris korterite hinnakasv, samas kui tehinguaktiivsus püsis septembriga võrreldes suhteliselt stabiilne. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 3%, ulatudes 3 251 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 6% kõrgem. Oktoobris tehti 800 korteritehingut, võrreldes 811 tehinguga septembris. Tehingute arvu vähene langus koos hinnakasvuga viitab sellele, et Tallinna korteriturg püsis aktiivne ning hinnatase jätkas tõusu.

Eramute turul sõlmiti 35 tehingut, võrreldes 23 tehinguga septembris ja 36 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 3 tehingut, mis on vähem kui septembris registreeritud 8 tehingut ja 2025. aasta oktoobris tehtud 4 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Tallinna oktoobrit aktiivne korteriturg ja mõõdukas hinnakasv, samas kui eramute tehinguaktiivsus suurenes ning elamumaa turg jäi tagasihoidlikuks.

HARJU MAAKOND

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu

Tartu kinnisvaraturul langes oktoobris korterite keskmine hind märgatavalt, samas kui tehinguaktiivsus võrreldes septembriga vähenes. Korterite keskmine hind langes kuuga 14%, jõudes 2 520 €/m²-ni, kuid oli aastases võrdluses 3% kõrgem. Oktoobris tehti 145 korteritehingut, võrreldes 163 tehinguga septembris. Hinnalangus võib osaliselt tuleneda müüdud korterite koosseisu muutusest, mistõttu ei pruugi keskmise hinna vähenemine tähendada kogu korterituru samaväärset odavnemist.

Eramute turul sõlmiti 25 tehingut, võrreldes 17 tehinguga septembris ja 18 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 2 tehingut, mis on vähem kui septembris registreeritud 6 tehingut, kuid sama palju kui 2025. aasta oktoobris. Kokkuvõttes iseloomustas Tartu oktoobrit korterite keskmise hinna märgatav langus ja vähenenud tehinguaktiivsus, samas kui eramute turul oli näha elavnemist ning elamumaa turg jäi tagasihoidlikuks.

TARTU MAAKOND

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturul tõusis oktoobris korterite hinnatase märgatavalt ning tehinguaktiivsus võrreldes septembriga suurenes. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 12%, ulatudes 2 278 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 6% kõrgem. Oktoobris tehti 91 korteritehingut, võrreldes 66 tehinguga septembris. Tehingute arvu kasv koos kõrgema keskmise hinnaga viitab korterituru elavnemisele, kuigi hinnatõusu võis osaliselt mõjutada ka müüdud korterite koosseis.

Eramute turul sõlmiti 14 tehingut, võrreldes 28 tehinguga septembris ja 12 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 10 tehingut, mis on veidi rohkem kui septembris registreeritud 8 tehingut, kuid vähem kui 2025. aasta oktoobris tehtud 18 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Pärnu oktoobrit aktiivsem korteriturg ja kõrgem hinnatase, samas kui eramute tehinguaktiivsus vähenes ning elamumaa turul oli märgata mõõdukat elavnemist.

PÄRNU MAAKOND

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturul tõusis oktoobris korterite hinnatase märgatavalt, kuigi tehinguaktiivsus võrreldes septembriga vähenes. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 14%, ulatudes 1 523 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 2% kõrgem. Oktoobris tehti 23 korteritehingut, võrreldes 30 tehinguga septembris. Hinnatõus väiksema tehingumahu juures võib viidata müüdud korterite koosseisu muutusele, mistõttu ei pruugi keskmise hinna kasv tähendada kogu turu samaväärset kallinemist.

Eramute turul sõlmiti 7 tehingut, võrreldes 3 tehinguga septembris ja 5 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 11 tehingut, mis on märgatavalt rohkem kui septembris registreeritud 1 tehing. 2025. aasta oktoobris selles segmendis tehinguid ei toimunud. Kokkuvõttes iseloomustas Viljandi oktoobrit korterite keskmise hinna tõus ja vähenenud tehinguaktiivsus, samas kui eramute ning eriti elamumaa turul oli märgata aktiivsuse kasvu.

VILJANDI MAAKOND

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturul tõusis oktoobris korterite hinnatase märgatavalt, samas kui tehinguaktiivsus võrreldes septembriga vähenes. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 16%, ulatudes 2 071 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 24% kõrgem. Oktoobris tehti 9 korteritehingut, võrreldes 24 tehinguga septembris. Väikese tehingumahu tõttu võivad üksikud kõrgema hinnaga tehingud keskmist hinda oluliselt mõjutada, mistõttu ei pruugi järsk hinnatõus tähendada kogu korterituru samaväärset kallinemist.

Eramute turul sõlmiti 1 tehing, võrreldes 3 tehinguga septembris ja 5 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis oktoobris tehinguid ei toimunud, samas kui septembris registreeriti 1 ja 2025. aasta oktoobris 2 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Kuressaare oktoobrit korterite keskmise hinna märgatav tõus, kuid vähenenud tehinguaktiivsus kõigis kolmes turusegmendis. Väikese tehingumahu tõttu tuleb hinnamuutuste põhjal laiemate turutrendide kohta järeldusi teha ettevaatlikult.

SAARE MAAKOND

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara AS finantsjuhi muudatus

12.11.2026 Adaur.ee

Arco Vara AS-i uueks finantsjuhiks sai 12. novembril 2026 Märt Meerits. Senine finantsjuht Darja Bolšakova lahkub ettevõttest detsembris 2026. Kuni lahkumiseni tagab Bolšakova finantsjuhtimise sujuva üleandmise.

Ettevõte keskendub 8. oktoobril 2026 Arco Vara AS-i juhatajaks asunud Kert Keskpaiga eestvedamisel kapitalikasutuse tõhustamisele ning arendusprojektide tasuvuse seadmisele ettevõtte tegevuse keskmesse.

Kert Keskpaik, Arco Vara AS-i juhataja: „Arco Vara järgmise etapi keskmes on arendusprojektide tasuvus ja kapitali tulemuslik kasutamine ning finantsjuhi roll on selles keskne. Märdil on pikaajaline kogemus finantsjuhtimises, kapitali kaasamises ja börsiettevõtte juhtimises. Ta on Volta kvartali näitel vahetult kogenud, mida tähendab endise tööstusala ümberarendamise finantseerimine. Just see kogemus toetab Lutheri kvartali arenduse järgmiste etappide rahastamist.“

„Tänan Darjat hea koostöö eest. Tema eestvedamisel on automatiseeritud finantsprotsesse ning edukalt läbi viidud 15 miljoni euro suurune võlakirjaemissioon. Hindan kõrgelt tema professionaalsust ja panust Arco Vara arengusse ning soovin talle edu edaspidistes ettevõtmistes,“ lisas Keskpaik.

Märt Meeritsal on ligi 30-aastane kogemus finantsjuhtimises, investeeringute valdkonnas ja ettevõtete juhtimises. Viimati töötas ta rahvusvahelise ettevõtete grupi Cryotech Nordic finantsjuhina. 2025. aastal oli ta Endoveri tähtajaline finantsjuht. Sel perioodil käivitas Endover oma ajaloo suurima võlakirjaprogrammi Volta SKAI arenduse finantseerimiseks. Aastatel 2019–2025 oli Meerits Exmet Groupi kontserni finantsjuht. Aastatel 2018–2019 töötas ta Endoveri projektijuhina ning aastatel 2015–2018 tegeles Crowdestate’is kinnisvaraprojektide kapitali kaasamisega. Aastatel 2010–2015 oli Meerits Nasdaqi Tallinna ja Varssavi börsil noteeritud AS-i Silvano Fashion Group juhatuse liige. Varem on ta töötanud Trilliance Capital AG tegevjuhi (CEO) ja investeeringute juhina (Head of Investments), LFS Asset Managementi investeeringute juhtimise juhina ning olnud SEB Varahaldus AS-i juhatuse liige ja SEB erapanganduse juht. Meerits on lõpetanud Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise erialal ning omandanud Stockholmi Majanduskõrgkoolis Riias Executive MBA kraadi.

Märt Meerits ei oma Arco Vara AS-i aktsiat.

Finantsjuhi vahetus ei too kaasa muudatusi Arco Vara AS-i juhatuse ega nõukogu koosseisus. Märt Meerits nimetatakse kõigi Arco Vara AS-i Eesti tütarettevõtete juhatuse liikmeks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Everaus Kinnisvara toob turule uue põlvkonna kinnisvara: algas Lagedi Avenue müük

12.11.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraturu muutunud ootustele vastates toob Everaus Kinnisvara turule tänastele vajadustele vastava suuruse ja läbimõeldud ruumilahendusega residentsid, milles on ühendatud kättesaadavam hinnatase ja paindlikud kasutusvõimalused. Rae valda Lagedile rajatavad residentsid sobivad nii lühemaks kui ka pikemaks peatumiseks enda tarbeks või väljaüürimiseks, pakkudes head lahendust neile, kes väärtustavad kaasaegset ruumikvaliteeti ja head ühendust Tallinnaga.

Lagedi Avenue valikus on erineva suuruse ja ruumilahendusega residentsid suurusega 20 – 59 m², hinnaga alates 88 000 eurost. Kokku ligi 100 residentsi, millest 48 valmimine on kavandatud 2028. aastasse.

Lagedi Avenue tugevuseks on asukoht arenevas piirkonnas. Lagedi ruumilise arengu keskmes ei ole üksnes uus kinnisvara, vaid terviklikuma keskkonna kujundamine, sealhulgas paremad ühendused, kasvav teenuste valik, kvaliteetne avalik ruum ning uued vaba aja veetmise võimalused. Kohaliku omavalitsuse ja suurarendajate kavandatud arengud loovad head eeldused piirkonna atraktiivsuse ning sellest tulenevalt kinnisvaranõudluse kasvuks.

Lagedi Avenue asukoha oluliseks eeliseks on raudtee ja rongipeatuse lähedus, mis võimaldab kiiret ja mugavat ühendust Tallinnaga. Samal ajal paikneb arendus Pirita jõe ja rohealade vahetus läheduses ning piirneb pargialaga, pakkudes võimalusi nii aktiivseks ajaveetmiseks kui ka lihtsalt vabas õhus viibimiseks.

Lisaks residentsidele kavandatakse arendusse müügiks ja üüriks mõeldud äripindu ja ühiskasutatavaid ruume ning välialasid, mis loovad võimalusi kohalike teenuste, koosviibimiste, ühistegevuste ja kogukondlike algatuste jaoks. Lagedi Avenue tervikut täiendab professionaalselt hallatud üürikontseptsioon Everaus Living. Nii on Lagedi Avenue eesmärk pakkuda lisaväärtust nii hoone kasutajatele kui ka kogukonnale laiemalt.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

KV.EE: Korterite pakkumishinnad liiguvad ülespoole

12.11.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 10.2026 müügiks keskmiselt 10 384 korterit keskmise hinnaga 2992 €/m². Korterite müügipakkumiste arv oli ligikaudu sama suur kui aasta varem. Korterite müügipakkumiste keskmine hind suurenes aastaga 7% võrra.

Eesti korterituru suurimas piirkonnas Harju maakonnas suurenes portaali KV.EE korterite müügipakkumine aasta varasemaga võrreldes 4% ja jõudis 2981 pakkumiseni. Ülejäänud maakondadest üheksas pakkumiste maht vähenes.

Inflatsioonilises keskkonnas on eeldatav, et hinnad liiguvad ülespoole. Kinnisvaraportaali KV.EE Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind 3753 €/m² ületas aastatagust mõõduka 5% võrra. Enamikus maakondades liikus pakkumiste keskmine hind ülespoole. Kuues maakonnas läks korterite eest küsitav hind siiski allapoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)			Korterite müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
	10.2025	10.2026	Muutus, %	10.2025	10.2026	Muutus, %
Eesti	10 398	10 384	0%	2 786	2 992	7%
Harjumaa	5 774	5 981	4%	3 560	3 753	5%
Hiiumaa	14	19	36%	986	1 163	18%
Ida-Virumaa	875	742	-15%	532	477	-10%
Jõgevamaa	129	119	-8%	594	550	-7%
Järvamaa	113	115	2%	781	727	-7%
Läänemaa	197	180	-9%	1 497	1 700	14%
Lääne-Virumaa	290	270	-7%	976	1 022	5%
Põlvamaa	67	61	-9%	693	811	17%
Pärnumaa	971	982	1%	2 550	2 742	8%
Raplamaa	143	133	-7%	1 166	1 278	10%
Saaremaa	72	60	-17%	1 766	1 507	-15%
Tartumaa	1 327	1 286	-3%	2 766	2 956	7%
Valgamaa	113	122	8%	1 008	830	-18%
Viljandimaa	173	181	5%	1 484	1 397	-6%
Võrumaa	140	133	-5%	955	999	5%

Tallinn	4 611	4 680	1%	3 806	4 023	6%
Narva	370	245	-34%	693	657	-5%
Rakvere	109	99	-9%	1 721	1 766	3%
Pärnu	811	831	2%	2 925	3 073	5%
Tartu	1 041	1 003	-4%	2 959	3 165	7%
				Andmete allikas: portaal KV.EE

1Partner: Ekspert: kasutusloa puudumine ei pruugi alati kodu ostule takistuseks muutuda

12.11.2026 Adaur.ee

Kasutusloa puudumine ei pruugi saada koduostul ületamatuks takistuseks kui enne tehingut on selge, mida on täpselt vaja taha kogu dokumentatsiooni korrastamiseks, selgitab 1Partner Kinnisvara maakler Angela Virak.

Kasutusloa puudumise taga võivad olla väga erinevad põhjused ja alati ei pruugi tegemist olla ehituslikult probleemse hoonega. Mõnel juhul on omanik vajalikud dokumendid juba kokku kogunud, auditid tellinud ning taotlus ootab vaid lõplikku otsust, teisel juhul võib aga asjaajamine olla alles algusjärgus ning esmalt tuleb välja selgitada, kas hoone tegelik seisukord üldse vastab ehitusprojektile ja ehitisregistri andmetele. “Ostja jaoks on need väga erinevad lähtekohad ja pelgalt märge, et kasutusluba on tegemisel või väljastamisel, ei anna veel piisavat ülevaadet. Enne otsustamist tasub välja selgitada, kas taotlus on juba esitatud, kas omavalitsuse märkused on lahendatud ja vajalikud tööd tehtud ning kui kaugel on menetlus,” selgitab enam kui 20-aastase kogemusega 1Partner Kinnisvara kutseline maakler Angela Virak.

Esimese sammuna tasub teha kindlaks, milline menetlus konkreetse hoone puhul üldse vajalik on. Kasutusloa kõrval on kasutusel ka lihtsama menetlusega kasutusteatis ning see, kumba neist on vaja, sõltub muu hulgas hoone liigist, ehitusajast, suurusest ja tehtud töödest. Sel aastal laiendati kasutusteatise kasutamist ka ühe ja kahe korteriga elamutele, mille puhul oli varem nõutud kasutusluba. “Iga müügipakkumise puhul tuleb täpsustada, millised nõuded konkreetsele hoonele kohalduvad ning kas dokumentatsiooni korrastamiseks piisab olemasolevate materjalide koondamisest või on vaja teha ka ehitustöid,” räägib Virak. Ta lisab, et vanemate majade puhul on eriti oluline uurida hilisemat ehituslugu, sest juurdeehitised ja eluruumiks kohandatud pööningud või keldrid võivad vajada eraldi tähelepanu.

Koduostjale võib kasutusloata kinnisvara silma jääda just tavapärasest soodsama hinna tõttu, sest omanik soovib asjaajamise ja sellega kaasnevad kulud ostja kanda jätta. Virak rõhutab, et selline pakkumine on mõistlik vaid siis, kui vajalike tegevuste ulatus ja maksumus on juba enne ostu selgeks tehtud. Samuti võib puudulik dokumentatsioon mõjutada ka kodu ostmiseks saadavat pangalaenu, mistõttu tasub vara olukorda pangaga arutada juba enne siduvate kohustuste võtmist. “Ei tasu eeldada, et iga selline olukord laheneb väikese kulu ja mõne avaldusega, kuid samavõrra ennatlik on arvata, et alati ootavad ees ulatuslikud ehitustööd. Hinnavahet tuleb võrrelda kõigi eesootavate kuludega, sealhulgas võimalike ehitustööde ja asjaajamisele kuluva ajaga ning jätta ruumi ka ootamatusteks,” räägib Virak ja lisab, et informeeritud otsuse tegemiseks tasub vajadusel kaasata protsessi ka ehitusvaldkonna spetsialist.

Kui dokumentatsioon korrastatakse müügi käigus, tuleb kokku leppida, kes korraldab asjaajamise, kes kannab kulud ning milline tulemus peab olema saavutatud müügilepingu sõlmimise või valduse üleandmise ajaks. Kui edasised tegevused jäävad ostjale, peab tal olema enne otsustamist ülevaade olemasolevatest dokumentidest, menetluse senisest käigust ja lahendamist vajavatest küsimustest. Lisaks tuleks kõik kohustused ja tähtajad kirjalikult fikseerida, et mõlemad pooled teaksid täpselt, mille eest nad vastutavad. “Kasutusloa puudumine ei pea olema põhjus sobivast kodust loobumiseks, kuid ostjal peab enne otsustamist olema sisuline ülevaade sellest, mis on juba tehtud ja mis veel ees seisab. Kui mõni kodu kõnetab, kuid selle dokumentatsioon tekitab kõhklusi, tasub alati võtta ühendust maakleriga, sest põhjalik vestlus ja üheskoos dokumentidega tutvumine annavad otsustamiseks märksa rohkem kui üks lühike märkus müügikuulutuses,” soovitab Virak.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

EfTEN Real Estate Fund AS aktsia puhasväärtus kasvas oktoobris 0,7% ja oli kuu lõpus 20,55 eurot

12.11.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta oktoobris konsolideeritud üüritulu 2 941 tuhat eurot (septembris: 2 943 tuhat eurot). Portfelli vakantsus jätkas vähenemist ning jõudis oktoobri lõpuks 2,0%-ni (septembri lõpus: 2,2%), mis on madalaim alates 2023. aasta keskpaigast. Vakantsus vähenes peamiselt büroosegmendis, kus see langes 7,0%-ni (septembri lõpus: 7,5%). Fondi konsolideeritud netoüüritulu (NOI) oli oktoobris 2 828 tuhat eurot. See on 67 tuhat eurot vähem kui septembris peamiselt seoses võrdlusperioodi madalamate haldus- ja turustuskuludega. Fondi konsolideeritud EBITDA oli oktoobris 2 473 tuhat eurot (septembris: 2 565 tuhat eurot). Üldhalduskulud suurenesid 25 tuhat eurot, peamiselt kinnisvarainvesteeringute hindamiskulude (18 tuhat eurot) tõttu. Valitsemistasud suurenesid seoses Magistrali keskuse investeeritud kapitali suurenemisega pärast osaluse soetuseks võetud pangalaenu tagasimakset.

Kontserni tütarettevõtete pangalaenude LTV oli oktoobri lõpus 40,9% (septembri lõpus: 41,0%) ja laenude kaalutud keskmine intressimäär 4,4% (septembri lõpus: 4,36%). Fondi konsolideeritud rahajääk oli kuu lõpus 21 269 tuhat eurot.

2026. aasta kümne kuuga teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 28,12 miljonit eurot, mis on 6,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA oli kümne kuuga 23,85 miljonit eurot, mis on 7,6% (1,7 miljonit eurot) rohkem kui aasta varem. EBITDA kasvust 969 tuhat eurot andis juunis soetatud Magistrali kaubanduskeskus. Võrreldavate kinnisvarainvesteeringute (like-for-like) EBITDA kasvas 843 tuhat eurot ehk 4,0%.

Selle aasta kümne kuu kokkuvõttes oli fondi konsolideeritud korrigeeritud rahavoog (EBITDA, millest on maha arvatud laenude põhiosa tagasimaksed, intressikulud ja Leedu tütarettevõtete tulumaksukulu) 12,30 miljonit eurot, mis on 14,9% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kümne kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 83,93 senti aktsia kohta, mis on 12,2% rohkem kui aasta varem (74,83 senti). Esialgsete arvutuste kohaselt saab EfTEN Real Estate Fund 2027. aasta kevadel maksta netodividendi 1,22 eurot aktsia kohta, mis on 1,7% rohkem kui 2026. aastal.

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli 31.10.2026 seisuga 20,55 eurot, mis on 0,7% rohkem kui septembri lõpus.

EREF_reports_monthly_102026

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Uus Maa oktoobrikuu turuülevaade: korteritehingute arv langes, kuid turg püsib tasakaalus

12.11.2026 Adaur.ee

Kui september oli korteriturul käesoleva aasta aktiivseim, siis oktoobris turg mõnevõrra rahunes, kirjutab Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Maa- ja Ruumiameti tehinguandmete kohaselt müüdi oktoobris kogu Eestis 1930 korterit, mis on septembrist 8,4% ning 2025. aasta oktoobrist 4,1% vähem. Statistilisest vaatest oli selline liikumine ootuspärane, sest üsna tihti on just september olnud aasta aktiivseim kuu.

Kinnisvaraturg tervikuna on saavutanud teatava stabiilsuse. Ostjaskonna seas annavad tooni oma kodu ostjad, kelle aktiivsus on kasvatanud ka eluasemelaenude võtmist. Samas on muret valmistamas kiirelt kasvanud kütuse- ja küttehinnad, mis kukutasid tarbijate kindlustunnet. Lisaks on teatatud suurematest koondamistest. Kuidas need sündmused mõjutavad kinnisvaraturgu, näeme lähemate kuude jooksul, kuid kindlasti võib eeldada, et inimeste otsustamisprotsess muutub veelgi põhjalikumaks ning oma olulisust kasvatavad kommunaalarved ja nende suurus.

Eesti korteriturg

Tallinn. Oktoobris müüdi pealinnas 801 korterit, mis on 1,7% vähem kui septembris. Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2955 eurot ning siin olulist muutust ei toimunud (-0,7%). 2025. aasta oktoobris olid vastavad numbrid 796 ja 2879, mis tähendab, et aastaga kasvas müüdud korterite hulk 0,6% ja hinnatase 2,6%. Käesoleva aasta lõikes oli oktoober Tallinna korteriturul aktiivsuselt teine kuu.

Tartu. Tartus müüdi oktoobris 144 korterit, mis on 19,6% vähem kui septembris. Ruutmeetri mediaanhind langes 14,9% võrra tasemele 2279 eurot. Aasta tagasi septembris müüdi 166 korterit mediaanhinnaga 2529 €/m², ehk aastaga langes tehinguaktiivsus 15,3% ning hinnatase 10,1%. Kogu aasta lõikes oli tegemist keskmise kuuga.

Pärnu. Pärnu korteriturg oktoobris kasvas. Omanikku vahetas 85 korterit (septembris 61) ruutmeetri mediaanhinnaga 2152 eurot (septembris 1902 eurot). Aastavõrdluses kasvas tehingute hulk 9% ning ruutmeetri mediaanhind 3%. 2026. aasta kuid kõrvutades oli oktoobrikuine korteriturg ostuaktiivsuselt tublisti üle keskmise.

Narva. Narvas müüdi oktoobrikuus 70 korterit (septembris 80) ruutmeetri mediaanhinnaga 343 eurot (septembris 362). Aastavõrdluses langes tehingute hulk 10,2% ja hinnatase 14,7%. Aasta lõikes oli tegemist üle keskmise aktiivsusega kuuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Change of Chief Financial Officer at Arco Vara AS

12.11.2026 Adaur.ee

Märt Meerits was appointed Chief Financial Officer of Arco Vara AS on 12 November 2026. The current Chief Financial Officer, Darja Boshakova, will leave the company in December 2026. Until her departure, Bolshakova will ensure a smooth handover of financial management responsibilities.

Under the leadership of Kert Keskpaik, who took office as CEO of Arco Vara AS on 8 October 2026, the company is focusing on improving capital efficiency and placing the profitability of development projects at the core of its operations.

Kert Keskpaik, CEO of Arco Vara AS, commented: “The next phase of Arco Vara’s development will focus on the profitability of development projects and the efficient use of capital, with the CFO playing a central role in achieving these objectives. Märt has extensive experience in financial management, raising capital and managing a listed company. Through his involvement in the Volta Quarter development, he has gained first-hand experience in financing the redevelopment of a former industrial site. This experience will be particularly valuable in financing the next stages of the Luther Quarter development.”

“I would like to thank Darja for her excellent cooperation. Under her leadership, financial processes have been automated and a EUR 15 million bond issue was successfully completed. I highly value her professionalism and contribution to Arco Vara’s development and wish her every success in her future endeavours,” Keskpaik added.

Märt Meerits has nearly 30 years of experience in financial management, investment and corporate leadership. Most recently, he served as Chief Financial Officer of the international corporate group Cryotech Nordic. In 2025, he held a fixed-term position as Chief Financial Officer of Endover. During this period, Endover launched the largest bond programme in its history to finance the Volta SKAI development. From 2019 to 2025, Meerits served as Chief Financial Officer of Exmet Group. From 2018 to 2019, he worked as a Project Manager at Endover, and from 2015 to 2018, he was involved in raising capital for real estate projects at Crowdestate. From 2010 to 2015, Meerits was a Member of the Management Board of AS Silvano Fashion Group, a company listed on the Nasdaq Tallinn and Warsaw stock exchanges. Previously, he served as Chief Executive Officer (CEO) and Head of Investments at Trilliance Capital AG, Head of Investment Management at LFS Asset Management, Member of the Management Board of SEB Varahaldus AS, and Head of Private Banking at SEB. Meerits graduated from Estonian Business School with a degree in International Business Administration and holds an Executive MBA from the Stockholm School of Economics in Riga.

Märt Meerits does not own any shares in Arco Vara AS.

The change of Chief Financial Officer will not result in any changes to the composition of the Management Board or Supervisory Board of Arco Vara AS. Märt Meerits will become a Member of the Management Board of all Estonian subsidiaries of Arco Vara AS.

Tallinn: Põhja-Tallinna uus üldplaneering toob mereääre inimestele lähemale

11.11.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus saatis linnavolikogule kehtestamiseks Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu, mis suunab piirkonna arengut järgmistel aastakümnetel. Planeering näeb ette mereääre järkjärgulise avamise inimestele ning seab eesmärgiks arendada ühistransporti, tänavavõrku ja avalikke teenuseid koos uute kodude ja töökohtade rajamisega.

Uus üldplaneering muudab senist lähenemist Põhja-Tallinna arengule: kui varem oli tähtsal kohal tööstusalade säilitamine, siis nüüd on eesmärk järk-järgult vähendada keskkonda saastava tööstuse osakaalu.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul nõuab Põhja-Tallinna kiire areng uusarenduste ja taristu läbimõeldud planeerimist. „Põhja-Tallinnas on mitu suurt arenguala ning oluline on, et uusi kodusid ja töökohti ei rajataks taristust eraldi. Elanike arvu kasvuga peavad sammu pidama ühistransport, tänavad ja avalikud teenused ning uued piirkonnad peavad olema hästi seotud ülejäänud linnaga. Arendustegevus peab olema tasakaalus piirkonna teenuste, rohevõrgustiku toimimise ja Natura alade kaitse aspektist. Üldplaneering annab meile tervikpildil põhineva kindluse, et uued piirkonnad sobivad Tallinna linnaruumi ja arenevad vastutustundlikult,“ märkis Terik.

Põhja-Tallinnal on ligi 20 kilomeetrit merepiiri. Üldplaneeringu järgi kujuneb osa praegustest rannikuäärsetest sadama- ja tööstusaladest aja jooksul kõigile avatud linnaruumiks. Tulevikus ühendavad neid piirkondi rannapromenaad ning jalg- ja rattateede võrgustik. Samal ajal säilitatakse looduslikud rannaalad muu hulgas Paljassaarel, Koplirannas, Viruliiva rannas ja Kopli liinide piirkonnas.

„Mul on hea meel, et pärast üldplaneeringu vastuvõtmist on täiendatud selle kehtestamise otsuse seletuskirja, kus nüüd on olulisel kohal ka Põhja-Tallinna sporditaristu arendamine. Oleme kaardistanud võimalikud asukohad uutele spordirajatistele ja moodustanud töörühma, kes koostab 2027. aastaks linnaosa sporditaristu teekaardi, millest saab sisend ka Tallinna uuele üldplaneeringule,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

Tema sõnul loob üldplaneering võimalused uute kodude rajamiseks, kuid elanike arvu kasv võib kujuneda varem eeldatust tagasihoidlikumaks. „Kui seni oleme tundnud muret taristu võimekuse pärast, siis hiljutine rahvastikuprognoos lubab olukorda rahulikumalt hinnata. Baasstsenaariumi järgi kasvab Põhja-Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu 4430 inimese ehk 7 protsendi võrra, mis on kordades vähem, kui esialgu eeldati,“ selgitas Pihlap.

Endised sadama- ja tööstusalad saavad tulevikus kujuneda elu-, töö- ja vaba aja veetmise piirkondadeks. Hoonestuse kavandamisel tuleb seejuures arvesse võtta olemasolevat linnaruumi, kultuuripärandit, rohevõrgustikku ja ümbruskonna eripära.

Üldplaneeringust lähtutakse edaspidi kogu Põhja-Tallinnas detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

SEB majandusprognoos: Eesti majandus otsib uut kasvumootorit

11.11.2026 Adaur.ee

Maailmamajandus on ebakindlusele hästi vastu pidanud

Vaatamata jätkuvale ebakindlusele maailma poliitilisel areenil, kiirenenud inflatsioonile ja tõusnud intressimääradele on enamik arenenud riike kogenud tänavu täiesti rahuldavat majanduskasvu. Nende seas ka Eesti. Üleilmne investeerimisbuum tehisarus, energeetikas ja kaitsesektoris on kosutanud tööstust ning maailmakaubandust. Heas seisus tööturg on omakorda toetanud majapidamiste tarbimist.

Energiahinnad on suurim risk

Suurim küsimärk horisondil on energiahindade edasine areng, mis sõltub suuresti poliitilistest otsustest ja sellest, kas mõni praegustest suurtest rahvusvahelistest konfliktidest jõuab nähtavas tulevikus rahumeelse lahenduseni. Mida kauem energiahinnad kõrgel püsivad, seda tõenäolisem on, et kasvavate kuludega silmitsi seisvad ettevõtted hakkavad neid klientidele edasi kandma. Nii võib seni peamiselt energiast lähtuv inflatsioon muutuda laiapõhjaliseks hinnatõusuks.

Intressimäärad jäävad lähiajal kõrgeks

SEB prognoosi kohaselt püsib keskpankade rahapoliitika lähiajal piirav. Teiste seas on intressimäära sunnitud tõstma ka Euroopa Keskpank. Esimene tõus detsembris on juba peaaegu kindel. See, kas sellele järgneb märtsis järgmine, sõltub suuresti sellest, kuhu on selleks ajaks jõudnud energiahinnad.

Eesti majandus kasvab mõõdukas tempos

Eesti majanduse kohta tehtud prognoosid on tänavu üle pika aja üsna täpselt paika pidanud. 2026. aasta majanduskasvuks kujuneb 2,5% ja aasta keskmiseks inflatsiooniks 3%. Sama suur on keskmine inflatsioon ka 2027. aastal. Kõrgemad intressimäärad kärbivad majanduskasvu siiski veidi ning SKP kasv aeglustub 2,2%ni. 2028. aastal peaks majandus tänaste teadmiste põhjal kasvama 2,7% ja hinnad 2,5%.

Eesti vajab uusi kasvumootoreid

Eesti majanduse suurimaks väljakutseks lähiaastatel kujuneb uute kasvumootorite leidmine. Varasematel aastatel, kui traditsioonilistele sektoritele, nagu tööstus ja kaubandus, puhus vastutuul, aitas majandusel hoogu sees hoida tehnoloogiaettevõtete võidukäik. Tehisaru ajastu esitab nüüd nii mõnelegi neist uue väljakutse ja sunnib ärimudeleid ümber mõtestama. Samas võib tehnoloogiasektori muutumine avada uusi võimalusi teistele ettevõtetele, kes on seni konkurentsis tööjõu ja kapitali pärast sellele sektorile alla jäänud.

Favorte ja Pinered Ehitus alustasid Viimsis Tuulehaldja Kodude ehitust

10.11.2026 Adaur.ee

Viimsi vallas Metsakasti külas kerkivad Favorte Tuulehaldja Kodud. Valmib kolm ridaelamut, kokku kümme viietoalist kodu. Ehitab Pinered Ehitus, kes lõpetas just Favortele Käokella elurajoonis Jõhvika kodud.

Ehitustööd on täies hoos: vundamendid on valmimas ja esimese hoone seinad kerkivad.

Kolm ridaelamut, kümme kodu

Tuulehaldja Kodud asuvad Tuulehaldja tee 2, 4 ja 6 krundil, Metsakasti servas. Randvere koolini on autoga umbes viis minutit, Viimsi keskusesse 12 minutit ja Tallinna kesklinna 20 minutit.

Kõik kümme kodu on kahekorruselised ja viietoalised, üldpinnaga 126,6–127,1 m². Igal kodul on oma terrass ja aed, mille suurus on 110–1098 m². Kõik kodud on A-energiaklassiga. Kütte annab igas kodus eraldi õhk-vesi soojuspump, sundventilatsiooni seade on samuti iga kodu tehnoruumis.

Projekteeris RTG Arhitektid, ehitab Pinered

Hooned on projekteerinud RTG Arhitektid. Ehitab Pinered Ehitus OÜ, kellega Favorte sõlmis juulis projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtulepingu. Sama meeskond lõpetas tänavu Favortele Käokella elurajooni Jõhvika tee kodud.

Graafiku järgi saavad hooned katuse alla talve jooksul ja kevadel algavad sisetööd. Kodud antakse omanikele üle 2027. aasta suvel.
Esimene koostööprojekt müüdi läbi juba ehituse ajal

Tuulehaldja on Favorte ja Pineredi teine ühine kodude projekt. Esimene oli Käokella elurajooni Jõhvika tee Rae vallas: 18 viietoalist A-energiaklassi kodu, üks ridaelamu ja seitse paarismaja. Kodud valmisid tänavu augustist septembri lõpuni ja viimased anti omanikele üle oktoobris. Kõik 18 kodu said müüdud enne valmimist.

Tuulehaldja kodud on Jõhvika omadega sama suured ja sama energiaklassiga. Seekord asuvad need aga Viimsis metsaservas, väikeses ja privaatses kogukonnas, kus on vaid kümme kodu.

„Tuulehaldja on meie jaoks väike ja hoolikalt läbi mõeldud projekt: kümme kodu, igaühel oma aed ning metsaserv kohe kõrval. Lisaks suurtele elurajoonidele tahame pakkuda ka privaatseid kogukondi neile, kes hindavad rahu ja looduse lähedust, kuid ei soovi linnast kaugele kolida. Ostja jaoks on oluline teada, et kodu ehitab meeskond, kelle töö kvaliteet on juba tõestatud. Pineredi tööd tunneme Jõhvika kodudest ning seetõttu jätkame koostööd hea meelega,“ ütles Favorte juhatuse liige Rainer Hinno.

„Ehitustöödes on hea hoog sees ning koostöö Favortega toimib suurepäraselt. Käokella projektis saavutatud hea rütm ja kvaliteeditase kanduvad otseselt üle ka Tuulehaldja Kodude ehitusele. Talve jooksul saame hooned katuse alla ning liigume kindlalt graafikus, et kodud järgmise aasta suvel omanikele üle anda,“ lisas Pinered Ehituse partner ja ehitusjuht Andres Ütt.

Neli siseviimistluspaketti, hinnad alates 399 900 eurost

Kodu sisemuse saab ostja valida nelja siseviimistluspaketi vahel. Pakettide nimed jätkavad projekti tuuleteemat: Julge Puhang, Hubane Sahin, Ajatu Tuul ja Kevadine Sahin.

Kodude hinnad on 399 900 ja 424 900 eurot, suurema aiaga otsakodud on kallimad. Hinnakiri ja plaanid on aadressil tuulehaldja.ee.

Swedbank: Maailma majanduskasv on habras

10.11.2026 Adaur.ee

Maailmamajandus on seni tulnud hästi toime nii energiahindade tõusu kui ka võlakirjade tootluste kerkimisega. Meie hinnangul jätkub mõõdukas majanduskasv ka järgmistel aastatel, ehkki inflatsiooni ja intressimäärade ajutine kiirenemine pidurdab mõnevõrra majandusaktiivsust.

Intressimäärade tõus sel aastal ei ole reaalmajandusele veel märgatavat negatiivset mõju avaldanud, sest enamikus riikides kasvavad nii investeeringud kui ka majapidamiste tarbimine. Ka sügisel oli seis majanduses jätkuvalt tugev, mistõttu korrigeerisime oma selle aasta prognoose üles nii suurriikide puhul kui ka osas Põhja- ja Baltimaades.

Meie hinnangul aeglustub kasv järgmisel aastal paljudes riikides siiski mõnevõrra. Kõrgemad energiahinnad kiirendavad ajutiselt inflatsiooni, mis toob kaasa ka intressimäärade tõusu. See omakorda vähendab majapidamiste ostujõudu ning pärsib eratarbimist ja investeeringuid. Sellest hoolimata püsivad kasvuväljavaated head ning mitme riigi majandus peaks jätkama üsna kiiret kasvu. Samas on majanduskasv väga habras ja prognoosi ümbritseb endiselt suur ebakindlus.

Tehisintellektiga seotud investeeringud ei suurenda kulutusi ainuüksi kiipidele ja andmekeskustele, vaid üha enam ka elektritootmisele ning muule vajalikule tugitaristule. Tehisintellektiga seotud investeeringud on jätkuvalt olulised majanduskasvu vedurid nii USA-s kui ka euroalal. Kui tehisintellektimudelite arendamisel ja andmekeskuste rajamisel jääb Euroopa alla nii USA-le kui ka Hiinale, siis tehisintellekti kasutuselevõtus on Euroopa suutnud siiski sammu pidada. Lisaks investeeringutele tehisintellekti toetab USA majanduskasvu majapidamiste tarbimine, samas kui euroala majanduskasvu veavad lisaks kaitseotstarbelised investeeringud.

Põhjamaade majanduse järgmise aasta väljavaade on positiivne, kuid majanduskasv erineb riigiti: Rootsi majandus võtab hoogu maha, Soome majanduskasvu veavad aga järjest enam investeeringud andmekeskustesse ning Norra majandust toetavad jätkuvalt naftatulud ja majapidamiste tarbimine. Pärast aastatepikkust lahknevust on kõik Balti riigid tänavu taas kasvuteel ning järgmisel aastal on oodata mõningast kasvu aeglustumist.

Intressimäärad tõusevad

Meie hinnangul tõstavad nii USA föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank intressimäärasid detsembris ja järgmise aasta esimeses kvartalis. Nii kerkib Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär praeguselt 2,5%-lt 3,0%-ni. Keskpank seisab keerulise valiku ees, kuidas jõuda kiiremini oma inflatsioonieesmärgini (2%), toetades samal ajal majandustegevust. Viimast pärsib muuhulgas võlakirjade kõrgem tootlus.

Usume, et kui inflatsioonisurve hakkab taanduma, hoiduvad rahapoliitika kujundajad intressimäärade edasisest tõstmisest ning 2027. aasta lõpus või 2028. aastal, kui hinnakasv jõuab keskpankade eesmärgile lähemale, saavad nad hakata intressimäärasid järk-järgult langetama.

Eestis jätkub mõõdukas majanduskasv

Prognoosime, et Eesti majandus kasvab 2027. ja 2028. aastal mõõdukalt, ehkki järgmisel aastal kasv mõnevõrra aeglustub. Kuigi inflatsioon praegu kiireneb, peaks see järgmise aasta kokkuvõttes aeglasem tulema. Tööpuudus jätkab vähenemist, kuid riigirahanduse seis jääb pingeliseks.

Eesti majandusolukord on tublisti paranenud. Esialgsete hinnangute järgi kasvas SKP püsivhindades tänavu esimese kolme kvartaliga aastases võrdluses 2,3%. Tänavu kasvab Eesti majandus meie hinnangul 2,4%. Järgmiseks aastaks prognoosime 2,2% ja ülejärgmiseks aastaks uuesti 2,4% kasvu.

Kuigi töötleva tööstuse 2026. aasta esimese üheksa kuu tootmismaht oli 1% väiksem kui aasta tagasi, hakkas selle majandusharu kasv kolmandas kvartalis uuesti taastuma. Samuti näitas töötleva tööstuse lisandväärtus tootmismahu vähenemisele vaatamata aasta esimesel poolel tugevat tõusu ning andis ka suurima panuse majanduskasvu. Samas survestavad kõrgemad energia- ja muud sisendkulud ning tööjõukulude kerkimine ettevõtete kasumlikkust.

Ekspordi kasv on 2026. aastal veidi aeglustunud, samal ajal kui välisnõudlus on püsinud üsna heal tasemel ja Eesti ekspordi osakaal Euroopa Liidu koguimpordis on viimasel paaril aastal taas suurenenud. Eesti tööstustoodangu ekspordihindade tõus on üheksa kuuga ületanud veidi Euroopa Liidu keskmist, olnud kiirem kui näiteks Lätis, Saksamaal ja Rootsis, kuid aeglasem Leedu ja Soome tõusust. Eksport peaks järgmisel aastal veidi kosuma, kuid meie kaubanduspartnerite piiratud nõudlus ja üleilmsed kaubanduspinged suurt kasvu prognoosida ei luba.

2026. aasta esimese üheksa kuuga kasvas ettevõtete uute laenude käive aastases võrdluses 37% ja uute eluasemelaenude käive 11%. Vaatamata laenude tugevale kasvule erasektori investeeringud vähenesid aasta esimesel poolel. Erasektori investeeringud peaksid meie hinnangul aga kasvule pöörduma, kuna ettevõtted peavad laiendama tootmisvõimsust ja suurendama tootlikkust. Samuti jätkuvad valitsuse kaitse- ja taristuinvesteeringud.

Tööviljakus on hakanud taastuma, kuna lisandväärtus kasvab kiiremini kui hõive. Konkurentsivõime parandamiseks on aga vajalikud suuremad investeeringud tehnoloogiasse, automatiseerimisse ja töötajate oskustesse ning tehisintellekti ja digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt ka traditsioonilistes majandusharudes.

Tarbimine on 2026. aastal paranenud. Jaekaubandusettevõtete üheksa kuu müügimaht oli 4% suurem kui eelmisel aastal, kusjuures pärast nõrgemat teist kvartalit kiirenes selle kasv kolmandas kvartalis uuesti. Ka Swedbanki kaardimaksed näitavad tarbimismahu kosumist: kolmandas kvartalis inflatsiooni arvestamata kaardimaksete mahukasv kiirenes. Tarbimise kasvu taga on seni olnud majapidamiste ostujõu ja kindlustunde paranemine.

Peamiselt madalamate toiduhindade toel on inflatsioon 2026. aastal aeglustunud. Kümne kuuga on tarbijahinnad kasvanud eelmise aastaga võrreldes 3,1%. Samas on kõrgele tõusnud energiahinnad asunud inflatsiooni uuesti tagant lükkama. Näiteks olid oktoobris mootorikütuste hinnad 44% kallimad kui aasta tagasi. Samuti on maailmaturul tõusnud toidutoormehinnad, mille mõju jõuab järk-järgult ka Eesti tootjate ja tarbijateni. Seetõttu prognoosime järgmiseks aastaks uuesti toiduainete hinnakasvu mõõdukat kiirenemist.

Meie hinnangul jätkub üldise hinnakasvu kiirenemine ka lähikuudel, kuid 2027. aastal peaks see hakkama tasapisi aeglustuma. Sel aastal kasvavad tarbijahinnad 3,4%, kuid järgmiseks aastaks ootame nende aeglustumist 3%-ni. Kui tänavuse inflatsiooni taga on peamiselt eluaseme ja transpordiga seotud kõrgemad hinnad, siis järgmisel aastal eluaseme ja toidu hinnad. Inflatsiooni aeglustumise üks eeldusi on tooraineturgude prognoositud nafta- ja maagaasihindade langus. Küll aga peaks arvestama riskiga, et energiahinnad võivad jääda kõrgele oodatust pikemaks ajaks.

2026. aasta sügisel kiirenenud energiahindade tõus on suurendanud majapidamiste hinnakasvuootusi ning oktoobris nõrgenes nende kindlustunne järsult. Lisaks inflatsiooni kiirenemise kartusele halvenesid hinnangud nii oma leibkonna kui ka riigi majandusliku olukorra kohta. Samuti ollakse pessimistlikumad püsikaupade ostude väljavaate suhtes.

2027. aastaks prognoosime netopalga reaalkasvu tugevat aeglustumist, mis koos kõrgemate intressimääradega jätab majapidamistele vähem vaba raha ja hakkab tõenäoliselt eratarbimist ja eluasemeinvesteeringuid piirama. Täiendav negatiivne mõju võib tulla sellest, kui majapidamiste kindlustunde nõrgenemine peaks pikemalt jätkuma. Samas ei tohiks praeguse hinnangu järgi see löök väga tugev olla. Eratarbimise kasv küll aeglustub, kuid peaks jääma mõõdukaks.

Majandusaktiivsuse paranemine on suurendanud nõudlust tööjõu järele ja vähendanud töötusemäära. Septembris oli vabade töökohtade arv 25% suurem kui aasta tagasi ja registreeritud töötusemäär oli 5,3% – sellest väiksemat osakaalu nägime seitse aastat tagasi. Teises kvartalis langes rahvusvaheliselt võrreldav, tööjõu-uuringu järgi mõõdetud, töötusemäär 6,6 protsendini ja järgmisel aastal peaks selle kahanemine jätkuma. Meie prognoosi järgi väheneb tänavune prognoositav 7,2% töötuse määr järgmisel aastal 6,6%-ni. Kui inflatsiooniootuste kasv halvendab, siis tööturu olukorra paranemine peaks majapidamiste kindlustundele jällegi positiivse mõjuga olema.

Valitsuse eelarvepoliitika on tänavu kodumaist nõudlust oluliselt toetanud. Eeldatavasti jätkub see ka järgmisel aastal, kuigi eelarvepoliitika stimuleeriv mõju võib nõrgeneda. Riigi rahandus on endiselt surve all.

Prognoosiperioodil, aastatel 2026–2028, peaks Eesti eelarvepuudujääk püsima üle 4% SKP-st ja võlg kasvab. Suurenevad intressikulud vähendavad aga võimalusi rahastada muid avalikke teenuseid. Riigirahanduse olukorra parandamine on seetõttu järgmiste aastate üks olulisemaid majanduspoliitilisi ülesandeid. Samas sõltub eelarvepoliitika väljavaade paljuski kevadistest riigikogu valimiste tulemustest ja nende järel moodustatavast valitsuskoalitsioonist.

Swedbanki majandusprognoos (inglise keeles)

Merko: NaujiLinkai elamuprojekti käivitamine Vilniuses

10.11.2026 Adaur.ee

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Būstas on käivitanud NaujiLinkai elamuprojekti Vilniuses. Arendusprojekt koosneb kokku 301 korterist neljas omavahel maa-aluse parkimiskorrusega ühendatud hoones. Merko on alustanud esimese etapi ehitust, mille raames valmib 2028. aasta neljandas kvartalis aadressil Pelesos tn 3 kaks kortermaja kokku 185 korteri ja äripinnaga ning kõiki hooneid ühendav maa-alune parkla.

NaujiLinkai elamukvartal (www.naujilinkai.lt) asub Vilniuse kiiresti arenevas Vilniuse raudteejaama piirkonnas. Kogu 21-hektarilist ala Geležinkelio ja Pelesos tänava vahel arendavad Vilniuse linnavalitsus ja Leedu Raudtee Zaha Hadid Architectsi arhitektuurilahenduse põhjal. Vilnius Connect on multifunktsionaalne linnaosa, mis ühendab liikuvuse, äri, puhkuse, vaba aja veetmise võimalused ja avalikud rohealad.

NaujiLinkai esimese etapi kortermajad on A++ energiaklassiga. Parkimiskohad ja elektriautode laadimisjaamad asuvad maa-aluses parklas. Arenduses on ka jalgrattahoidlad. Korterites on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, põrandaküte, puitraamidega panoraamaknad ning avarad rõdud või terrassid. Korterite suurus on vahemikus 31–94 ruutmeetrit.

Kvartali kavandamisel on tähelepanu pööratud nii hoonetele kui ka nendevahelisele ruumile. Hoonete vahele tuleb haljastatud siseõu laste mänguväljakute ja ühiste puhkealadega. Elamuarenduse kõrval asuva endise tööstusala asemele rajatakse uus avalik park, mis ühendab kvartali jalgteed linna jalutusradadega.

UAB Merko Būstas (www.merko.lt) on tunnustatud Leedu elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi ning korteriostjatele mugavuse ja kindlustunde tagamiseks juhib Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Favorte ja Pinered Ehitus lõpetasid Käokella viimase etapi: Jõhvika tee kodud on valmis

10.11.2026 Adaur.ee

Favorte lõpetas Järvekülas Käokella elurajooni viimase etapi, millega on rajoonis kokku 229 kodu. Jõhvika tee 18 viietoalist A-energiaklassi kodu ehitas Pinered Ehitus.

Jõhvika tee arendus koosneb ühest neljaboksilisest ridaelamust ja seitsmest paarismajast aadressidel Jõhvika tee 3–15. Kõik kodud on kahekorruselised ja viietoalised, üldpinnaga 126 m², igas neli magamistuba ja saun. Igal kodul on oma terrass ja aed suurusega 89–925 m².

Kodud projekteeris Arhitektuuribüroo Korrus, arhitekt Aigar Roht, haljastuse kavandas maastikuarhitekt Peep Moorast. Peatöövõtjana ehitas kodud Pinered Ehitus, kelle ehitustööd algasid 2025. aasta suve lõpus.

Käokella asub Järvekülas Rae vallas, kust jõuab autoga Ülemistele viie ja kesklinna kümne minutiga.

„Meil on hea meel, et saime anda oma panuse Käokella elurajooni viimase etapi valmimisse. Ehitus edenes plaanipäraselt ning koostöö Favorte meeskonnaga sujus väga hästi. Täname Favortet usalduse eest ning soovime uutele koduomanikele meeldivat sisseelamist,“ ütles Pinered Ehituse partner ja ehitusjuht Andres Ütt.

Jõhvika tee kodudega jõuab Käokella arendus lõpule.

„Käokella on olnud meie jaoks üks pikimaid ja terviklikumaid projekte. Esimese maja ehitusega alustasime 2017. aastal, nüüd on Käokellas 229 kodu,“ ütles Favorte juhatuse liige Rainer Hinno. „Meie eesmärk ei olnud ehitada lihtsalt maju, vaid luua elukeskkond, kus tänapäevane arhitektuur, läbimõeldud planeering ja loodus käivad käsikaes ning kus inimesed tunnevad oma naabreid. On hea meel näha, et rajoon on välja kujunenud just selliseks, nagu seda kavandasime.“

Hinno sõnul annab Käokella kogemus kindluse ka Favorte järgmistele kodude arendustele. „Käokella on näidanud, mida pered kodult ootavad: oma aeda, rahu, head ühendust linnaga ja kvaliteeti, mis peab vastu aastakümneid. Samadest põhimõtetest lähtume ka Sanglepa, Rehelepa ja Tuulehaldja kodude arendamisel,“ lisas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

10.11.2026 Margot Toompark

Kinnisvara edukas müük eeldab süsteemset tegutsemist, oskuslikku kliendisuhtlust ja läbimõeldud müügistrateegiat. Koolitusel „Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni“ saad praktilised teadmised ja tööriistad kogu müügiprotsessi juhtimiseks – alates klientide leidmisest ja persoonibrändi kujundamisest kuni objekti turundamise, tehingu sõlmimise ja järelteeninduseni.

Koolitus sobib kinnisvaramaakleritele ja -konsultantidele, kinnisvarabüroode juhtidele, kinnisvaraettevõtete omanikele ning arendajatele ja kõigile, kes soovivad kinnisvara müügiprotsessi paremini juhtida. Koolitust viivad läbi Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste, kes jagavad praktilisi kogemusi ja toimivaid müügivõtteid.

Koolitus toimub 18.11.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii Kinnisvarakooli klassiruumis Tallinnas kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.