Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Baltic Horizon: Muudatused Baltic Horizon Capital AS juhatuses

Baltic HorizonBaltic Horizon Capital AS Baltic Horizon Fondi fondivalitsejana teatab käesolevaga muudatusest juhatuse liikmetes.

Antud teade järgneb 20. jaanuari 2026 teatele, mil Baltic Horizon Capital AS esitas Edvinas Karbauskase kandidaadiks Baltic Horizon Capital AS-i juhatuse liikme kohale.

26. märtsil 2026 valis Baltic Horizon Capital AS nõukogu Edvinas Karbauskase uueks juhatuse liikmeks neljaks aastaks alates 1. aprillist 2026.

Edvinas Karbauskas valiti ka Baltic Horizon Fondi kaasfondijuhiks koos Tarmo Karotamiga, kes on praegune fondijuht.

Edvinasel on laialdane kogemus fondivalitsemise ja finantsteenuste valdkonnas. Ajavahemikus jaanuar 2023 kuni juuni 2024 kuulus ta Baltic Horizon Capital AS-i juhatusse ja tegutses Baltic Horizon Fondi kaasfondijuhi rollis. Viimati töötas Edvinas Tech Zity Vilnius Groupi finantsjuhi ja juhatuse liikmena. Varasemalt töötas Edvinas auditi ja konsultatsiooniteenuste ettevõttes EY-s.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Pro Kapital alustas Tallinnas Kristiines Musketäri Majade ehitust

Pro KapitalKinnisvaraarendusettevõte Pro Kapital alustas Tallinnas Tondil Kristiine City elukvartalis Musketäri Majade ehitust, millega viiakse lõpule endise sõjaväelinnaku territooriumile kavandatud Kindrali Majade arendusprojekt. Esimeses järjekorras valmib 2027. aasta lõpuks hoone koos äripinnaga aadressidel Sammu tn 7 ja Talli tn 1 ning seejärel 2028. aasta kevadeks Rivi tn 8 elamu.

Pro Kapitali peadirektori Andrus Lauritsa sõnul koosneb arendus mitmest hoonest, mille kontseptsioon lähtub kolmest eriilmelisest mahust, mille vahele kujuneb avar ja sidus väliruum. Rohelises sisehoovis on mängu- ja puhkealad ning istumisnurgad, mida täiendavad jalgrataste hoiuruumid ja katusega rattaparklad.

Valikus on 1-5-toalised korterid suurusega 21,5 kuni 131,7 m², kusjuures suuremad perekorterid on saunaga. Privaatset väliruumi pakuvad rõdud, lodžad ja avarad terrassid ning valikus on ka esimesel korrusel asuvad eraldi sissepääsudega korterid. Esimeses ehitusjärjekorras rajatakse 144 korterit, millele teise eluhoone valmides lisandub veel 110 kodu, kokku 254 korterit.

Hoonete arhitektuurilise lahenduse autoriteks on juhtiv arhitekt Indrek Tiigi ja Allianss Arhitektid ning korterite siseviimistlus on loodud koostöös Ace of Space sisearhitektuuribürooga, mille tulemuseks on kaasaegsed ja omanäolise karakteriga kodud.

Kristiine City on hinnatud elukeskkond südalinna külje all, kus igapäevased teenused, poed, koolid ja lasteaiad asuvad läheduses ning liikumine on mugav nii kesklinna kui ka teistesse olulistesse sihtpunktidesse. Pro Kapital on Kristiine Citys erinevaid elu- ja büroohooneid renoveerinud ja arendanud juba üle kümne aasta.

Pro Kapital Grupp on 31 aastase tegevusajalooga börsiettevõte, mis on loonud Baltikumi pealinnade parimatesse asukohtadesse terviklikud ja moodsad elukeskkonnad. Viimaste aastate suuremad projektid Tallinnas on olnud eelmisel kevadel valminud Kalaranna Kvartali viimase etapi arendus ning Kristiine Citys Uus-Kindrali Majade ehitus. Samuti on ettevõttel töös erinevad arendused Riias ja Vilniuses.

260326 Pro Kapital alustas Tallinnas Kristiines Musketäri Majade ehitust 1

260326 Pro Kapital alustas Tallinnas Kristiines Musketäri Majade ehitust 2

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Swedbank: Kõrgemad energiahinnad kergitavad inflatsiooni

SwedbankTeadmatus, kui kauaks Hormuzi väin suletuks jääb, ning Lähis-Idas asuva energiataristu osaline purustamine hoiavad energiahindu kõrgel. Kuigi tooraineturgude jaoks on praegu tegemist tõsise geopoliitilise šokiga, mis on andnud löögi energia- ja ka teiste toorainete pakkumisele, ei arvata siiski, et tegemist on püsiva probleemiga.

Mõju energiahindadele Eestis

Esmalt ja ilmselgelt mõjutab toornaftahinna tõus Eestis kütuste hindasid. Autokütuste hinnad liiguvad üsna tugevas seoses maailmaturu toornaftahindadega. Bensiini ja diisli osakaal Eesti majapidamiste tarbimiskorvis on ligi 4% ja kogu energiale minevate kulutuste osakaal ligi 13%.

Maagaasivarusid, mida hakatakse kasutama sügisel, uuendatakse hetkel varasemast kõrgemate hindade juures ja see annab omakorda täiendava lisa inflatsioonile. Samas on maagaasi osakaal Eesti kogumajanduses, sealhulgas majapidamiste energia lõpptarbimises, vaid 6-7%.

Mida kauem energiahinnad kõrgel püsivad, seda süsteemsemaks muutub nende mõju majanduses ning seda enam kiirendavad need ka inflatsiooni ning pidurdavad majanduskasvu – nii Eestis kui ka euroalal tervikuna.

Turuintressimäärad tõusevad

Nii ongi Euroopa Keskpank juba oma tänavust inflatsiooni prognoosi tublisti tõstnud ja majanduskasvu väljavaadet kärpinud. Kui detsembris oodati sel aastal 1,9% hinnakasvu, siis nüüd juba 2,6%. Küll aga peaks keskpanga hinnangul euroala inflatsioon järgmiseks aastaks 2% juurde tagasi langema, mis teatavasti on keskpanga rahapoliitika eesmärk. See sobib kokku tooraineturgude ootusega, mille järgi praegused kõrged energiahinnad võivad jääda ajutiseks.

Samas on finantsturud euroala inflatsiooni suhtes pessimistlikumad. Kui veel möödunud nädalal oodati tänavu Euroopa Keskpangalt praeguse 2% juurest kahte intressimäärade tõstmist, kokku 0,5 protsendipunkti ulatuses, siis nüüd on see tõusnud juba pea kolme korrani. Küll aga tuleks arvestada, et kuigi sõda Lähis-Idas on kestnud varsti juba kuu aega, kaldutakse kriiside alguses üle reageerima.

Mis ei tähenda tingimata, et finantsturgude ootus vale on. Kui veel hiljuti leiti, et keskpangal on liiga vähe kindlaid tõendeid intressimäärade tõstmise vajalikkuse kohta, siis nüüd on juurde tulnud ka mitmeid rahvusvahelisi suurpanku, mille arvates on rahapoliitika vähemalt ajutine karmistamine vältimatu.

Finantsturgude pessimismi näitab euribori ja selle intressiootuste kiire tõus märtsis. Näiteks, kui tänaseks (26.märtsiks) on 6 kuu euribor kerkinud juba ligi 2,5 protsendini – ehk pea 0,6 protsendipunkti üle eelmise aasta keskpaika jäänud madalaima taseme – siis tänavu detsembriks oodatakse veidi üle 3 protsendist intressimäära. Kindlasti tuleks aga arvestada, et tegemist on vaid praegust olukorda peegeldava ootusega, mis muutub koos Lähis-Idas toimuva sõja ja energiahindade väljavaatega.

Inimeste ostujõud suureneb

Vaatamata turuintressimäärade tõusule, on Eestis nõudlus eluasemelaenude järgi kasvanud. Oodatust kiirem inflatsioon võib küll pidurdada Eesti majapidamiste ostujõu paranemist, kuid tõenäoliselt ei vähenda seda. Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste kaalutud netopalk tegema tänavu tugeva tõusu, mis praeguste kõrgemate energiahindade juures tagab ikkagi ostujõu paranemise.

Näiteks ei ole praeguste kütusehindade juures vahe eelmise aastaga suur, kui võrrelda, millises mahus autobensiini saab keskmise netopalga juures osta. Küll aga mõjutab kiirem üldine hinnakasv tugevamalt väiksema sissetulekuga inimesi – seda enam, et maksuküüru kaotamise mõju on neile tagasihoidlik.

Samas tuleks kiirema hinnakasvu tõttu suurenenud kuludele lisada laenukohustustega majapidamistele juurde ka veidi kõrgemad intressimaksed, mis kokkuvõttes võib eratarbimise taastumist pidurdada.

Eesti ekspordisektori konkurentsivõime võib kannatada

Eestis mõjutavad kõrgemad energiahinnad majapidamiste kõrval rohkem transpordisektorit ning põllu- ja metsamajandust. Veel veebruaris olid maailmaturu toidutoormehinnad allpool möödunud aasta suvesse jäänud tipust. Samas, kui energiahinnad püsiksid kõrgel, kanduvad suuremad kulud põllumajanduses, transpordis ja toiduainetööstuses rohkem ka toiduainete hindadesse.

Töötlevas tööstuses mõjutavad kõrgemad energiahinnad enim paberi- ja keemiatööstust ning tööstuslike õlide ja ehitusmaterjalide tootmist. Mõne aasta taguse Euroopa Liidu riikide võrdluse järgi oli Eesti töötlevas tööstuses sisseostetud energia osakaal netokäibes üle Liidu keskmise. Ligikaudu sama Leeduga, kuid tublisti kõrgem kui Soomes ja Rootsis. Kuna Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase viie aastaga kasvanud euroala keskmisest rohkem ning kiiremini ka meie peamistest kaubanduspartneritest Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus, võivad kõrged energiahinnad anda Eesti ekspordisektori konkurentsivõimele uue löögi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

SEB: Euribori tõus kasvatab keskmise kodulaenu kuumakseid kümnete eurode võrra

SEBPeamiselt laenudega seotud 6-kuu euribor on kasvanud 2,4 protsendini. Analüüs näitab, et iga järgnev 0,1 protsendipunkti tõus kasvatab keskmise kodulaenu kuumakset 8-8,5 euro võrra.

Euribori liikumist mõjutavad inflatsiooniootused ja keskpankade intressipoliitika. Praegused turuootused viitavad, et 6-kuu euribor võib aasta lõpuks tõusta kuni kolme protsendini, järgmisel aastal nähakse euribori taandumist 2,7–2,8 protsendi tasemele.

„Turg on närviline ja euribor võib lühikese aja jooksul kõikuda. Samas võib geopoliitilise olukorra muutumine, sealhulgas energiahindade langus, intressiootusi kiiresti korrigeerida,“ ütles SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang. Tema sõnul tasub laenuvõtjatel jälgida oma kuumakseid, vajadusel kohandada eelarvet ning kaaluda intressiriski maandamise võimalusi.

„Praeguses olukorras intressi fikseerimine pakkuda suuremat etteaimatavust eelkõige neile, kelle rahaline puhver on väiksem või kellel seisavad ees suuremad väljaminekud. Ujuva intressi jätkamisel on mõistlik hoida piisavat rahareservi, et tulla toime võimalike lühiajaliste intressitõusudega,“ lisas ta.

Igakuiste laenumaksete suurenemine keskmise kodulaenu puhul:

260326 Euribori tõus kasvatab keskmise kodulaenu kuumakseid kümnete eurode võrraEeldused: laenujääk 150 000 €, periood 25 aastat, annuiteet; intress = 6 kuu euribor + 1,5% marginaal.

Arvutused näitavad, et 150 000-eurose laenujäägi korral kasvatab iga 0,1 protsendipunkti suurune 6-kuu euribori tõus kuumakset ligikaudu 8–8,5 euro võrra. Vahemikus 2,5%-3,0% suureneb igakuine makse kokku umbes 42 eurot, mis teeb aasta peale ligikaudu 500 eurot lisakulu.

“Kuigi efekt lühiajalise euribori määraga seotud kodulaenudele on olemas, jääb hetkese prognoosi põhjal mõju laenuvõtja rahakotile aasta lõpuni mõõdukaks ning hetkel ei ole põhjust rääkida laiemast šokist koduomanikele. Niisamuti ei prognoosita intressikeskkonna negatiivset mõju kodulaenuaktiivsusele,” rääkis Hallang.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Millerhawk pani Pärnus nurgakivi 16-miljonilisele Papiniidu elu- ja ärikeskusele ning üle anti väärikas kingitus kohalikule spordikogukonnale

MillerhawkTäna, 26. märtsil pandi Pärnus pidulikult nurgakivi Papiniidu 50 kinnistule kerkivale uuele kaasaegsele elu- ja ärikeskusele. Endise Mai kultuurikeskuse asemele ehitatav ning ligi 16 miljoni eurot maksev arendus toob piirkonda uue hingamise. Nurgakivi tseremoonial anti Pärnu Sõudeklubile üle ka erakordne kingitus – kolm uut Filippi sõudepaati.

„Meie jaoks ei ole see lihtsalt ühe hoone püstitamine, vaid panus Pärnu linna ja Papiniidu piirkonna elukvaliteedi tõstmisesse. Mai kultuurikeskuse ajalooline asukoht väärib kaasaegset, terviklikku ja kogukonda teenindavat lahendust. Papiniidu 50 on koht, kus saavad kokku mugavad kodud, esmavajalikud teenused ja hästi läbimõeldud linnaruum. Meil on siiralt hea meel, et saame seda visiooni koos oma tugevate partneritega ellu viia,“ sõnas arendaja Millerhawk OÜ juhatuse liige Marko Kull.

Pärnu linna poolt tervitas uue keskuse sündi abilinnapea Valmar Veste. “Mai piirkond on olnud aastakümneid oluline osa Pärnu linnast. Siia on rajatud kodusid, siin on kasvanud põlvkonnad ning kujunenud tugev ja ühtehoidev kogukond. Ajal, mil siia kerkisid pigem kõledad ja ühetaolised paneelmajad, oli eesmärk pakkuda kiiresti elamispinda. Täna liigume aga teises suunas – loome keskkonda, mis on kaasaegne, läbimõeldud ja hubane,“ lausus Valmar Veste.

„Just see projekt, millele täna nurgakivi panime, ei ole ainult uus hoone. See on samm edasi kogu piirkonna arengus – midagi, mis aitab muuta elukeskkonda kvaliteetsemaks, inimsõbralikumaks ja kaasajastatumaks. Panustame sellesse, et Mai ei oleks lihtsalt koht, kus elatakse, vaid koht, kus tahetakse elada,” lisas Veste.

Uue ärikeskuse ankurrentnik on Selver, mille juhi Kristi Simonseni sõnul avatakse kauplusi vaid selge kasvupotentsiaaliga ja arenevatesse piirkondadesse. “Papiniidu uus elu- ja ärikeskus vastab nendele ootustele täielikult. Siia rajatav kauplus kujuneb kohalike inimeste kodupoeks, pakkudes Selverile omast kvaliteeti – laia ja mitmekesist kaubavalikut, kvaliteetset omatoodangut ja kodumaiste väiketootjate tooteid, mugavat ja kaasaegset ostukeskkonda ning head teenindust. Pärnu on Selveri jaoks strateegiliselt oluline piirkond, kus oleme tegutsenud juba alates 2002. aastast, ning uus kauplus aitab meil tihedas konkurentsis oma positsiooni veelgi tugevdada,” sõnas Selver AS-i juhatuse liige Kristi Simonsen.

Ehitustöid, mida iseloomustavad tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja kahe hoone samaaegne rajamine ühele krundile, juhib peatöövõtjana Tallinna Ehitustrust OÜ. „Ehitusperiood on pikk ja selle jooksul tuleb ületada palju takistusi. Need, kes peavad ühiselt pingutama, on tellija, ehitaja, rentnikud, koduostjad ja ka kohalik kogukond. See kõik õnnestub meil vaid siis, kui oleme ühes paadis,“ märkis Kaido Somelar, OÜ Tallinna Ehitustrust juhatuse esimees.

Arenduse rahastaja, Coop Panga ärikliendipanganduse juhi Lehar Küti sõnul rahastatakse projekte, mis viivad elu edasi Eestimaa eri paigus. „Kodumaise pangana saame anda omapoolse panuse Pärnu jaoks nii olulisele sõlmpunktile uue hingamise andmisel, mis saab teoks mitmete väärikate partnerite koostöös.“

Piduliku nurgakivi asetamise tseremoonia kulmineerus üllatusega kohalikule spordikogukonnale. Arendaja Millerhawk, ankurrentnik Selver ja peatöövõtja Ehitustrust tegid ühise kingituse, andes Pärnu Sõudeklubile üle kolm tipptasemel Filippi sõudepaati. Kingituse võttis kogukonna nimel tänuga vastu Pärnu Sõudeklubi juhatuse liige, 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude pronksimees Andrei Jämsä ja Pärnu Sõudeklubi president Toomas Rapp.

Ligi 11 200 m² suurune arendus hõlmab kaheksakorruselist korterelamut ja kolmekorruselist ärikeskust. Korterite müük toimub arendaja Millerhawk OÜ elukondliku kinnisvara brändi Avalon alt. Ärikeskuse ankurrentnikuks on Selver, mille kõrval avavad uksed ka Südameapteek ja spordiklubi Fitness 24/7. Uus ärikeskus on disainitud kaasaegse hoonena, kus saab parkida hoone esimesel korrusel, mis pakub mugavust ja ligipääsetavust.

Eluhoonesse on kavandatud 40 eri suurusega ühe- kuni neljatoalist korterit, mille kõrgematelt korrustelt avaneb vaade merele. Korterelamu eripäraks on ligi 170ruutmeetrine üldkasutatav katuseterrass istumis- ja grillialaga, samuti on korteritel rõdud ja lodžad.

Esimesed uued kodud valmivad plaanide kohaselt järgmise aasta esimeses kvartalis, kuid ärikeskus avatakse juba selle aasta novembris. COOP Panga poolt rahastatud arenduse ärihoonele aitab LEED sertifikaati omandada Millerhawki gruppi kuuluv Greenmetrix OÜ.

Millerhawk OÜ (www.millerhawk.com) on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõttena juhtiv keha, mille alt arendatakse ja hallatakse ärikinnisvara. Millerhawkile kuulub ka elukondliku kinnisvara arendaja Avalon, millel on mitmed arendused Tallinna linnas ja Harjumaal Rae, Saue ja Harku vallas ning Viljandis ja Maardus.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Bigbank: Palgakasv ja inflatsioon aitavad valitsusel eelarve positsioone parandada

BigbankTäna avaldas Statistikaamet eelmise aasta andmed valituse eelarve positsiooni ja võlataseme kohta. Eelarve defitsiit oli 1,2% ning võlakoormus 24,1%. Mõlemad näitajad on EL keskmisi vaadates väga head tulemused.

Kas selle taga oli hea planeerimine või avaliku sektori kokkuhoid? Paraku nii lihtne see ei olnud. Üldiselt me teame, et hinnatõus on tavainimese mõistes igati halb, sest elukallidus kasvab ja palgakasv ei pruugi koos hinnatõusuga toimuda, vaid sissetulekud tulevad järele väikese viiteajaga. Valitsuse eelarve positsioone arvestades on hinnatõus igati positiivne, sest kui hinnad kasvavad, siis suurenevad ka käibemaksu laekumised.

Hinnatõus toob kaasa ka palgatõusu ning see omakorda suurendab sotsiaalmaksu laekumisi. Need kaks suurenemist andsid eelmisel aastal nö planeerimatut ehk täiendavat tulu 600 miljonit. Võlakoormus on Eestis jätkuvalt EL madalamaid.

Muret peaks tegema see, et sotsiaalkindlustusfondide puudujääk kasvas eelmisel aastal 70 miljoni euroni. Sisuliselt on selle kasvu taga pensioni kulude kasv. Tulevikku vaadates on murekohtadeks tervishoiu kulude kasv ning pensionite indekseeritud kasv, sest täna ei suuda valitsus neid jooksvate maksutuludega katta. Ka tervishoiu kulude katmisel me “sööme” täna juba tervisekassa reserve ja tulevikku vaates peame hakkama laenu arvelt neid kulusid katma.

Korras riigieelarve puhul me katame oma jooksvaid kulusid jooksvate tuludega ning valitsuse eelarve kasv ei tohiks olla kiirem kui on üldine majanduse nominaalne kasv. Laenu peaksime võtma ootamatult kasvanud kaitsekulude katteks ning investeeringuteks. Täna paraku me katame laenuga ka riigi igapäevaseid kulusid. Tulevikku vaadates on meil kaks võimalikku lahendusteed: avaliku sektori kulude vähendamine või maksukoormuse suurendamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

KV.EE: Majade müügihinnad liiguvad tõusule

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 02.2026 müügiks keskmiselt 2007 maja keskmise hinnaga 2404 €/m². Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 5%, kuid nende hind on kasvanud 4% võrra.

Tallinnas kui turu suurimas piirkonnas, kus asub ligikaudu neljandik majade müügipakkumisest, on müügipakkumise aastaga vähemaks jäänud 11% võrra. Tallinnas pakuti portaali KV.EE vahendusel 02.2026 keskmiselt müügiks 564 maja.

Tallinna majade eest küsiti 2436 €/m², seda on 7% võrra rohkem kui aasta tagasi. Majade müügipakkumiste hinnad erinevates Harju valdades on kinnisvaraportaalis KV.EE valdavalt kerkinud üks kuni 17 protsenti. Vaid mõnes üksikus omavalitsuses on hinnad aastatagusest allpool. Mõningat hindade kerkimist kinnitavad ka majade müügitehingute hinnad, mis liiguvad vaikselt, kuid kindlalt juba mõni aasta ülespoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
02.202502.2026Muutus, %02.202502.2026Muutus, %
Harjumaa2 1122 007-5%2 3222 4044%
Anija vald394310%1 8522 06612%
Harku vald1941940%2 3022 3201%
Jõelähtme vald12187-28%2 4082 4572%
Keila284250%2 1212 38012%
Kiili vald91965%2 5332 97417%
Kose vald6833-51%1 8161 748-4%
Kuusalu vald34366%1 4771 67613%
Lääne-Harju vald1141216%1 9401 9450%
Maardu8072-10%2 3892 079-13%
Raasiku vald3427-21%2 0792 030-2%
Rae vald169146-14%2 7272 7922%
Saku vald8279-4%2 1982 3869%
Saue vald16418915%1 9812 0202%
Tallinn633564-11%2 2822 4367%
Viimsi vald2572715%2 8882 8970%
Eesti4 5384 363-4%1 7511 8013%
Harjumaa2 1122 007-5%2 3222 4044%
Tallinn633564-11%2 2822 4367%
Tartu1781833%1 7101 8649%
Pärnu223214-4%1 6721 7112%
Narva3220-38%615495-20%
Rakvere4241-2%1 1731 38618%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-03-25 Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tuumajaama planeeringuhanke võitsid ühispakkujad

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTuumaelektrijaama konsultandi riigihanke võitsid ühispakkujad Skepast&Puhkim OÜ ja Inseneribüroo Steiger, kes asuvad koos ministeeriumiga koostama riigi eriplaneeringut, et leida jaamale sobivaim asukoht.

„Hea meel on, et rahvusvahelise hanke võitsid Eesti ettevõtted, kel on soov ja teadmised panustamaks riigi energiajulgeoleku arengusse,“ ütles majandus- ja tööstusminister  Erkki Keldo. „Tuumajaama planeering on vastutusrikas, ent tulevikule teed sillutav ülesanne. Kui jaama rajamise otsus kunagi tehakse, on sobivaima asukoha ja lahendusega planeering ees ootamas,“ rääkis minister.

Ta lisas, et Eesti energiamaastikul on terav vajadus juhitava võimsuse järele. „Olen veendunud, et ainuõige on võimalustega edasi liikuda. Iga täiendav energiatootmine, sh tuumajaam, toob tarbijale odavama hinna ja riigile parema positsiooni energiaturul.“ Ministri sõnul tähendaks tuumajaam asukohapiirkonnale arengutõuget – uued töökohad, teenused, edenev majanduskeskkond.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutas riigihanke konsultandi leidmiseks välja eelmise aasta lõpus. Võitjate pakkumus kogus hindamiskriteeriumite järgi kõige rohkem punkte, osutudes majanduslikult soodsaimaks. Töö sisuks on ministeeriumi konsulteerimine asukoha eelvaliku lähteseisukohtade kokku panemisel, mõjude hindamisel ning planeeringu esimese etapi koostamisel.

Planeeringu eesmärk on kavandada 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaam ja selle jaoks vajalik taristu ning nende ühendamine olemasoleva võrguga. See tähendab, et jaamale otsitakse planeeringualal parim võimalik asukoht, kuhu kavandatakse järgnevas etapis terviklik ja detailne ruumilahendus. Jaamaga koos planeeritakse alale vajalik taristu, sh energeetikatööstuse hoone, alajaam, õhuliinid ja elektriühendused olemasolevasse võrku, juurdepääsud, jahutussüsteemid jne.

Lisainfo: https://riigiplaneering.ee/tuumajaam

Vabariigi Valitsus algatas tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise Fermi Energia AS-i taotlusel eelmise aasta mais. Jaama rajamisel võiks see kõige varem tööle hakata aastal 2035.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Mugav ja varustatud koolitusklass Tallinna kesklinna lähedal

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus).

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Koolitusklass

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Horizon: Changes in the management board of Baltic Horizon Capital AS

Baltic HorizonBaltic Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby informs of changes in the management board.

This follows the announcement of 20 January 2026, where Baltic Horizon Capital AS proposed Edvinas Karbauskas for appointment to the management board of Baltic Horizon Capital AS.

On March 26, 2026, the Supervisory Board of Baltic Horizon Capital AS elected Edvinas Karbauskas as a new member of the management board starting 1 April 2026 for a period of four years.

Edvinas Karbauskas is also appointed as a co-fund manager of the Baltic Horizon Fund, together with Tarmo Karotam, the current fund manager.

Edvinas Karbauskas has extensive experience in fund management and financial services. He previously served as a member of the management board of Baltic Horizon Capital AS from January 2023 to June 2024, acting as co-fund manager of the Baltic Horizon Fund. Most recently, he has worked as CFO and a member of the management board at Tech Zity Vilnius Group. Prior to that, he held positions at EY, providing audit and consulting services.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas korteriomanik võib lihtsalt “ei” öelda?

Evi HindpereKas olete kokku puutunud olukorraga kui on vaja võtta vastu olulisi otsuseid aga ikka leidub keegi, kes on kõigele vastu?

Paljud arvavad, et korteriühistus võib iga omanik hääletada täpselt nii, nagu tahab – isegi siis, kui see takistab maja toimimist.

Tegelikult ütleb Riigikohus midagi muud.

Hea usu põhimõte tähendab kohustust panustada

Korteriomanikul ei ole ainult õigused – tal on ka kohustused.

Ta peab:

  • hoiduma ühistu kahjustamisest
  • panustama maja juhtimisse
  • toetama vajalikke otsuseid

See võib tähendada isegi seda, et omanik peab hääletama oluliste otsuste poolt, kui need on vajalikud maja toimimiseks.

Mis saab siis, kui omanik keeldub?

Kui korteriomanik ei nõustu vajaliku kokkuleppega:

  • saab temalt nõuda nõusoleku andmist
  • ja kui ta keeldub, võib kohus tema tahteavalduse asendada

Ehk lihtsamalt – kui üks omanik takistab põhjendamatult olulist otsust, ei saa ta lõputult pidurdada kogu ühistu elu.

Miks see on oluline?

See annab korteriühistutele reaalse tööriista:

  • võidelda pahatahtliku või passiivse omaniku vastu
  • viia ellu hädavajalikke remonte ja otsuseid
  • kaitsta teiste omanike huve

Järeldus – korteriühistus ei kehti ainult “mina ja minu korter” – kehtib ka vastutus kogu maja ees.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Uus Maa: Merevaade kui väärtustegur: täielik vs osaline vaade

Uus MaaMerevaade on elamukinnisvara puhul üks tugevama mõjuga omadusi, sest see pakub nii esteetilist naudingut kui ka emotsionaalset väärtust. Ostjad eelistavad sageli objekte, mille akendest või krundilt avaneb vaade veekogule, ja see mõjutab otseselt turul kujunevaid hinnatasemeid.

Hindamisel eristatakse merevaate kvaliteeti üldjuhul kahte liiki, milleks on täielik merevaade ja osaline merevaade. Need kaks kategooriat erinevad üksteisest selgelt ning ostjate tegelik käitumine näitab, et nende mõju kinnisvara väärtusele ei ole samaväärne. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Täielik merevaade tähendab olukorda, kus korterist, elamust või maaüksuselt avaneb lai ja takistusteta panoraam merele. Horisont on nähtav suure ulatusega ning meri täidab olulise osa aknast avanevast vaatepildist. Selline vaade pakub igapäevast elamust ja tugevat visuaalset sidet ümbritseva keskkonnaga. Rahvusvahelised uuringud Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast näitavad ühtset mustrit, mille põhjal võib täielik merevaade suurendada kinnisvara väärtust väga märkimisväärsel määral. Selle mõju on mõõdetav, korduv ja statistiliselt tõestatud, mis tähendab, et turul hinnatakse sellist vaadet stabiilselt kõrgelt.

Osaline ehk partiaalne merevaade on tagasihoidlikum ning kirjeldab olukorda, kus meri on küll näha, kuid mitte vaate põhikomponendina. Vaade võib avaneda ainult teatud nurga alt, väga kitsalt või läbi hoonete ja haljastuse. Sellistel juhtudel ei täida meri vaatepildis keskset rolli ning ostjad ei taju seda samaväärse väärtusena täieliku panoraamiga. Mitmed uuringud näitavad, et osaline merevaade võib anda väikese hinnapreemia, kuid see on pigem väike ning muutlik. Erinevad osalise vaate variatsioonid ei paista turutehingutes selgelt välja ja neil puudub stabiilne ning üheselt mõistetav hinnamõju.

Uurimistulemused eri riikidest kinnitavad, et ostjad ei käsitle merevaadet pidevalt kasvava väärtusena, vaid selgete ja eristuvate kategooriatena. Bellinghami piirkonna uuringus selgus, et üksnes täieliku ja takistusteta vaate korral oli hinnamõju selgelt olemas ning tugev. Osaliste vaadete sees ei olnud võimalik tuvastada hindades erinevusi, mis oleksid viidanud nende täpse ulatuse olulisusele. Iirimaal tehtud 3D mudelite analüüs leidis, et hinnatõus ilmneb alles siis, kui vaade ületab teatud kvaliteedipiiri. Kitsamad vaated ei mõjutanud turuhinda peaaegu üldse. Singapuri rannikualade uuringud jõudsid samadele järeldustele ja kinnitasid, et tarbijad tajuvad merevaadet kategooriate, mitte väikeste vahevariatsioonidena.

Kinnisvara hindamise seisukohalt tähendab see seda, et täielik merevaade tuleb käsitleda selge ja tugevana ning osalist vaadet pigem tagasihoidliku mõjuga tegurina. Täielik merevaade loob kinnisvarale tugeva ja püsiva hinnapreemia, mis on selgelt eristatav tehingute ja kinnisvaraturu analüüside põhjal. Osaline merevaade pakub küll mõningast visuaalset lisaväärtust, kuid selle mõju on vähene ja ebastabiilne ning ostjate käitumine ei toeta ideed, et selliste vaadete sees oleks eraldi väärtustasemeid. Seetõttu võib öelda, et turu loogika toetab kindlalt arusaama, et olulise mõjuga väärtusteguriks on just täielik ja takistusteta merepanoraam, samal ajal kui osaline vaade jääb pigem tagasihoidlikuks lisaväärtuseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nordecon: Muudatused kontserni tütarettevõtete juhatustes

NordeconAlates 25.03.2026 on Nordecon AS-i tütarettevõtete Eurocon OÜ ja Swencn AB juhatustest tagasi kutsutud Priit Luman. Eurocon OÜ uueks juhatuse liikmeks on Richard Reiles ja Swencn AB uueks juhatuse liikmeks Helin Kikerpill.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule algatamiseks Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahelise kvartali detailplaneeringu ning sellega seotud keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Planeeringuala asub Kesklinnas ning selle suurus on 1,61 hektarit. Detailplaneeringu lahendus põhineb arhitektuuribüroo molumba poolt koostatud arhitektuurivõistluse võidutööl „Trinity“. Planeering näeb ette kuni nelja kõrghoone rajamist absoluutkõrgusega 129-185 meetrit ning loob eeldused uue avalikult kasutatava linnapargi rajamiseks, mis moodustab vähemalt poole kvartali haljasalast.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Maakri piirkond Tallinna südalinna üks olulisemaid arengualasid, mis asub ühtlasi pealinna kõrghoonete piirkonnas. „Linnaruum peab arenema targalt ja läbimõeldult. Uus detailplaneering loob eeldused mitmekesise ja kvaliteetse linnakeskkonna kujunemiseks – siia tuleb nii elamuid, töökohti, avalikke teenuseid kui ka haljasala. See on eriti oluline, et piirkond ei muutuks seal pelgalt kõrghoonete kogumiks, vaid oleks inimestele avatud.“

Planeeringuga kavandatakse Maakri kvartalisse mitmekesine ja kvaliteetne linnaruum, mis hõlmab võimalust rajada vähemalt kuue rühmaga lasteaed, luua aktiivne tänavafront äripindadega esimeste korruste tasandil ning kujundada sidus jalakäijate ja kergliiklejate liikumisvõrgustik. Lisaks seatakse tingimused kaasaegse, mitmeotstarbelise ja eri kasutusviise koondava keskusala kujunemiseks, mis toetab nii piirkonna elukeskkonna kui ka linnaruumi terviklikku arengut.

Detailplaneeringuga algatatakse samaaegselt keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Hindamise käigus analüüsitakse kavandatava hoonestuse mõju linnaruumile ja elanike heaolule, hinnatakse võimaliku liikluskoormuse kasvu ning sellega kaasneva müra ja õhusaaste suurenemist, kaardistatakse mõju piirkonna kultuuripärandile ning maa‑aluste korruste rajamisega seotud riske. Samuti vaadeldakse mitut alternatiivset ruumilahendust, et leida keskkonna, linnaruumiliste eesmärkide ja elanike huvide seisukohast kõige sobivamad lahendused ja vajalikud leevendusmeetmed.

Detailplaneeringu koostaja on Ruum ja Maastik OÜ. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP047610.

Pärast detailplaneeringu algatamist linnavolikogu poolt korraldatakse nii planeeringu eskiislahenduse kui ka KSH kohta avalikud väljapanekud ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku järgselt avalik arutelu.

260325 Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid 1

260325 Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid 2

260325 Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid 3

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nordecon: Changes in management boards of group subsidiaries

NordeconAs of 25 March 2026, Priit Luman has been recalled from the management boards of Eurocon OÜ and Swencn AB, subsidiaries of Nordecon AS. Richard Reiles has been appointed as the new management board member of Eurocon OÜ, and Helin Kikerpill has been appointed as the new management board member of Swencn AB.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada