Keskmine brutokuupalk kasvas 2026. aasta teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5,5% ja kerkis 2243 euroni. Mediaanpalk suurenes 6,1% ja 1840 euroni. Palgakasv aeglustus.
Palgakasvu pidurdumine on majanduse praegust olukorda arvestades ootuspärane. Nõudlus uute töötajate järele on vähenenud. Statistikaameti uuringu andmeil plaanib mitu suuremat sektorit lähikuudel personali vähendada.
Kõige kiiremini kasvasid palgad energeetikas
Tegevusalade lõikes varieerus brutopalga kasv oluliselt. Kõige kiirem oli palgakasv elektri tootmises (25%), põlevkivitööstuses (16%) ja meediateenustes (11%). Palgad ei tõusnud veetranspordis ning kasvasid vaid 1% joogitootmises.
Energeetikasektori palgataseme kerkimise põhjusteks olid head majandustulemused ja struktuurimuudatused. Energeetikaga seotud ettevõtetes vähenes töötajate arv aastaga veerandi võrra.
Palkade kasv oli eri palgatasemetel üsna ühtlane
Protsentuaalselt suurenesid teises kvartalis mõnevõrra kiiremini väiksemad palgad. Esimese detsiili ehk madalaima palgatasemega töötajate keskmine brutopalk kasvas aastaga ligikaudu 7%, samal ajal kui üheksanda detsiili töötajate palk kasvas umbes 5%.
Eurodes ja pärast makse oli erinevus siiski märgatav: mediaan-netopalk kasvas aastaga umbes 180 euro võrra, madalaima detsiili netopalk umbes 50 euro ja kõrgeima detsiili netopalk ligikaudu 300 euro võrra.
Ostujõud kasvab ja tarbijate kindlustunne on kasvanud
Tänavu suurenesid inimeste netosissetulekud 2026. aastal jõustunud maksuvaba tulu muudatuse tõttu. Seetõttu kasvas kaalutud keskmine netopalk aastaga ligikaudu 11% – brutopalgast oluliselt enam. Keskmine netopension kasvas samal ajal umbes 4%. Kuna hinnad tõusid 3%, siis nii töötajate kui ka pensionäride ostujõud suurenes.
Inimeste kindlustunne on kasvanud ning hinnang oma pere majanduslikule olukorrale järgmise aasta jooksul muutunud positiivsemaks. Hinnatõusu ootused on vähenenud.
Tarbimine liigub esmavajadustelt rohkem teenuste poole
Tarbimises annavad järjest enam tooni suurema sissetulekuga inimesed, kelle kulutuste struktuur erineb väiksema sissetulekuga majapidamiste omast. Kui esmatarbekaupade osakaal kuludes on väiksem, jääb rohkem ruumi teenustele ja muudele mittehädavajalikele kulutustele.
Teises kvartalis suurenesid peamiselt eluaseme-, transpordi- ja meelelahutuse kulutused, samal ajal kui toidule kulutatud summa jäi eurodes aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.
Samas on suurenenud ka säästmine. Swedbanki klientide andmed näitavad, et sissetulekud on kasvanud tarbimisest kiiremini.
KV.EE kinnisvara-podcast
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste kinnitusel on ärikinnisvara ostu-müügitehingute maht ja arv taas kasvanud ning investeeritakse varasse, mille vastu viimased neli aastat tugevam huvi puudus.
Koolitus „
Täna avaldatud palgastatistika teeb ühelt poolt meele rõõmsaks, teisalt kurvastab. Kui me vaatame Eesti keskmist palka, siis kasvunumbrid on muljetavaldavad. Keskmine palk on aastaga kasvanud 5,5%. Rõõmu teeb see, et võrreldes inflatsiooniga on palgakasv oluliselt kiirem ja seega meie inimeste reaalne ostujõud on tõusnud. Muret teeb kiire palgakasv ettevõtjate vaates, sest tootlikkuse kasvunumbrid nii kiired ei ole. Kui me paneme kasvanud tööjõukuludele juurde veel kasvanud küttehinnad ja kallima tooraine, siis jõuamegi olukorda, kus meie ettevõtete konkurentsivõime kukub ja kukub kiiresti, eriti välisturgudel. Kuna tööpuudus langeb ja üldine hõive tase on kõrge, siis võib ennustada, et palgakasv jätkub ka lähitulevikus.
Teises kvartalis kasvas keskmine brutopalk statistikaameti andmetel 5,5% ja ulatus 2243 euroni. Palgakasv aeglustus erasektoris ja oli tänu kollektiivsetele kokkulepetele möödunud aastaga võrreldes kiirem avalikus sektoris – nii hariduses, tervishoius kui ka avalikus halduses. Aprilli alguses jõustunud 6,8% miinimumpalga tõus kiirendas keskmisest madalamate palkade kasvu, samas kui keskmisest kõrgemate palkade kasv aeglustus.
Tallinna linn esitas Eesti Olümpiakomiteele rahvusvahelise multifunktsionaalse suurhalli asukohapakkumise Ülemiste kaubajaama alale. Linna hinnangul annab Ülemiste hea ühenduvuse ning Tallinna sündmuskorralduse võimekuse ja teenindustaristu koosmõju tugeva eelise suurhalli asukohana.
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kuulutas välja riigihanke, et leida partnerid kuni 400 hoone varjumisplaanide koostamiseks. Raamlepingu alusel hakkavad partnerid hindama hoonete varjumisvõimalusi, tegema ettepanekuid ruumide kohandamiseks ning toetama hoonete kasutajaid varjumise korraldamisel ja selleks valmistumisel.
Kinnisvaraportaalis KV.EE
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk 2243 eurot. Võrreldes 2025. aasta sama ajaga tõusis keskmine palk 5,5% ehk 117 euro võrra.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile määrusemuudatuse, millega tõstetakse omavalitsushoone energiatõhusaks muutmise toetuse ülempiiri, et kaasata renoveerimisse senisest enam suuri hooneid.
Kaamos Kinnisvara tegevjuhina alustab tööd pikaajalise kinnisvaravaldkonna kogemusega Tanel Olek, kelle ülesandeks saab ettevõtte strateegiline juhtimine ning vastutusvaldkonnaks Kaamose kinnisvara ärisuuna tegevuste edasiarendamine nii Eesti kui Läti turul.
Invego Group OÜ täna avaldatud 31.12.2025 lõppenud majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruande kohaselt müüdi eelmisel aastal Invego kaubamärgi all kokku 183 uut kodu teenides kokku 48 miljonit eurot müügitulu.
