Uut kodu otsides on inimestel loomulikult palju küsimusi, millele nad vastust soovivad. Mis on populaarsemad küsimused, mida kinnisvaramaaklerile esitatakse, ning mida tasub alati kinnisvara ostes üle küsida, räägib 1Partner kinnisvarakonsultant ja maakler Olmer Õigus.
Kas kinnisvaraga seotud dokumendid on korras?
Ehitus- ja kasutuslubade kohta võib küsida nii kinnisvara seniselt omanikult/arendajalt, maaklerilt kui ka uurida ise ehitusregistrist www.ehr.ee. Miks see oluline on? Kui näiteks korteril või majal pole kasutusluba, siis pangad enamasti kodulaenuks raha ei anna. See-eest võimaldab see küsida müüjalt allahindlust.
Kui suured on kommunaalarved?
Kommunikatsioonikulud (vesi, gaas ja elekter) on väga suur osa iga kuu maksudest. Kindlasti tasub küsida eelmiste kuude kommunaalarveid ning need hoolikalt üle vaadata. Kui summad tunduvad liiga suured, siis uurige julgelt, miks see nii on. Kõrge veearve põhjus võib tuleneda väga suurest perekonnast ning elektriarvet võivad kergitada eriotstarbelised kodumasinad, mida teie ei kasutagi.
Millised on naabrid?
Paraku on nii, et just naabrid võivad teha kodust meeldiva või ebameeldiva koha. Nurisev naabrinaine, lärmakad lapsed ning alkoholilembene pidevalt pidutsev noormees ei ole sellised naabrid, kellega koridori või hoovi sooviks jagada. Seetõttu on oluline teada, kes meid uues kodus ees ootavad.
Kui kaugel on kool, lasteaed ja ühistranspordipeatused?
Pereinimestele on väga tähtis kooli ja lasteaia lähedus, et lapsed saaksid turvaliselt ja võimalikult lihtsalt koolist ja lasteaiast koju ning vastupidi. Kui bussipeatus asub kodust mitme kilomeetri kaugusel ning ühistranspordi päevaplaan pole kiita, siis on hea seda ette teada. Isegi auto olemasolul tuleb vahel kasutada bussi või rongi.
Kas ühistu on aktiivne?
Toimiv ühistu on hea, kuid liiga aktiivne juhatus võib tähendada seda, et liiga kergekäeliselt võetakse laenu või püütakse korraldada teiste inimeste elu. Kindlasti tasub ühistu juhatusega enne ostuotsust kohtuda ning uurida, kas ja milliseid laene on majale juba võetud; kuidas kortermaja igapäevaelu on organiseeritud, millised on põhimured ning tulevikuplaanid.
Millised on maja konstruktsioonid ja materjalid?
Nii eramaja kui ka korteri puhul huvitab uusi omanikke alati, kas peab hakkama kohe mingeid remonditöid tegema või saab uude koju lihtsalt sisse kolida. Samamoodi maksab huvi tunda ka maja konstruktsioonide, katuse- ja fassaadimaterjali ning soojustuse kohta. Uue korteri ja maja puhul saab küsida projekti ning ehitusjärelevalve aruannet. Vanema hoone puhul kutsutakse hindaja või ekspert, kes oskab suunata tähelepanu näiteks ehituslikele vigadele.
Kuidas päike aknasse paistab?
Aina olulisemaks on inimeste jaoks korteri või maja asetsemine ilmakaarte suhtes. Neile meeldib päikesevalgus ja lisaks on see tänu nutikatele isereguleeruvatele küttelahendustele hea võimalus küttearvetelt kokku hoida.
Kui helikindel maja on?
Aasta-aastalt muutuvad küll ehitusmaterjalid kvaliteetsemaks ning materjalid pole kindlasti nii läbikostvad kui vanades Mustamäe ja Lasnamäe majades. Kui see siiski on teie jaoks oluline, siis küsige seda omanikult ning võimalusel viibige korteris kauem, et aru saada, kui helikindlad on põrandad-laed ja seinad.
Kuidas on lahendatud parkimine?
Kui teie perel on vähemalt üks mootorsõiduk, siis tasub uurida ka kortermaja parkimiskorraldust: kas igale korterile on määratud oma parkimiskoht; kuidas need on jagatud; kas on võimalik soetada ka parkimiskoht garaažis jne.
Milline on hoovi kasutamise kord?
Kui kortermaja või ridaelamu juurde kuulub kõigile avatud aed, uurige kindlasti kohe ka selle kasutuskorra kohta. Kas laps võib hoovis vankris lõunauinakut teha või suuremad lapsed jalgpalli mängida? Kas grillimine ja isiklikud peod on naabritele vastuvõetavad?
http://www.seb.ee/foorum/kodu/10-koige-sagedamini-esitatavat-kusimust-kinnisvaramaaklerile
