Siseruumid jäetakse müügiks ette valmistamata, s.t koristamata, puhastamata, pisivead parandamata, samuti vedelevad pere- või puhkusepildid riiulitel jmt. Ostuhuvilised tahavad reeglina näha tühja puhast korterit.- Eramaja müümisel ei korrastata hoone välisilmet: väiksemad fassaadi parandustööd tegemata, muru niitmata, lehed riisumata jne.
- Määratakse oma kinnisvarale liiga kõrge hind. Üldiselt võiks siiski kohe müügisoovi tekkides tellida hindamisakti, nii oskad palju paremini oma hinnataktikat kujundada).
- Kuulutusse lisatakse liiga vähe ning ebakvaliteetseid pilte.
- Kuulutuse tekst on eksitav ehk kohale minnes puuduvad esemed-lahendused, mis kuulutuse järgi peaks kinnisvaral olema.
- Läbimõtlemata kinnisvara tutvustus. Ei koostata kava sellest, mida kohale tulnud ostuhuvilistele räägitakse ning millises järjekorras objekti näidatakse.
- Liigne “pähe määrimine“. Tõsistel ostuhuvilistel on alati palju küsimusi, seega müüjana lase ka neil sõna sekka öelda. Kui inimestele midagi konkreetselt üritada nn maksku-mis-maksab maha müüa, tekib neil selle vastu trots.
- Ei teavitata oma kinnisvara müümisest sõpru, tuttavaid, naabreid. Ostjaks võib osutuda inimene, kellest sa seda kõige vähem ootasid. Võib-olla tahab näiteks su naaber oma vanale emale korterit enda lähedusse osta.
- Jagatakse ostuhuvilistele tahtlikult väärinformatsiooni. Kergemal juhul võib valetamise tulemuseks olla ostja kaotamine, halvimal juhul isegi kohtutee.
- Ei helistata huvilistele tagasi. Enamasti lõpeb kinnisvaraga tutvumine ostjapoolse lausega „mõtleme järele ning võtame Teiega ühendust“, st ei lükata veel kindlalt pakkumist tagasi. Kui mingi perioodi jooksul siiski müüjale ei helistata, ei tähenda see automaatselt kaotatud ostuhuvilist. Seega tasub müüjal alati nädala-kahe pärast ise tagasi helistada ja küsida ostuhuvi jätkuva olemasolu kohta.
Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
