1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul tõstsid mõned arendajad oma pealinna korterite hindasid aastaga mitukümmend protsenti, kuid võib juhtuda, et nii siiski ostjaid leida ei suudeta.
Martin Vahteri kinnitusel on ehitushinna tõus reaalsus, mis tõesti korterite hindasid üles surub. „Ehitusmaterjalide üldine defitsiit annab tunda ning näiteks soojustuseks kasutatava benoplasti kuupmeetri hind on kahekordistunud. Ka tööjõukulud on kasvanud,“ kirjeldas Vahter.
„Samas tõstsid kodude hindasid eriti kiiresti mitmed arendajad, kelle projektid olid juba enne defitsiiti ja koroonakriisi valmis. Eriti järsult on hinda viimase poole aastaga juurde kruvitud,“ ütles Vahter.
„Näiteks aasta tagasi 180 000 eurot maksvaid kortereid üritatakse nüüd 240 000ga müüa. Praegu on küll müüja-turg, aga inimesed õnneks päris iga hinnaga ka kortereid ei osta. Mis ülehinnatud, see jääb siiski seisma,“ ütles Vahter.
„Korterite tehinguarvud on viimaste kuudega pigem langenud ning sellist aktiivsust, mis kevadel, lähiajal ilmselt tagasi ei tule. Uued arendused tulevad järk-järgult peale ja tõenäoliselt peavad osad arendajad nüüd allapoole korrektuure tegema. Kui arendaja laovaru on väike ja otsest müügisurvet pole, siis võib selleks veel mõnda aega kuluda,“ ütles Vahter.
„Kui kinnisvaraarendajad tunnetavad turgu ja hindasid suures plaanis siiski adekvaatselt, siis tavainimestel on praegu keskmisest keerulisem orienteeruda. Hinnatõus pole üldine ja kõigi kinnisvaraklasside osas võrdne. Näiteks kipuvad inimesed vanemaid magalakortereid üle hindama, sest peamine tõus on toimunud uue kinnisvaraga. Aga on ka vastupidiseid näiteid kui inimene küsib turuhinnast vähem,“ soovitas Vahter konsulteerida kinnisvaraeksperdi või -hindajaga.
Maa-ameti statistika kohaselt tehti Tallinnas augustis 931 kinnisvaratehingut, mis 10% vähem kui juulis. Pealinna korteri keskmine ruutmeetri hind langes kuuga 1,3% 2301 euroni, mis on mullusega võrreldes aga 11 protsenti kõrgem.
