1Partner Kommertskinnisvara juhi Kirill Viguli sõnul on Tallinna ärikinnisvara muutuste tormis – paljud ettevõtted tahavad oma senised suured kontorid väiksemate vastu vahetada ning büroomajade omanikud peaksid sellega kiiresti arvestama.
Kirill Viguli kinnitusel on päris paljud suurte, enam kui 500-ruutmeetriste kontoritega ettevõtted märganud, et osa tööd saabki kodus ära teha ja igale inimesele pole nii palju ruumi ja toole vaja. “Sellised firmad otsivad praegu 150–300-ruutmeetriseid kontoreid ning nende nõudlus on varasemaga võrreldes kasvanud,” rääkis Vigul.
“Ettevõtete efektiivsus suureneb ja 1000-ruutmeetrisele pinnale on üht üürnikku keeruline leida. Pigem peaksid büroode omanikud hakkama aegsasti suuri kontoreid väiksemateks jagama, et teiste ärimajadega paremini konkureerida,” nentis Vigul.
“Lisaks suurtele pindadele on löögi all ka b-klassi kontorid äärelinnas. Koroonakriis pani üürnikud ringi vaatama ja pigem otsitakse väiksemat, aga parema kvaliteediga pinda kesklinnas. Seepärast ei lähegi kõigil ärimajadel praegu teps mitte halvasti. 50–70-ruutmeetriste A-klassi minibüroode vastu on nõudlus suurem kui enne koroonakriisi,” ütles Vigul.
“Muudatused ootavad ees ka kaubandus- ja teeninduspindasid. Kaupmehed jäid keskustesse lõksu, külastatavus pole taastunud ning paralleelselt sai e-kaubandus tugeva energiasüsti. See tähendab, et kaubanduskeskuste omanikud peavad konkurentsis püsimiseks olema senisest paindlikumad,” lisas Vigul.
“Suures plaanis on ärikinnisvara tehingute arv langenud nagu elupindadegi puhul. Ettevõtted kaaluvad otsuseid palju põhjalikumalt kui varem, aga tehinguid ikkagi tehakse. Pole ühtegi ärisektorit, mis päris seisaks. Vahendasime ise värskelt suured tootmispinnad tööstustele Kundas ja Keilas,” tõi Vigul näite.
“Võetakse üürile ka uusi restorani- ja kaubanduspindasid. Kel riskijulgust, võib praegu näiteks veel mõni kuu tagasi 4000-eurose kuuüüriga toitlustuspinna 1500ga kätte saada,” rääkis Vigul.
1Partner Kommertskinnisvara juhi sõnul tehakse praegu pea kõik tehingud omavahendite eest. “Ega kõik korraga vaeseks jäänud. Raha on ja ootab õiget hetke, paljud loodavad, et saavad senisest soodsamalt. Oportunismi on ka omajagu, pressitakse ka näiteks 80-protsendilisi soodustusi ning teinekord võib see ka õnneks minna,” lisas Vigul.
“Mitte kõik, aga suuremad pangad on äridele sügiseni rahakraanid kinni keeranud. Suheldakse oma olemasolevate klientidega ja uutel klientidel on raske laenu saada. Uue raha osas oodatakse kuni laenupuhkused läbi saavad ning jälgitakse majandusest tulevaid signaale,” ütles Vigul.
