Võrreldes aprilliga tehti Tallinnas mais 16 protsenti rohkem korteritehinguid ning keskmine ruutmeetri hind tõusis 3,5 protsenti 2127 euroni, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on ruutmeetri keskmise hinna kasvu taga tehingustruktuuri muutumine. “Ära on langenud odavamad järelturutehingud ning ruutmeetri keskmisele hinnale annavad tooni tehingud uute korteritega, mille võlaõiguslikud lepingud sõlmiti enne koroonakriisi ning mis nüüd lihtsalt üle antakse ja ära vormistatakse. Järelturul on korterite hinnad siiski hinnanguliselt viie protsendi võrra langenud. Võrreldes aprilliga on tehinguaktiivsus pealinna kinnisvaraturul veidi taastunud ning tundub, et vähemalt tehingute arvu osas on põhi läbitud,” ütles Vahter.
“Seisak pole küll veel läbi ning mõju kinnisvarahindadele kestab, aga erinevalt eelmisest langusest see kriis kinnisvarasektorit drastiliselt ei laasta. Mingid niiöelda eksperdid ennustavad küll vastupidist, kuid reaalsus on teine. Tehingumahud jäävad madalaks, aga järsku hinnalangust ei paista,” prognoosis Vahter.
Mais tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 682 ostu-müügitehingut, mis on 14 protsenti rohkem kui aprillis. Kinnisvaratehingute koguväärtus kasvas kuuga kaheksa protsenti 78 miljoni euroni.
Mais müüdi Tallinnas 527 korterit, mis on 16 protsenti rohkem kui aprillis. Korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis võrreldes aprilliga 3,5 protsenti 2127 euroni. Soodsaim korter müüdi 2000 ning kalleim 737 000 euroga.
Mais müüdi Tallinnas 17 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kümne võrra rohkem kui varasemal kuul. Soodsaim elumaja müüdi 65 000 ning kalleim 470 000 euro eest.
Mais müüdi viis elamumaa krunti, mis on aprilliga võrreldes kolme võrra vähem. Odavaim krunt maksis 7700 ja kalleim 600 000 eurot.
