2018. aasta 2. kvartali põhisündmused
Mainor Ülemiste kuulutas aprillis välja arhitektuurikonkursi 1899. aastast pärit paekivist tehasehoone kaasajastamiseks ja laiendamiseks
Kõnealuse Sepapaja tn 10 kinnistul asuva endise tehasehoone rekonstrueerimisprojekti näol on tegu seni suurima renoveeritava hoonega Ülemiste Citys. Mainor Ülemiste AS-ile kuuluva kinnistu ehitusõiguse maht ulatub detailplaneeringu alusel ligi 50 000 ruutmeetrini. Kuna tegemist on linnaku südames asuva hoonega, soovib Mainor Ülemiste sinna koondada linnaku inimestele olulised teenused ja funktsioonid: lisaks traditsioonilistele büroodele ka ühise töötamise alad, üürikorterid ning toitlustuse. Suunatud arhitektuurkonkursile kutsuti osalema Eesti tipp–arhitektuuribürood: Allians Arhitektid, KOKO Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss ja HG Arhitektuur. Mainor Ülemiste AS nõukogu kuulutab võidutöö välja augusti keskpaigas. Ettevõtte soov on hoone projekteerimine lõpule viia 2019. aasta kevadeks, ehitusloani jõuda 2019. aasta lõpuks ning ehitust alustada 2021. aastal.
18. aprillil avaldas Ülemiste City ärilinnakut arendav AS Technopolis Ülemiste 2017. aasta majandustulemused
AS Technopolis Ülemiste puhaskasum kasvas 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 68% ulatudes 12 miljoni euroni ja käive 5% ulatudes 13,6 miljoni euroni, mis on ettevõtte kõigi aegade parimad tulemused. Kulumieelne tegevuskasum EBITDA oli 8,9 miljonit eurot ja kasvas mullusega võrreldes 4,3%. Technopolis Ülemiste omakapital moodustas aruandeperioodi lõpus 68,4 miljonit eurot. Ettevõtte poolt üürile antav pind Ülemiste City linnakus ulatub täna ca 72 000 ruutmeetrini, millega ollakse suurim büroohoonete omanik Tallinnas.
Mainor Ülemiste sõlmis mais üürilepingud kahe rahvusvahelise suurettevõttega
Mais allkirjastas Mainor Ülemiste AS uute büroopindade üürilepingud kahe rahvusvahelise suurettevõttega, kes kolivad sügisel avatavasse Öpiku maja II bürootorni. Ca 4 500 ruutmeetrist büroopinda hõlmavate üürilepingute väärtuseks on kokku ligi 4 miljonit eurot. Vastavalt konfidentsiaalsusleppele avaldatakse oma tegevusega Ülemiste linnakusse laienevate ettevõttete nimed sügisel, kui uued bürood Öpiku majas avatakse.
20. juunil avati Ülemiste City uusim ning Tallinna lennujaamale lähim Ülemiste järve vaatega büroohoone
Lennujaama läheduses aadressil Lõõtsa tn 12 avati 13-korruseline Alexandre Liwentaali nime kandev büroohoone, mille ehituse peavõtjaks oli Nordecon AS. Technopolis Ülemiste investeeris ligi 10 000 ruutmeetrise kogupinnaga Liwentaali majja kokku 13 miljonit eurot ja hoone vastab kõrgeima keskonnasertifikaadi LEED Platinum nõuetele.
25. juunil avati Ülemiste linnaku rajaja ja suure visionääri Ülo Pärnitsa skulptuur
Öpiku maja esinduslike bürootornide ees aadressil Valukoja tn 8 asuv skulptuur kujutab pingil istuvat Ülo Pärnitsat – Ülemiste City linnaku asutajat, pikaaegset Mainori juhtfiguuri, uue ajastu hariduse teerajajat ja suurt visionääri. Skulptuuri avamisel allkirjastati ka Tallinna Tehnikaülikooli, AS Mainor ja Ülemiste City arendajate Mainor Ülemiste AS-i ning Technopolis Ülemiste AS-i vahel memorandum, mille tulemusel avab Tehnikaülikool uue professuuri ja hakkab Ülemiste linnakuga koostöös arendama targa linna lahendusi.
Ülemiste City võtmenäitajad seisuga 30.06.2018
Üüritud pind 168 159 m2
Täituvus 99%
Finantsülevaade
2. kvartali 2018. aasta puhaskasum on 1 325 tuhat eurot.
Netokäive ja puhaskasum
- 2. kvartali netokäive on 2 067 tuhat eurot, netokäive tõusis 2017. aasta 2. kvartaliga võrreldes 8,2%
- Puhaskasum on 1 325 tuhat eurot, kasv 2017. a 2. kvartaliga võrreldes on 13,3%
Kulud
- 2. kvartali 2018. a opereerimiskulud on kasvanud 1 057 tuhandelt eurolt (2. kvartal 2017) 1 063 tuhandele eurole
- Laenude, võlakirjade intressikulu ja muud finantskulud on 722 tuhat eurot, kasv võrreldes 2017. a 2. kvartaliga 50,1% (481 tuhat eurot)
Intressikandavad kohustused
- Mainor Ülemiste AS intressikandvad kohustused moodustavad 68 692 tuhat eurot. Ettevõtte neli suuremat laenuandjat perioodi lõpus olid Nordea Bank AB, LHV Pank AS, OP Corporate Bank Plc, Luminor Bank AS
- Mainor Ülemiste AS-l on vahearuande perioodi lõpu seisuga kasutamata laenuvõimalusi summas 13 000 tuhat eurot
