Nordecon: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel.
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

¹ Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

² Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2018. aasta 9 kuuga oli 6 688 tuhat eurot (9 kuud 2017: 6 768 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli 9 kuuga 4,0% (9 kuud 2017: 3,9%). Jätkuvalt tihedas konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus jäänud sisuliselt samale taseme võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas on paranenud III kvartali brutokasumlikkus, moodustades 5,6% (III kv 2017: 5,1%). Suurenenud on rajatiste segmendi kasumlikkus, mis 2018. aasta 9 kuuga oli 6,7% ning III kvartalis 10,1%, 2017. aastal vastavalt 3,9% ja 6,5%. Segmendi kasumlikkuse paranemisele on kaasa aidanud muuhulgas kontsernisisesed tehtud ümberkorraldused tööde efektiivsemaks teostamiseks ja parema kvaliteediga teenuse pakkumiseks tellijatele. Rahuloluks ei ole jätkuvalt põhjust aga hoonete segmendis, kus kasumlikkus on vähenenud, moodustades 2018. aasta 9 kuuga  3,4%  ning III kvartalis 3,7% (2017 vastavalt 4,3% ja 4,5%). Hoonete segmendi kasumlikkust, eelkõige 2018. aasta esimesel poolel, mõjutas oluline korterelamute osakaal Kontserni müügitulus. Pikaajaliste, 2016. ja 2017. aastal sõlmitud, lepingute tulemuslikkust mõjutasid alltöövõtuhindade jätkuv kasv, sealhulgas eelkõige tööjõukulude kallinemine lepingute teostamise perioodil. Lisaks avaldab kasumlikkusele mõju ebapiisavas mahus uute lepingute sõlmimine Rootsis ning sellest tulenevalt katmata püsikulud. Kontserni juhtkond jälgib kriitiliselt erinevate segmentide osakaalu Kontserni tööde portfellis, et paremini juhtida sisendhindade muutustest tulenevaid riske.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2018. aasta 9 kuuga 4 977 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud vähenenud ligikaudu 7,4% (9 kuud 2017: 5 375 tuhat eurot), 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,9% (9 kuud 2017: 3,0%). Nii aruandeperioodi kui ka 2017. aasta 9 kuu üldhalduskulusid mõjutavad muutused Kontserni juhatuses (vt lisaks „Töötajad ja tööjõukulud“). Kulude kasvu piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.
Kontserni ärikasumiks kujunes 2018. aasta 9 kuuga 2 392 tuhat eurot (9 kuud 2017: 913 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 879 tuhat eurot (9 kuud 2017: 2 419 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes mõningal määral ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 29 tuhat eurot (9 kuud 2017: kahjum 247 tuhat eurot), siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 5%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 124 tuhat eurot (9 kuud 2017: 0 eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 154  tuhat eurot (9 kuud 2017: 2 716 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 1 972 tuhat eurot (9 kuud 2017: 2 978 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2018. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 6 741 tuhat eurot (9 kuud 2017: -5 772 tuhat eurot). Positiivse äritegevuse rahavoo on eelkõige taganud omaarenduste mahu kasv ning lõppenud suuremahuliste objektide kinni hoitud lõppmaksete (5-10% lepinguhinnast) laekumine. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2018. aasta 9 kuuga oli -117 tuhat eurot (9 kuud 2017: 4 627 tuhat eurot, mõjutas Kontserni tütar- ja ühisettevõtte müük). Rahavoogu mõjutasid eelkõige põhivara investeeringud summas 384 tuhat eurot (9 kuud 2017: 297 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 249 tuhat eurot (9 kuud 2017: 153 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aasta 9 kuuga oli -6 177 tuhat eurot (9 kuud 2017: -567 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja kapitalirendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 1 916 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2017: 7 457 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 3 513 tuhat eurot (9 kuud 2017: 3 189 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Kapitalirendimaksed moodustasid 1 365 tuhat eurot (9 kuud 2017: 1 758 tuhat eurot). Dividende maksti 2018. aasta 9 kuuga 2 627 tuhat eurot (9 kuud 2017: 2 488 tuhat eurot).
Seisuga 30.09.2018 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 364 tuhat eurot (30.09.2017: 8 062 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on püsinud viimasel kolmel aastal stabiilsena. 2018. aasta 9 kuuga moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 6% kogu müügitulust.

Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud. Töös oli kaks hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna peatöövõtuleping ning lisaks on võrreldes eelmise aruandeperioodiga oluliselt suurenenud hoonete ehituses teostatavad betoonitööde mahud. Rootsi mahud on aastataguse perioodiga võrreldes vähenenud, aruandeperioodil teostati töid ühe peatöövõtulepingu alusel. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2018. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2018. aasta 9 kuu müügitulu oli 167 588 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 174 909 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 4,2%. Rajatiste müügitulu on suurenenud ligikaudu 10%, kuid see ei kompenseeri hoonete segmendi müügitulude vähenemise (7,5%) mõju Kontserni müügitulule. 2018. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 120 766 ja 46 454 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 130 618 ja 42 303 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga ärihoonete alamsegment. Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2018. aasta 9 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt, ligikaudu 39%, suurenenud. Aruandeperioodil lõpetati Lõõtsa 12 büroohoone ja Sepise 8 parkimishoone ehitustööd Tallinnas Ülemiste Citys ning Møller Auto müügi- ja teeninduskeskus Tallinna lähedal Rae vallas. Jätkub Omniva logistikakeskuse ehitus Tallinna lähedal Rae vallas ja Tallinnas 14-korruselise äri- ja eluhoone ehitus WoHo kvartalis Mustamäe tee 3 aadressil. Tallinnas Vanasadamas alustati D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja laiendustöödega. Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata tervikuna 2018. aastal alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2017. aastaga.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 12%. Alamsegmendi mahtusid mõjutavad jätkuvalt enim investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkus Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ehitus ning Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ehitamine. Tellijale anti üle Abja Tervisekeskus.
Korterelamute osakaal Kontserni müügitulus on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud üle kolmandiku. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Sõjakooli 12 III etapp ning Lesta 10 asuvad  korterelamud  ning aruandeperioodil lõpetatud ja tellijatele üleantud Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks ning Sõjakooli 12 II etapp. Jätkuvalt annavad olulise panuse alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, jätkus Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis Stockholmis, lõpetati 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tartus kui ka Tallinnas. Aruandeperioodil lõpetati Tartus, Tammelinnas, uue elamupiirkonna arendus. 2014. aasta märtsis alustatud arenduse käigus valmis 9 korterelamu kokku 193 korteriga. Ehitustöödega alustati uues Tallinna arendusprojektis, Nõmme tee 97, kus valmib 21-korteriga 4 korruseline korterelamu ning Tartus, Aruküla tee, kuhu ehitatakse kolm 10-korteriga korterelamut. Korterite müük jätkub nii eelpool nimetatud Tartu ja Tallinna arendustes, kui ka 2017. aastal valminud arendustest Tallinnas, Magasini 29 ning Hane 2 ja 2a. Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 5 556 tuhat eurot (9 kuud 2017: 4 627 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise sisendhindade tõusuga.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga märgatavalt vähenenud. Mahukaimaks projektiks oli Pärnus asuva Metsä Wood-i vineeritehase ehitus, mis aruandeperioodil edukalt lõpetati. Alamsegmendi mahtusid toetavad jätkuvalt põllumajandussektori tellimused, millest suuremad olid Mätliku robotlauda, Kraavi Põllumajandus OÜ-u veiselauda ja Lähtru teraviljaterminali ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna IV etapi rekonstrueerimistööd.

Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, mille osakaal on igal aastal järjest suurenenud. Aruandeperioodil moodustas olulise osa käibest 2017. aastal sõlmitud lepingute alusel teostatavate suurobjektide ehitus: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas, Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu rekonstrueerimine ning 2+1 möödasõidualade ehitamine Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Valmaotsa–Kärevere lõigul. Tugeva panuse andsid aruandeperioodi käibesse ka Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2018. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendis ülekaalukalt kõige olulisemaks valdkonnaks.

Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmentide sõlmitud lepingud on reeglina väiksemahulised. Aruandeperioodil sõlmitud leping Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamiseks, loob eelduse muude rajatiste alamsegmendi mahu mõningasele kasvule.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2018 oli 131 953 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 7%.

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 73% ja rajatiste omad 27% (30.09.2017: vastavalt 78% ja 22%). Võrreldes 30.09.2017 seisuga on vähenenud nii hoonete kui ka rajatiste teostamata tööde mahud, vastavalt 3% ja 17%.
Võrdse osa, ligikaudu kolmandiku, moodustavad hoonete segmendis nii ärihoonete kui ka korterelamute alamsegmentide teostamata tööde mahud. Ärihoone alamsegmendis on suuremamahulised pooleliolevad tööd Tallinnas, milleks on Vanasadamas aadressil Lootsi 13/4 asuva D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja laiendustööd ning  Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone projekteerimine ja ehitamine. Korterelamute alamsegmentide teostamata tööde portfell koosneb peamiselt Tallinnasse ehitatavatest korterelamutest, mida täiendab käesoleva aasta III kvartalis lisandunud elamuarendusprojekt Rootsis, Stockholmi piirkonnas. Kasvanud on ka ühiskondlike hoonete teostamata tööde portfell, mis moodustab ligikaudu 19% hoonete teostamata lepingute mahust. Olulise osa moodustavad aruandeperioodil sõlmitud lepingud  Kohtla-Järvele riigigümnaasiumi hoone ning Rae valda Peetri spordi- ja vaba aja keskuse ehitamiseks. Jätkub Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ja Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ehitamine. Vähenenud on tööstus- ja laohoonete alamsegmendi portfell.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell tugineb jätkuvalt teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi mahule, mis moodustab ligikaudu 76% rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõjutavad nii 2017. aastal sõlmitud lepingute jääk kui ka 2018. aastal lisandunud kaks uut lepingut: Tallinna piirile Laagrisse rajatava Veskitammi liiklussõlme ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kilomeetritel 142,2–146,9 asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehitamine. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Käesoleva aasta juuli kuus sõlmis Kontsern lepingu Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamiseks kogupikkuses 53 kilomeetrit, mis annab märkimisväärse panuse rajatiste segmendi teostamata tööde mahule. Kuigi Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt, võib teostamata tööde portfelli mahule tuginedes loota 2018. aastal rajatiste segmendi müügitulu mõningast suurenemist absoluutnumbrites võrreldes 2017. aastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juht- kond 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga tegevusmahtude mõningast vähenemist. Kontserni juhtkond on äärmi- selt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõe- näosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (30.09.2018) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 5 586 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2018. aasta 9 kuuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 697 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 425 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 6%, vähenenud on tööliste arv, mille põhjuseks on peamiselt Keila hooldepiirkonna lepingu lõppemine.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2018. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 16 820 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud 16 343 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 3%list kasvu põhjuseks on eelkõige töötasude suurenemine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta 9 kuuga 140 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 46 tuhat eurot (9 kuud 2017: vastavalt 120 tuhat eurot ja 40 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta 9 kuuga 536 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 177 tuhat eurot (9 kuud 2017: vastavalt 923 tuhat eurot ja 272 tuhat eurot). Tasud sisaldavad juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 180 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 60 tuhat eurot. 2017. aasta võrreldaval perioodil sisaldasid juhatuse liikme tasud kahe juhatuse liikme teenistuslepingute lõppemise tasusid vastavalt 550 tuhat eurot ja 182 tuhat eurot.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasvu on tinginud peamiselt töötajate arvu vähenemine. Samas on vähenenud tööjõukulude nominaaltootlikkus, mille on tinginud tööjõukulude müügitulust kiirem kasv.

Peamiste riskide kirjeldus 

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2018. aastal ei ole ette näha avalike investeeringute kasvu võrreldes 2017. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on olnud mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks peatöövõtjatest konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.
Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2018. aastal tervikuna äritegevuse mõningast vähenemist võrreldes 2017. aastaga. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.09.2018 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku  920 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 085 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasi pööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil Kontsernil krediidikahjumeid ei olnud. Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid 37 tuhat eurot. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara lühiajaliste kohustuste suhe oli 0,96 (30.09.2017: 1,04). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 715 tuhat eurot.
Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjate maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 30.09.2018 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi 21 491 tuhat eurot.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 364 tuhat eurot (30.09.2017: 8 062 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 2 512 tuhat eurot. Vähenenud on faktooringu- ja kapitalirendi kohustused ning suurenenud lühiajalised laenukohutused (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 30.09.2018 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 26 498 tuhat eurot (30.09.2017: 29 011 tuhat eurot). Intressikulud olid 2018. aasta 9 kuuga 612 tuhat eurot (9 kuud 2017: 487 tuhat eurot). Aruandeperioodil oli Kontsernil suures mahus pikaajalise, kuni 90 päeva, maksetähtajaga lepinguid, kus rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutati faktooringteenust ning mis on tinginud intressikulude suurenemise võrreldes 2017. aasta sama perioodiga.
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu lepingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase kapitalirendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2018. aasta 9 kuuga on UAH kurss euro suhtes jäänud sisuliselt 2017. aasta lõpu tasemele. Mõningane (1%line) kursi tugevnemine tähendas Kontserni Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivat täiendavat kursikasumit summas 29 tuhat eurot (9 kuud 2017: kahjum 247 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikasumit või -kahjumit ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikasumit või -kahjumit Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi kroon nõrgenes 2018. aasta 9 kuuga euro suhtes ligikaudu 4,5%. Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 61 tuhat eurot (9 kuud 2017: 8 tuhat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. Kontserni Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit 124 tuhat eurot. Kursikahjum kajastub  koondkasumiaruande kirjel  „finantskulud“. Võrreldaval perioodil kursikahjumeid ei olnud.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Töötajate ja töökeskkonna riskid

Püsiva tööjõu leidmine on kogu ehitussektori jaoks tõsine väljakutse ja üks peamisi äritulemusi mõjutavaid tegureid. Kontsern sõltub suuresti alltöövõtjate võimekusest tagada vajalike oskustega tööjõu olemasolu. Kontsern teeb tööandja maine tugevdamiseks ja järelkasvu tagamiseks koostööd haridusasutustega.
Ehitusettevõttena on Kontserni eesmärk minimeerida tervise ja tööohutuse riske nii oma töötajate kui ka objektidel töötavate alltöövõtjate meeskondades. Eesmärk on tagada seadusega ette nähtud meetmete täielik rakendamine, lisaks vastab emaettevõtte tegevus töötervisehoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardi OHSAS 18001 nõuetele. Alltöövõtjate töötajate osas lasub vastutus tööohutuse nõuete tagamisel alltöövõtjatel ning Kontserni ülesanne on luua nende täitmiseks vajalikud tingimused ja koostöö.

Keskkonnariskid

Kuna ehitustegevus muudab maastikke ja füüsilist ruumi linnades ning asulates, on Kontserni eesmärk teha oma tööd looduskeskkonda igakülgselt kaitstes. Kontserni tegevuste hulgas omavad suuremat keskkonnamõju ja –riski asfalditehased, karjäärid ja teedeehitus. Lekete, reostuste, eluslooduse hävitamise või muu keskkonnakahju vältimiseks järgitakse seadustega ette nähtud nõudeid. Kontserni suuremates ehitusettevõtetes on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO 14001.

Korruptsiooni- ja eetikariskid

Turu ühe juhtiva tegijana on Kontserni jaoks oluline teadvustada ausate ja eetiliste äritavade rikkumisest tulenevaid riske, tagada Kontserni ettevõtetes juhtimiskvaliteet, organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon, mis rõhutavad nulltolerantsi ebaausa, ebaeetilise ja korruptiivse käitumise osas.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

• Ehitusturgu oluliselt mõjutavad avalikud investeeringud 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga ei suurene. Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2018. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle vajadused ning tegevus uute hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel läbi ühtse ameti – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse – on ehitusturgu tuntavalt elavdanud. Seega jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline stabiilsus.
• Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab jätkuvalt suur ehitushangetel osalejate arv. On selge, et viimaste aastate jooksul muutunud turuolukorras, kus sisendite hinnad on tõusmas, on edukamad need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt.
• Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Vaatamata turuolukorrale kasvab elukondliku kinnisvara turg eeldatavalt ka 2018. aastal, moodustades jätkuvalt mõnevõrra ebaproportsionaalselt suure osa koguturust, võimendades seeläbi ka seonduvaid riske.
• Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.
• Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimaste aastate jooksul pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused sisuliselt ammendunud.  Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (sh ka materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
• Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus on piiramas üha enam ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule ning tekkinud tühimikku ei suuda täita ka omakorda Eestisse liikuv välistööjõud. Koosmõjus eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele, seda eelkõige noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas peamiselt eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel hoogustunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2018. aastal jätkub Kiievi regioonis. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas on turuolukord Kontserni jaoks võrreldes aasta või paari taguse ajaga paranenud. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes on Kontsernil tulevikus tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti sammud õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni positsiooni ehitusturul. Võrreldes 2017. aastaga kasvavad Kontserni tegevusmahud 2018. aastal. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes (milline tõenäosus on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist lõplikult väljumiseks või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.
Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske.

Rootsi

Kontsern on tegutsenud Rootsis alates 2015. aasta juulist. Rootsi turul osutatakse peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks suurel turul, kui tööde portfelli lisanduvate tööde maht on suudetud stabiliseerida soovitud tasemel.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.