5 kõige raskemini müüdavat korterit

Uus MaaHoogsa uusarendusturu valguses on vanemate korterite müümine muutunud keerukamaks. Et konkurentsis püsida, peab olema igas asjas täpne, sest nii kujuneb hind ning see on asi, mida meil kõige enam ostetakse.

Toon järgnevalt välja viis korteritüüpi, mida on kõige raskem müüa ning mille puhul on tähtsad nii õige hind kui ka teadmine, et mõnede nii öelda erijuhtumite müümine võib võttagi kauem aega.

  1. Alustan kõige põletavama ja meie kinnisvaraturul aina märgatavama probleemiga, milleks on vigaste või puuduvate dokumentidega korterid (näiteks tegelik üldpind ei klapi paberites olevaga või puudub kasutusluba). Siin on soovituseks ajada paberid korda või panna vastav hind, sest peab arvestama, et korrast ära dokumentidega kinnisvarale üldiselt laenu ei anta. On muidugi erandeid ja asjale lähenetakse nii öelda case by case, kuid sellele loota ei maksa.
  2. Keerulise asukohaga korter, mis paikneb näiteks rongitee, magistraali või hoopis mõne populaarse meelelahutusasutuse naabruses, on keskmisest mürarikkam. Pole oluline, kui arhitektuurselt väärtuslik või maitseka siseviimistlusega on korter – kui akna taga jookseb peatänav, peab see fakt paraku hinnakujunduses kajastuma.
  3. Korterid ebapopulaarsematel korrustel. Alati peab arvestama, et esimest ja 5. korrust (ilma liftita majas) peab vastavalt hinnastama.
  4. Korterid kiiresti muutuvas piirkonnas. Ostjaid huvitab väga, mis nende tulevase kodu naabruses toimuma hakkab ja seda ka uuritakse. Kui huvi pakkuva merevaatega korteri vastu ehitatakse pilvelõhkuja või hakkab aia tagant kulgema Rail Baltic, peab võimaliku ostja ligimeelitamiseks hind ka vastav olema.
  5. Ja lõpetuseks kõik need korterid, mille hinnatase ongi kõrge ning mida enamik ostjaskonnast soetada ilmselt ei saa, sest laenuvõimekus lihtsalt ei luba. Kallitel korteritel on suurem kuumakse ja siin on oluline selle osatähtsus ühe kuu sissetulekutes. Lisaks on väärtusliku korteri omafinantseeringu summa ka ise juba suur.

Siia saab lisada ka suure ruutmeetrite hulgaga korterid, näiteks 88 m2 kolmetoalised ja 110 m2 neljatoalised korterid, millel on ostjaskond küll olemas, kuid äärmiselt piiratud. Selliste elamispindade müügi puhul tasub eelkõige varuda kannatust ning arvestada, et ostjat tuleb oodata kauem.

Ja lõpetuseks soovin taas üle korrata vana hea tõe, et õige hinna määramisel ei tasuks lähtuda sarnastest pakkumistest kinnisvaraportaalides. Turuinfo, tehingustatistika ja spetsialist on need allikad, mille põhjal saab eelmainitud korteritüüpide müügile hoogu juurde anda.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC