Kodulaenu võtmine on oluline samm. Inimestel, kes igapäevaselt lepingute ja finantsasjadega kokku ei puutu, tekib sellega seoses kindlasti palju küsimusi.
Laenuvõtja jaoks on väga tähtis saada enne lepingu allkirjastamist kõigile oma küsimustele vastused. Küsimusi saab esitada otse panga kontaktisikule ehk erakliendihaldurile, kellega on juba varem läbi räägitud laenusumma, tähtaeg, intressimäärad jm. Kõik laenulepinguga seotud nüansid tasub läbi arutada juba enne lepingu vormistamist, sest iga hilisem muudatus võib pikendada laenu saamise protsessi.
1. Mida tähendab kaastaotlejate solidaarne vastustus?
Kodulaenu taotlejatel oleks hea teada, et enam kui ühe laenusaaja puhul on kaaslaenusaajate vastutus lepingu täitmisel solidaarne: iga laenusaaja vastutab laenu tagasimaksmise ja muude lepinguga võetud kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Näiteks kui kaaslaenajatel peaks tekkima panga ees võlgnevusi, küsib pank laenu osamakset mõlemalt kaaslaenajalt. Seda ka juhul, kui seni on tagasimakseid teinud vaid üks kaaslaenaja.
2. Mis juhtub, kui ma ei kasuta kodulaenu sihtotstarbeliselt?
Pank annab kodulaenu konkreetse sihtotstarbega: kodu ostmise, ehitamise, renoveerimise või remondi jaoks. Pank võib laenu sihtotstarbelise kasutamise kontrollimiseks küsida näiteks fotosid remonditud korterist/majast või hindamisakti.
3. Kas mul on õigus laenulepingust taganeda?
Kodulaenu korral on laenusaajal õigus pärast laenulepingu allkirjastamist lepingust taganeda. Periood, mille jooksul seda saab teha, tasuks üle kontrollida laenulepingust, sest see võib sõltuvalt pangast erineda. SEB puhul on lepingu taganemise perioodiks seitse kalendripäeva pärast seda, kui kõik laenusaajad on laenulepingu allkirjastanud.
4. Kas ma pean arveldama selles pangas, kust ma kodulaenu võtan?
Pangas arveldamise kohustuslikkus on kirjas laenulepingus. Üldjuhul on laenusaajal laenulepingu järel kohustus kodulaenu võttes arveldada samas pangas. Sel moel on laenu teenindamine mugavam ning ei pea muretsema, kas maksepäevaks saab laenumaksete tasumiseks vajalik summa teise panga kontole kantud või mitte.
5. Mis juhtub, kui lepingujärgne kuumakse jääb õigeaegselt tasumata?
Kui te ei tasu lepinguga ettenähtud makseid õigeaegselt, on pangal õigus nõuda viivist lepingus toodud määras. Tähelepanu tasuks pöörata ka teavitustele, mis makse viibimise puhul edastatakse, ja nende tasudele. Kui makse on viibinud üle 45 päeva ja summa on üle 30 euro, edastavad pangad üldjuhul info võla kohta maksehäirete registripidajale. Üldjuhul teavitatakse maksega viibimisel võlgnevusest ka lepingut tagavaid isikuid (käendajaid, tagatisvara omanikke).
Kui laenuvõtja sissetulek väheneb või kaob sootuks, tasub kiiresti pöörduda erakliendihalduri poole, et leida lahendus ja vältida makseraskuste tekkimist.
6. Kas laenu saab maksta tagasi ka ennetähtaegselt?
Laenu ennetähtaegsel osalisel või täielikul tagasimaksmisel lähtutakse konkreetse laenulepingu tingimustest. Üldjuhul tuleb siis maksta leppetasu, mille suurus sõltub etteteatamistähtajast, tagastamise päeva laenujäägist, kehtivast intressimäära tüübist (fikseeritud või fikseerimata) ja intressimäära suurusest.
7. Kas lepingus sätestatud tingimusi on võimalik muuta?
Hilisem lepingutingimuste muutmine toimub üldjuhul panga ja laensaaja kokkuleppel. Muudatused fikseeritakse lepingu lisas ja see on reeglina tasuline.
Oluline on kõik detailid erakliendihalduriga läbi rääkida ning seejärel muidugi ka leping hoolikalt läbi lugeda. Kui aga midagi jääb ebaselgeks, siis ärge kartke küsida!
Piret Soidla
vanem erakliendihaldur
Allikas: Seb.ee
