Plaanid korterit müüa? Imelihtne, eks? Mis seal siis ikka keerulist saab olla – telefoniga pildid valmis, kähku kõne maaklerile või kuulutus ise portaali üles. Ja edasi istud jalg üle põlve ning ootad, kuni tuleb huviline, kel raha puuga seljas ning kiirelt käed lööb.
Nii võib minna. Paljudel on ilmselt läinudki. Kuigi kui tegemist pole just metsiku vedamisega ja mitmete asjaolude kokkulangemisega, on selline asjade kulg pigem märk liiga väiksest müügihinnast ning sellest, et müüja saab turusituatsiooni arvestades lihtsalt pügada.
Palju tõenäolisemalt on paljud kinnisvaramüüjad aga olnud olukorras, kus kõik need sammud on justkui astutud, mõni huvilinegi käib kohal, kuid jutt nendega jääb ümmarguseks ning soovitud tehingut ei paista ega paista. Kehvemal juhul saab isegi need, kes telefoni teel huvi tunnevad, üles lugeda ühe käe sõrmedel. Omanik aga muudkui ootab ja ootab..
Mida siis teha? Iga kinnisvaratehing on eriline ja standardseid lahendusi reeglina pole. Siiski on mõned universaalsed soovitused, mida jälgides on suurem tõenäosus suurendada nii huvi oma objektide vastu kui ka lõpuks kiiremini tehinguni jõuda.
- Raha, raha, raha…
Peamine põhjus, miks korterite müügiperiood plaanitust oluliselt pikemaks võib venida, on ebareaalne hinnaootus. Põhimõtteliselt on igale asjale võimalik leida ostja, kuid mitte tingimata selle hinna eest, mida ostja esimese hooga soovib saada.
Soovitus: vaata Maa-amet tehingute statistikat, võrdle sarnases asukohas ja seisukorras korterite hindu portaalides ning konsulteeri pädevate tuttavatega. - Hinda oma võimeid.
Nii adekvaatse hinna määramise kui kogu müügiprotsessi puhul tasub reaalselt oma võimeid hinnata ning mõelda, kas saad kogu protsessiga ise hakkama. Ja kas sul on ka aega sellega tegeleda. Jah, kinnisvara müümine on jõukohane igale vähegi haldussuutlikule inimesele, kuid see võtab omajagu aega ja asjaajamist.
Soovitus: kui ennast täiesti kindlalt ei tunne, tasub pöörduda abi saamiseks maakleri poole. - Üks pilt ja tuhat sõna.
Ka kinnisvara puhul kehtib see vanasõna, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Esimese otsuse, kas üldse konkreetse korteriga edasi tegeleda, teeb ostja reeglina just piltide järgi. Tänapäeval saab täitsa adekvaatsed pildid ka telefoniga tehtud, kuid isegi see nõuab pisut silma ja kogemust.
Soovitus: panusta heade piltide saamisse pigem rohkem kui vähem. - Kui sul on juba läinud nii hästi, et kuulutus on üleval ning võetakse ühendust ja soovitakse korterit vaatama tulla, siis sellesse ei tasu suhtuda liiga lõdvalt.
Esimene emotsioon kujuneb sekunditega ning seda muuta on kaunis keeruline.
Soovitus: korista, tuuluta, pane talveriided kappi, pese ära nõud, tee voodi ära, pane mustad riided kokku, vii välja kassiliiv jnejne. Seda kõike tasub teha juba ka enne kuulutuse jaoks piltide tegemist. - Kui sa ise enam korteris ei ela ning on kindel soov korter maha müüa, vaata kriitilise pilguga üle ka kogu korteri sisustus.
Katkine riiul, kaks erinevat öökapikest ühes väikses magamistoas, autokleepsudega kaunistatud peegel, viis tumbat diivani kõrval ja muust sellisest võid täitsa vabalt ka loobuda. Ostjad hindavad pigem avarust ja võimalus toas ilma logistikuhariduseta end ümber pöörata.
Soovitus: mida vähem nende jaoks üleliigsena tunduvat kola seal parasjagu on, seda parem. - Pisiremont – jah või ei?
Enamasti tekib ka küsimus, kas müügiks tasub korterit pisut „putitada“. Universaalset vastust siin ei ole ja sageli otsivad ostjad just sellist korterit, mis tervenisti ümber ehitada või remontida. Kui aga usud, et su korter on pigem selline, kus uus ostja kohe ei hakka seinu maha võtma, siis võib aknapalede ülevärvimist, katkise segisti väljavahetamist või väikseid pahtliparandusi täitsa kaaluda. - Ole tark ja oska vastata küsimustele.
Ostja jaoks on see võibolla tema elu tehing ning ta tahab veenduda kõigis pisiasjades. Ja mida rohkem ta teada tahab, seda parem – nii on tõenäosus, et tagantjärgi tuleb hakata midagi klaarima, oluliselt väiksem.
Soovitus: tee selgeks, kas majas on korteriühistu ja mis on remondiplaanid, kui suur on maja laenujääk, kes on sinu naabrid, kas majal on lokaalne katlamaja, kas keldriboksid kuuluvad ka ametlikult korteri juurde jne.
