Mandri ja Muhu saare vahelise püsiühenduse planeeringuprotsess edeneb plaanipäraselt ning uuringud sobivaima trassialternatiivi väljaselgitamiseks algatatakse juba järgmise aasta alguses. Rahandusministeeriumil on käimas eriplaneeringut puudutavad avalikud arutelud, et saada kohalikelt kogukondadelt planeeringu lähteseisukohtade kohta tagasisidet ning kaardistada püsiühendusega kaasnevad aspektid, millele inimesed enim tähelepanu juhivad.
Riigihalduse ministeri Jaak Aabi sõnul on tänaseks leitud riigieelarvest vajalikud vahendid, et liikuda püsiühenduse uuringutega edasi ka perioodil 2022-2023. “Meie eesmärgiks on koostöös ekspertide, kohalike kogukondade ja ettevõtjatega algatada kõik vajalikud uuringud ning peale nende läbiviimist langetada otsus reaalsete kaasajastatud andmete, mitte emotsioonide ja eelduste põhjal,” ütles minister.
Kuna tegu on väga mastaapse ja suure mõjuga projektiga, tuleb arvestada, et kogu protsess võtab aega. Jaak Aabi hinnangul on ettevõtmise olulisust ja ulatust arvestades tegu sajandi projektiga, kus tuleb igat aspekti põhjalikult kaaluda. “Kuidas korraldada Saaremaa ja Muhu igal aastal 10% kasvavat kaubavahetust aastal 2030? Kuidas mõjutab püsiühendus kohalike saarelist identiteet? Kas peame püsiühendust rajades arvestama ka alternatiivse trassiga, mis juhiks transiitreisijaid Muhu keskusest eemale? Need on keerulised küsimused, kuid nendele vastamata ei saa terviklikku pilti projekti vajalikkuse hindamiseks,” selgitas Aab.
Mõju hindamisel ei piirduta vaid püsiühenduse ühenduskohtadega, vaid ühendust käsitletakse laiemalt nii ruumilises kui ajalises mõõtmes. “Püsiühenduse projekt ilmestab hästi, kui oluline on omada laiemat pilti, mis arvestab projekti mõjudega ka 20 kilomeetri kaugusel ning mille mõjusid on analüüsitud pärast projekti valmimist veel vähemalt 10 aasta perspektiivis,” märkis Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõunik Siim Orav.
Äsja lõppenud planeeringu lähteseisukohtade väljapanekult kogutud tagasiside näitab, et enim huvitab Saaremaa, Muhu ja Pärnu inimesi püsiühenduse liik (tunnel või sild), selle arhitektuurilahendused ning ühenduse tasuvus. Samuti tuntakse huvi projekti uuringute plaani ja edasiste etappide kohta.
Neid jt teemasid käsitletakse eriplaneeringut puudutavatel avalikel aruteludel, mis on toimunud nii Tallinnas kui Kuressaares, huvilised on oodatud veel 21. oktoobril Lihulasse ja Virtsusse ning 25. oktoobril Muhusse. Täpsem info: püsiühendus.ee.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu I etapi lõpuks (2026) selgub parim trassialternatiiv ning püsiühenduse liik (sild või tunnel), millega jätkatakse tööd juba planeeringu detailse lahenduse etapis ehk II etapis. Tulenevalt uuringutest ning mõjust keskkonnale võib I etapi lõpuks selguda ka, et parvlaevaühendus on siiski riigi jaoks pikas perspektiivis parim lahendus.
Püsiühenduse eriplaneering on jõudnud etappi, kus on selgumas planeeringu lähteseisukohad ehk ülevaade, milliseid tegevusi ja uuringuid on tarvis selleks, et anda lõplik hinnang püsiühenduse rajamise võimalikkuse kohta. Planeeringu ja selle mõjude hindamise lähteseisukohtade etapis on muuhulgas toodud ära vajadus liiklusuuringu ja tasuvusanalüüsi läbiviimiseks, mis annaks vastuse parvlaevaühenduse ja püsiühenduse tasuvuse võrdlemiseks, veealuse müra hindamiseks, merepõhja elustiku, lindude, hüljeste, maismaaimetajate uurimiseks ja taluvuse hindamiseks. Uuringute nimekirja ja muu infoga on võimalik tutvuda projekti veebilehel www.püsiühendus.ee, samuti Rahandusministeeriumi kodulehel.
