Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga aastakasv 2015. aasta esimeses kvartalis 4,5%ni ja brutotunnipalga oma 5,8%ni. Hooajalisi tegureid arvesse võttes aeglustus keskmise kuupalga kasv eelneva kvartaliga võrreldes märgatavalt. Kuna tarbijahinnad langesid esimeses kvartalis aasta võrdluses 0,9%, kasvas reaalpalk 5,4%.
Kohalike omavalitsuste haldusalas palgakasv esimeses kvartalis kiirenes, 8,5%ni. Selle hulka kuulub suur osa haridusvõrgust ja ka tervishoiuasutustest. Riigi haldusalas on palgakasv olnud viimase aasta jooksul sama suur kui Eesti eraettevõtetes, aga esimeses kvartalis aeglustus see riigi haldusalas peaaegu 7,5%lt 5,4%ni ja Eesti eraettevõtetes 4,8%ni.Selline palgakasv oli majanduse 1,2% kasvu juures endiselt üsna kiire.
Kuna majanduskasv on olnud viimastel aastatel kasin, on palgakasvu aeglustumine oodatav. Tööjõukulude kiire kasv koos ettevõtete kasumite vähenemisega sunnib tööandjaid varem või hiljem töökohtade arvu kahandama. Kui majanduskasv aeglustub, siis aitab töötuse kasvu vältida see, kui ettevõtted suudavad headel aegadel tööjõukulude kasvu ohjata. Palkade paindlikkus on Eesti jaoks oluline seetõttu, et meil on euroalaga ühine rahapoliitika ja majanduse avatus on suur. Majanduse kohandumine ja hinnakonkurentsivõime hoidmine saavad toimuda vaid tööjõukulude kaudu.
Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
