Läänemaal Koluveres asub võimas kivist loss, mis säilitanud suures oma keskaegse ilme. Vanadel lossimüüridel on rääkida mitu põnevat lugu kuningannadest ja printsessidest.
Umbes 700 aasta eest ehitati Saare-Lääne piiskopkonna alale Liivi jõe äärsele kõrgele künkale, Kullamaa lähedale Koluverre kivilinnus. Oma saksakeelse nime sai ta piiskopkonna vasallisuguvõsa de Lode järgi.
1646. aastal kinkis Rootsi kuninganna Kristiina Koluvere linnuse koos ümbritseva maaga von Loewenite suguvõsale. Vene võimu ajal 1771. aastal müüsid von Loewenid lossi edasi Vene vürst Grigori Orlovile. Orlovi surma järel läks Koluvere loss aga 1783. aastal Vene keisrinna Katariina II omandusse, et pagendada sinna Saksamaa Württembergi kuningriigi noore printsessi Augusta Carolina.
Linnusena ehitatud Koluvere sobis selleks ideaalselt. Pagendamise täpsed põhjused ei ole teada, välja on pakutud mitmeid versioone. Neist kõige tõenäolisem kõlab järgmiselt. Augusta oli abielus Württembergi printsi Frederickuga, kes oli aga vägivaldne abikaasa. Fredericku õde oli abielus Venemaa tulevase keisri Paul I. Nii palus Augusta kaitset Pauli emalt keisrinna Katariina II.
1786. aastal Koluverre saabunud Augusta Carolina sai Eestimaal pagenduses olla vaid kaks aastat, kui ta sünnitusel suri ja kiiruga Kullamaa kirikusse maeti. Toona juhtus tihti, et naised puuduliku arstiabi tõttu sünnitusel hinge heitsid.
Pärast keisrinna Katariina II surma siirdus Koluvere üsna pea kingitusena Fridrich Wilhelm von Buxhoevdeni omandusse. Arvatakse, et Fridrich Wilhelmi abikaasa Natalja oli keisrinna Katariina II sohilaps. Von Buxhoevdenite suguvõsa valdusse jäi mõis kuni mõisaaja lõpuni 1919. aastal. Pärast seda oli vanas lossis pikalt hooldekodu. Täna on korrastatud Koluvere lossis aga restoran ja ürituste korraldamise paik.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
