Pelgulinnas asuv Aarde tänav algab Vaniku tänavalt ja kulgeb enam-vähem kagu-loode suunaliselt kuni Kolde puiesteeni. Aarde tänav on hoonestatud 1930. aastatel tüüpprojektide järgi ehitatud individuaalelamutega. Tänav on ligikaudu 250 meetri pikkune. Aarde tänav kanti ametlikult linnakaardile 27. augustil 1930.
Aarde ja sellega paralleelselt kulgeva Preesi tänava äärne on üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi Eestis. Arhitekt Anton Soansi loodud planeering kiideti 27. veebruaril 1929. aastal Tallinna linnavalitsuses heaks.
80 000 ruutmeetri suurusele alale kavandati 166 krunti ning samal aastal koostas arhitekt Herbert Johanson neli tüüpprojekti, mis erinesid üksteisest suuruse ja korterite arvu poolest. Väiksemad majad olid ühepereelamud, suuremates oli kuni neli korterit. Ära määrati ka see, milline tüüp millisele krundile kuulub.
Aarde tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
- Aarde 1 ja 3 – 1930. aastate lõpus.
- Aarde 5 ja 7 – aastatel 1937-1939.
- Aarde 9 ja 11 – 1939. aastal.
- Aarde 13 ja 15 – 1932. aastal. Renoveeritud 2007. ja 2012. aastal.
- Aarde 17 ja 19 – 1930. aastate alguses.
- Aarde 21 ja 23 – 1931. aastal.
- Aarde 25 ja 27 – 1930. aastate alguses. Garaaź 1980. aastal.
- Aarde 29 – 1930. aastate alguses.
Aarde tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
- Aarde 2 ja 4 – 1938. aastal.
- Aarde 6 ja 8 – 1938. aastal.
- Aarde 10 ja 12 – 1930. aastate lõpus.
- Aarde 14 ja 16 – 1938. aastal.
- Aarde 18 ja 20 – 1931. aastal.
- Aarde 22 ja 24 – 1933. aastal.
- Aarde 26 ja 28 – 1930. aastate alguses.
- Aarde 30 – 1932. aastal.
Fotol Aarde 2 ja 4 paarismaja.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
