Minu vanavanema Marie, keda Puruvanaks kutsusime, elas Tondi tänava ääres sõjaväekasarmute vastas. Marie abikaasa kapral Hans Krüppelmann oli pärast Vabadussõda sealses sõjaväeosas teeninud, kuni raske haigus vanavanaisa üpris noore mehena hauda viis.
Kui minu vanemad ülikoolis õppisid, olin 1979. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses päris tihti Puruvana hoida. Tema tondi maja ja selle suur aed oli põnev mängumaa. Sama põnev on kogu selle piirkonna ajalugu.
Tondi asum on oma põneva nime saanud aga Tallinna raehärra Jobst Dunte järgi, kes rajas 17. sajandi alguses tänase Tondi tänava lõppu suvemõisa. Suvemõisaid oli sealses looduslikult kaunis piirkonnas vanasti teisigi.
Esimese maailmasõja eel asus Vene keiser Nikolai II impeeriumi pealinna Peterburi kaitseks rajama Tallinna ümbrusse ja Soome lahe põhjakaldale Eesti ajaloo suurimat militaarobjekti – Peeter Suure merekindlust, mille võimsad suurtükipatareid pidid vajadusel vaenlase laevastiku edasipääsu sulgema. Tondile otsustati rajada merekindluse personali jaoks suur sõjaväelinnak. Selle ehitus algas 1910. aastal, kuid suurema hoo võttis pärast 1912. aastat. Merekindluse suurtükipolgule mõeldud kahekorruselised punastest tellistest ja paekividest suured kasarmud ehitati pärast endise Dunteni suvemõisa maa-ala sundvõõrandamist 1914. aastal. Arhitektuurselt märkimisväärsed kasarmud projekteeris sõjaväeinsener Aleksander Jaron. Toona kerkis ka täna aadressil Tammsaare 25 asuv omaaegne väeosa staabihoone, mis nüüd turvafirma peakontori päralt.
Paldiskisse suunduv raudteeliin rajati Tondile juba 1870. aastal. Peeter Suure merekindluse teenindamiseks ehitati piirkonda ka tänaseks likvideeritud kitsarööpmelise raudtee harusid.
Eesti Vabariik asutas 1920. aastal tsaariaegsesse sõjaväelinnakusse sõjakooli. Kommunistide 1. detsembri 1924 riigipöördekatse käigus ründasid mässajad Tondi kasarmuid, et sealt relvi hankida. Rünnaku käigus hukkunud neljale kadetile ehk Tondipoisile püstitatud mälestusmärk asub Tondi 55 hoone ees. Amandus Adamsoni kavandatud mälestusmärk avati 1928. aastal, hävitati punavõimude poolt 1941. aastal ning taastati 2009. aasta mais.
1934. aastal rajati sõjakooli juurde kaitseväe lasketiir. Tulejoonel võimaldas seista 44 mehel väikekaliibriliste spordipüssidega.
Nõukogude ajal asus Tondil okupatsiooniarmee autobaas ja tankipolk. Ehitati mitmeid abi- ja majandushooneid. Kokku oli seal sõjaväe käsutuses 49 hektari suurune ala.
Okupatsioonivägede lahkumise järel 1994. aasta augustis rääma jäänud piirkonda asuti järgemööda korrastama . Likvideeriti keskkonnareostus ja seni suletud ala avati linnarahvale, rajati uus tänavavõrk. Täna on osa kasarmutest renoveeritud, osa ootab aga endiselt taastamist. Ümbruskonda on kerkinud uusi hooneid , tenniseväljakud ning korrastatud haljasalad. Kasarmud ja teised säilinud endise sõjaväelinnaku hooned on muinsuskaitse all.
Kunagiste kasarmute taga asuvad Marsi, Rivi, Sammu ja Sõjakooli tänav on nimetatud omaaegse sõjakooli järgi.
Fotol Tondi kasarmud enne sõda.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
