19. sajandi lõpus Falgi tee nurgale ehitatud Toompuiestee 16 maja asub põneva ajalooga piirkonnas.
19. sajandi keskpaigas oli Toomgildi oldermanniks Harjumaalt möldri perest pärit Hans Heinrich Falck (1791-1874). 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas sõjaväe varustajana ja hiljem klaverivabriku omanikuna rikkaks saanud mehena kuulus talle linnas mitmeid kinnistuid.
1849. aastal viibis toona vaid 23 000 elanikuga Tallinnas Venemaa keiser Nikolai I perekonnaga. Linnavõimude suureks ehmatuseks selgus, et kõrged külalised soovivad sõita Benckendorffide Keila-Joa mõisa. Sinna viiv Paldiski maantee, mida ääristasid toona vaid üksikud majad, oli aga linna piires taas sõidukõlbmatu. Energiline oldermann Falck suutis kümne päevaga korraldada Paldiski maantee puhastamise mudast. Viimasel ööl enne suursuguste külaliste reisi algust lasi ta veel maantee siledaks rullida.
Seitse aastat hiljem sõlmiti aga Tallinnas üks erakordne kihlvedu Falcki ja linnakomandandi kindral Salza vahel. Oldermann lubas ehitada kõigest ühe kuu jooksul uue tee Toompealt kuni Paldiski maantee alguseni. Salza pidas seda plaani teostamatuks, sest see eeldas läbikaevamist võimsast Rootsi bastionist ja vallikraavi täitmist. Nii lubas Salza, et kui Falck oma tööga siiski hakkama peaks saama, ehitab tema teise tee Toompealt Harjuväravani.
Falck täitis oma lubaduse vähem kui kuuga. Falgi tee avati liikluseks 1856. aasta sügisel. Mõned aastad hiljem täitis oma lubaduse ka Salza ja linnakaardile tekkis Komandandi tee. 1948. aastal liideti need kaks teed Nõukogude tänavaks. 1989. aastal taastati ajaloolised nimed.
Ka Toompuiestee on rajati pärast muldkindlustuste vööndi likvideerimist 1860. aastatel Falckile kuulnud maale. Aja jooksul on see kandnud Dom-Promenadi, Juri Gagarini ja osaliselt Vaksali puiestee nime.
Historitsistlikkus stiilis Toompuiestee 16 maja projekt on pärit 1873. aastast, autoriks arhitekt Rudolf von Knüpffer (1831-1900) poolt. Selle projekti järgi ehitatud hoone hõlmab maja keskosa. 1898. aastal tehti mõlemasse otsa puidust, 1906. aastal vasakule poole kivist juurdeehitus. Hilisemad ümberehitused on muutnud fassaadi ja siseruume, kuid üldjoontes on maja säilitanud siiski oma algse ilme.
Ilusasti renoveeritud hoones asus viimati Maalehe toimetus. Täna avab seal lisaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kontorile uksed ka kolm söögikohta.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
