1920. aastate alguses ümbritsesid Tallinna vanalinna vanad puitagulid, paljud tänaseks hoonestatud alad olid aga heina- või peenramaad.
Praegune raadio- ja telemaja vaheline ala oli toona osa suurest politseiaiast. Sealset Raua asumi piirkonda oli aga asutud kaasaegsete kivimajadega hoonestama juba tsaariaja lõpus.
Pärast Eesti Vabariigi sündi hoogustus ehitustegevus taas, sest riik pakkus selleks odavat laenu. 1923. aastal moodustati väikekorterite ehitusühing Tare, kes asus rajama 1913. aastal linnakaardile kantud Kreutzwaldi (algselt Romanovite) tänava äärde moodsaid kortermaju.
1924. aastal asus Tare ehitama Herbert Johansoni projekti järgi neljakorruselist telliskivimaja Kreutzwaldi 17/Faelhmanni 2. Järgmiseks aastaks oli hoone valmis. Samal aastal ehitas Tare järgmise kortermaja kõrvalkinnistule aadressiga Faelhmanni 4. Ka selle hoone arhitektiks oli Herbert Johanson.
Eesti toona kuulsamaid arhitekte Herbert Johanson projekteeris ka 1932. aastal Kreutzwaldi 19 kinnistule kerkinud Tare kortermaja.
1935. aastal tehti ühingu üldkoosolekul otsus uue kortermaja ehitamiseks aadressil Gonsiori 25. Projekti eelkavandi tegi arhitekt Tõnis Mihkelson, lõpliku projekti vormistas Elmar Lohk. Ehitustööd algasid 1937. aasta aprillis. Viiekordne, kahe lifti ja keskküttega maja sai valmis vabariigi aastapäevaks 1938.
Enne nõukogude okupatsiooni jõudis Tare ehitada veel ühe suure kortermaja aadressile Kreutzwaldi 15/Faelhmanni 1. Ka selle projekt sündis Tõnis Mihkelsoni ja Elmar Lohu koostöös. Maja võeti vastu novembris 1939, rahvasuus hakati seda kutsuma kaptenite majaks.
Samal aastal oli endine Politseiaed kujundatud kaasaegseks haljasalaks. Politseipargi kõrvale rajati aga Gonsiori tänava lai siht. 1940. aasta juunipöörde järel olid Tare elanikud väljatõstetavate nimekirjas.
Pärast vaidlusi pääsesid elanikud siiski oma kodude loovutamisest punaarmeelastele. Teise maailmasõja lahingutes ja pommitamistes said Tare hooned väiksemaid purustusi. Nii ilmestavad nad tänaseni Tallinna linnapilti.
Fotol Kreutzwaldi 17/Faehlmanni 2 elumaja.
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/
