2003. aasta I kvartalis sõlmiti 9754 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtusega 4255 miljonit krooni. Võrreldes 2002. aasta I kvartaliga sõlmiti 11% rohkem kinnisvaratehinguid, millede väärtus oli mullusest koguni 37% suurem.
Suurenev kinnisvaratehingute arv on ühest küljest üllatav. Nimelt näitas 2002. aasta, et kinnisvaratehingute arv on stabiliseerunud ning hakkab isegi kahanema. Teisest küljest aga tulid pangad aasta alguses välja järjest aktiivsemate ja agressiivsemate laenukampaaniatega. Lisaks on stabiilses langustrendis olnud eluasemelaenude intressimäär, mis muudab laenuvõtmise võimalikuks järjest enamatele inimestele. Nii ei ole suurenenud tehingute mahus tegelikult palju üllatavat.
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on kõige enam (34%) suurenenud tehingud kruntidega. Kruntidega tehtud 2288 tehingu väärtus tõusis 57% ja jõudis 1200 miljoni kroonini. Maatehingute arvule saab prognoosida jätkuvat keskmisest suuremat tõusu.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et nelja aastaga on kruntidega tehtavate tehingute arv kasvanud ligi kaks korda. Korterite ja elamute tehtud tehingute arv on samal ajal suurenenud kõigest 10-11%.
Esimeses kvartalis suurenes 11% eluhoonetega tehtud tehingute arv (1730). Eelnevalt on nende tehingute arv poolteist aastat langustrendis olnud. Eluhoonetega tehtud tehingute väärtus suurenes 6% ning oli 744 miljonit krooni.
Kõige vähem suurenes korteritehingute arv. Korteritega tehti 2003. aasta I kvartalis 5075 tehingut väärtusega 1671 miljonit krooni. Tehingute arv suurenes võrrelduna 2002. aasta I kvartaliga 5%. Tehingute väärtus suurenes aga koguni 44%.
Mitteeluruumidega tehtud tehingute arv kahanes mullusega võrreldes 6%, kuid väärtus suurenes 35%. Tehingute arv ja nende väärtus olid vastavalt 661 ja 601 miljonit krooni. Sellest langusest ei saa väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest erinevalt elukondliku kinnisvara turust ei ole äripindade turg väga selgelt sesoonne. Aasta lõikes on äripindade turg vaatamata äkilistele tõusudele ja langustele üsna stabiilne.
Piirkondlikult on kinnisvaraturg koondunud nagu kogu muu majanduselu Tallinnasse ja Harjumaale. Tallinnas ja Harju maakonnas sõlmiti käesoleva aasta I kvartalis kõigist kinnisvaratehingutest 48%. Kõnealuste tehingute väärtus oli aga koguni 76% kogu Eestis sõlmitud kinnisvaratehingute väärtusest.
Eelmiste aastatega võrreldes on Tallinna ja Harjumaa osakaal kinnisvaratehingute arvus ja väärtuses püsinud enam-vähem samal tasemel näidates väikest langustendentsi. Käesoleva aasta I kvartal on taas üle hulga aja Tallinna-Harju osakaalusid suurendanud.
Vaeslapseks on endiselt siin Ida-Viru maakond. 2003. aasta I kvartalis seal sõlmitud 489 kinnisvara ostumüügilepingut moodustasid kõigist Eestis sõlmitud kinnisvaralepingutest kõigest 7%. Nende väärtus 15 miljonit krooni aga oli koguni ainult napp 1 protsenti kõigist tehingutest. Ida-Virumaa on olnud aastaid kõige passiivsema kinnisvaraturuga piirkond Eestis.
Toodud numbrid peegeldavad ilmekalt aktiivset kinnisvaraturgu. 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga vähenes kinnisvaratehingute arv 3%. Käesoleva aasta esimese kvartali numbrid lubavad arvata, et selleaastane kinnisvaratehingute arv eelmist aastat siiski ületab. Selle arvamuse aluseks on aktiivne ehitustegevus ja jätkuvalt madal intressimäär. Lisaks ka pankadevahelise intressisõja tulemusel väljahõigatud rekordid eluasemelaenude väljastamisel.
Piirkondlikult on kinnisvaraturg jätkuvalt kõige aktiivsem pealinnas ja selle ümbruses. Selles piirkonnas on ka kõrgeimad kinnisvarahinnad. Teised maakonnad on vaikselt muutumas aktiivsemaks, siiski laiendavad suuremad (laenu-)kampaaniad turgu ikka kõige enam suurima elanike arvuga piirkonnas Tallinnas ja selle ümbruses.
Kõige ohtlikum kinnisvaraturu aktiivsuse pärssija võib olla euribori ja selle alusel kujuneva intressimäära tõus. Võib arvata, et intressimäära suurenemine juba laenu võtnud pankade kliente ootamatult kallimaks kujunevast eluasemest loobuma ei sunni. Küll aga väheneb uute laenuklientide arv.
