Alates reedest, 1. juulist jõustub Maa-ameti uus struktuur, mis muudab asutuse tegevuse ajakohasemaks, tõhusamaks ja paindlikumaks, et saaks kiiremini arvestada tänapäeva nõudmistega ning teha paremini koostööd partnerite ja klientidega.
“Ennekõike on Maa-ameti struktuurimuudatused tingitud maareformi lõpusirgele jõudmisest, halduskulude kokkuhoidmisest ja järjest parematest võimalustest korraldada asjaajamist elektrooniliselt,” ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. “Kui maareformi kõrgajal oli oluline katastriüksuste kiire registreerimine, siis nüüd on oluline hakata parandama tollase kiirustamise tagajärjel tekkinud ebatäpsusi ja korrastama andmete kvaliteeti,” selgitas Tiits.
Kõige suuremad muudatused toimuvadki maakatastri valdkonnas, kus maakondlike katastribüroode ja senise kahe osakonna baasil on loodud neli osakonda, mis lisaks katastriandmete registreerimisele ja arhiveerimisele hakkavad senisest enam rohkem rõhku panema andmete kvaliteedile, ajakohasusele ja avalikustamisele.
Varasemad maakondlikud katastribürood olid vajalikud siis, kui reformi käigus moodustati palju uusi katastriüksusi ja kogu asjaajamine käis paberil. Nüüdseks on maareform lõppemas, Maa-amet on katastriga suhtlemiseks loonud elektroonilised võimalused, sh katastritoimiku esitamiseks elektroonilisel kujul. Senised katastribüroode töötajad viidi enamjaolt üle registriosakonda, kuid valdav osa neist jääb tööle endisesse asukohta. Seega on Maa-amet kodanikele kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Katastritoiminguid saab jätkuvalt maakonniti teha ja toimikuid paberil esitada. Soov on katastrit arendada selliselt, et tulevikus toimuks kogu andmevahetus täisdigitaalselt.
Struktuurimuudatused puudutavad ka ruumi- ehk kaardiandmete tootmist ja avalikustamist – likvideeritakse praegune kartograafia osakond, selle ülesanded lähevad üle moodustatavasse ruumiandmete osakonda.
Mõistagi arvestab Maa-ameti uus struktuur valitsuse seatud sihti hoida kokku riigivalitsemise kulutusi – selleks viidi läbi töökohtade ja tööülesannete põhjaliku analüüs, mille tulemusena täpsustati osakondade ülesandeid, koostööd ja juhtimist. Ümberkorralduste käigus koondati 20 töötajat.
Koos uue struktuuriga jõustub ka Maa-ameti uus põhimäärus.
Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis osaleb riigi maapoliitika arendamisel ja elluviimisel, varustab ühiskonda maa kohta käiva infoga ning tagab riiklike ajakohaste ruumiandmete kättesaadavuse ja kasutuslihtsuse. Üle poole ameti teenistujatest töötab pealinnast väljaspool.
