Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnangul keskpanga kavandatavad eluasemelaenude piirangud olulisi muudatusi ei too ning nendega on jäädud hiljaks, sest Eesti kinnisvaraturg on juba jahtumas.
Eile teatas Eesti Pank, et kavatseb kehtestada 2015. aasta alguses kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad tulevikus laenubuumi tekkimise võimalust. Esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Teise nõude järgi võivad laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.
Toompark rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et teda valdasid keskpanga teadet lugedes kahetised tunded. “Kui konservatiivsemate laenutingimuste eesmärk oleks justkui buumi vältida, siis oleme hiljaks jäänud, sest täna on ikkagi Tallinna korteriturg jahtuma asunud – Tallinnas korterite tehingute arv langeb juba teist kvartalit järjest ja pole alust arvata, et see kolmandas kvartalis ka tõusule pöörduks. Mida meil siin jahutada on?” rääkis ta.
Teisest küljest ei ole kehtestatavad tingimused midagi sellist, mida pangad juba ise ei teeks. “Pangad on ka täna kahetises olukorras – ühest küljest tahavad nad väga laenu anda, sest raha ja hoiuseid on ning tahaks raha tööle panna, aga teisest küljest pangad ei anna raha valimatult välja, nagu 2005. kuni 2007. aastal,” selgitas analüütik, lisades, et täna annavad pangad laenu neile, kes seda ka tagasi maksma hakkavad.
Toompark märkis, et kui vaadata tingimusi täpsemalt, siis neis ei ole midagi sellist, mis võiksid laenu andmist pidurdada.
“Mis meil täna on teistmoodi? Täna võib saada 35-40 aastast laenu, aga piiri seadmine 30 aasta peale ei ole suur vahe. See 85 protsendise laenutagatise nõude puhul ei olnud päris selge, kas lisatagatisega oleks võimalik seda näitajat vähendada. Kui lisatagatise võimalus jääb, siis on ka selle poole pealt kõik tegelikult muutumatu,” arutles ta.
Tehingute arv on vähenenud tõusnud hindade tõttu
Toompargi sõnul on Tallinnas korteritehingute arv kaks kvartalit vähenenud – teises kvartalis 11% ja kolmandas 9% võrreldes aastataguse ajaga.
“Põhjus on eelkõige kõrgele kerkinud hinnad, mis tänaseks on seisma jäänud. Selge on see, et täna turg reguleerib ennast väga hästi ise ja mingit suurt sekkumist riigi või keskpanga poolt iseenesest vaja pole. Ikkagi hinnatase on see, mis on tehingute arvule piiri peale tõmmanud, kus nõudlus enam kätte ei saa,” selgitas ta.
Toimetas
Merili Nael
http://uudised.err.ee/v/majandus/cc384894-47ac-49fc-ba34-b4842d3356c6
