Kasv Eesti kinnisvaraturul on põhjendatud ning mingist ülekuumenemisest rääkida ei saa, leiab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
“Kui eelmine aasta kasvas Eestis korteri keskmine ruutmeetri hind võrreldes 2018. aastaga 5,6 protsenti ja Tallinnas 7,4 protsenti, siis see ei ole hullumeelne,” ütles Toompark “Vikerhommikus” usutluses ERR-ile.
Tema sõnul on suhe, mitu ruutmeetrit korterist saab keskmise palga eest osta, umbes sama, mis see oli kolm aastat tagasi. “Oluline, et räägime kinnisvara hinnakasvust suhtena sissetulekusse. Meil pole kinnisvara hinnad kunagi nii kõrged olnud, aga samuti pole ka meie palgad nii kõrged olnud,” rääkis analüütik. Toompark meenutas, et ka tööhõive on väga kõrge, mis tähendab, et ka palkade kogusumma, mis teenitakse, pole kunagi nii suur olnud.
“Elame rikkamalt kui kunagui varem, aga sellist Eestit me ju tahtsimegi,” tõdes ta,
Toompark selgitas ka, et reaalne kinnisvara väärtuse kallinemine, mis näitab samaväärse kinnisvaraobjekti hinnatõusu, oli madalam kui üldine statistika kajastab. Tehingute keskmist hinda mõjutavad väga palju uued korterid, mis ongi üldiselt keskmisest kallimad. Kui nendega tehakse palju tehinguid, siis hinnatõus on näiliselt kiirem, rääkis ta.
Korterelamute renoveerimistoetus suunatakse Tallinnast eemale
“Seega ma pole hinnaralli väitega nõus,” rõhutas Toompark. Ta leidis ka, et maakleribürood kasutavad hinnarallist rääkides ja seda rõhutades meediat ära oma huvides, et nii põhjendada kõrgemate hindade küsimist.
Kommenteerides pankade tegevust kinnisvarahindade mõjutamisel, leidis Toompark, et pankade tegevus pole võrreldes mõne aasta taguse ajaga muutunud. “Eluasemelaenude arv kasvab aasta-aastalt, intressimäär püsib paigal, seega laenude kättesaadavus ei ole suur probleem. Olukord pole halvem ega parem kui viimastel aastatel,” rääkis analüütik. Samuti pole Eestis ülefinatseerimist, liiga tempokat laenupakkumist, mis annaks jõudu hinnakasvule, tõdes Toompark.
Ta lisas, et probleem võib olla tõmbekeskustest väljaspool, kuhu kinnisvara soetamiseks pangad ei taha nii kergesti laenu anda.
Ehkki üürituru kohta ei ole nii head statistikat nagu kinnisvara ostu-müügi turu kohta, võib väheseid andmeid analüüsides siiski öelda, et see käitub hindade mõttes enam-vähem sarnaselt ostu-müügi turuga, ehk siis kasvab, rääkis Toompark. “Aga eks see on ka loogiline, mõeldes kinnisvara hinnakasvule,” tõdes ta.
“Üüriturul pakkumine järjest suureneb ning sellist defitsiiti, mis oli 2011. aastal, kui üürihinnad kasvasid aastaga paarkümmend protsenti, ei ole. Väga hea ja tore olukord on,” leidis Toompark.-
https://www.err.ee/1023689/analuutik-hinnarallit-kinnisvaraturul-ei-ole
