Aasta on alanud hästi – eilne Äripäev tõi lugejateni meeldiva maksuüllatuse ning ka tänane kaanelugu kuulub tuju tõstvate kilda – kinnisvarasektor on mõõnast üle saamas. Statistikaameti andmeil tehti detsembris kinnisvaraturul tehinguid ümmarguselt kahe miljardi krooni ulatuses.
Kinnisvaraturu mõõna läbisaamise tõenduseks pole üksnes detsembrikuu andmed – ainult ühest kuust ei julgekski sellist järeldust teha, detsember tuli nagu i-le täpp, trendi kinnituseks.
Depressioonist ülesaamise märke hakkas juba varem vaikselt ilmnema – tehingute arv on viimase poole aasta jooksul tasapisi, aga pidevalt suurenenud.
Näiteks eelmise aasta esimeses kvartalis tehti 2070 korteriomanditehingut, kolmandas 2850. Ent üksi detsembris tehti tehinguid juba rohkem kui eelnevas kvartalis kokku – 2938. Nii palju oli müügitehinguid viimati mais 2008.
Kui arvestada, et novembris oli Tõnu Toomparki andmeil aastane korteriomanditehingu keskmise tehinguhinna langus 30 protsenti ja Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuhi Mika Sucksdorffi sõnul ulatub hinnalangus nüüdseks koguni 50-60 protsendini, siis on kaks miljardit detsembris väga hea hea tulemus. Viimati ulatus tehingute maht üle kahe miljardi mullu veebruaris.
Julgustav on see, et turu kosumine on toimunud ilma riigi abita – mäletatavasti soovis riik müüa maad 700 miljoni krooni eest, kahe miljardi sees on aga tehinguid 100 miljoni eest.
Muidugi kulunuks ka need “saamata jäänud” 600 miljonit kinnisvaraturu turgutamiseks marjaks ära, riigieelarve ülejääkki oleks sellesama summa võrra suurem tulnud, aga kaotatud pole ju veel midagi – kosub turg, hakkavad ka hinnad liikuma ja riigile ongi kasulikum, kui suurema osa maa müük pisut paremasse aega jääb.
Raskem aeg peaks turul olema möödas, aga kinnisvaraarendajate elu ei muutu veel kergeks – kasv on kinni paljudes asjades. Üks neist on näiteks tööpuudus. Töötute arv ületas juba mullu 100 000 piiri, aga tööpuudus jätkab ka tänavu kasvu. Kui inimestel ei ole kindlust, et töö säilib, ei tee nad ka pika vinnaga otsuseid, milleks kinnisvara soetamine kindlasti on.
Teise takistus on pangad – karmid õppetunnid on muutnud pangad laenude andmisel väga valivaiks. Ent siingi on juba muutusi näha – Nordea langetas esimesena eluasemelaenu omafinantseeringu määra 20 protsendile.
Tähtis on, et inimeste usaldus kinnisvaraturu vastu on taastumas. Turul vaatavad erksamalt ringi ka investorid, otsides soodsaid rahapaigutamisvõimalusi. Mõned arendajadki on vapustusest toibumas. Merko näiteks tahab tänavu püsti panna 110 uut korterit.
Jääb oodata veel eurohindamise tulemust. Tuleb see positiivne, tuleb ka kinnisvaraturule taas õige eluvaim sisse.
Artikkel ilmus 06/01/2010 väljaandes Äripäev.
