Tänane olukord, kus elamispinna kättesaadavus on jätkuvalt kehv, on viimase kolme aasta vältel soosinud elanikkonna Tallinnasse ja Harjumaale koondumist tagasi hoidma. Seda suuresti just seetõttu, et inimesed ei saa omale enim nõutud turupiirkondades kinnisvara soetamist või ka üürimist lubada.
Teatud mõttes on tegemist positiivse asjaoluga, sest see hoiab ääremaastumist ja elanikkonna väljarännet eeskätt väikelinnadest tagasi, soodustades paralleelselt neist mitmetes uue ja kvaliteetse kui ka pealinnast odavama kinnisvara müügipakkumise esilekerkimist. Tallinna elanike arv on 2024. aastal suurenenud oktoobri alguse seisuga pelgalt 365 elaniku võrra, mille juures elanikkonna väljaränne on kõige laialdasem olnud just Lasnamäelt (-0,4% sealsest elanikkonnast). Lasnamäelaste puhul ei ole viimastel aastatel olnud harvad ka juhud, kus üksikelamu soetamise osas tuntakse tugevalt huvi ka Ida-Virumaale võimaliku tagasi kolimise näitel.
Nii Haapsalus, Viljandis kui ka Rakveres on viimastel aastatel toodud turule üha enam uute korterelamute arendusprojekte ning nende pakkumine on hetkel äärmiselt laialdane just Lääne-Virumaal paiknevas Rakveres. Kuigi hetkel on selgelt üleriigiliselt tegemist ehitusaktiivsuse osas langustsükli põhja lähistel paikneva tasemega, on seevastu Rakvere linna näitel täheldada, et aktiivselt ehitatakse lisaks korterelamutele laialdaselt ka erinevaid ärihooneid ning ka avalikku kasutusse suunatud hooneid. Taristuinvesteeringute tegemine on andnud kindlust ka teiste Lääne-Virumaa väikelinnade kinnisvaraarendajatel, mille juures raudtee elektrifitseerimise taustal kavandatakse paralleelselt uue korterelamu arendamist erasektori poolt ka näiteks Tapa linnas. Riigi eelarveline olukord viitab aga paraku asjaolule, et suuremamahulisi taristuinvesteeringuid väljaspool raudteeliiklust aga lähitulevikku planeeritud ei ole, kuid väikelinnade elamispindade turgu jääb vähemalt toetama laialdane korterelamute renoveerimistoetuste pakkumine, milles Lääne-Virumaa on jällegi olnud Eesti näitel esirinnas.
