Tartlased teevad kinnisvaraturul varasemaga võrreldes vähem tehinguid ning ka müügiperioodid näitavad pikenemise märke – hindade tõusule praegu loota ei maksa.
Kiire hinnakasvu periood on lõppenud. Kes on ostnud Tartus korteri odavamalt ja ainult edasimüügiks, võiks täna kaaluda oma vara müümist, kui on alternatiivseid võimalusi raha kuhugi mujale paigutada. Erinevalt Tallinnast oli Tartus ja selle lähiümbruses kunagine hindade kõrgtase juba möödunud aastatel ületatud.
Sarnaselt kogu Eesti kinnisvaraturule tõusid ka Tartu korterite hinnad 2009. aastast alates pidevalt. Kasv oli eriti kiire perioodil 2013-2014 – nõudlus kasvas kiiremini kui pakkumine. Kuid alates 2015. aastast on tehingute hulga ja hindade kasv hoo maha võtnud ning mullu tehti Tartus juba vähem tehinguid kui sellele eelneval aastal. Samas – Tartu lähivaldades kasvas tehingute arv uusehitiste arvelt kiiremini kui varasemalt. Kuna linnas on hinnad kõrged, on tehingute arvu kasv ja arendustegevuse aktiivsus ka edaspidi märgatav ennekõike linnaäärsetes aktiivsemates piirkondades, seda nii ridaelamute kui korterituru osas.
Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul tehti Tartu linnas 1269 korteritehingut, see on vaid 1% enam kui aasta tagasi samal perioodil. Tehinguaktiivsus on püsinud sisuliselt muutumatuna juba pikemat aega, esimese poolaasta korteritehingute arv on Tartu linnas samal tasemel püsinud juba kolm aastat järjest. Et üldine aktiivsus turul väheneb, on oodata müügiaegade pikenemist, pakkumiste arvu kasvu ning selle negatiivset mõju hinnakasvule. Tartu tehinguaktiivust hoiavad ennekõike uued eraldiseisvad leibkonnad ja üüriturult omanditurule siirdujad.
Koduostjad valivad kaua
Mida aeg edasi, seda põhjalikum klient oma koduotsingutes on. Inimesed valivad hoolega ja kaua. On küll näiteid, kus tullakse kevadel elamispinda vaatama ning jõutakse sügisel ringiga tagasi. Seda nii korterite kui majade puhul. Seega – kuna müügiaeg võib kujuneda üpris pikaks, tasub juba täna müügile mõtlema hakata. Kiiresti lähevad kaubaks soodsama hinnaga remonti vajavad elamispinnad. Paljudel on soov ja pealehakkamine kodu oma kätega meelepäraseks disainida. Selliseid objekte on lihtne müüa.
Tänastest ostjatest moodustavad suure hulga noored, kes seni elasid üüripinnal. Noored, kes omale esimest kodu otsivad, alustavad reeglina uutest korteritest ja peavad pahatihti pangas laenu küsides pettuma, et ei saagi seda omale lubada. Mõistlik oleks esmalt pangas oma laenuvõimekus välja selgitada ning siis kodu valima hakata.
Ka teised koduotsijad eelistavad uusarendusi ja uuemaid maju, sest seal on kommunaalkulud enamasti väiksemad kui vanemates hoonetes, ehkki ruutmeetri hind on kõrgem. Kindlasti tasub vaadata kogukulu – millise summa moodustavad laenumakse ja kommunaalmaksed kokku. Tehingute aktiivsust vaadates on see kaldu siiski soodsamate järelturu korterite poole – suhe on umbes 70/30.
Tudengeid turul vähem
Tartu on tudengilinn, ent tudengite turg on viimasel ajal kahanenud. See on seotud demograafilise olukorraga – õppureid tuleb ülikooli varasemast vähem, sest see on põlvkond, kes sündis ajal, mil sündis vähe lapsi. Igal aastal on ka teatud hulk üliõpilasi, kes ei üüri korterit ega ela ühiselamus, vaid kellele vanemad soetavad investeeringu mõttes korteri, mida hiljem välja üürida või müüa. Julgen arvata, et selliseid tudengeid on siiski alla kümne protsendi, vahest 5-6%.
Üürihindade kasv püsib mõõdukas, kiirenemist hoiavad jätkuvalt tagasi soodsad laenutingimused. Kes on kinnisvara varasemalt soetanud üürimise eesmärgil, sel tasuks arvestada asjaoluga, et pakkumiste arv on kasvanud ning turule suunatakse järjest enam uusi kortereid. Üürnike voolavus on viimasel ajal suurenenud: eelistatakse parema hinna ja kvaliteedi suhtega elamispindu. Kui inimene ei soovi üürnike vahetumisega kaasnevate probleemidega tegeleda, tasuks kaaluda korteri müüki või haldusteenuse kasutamist enda aja säästmiseks.
