Uusarenduste kinnisvaraturg ei ole ühtlane, nagu pole ühesugused ka turul tegutsevad arendajad. Teame kõik näiteid, kus uues korterelamus võib 2-toaline korter tähendada suurusvahemikku 35–80 m². Nii võivad arendajad pakkuda ka erinevat kauplemisruumi, ent suurem allahindlus ei pruugi näidata arendaja lahkust.
Üks kinnisvaraarendaja tuleb turule tootega, mille hinna sisse on arvestatud ka kauplemisruum. Kui korteri hinnale on 5000 eurot „õhku“ juurde arvestatud, võimaldab arendaja klientidele kergesti selle summa ulatuses allahindlust. Näiliselt on tegu lahke arendajaga, tegelikult maksavad need kliendid, kes hinda alla ei kauple, turuhinnast pisut kõrgemat hinda. Teatud määral reguleerib seda küll pangafinantseeringuks nõutav eksperthinnang, ent kallimate võrdlustehingute juures võib selline olukord tekkida.
Teine arendaja on turule tulles oma tootele õiglase hinna määranud ning kliendil ei õnnestu suures mahus allahindlust saada. Täpne hind ei sisalda „õhku“, mille arvelt oleks võimalik allahindlust pakkuda, kauplemisruumi võib olla vaid kuni tuhat eurot.
Siin tekib tihti olukord, kus keelduv vastus jätab kliendile arendajast väära mulje. Ollakse pettunud, eriti kuuldes, et tuttav sai teiselt arendajalt korteri ostes tuhandeid eurosid hinnasoodustust.
Kui ühe korteri hinnas on 5000 eurot „õhku“ ning kliendile lubatakse allahindlust 3000 eurot, teisel arendajal on aga hinnapoliitika täpne ja kauplemisruumi ei ole, siis tekib küsimus, kumma klient maksis tegelikult rohkem.
Allahindlus on sageli seotud ka hoone valmimise protsessiga. Pangad finantseerivad korterelamu ehitust sageli alles siis, kui 20–35% korteritest on võlaõiguslike tehingutega koormatud. Ehk eelmüügi ajal on tavaliselt võimalik kortereid soodsamalt soetada. Hoone valmimisel saab arendaja hulgaliselt arveid ning siis on vaja võimalikult kiiresti teenida võimalikult palju raha, et panga ees võlg tasuda ning intressikulu vähendada. Siis võidakse taas teha sooduspakkumisi ja müüa kehvema asukoha või aknast avanevate vaadetega korterid maha alandatud hinnaga. Sooduskampaaniate raames pakutakse klientidele ka tasuta köögimööblit või panipaika.
Kinnisvaraturu arendusprojekti edukuse kriteeriumid võivad arendajatel erineda, ent ühtmoodi oluliseks peetakse projekti kiiret realiseerimist ja saadavat tulu. Ka siin näeb kahte tüüpi arendajaid ja näiline lahkus ei pruugi peegeldada tegelikkust. Kui korterelamus on viimased korterid müümata, siis üks arendaja annab kliendile hinnas julgelt alla seetõttu, et tahab iga hinna eest viimastest toodetest lahti saada.
Kui arendus jääb pikalt müüki, satub arendaja raskustesse, kuna marginaal on kokku kuivanud, intressid tiksuvad ja aeg muutub kalliks. Allahindlus muudab ka inimeste mõtteviis ja ootusi arenduste suhtes: kui hinnad on tõusmas, kiirustab klient ostuga, kui on märgata aga languse tunnuseid, siis hakatakse tihti ootama, et ehk saab kinnisvara soetada veel soodsamalt.
Teine arendaja jätab selles olukorras tooted pigem enda portfelli ja jääb ootama, millal turg järele jõuab.
Et ei tekiks arenduste pikki müügiprotsesse, peaks arendaja juba eos paika panema sihtgrupi, kellele kinnisvara müüa soovitakse. Kinnisvara hinda aitavad alla kaubelda enamasti hinnavõrdlus sarnaste objektidega, aknast avanevad vaated, kehvapoolne viimistlus, läbimõtlemata ja kehv planeering, hoone madalam energiaklass jne.
Buumiajale sarnased, liiga tavalised lahendused ei ole enam atraktiivsed, oluline on sihtgrupile sobiva projekti loomine ja arenduse seotus ümbritsevaga. Kliendid ootavad arenduselt läbimõeldust, suhestust ruumi ja keskkonnaga ning tihtipeale saab määravaks eristumine konkurentidest, visuaalsus ja sõnum, mida müüakse.
