Viljandit kimbutab äripindade nappus. Eriti suur vajadus on laopindade järele, ent puudus on ka väiksematest tootmispindadest. Ülim aeg on avada siin ka nüüdisaegne pop-up-kontoritega loomekeskus.
Erakordselt suur vajadus on Viljandis laopindade järele. Enim nõutud on 60–120 m2 suurused laoruumid või garaažid – ettevõtted soovivad ladustada erinevaid tarvikuid, kaupa ja tootmismaterjale ning väiksemad ettevõtted vajavad ruume teeninduspinnaks. Samuti vajavad eraisikud ruume, kus hoiustada mootorrattaid, jalgrattaid, vanu autosid, rehve, mootorpaate jne. Eraisikud soovivad garaažiboksi pigem üürida, ettevõtted oleksid valmis ka ostma, ent pakkumises olevad ruumid on kas liiga suured või jäävad hinna tõttu kättesaamatuks.
Üks võimalik lahendus oleks uusi äripindasid juurde ehitada, sobivad tööstuspiirkonnad on Viljandis isegi olemas. Samas on see arendajale risk, sest ettevõtete täpseid soove ette aimata on keeruline. Uute äripindade ruumid peaksid olema kergesti kombineeritavad, vastavalt rendilevõtja vajadustele. Heaks näiteks on Unistar Ärimaja, kus omanikud on rentnike soovide järgi ümberehitusi teinud. Just sellistest esinduslikest büroopindadest on Viljandis täna kõige suurem puudus.
Suur vajadus on ka tänapäevaste loomekeskuste järele. Noorte ettevõtjate ootused äripindadele on muutunud: otsitakse ruume, kus võiksid koos töötada mitmed loomemajanduse ettevõtted. Samuti on kasvanud kaugtöö osakaal. Heaks lahenduseks oleks luua pop-up-kontoreid, mida vajadusel saaksid kasutada Viljandis ajutiselt peatuvad ettevõtjad.
Suur nõudlus on ka tootmis- ja teeninduspindade järele. Suuremad tootjad on ehitanud omale tootmishooned just põhjusel, et olemasolevad ruumid ei ole rahuldanud nende vajadusi. Väiksemate pindade järele on aga nõudlus turul endiselt suur. On ka suuremaid ettevõtteid, kes tahaksid ruume rendile võtta, näiteks mööblikaupluse või treeningsaali rajamiseks. Huviliste seas on ka välisriikide tootjafirmasid, näiteks tahab üks elektritarvikuid tootev Hiina ettevõte liikuda Euroopa tarbijale lähemale. Sobivaid ruume aga napib.
Enamik vanadest tootmishoonetest on kohandatud ja kasutuses. On ka tühjana seisvaid hooneid, ent neid on tänapäeva nõuetele vastavaks kohandada juba peaaegu võimatu või siis ebamõistlikult kallis. Rendilevõtjad eeldavad, et ruumid on renoveeritud, keskküttega, pesemisvõimalusega ja et samas oleks rendihind siiski mõistlik.
Viljandis on ka selliseid vanu hooneid, kuhu saaks moodsaid kontoreid sisustada, kuid see nõuab suuri investeeringuid. Arendaja huvi oleks sel juhul valmis kontorid müüa, ent ettevõtjad soovivad just rendipinda, sest meie heitlikus majanduses vaadatakse tulevikku ettevaatlikult. Loomekeskuse rajamise mõte võib õnneks lähitulevikus teoks saada: MTÜ Viljandi Loomelinnak veab eest ideed luua moodne ühiskontor endisesse Lennukitehasesse, mille ühes osas tegutseb noortekeskus.
Nõudlus äripindadele muutub aja jooksul pidevalt. Praegu peaksid arendajad mõtlema sellele, kuidas luua universaalseid multifunktsionaalseid äripindasid – sinna on rentnikku või ostjat leida oluliselt kergem.
