Tõenäoliselt on meist igaüks puutunud kokku olukorraga, kus sõidukile parkimiskoha leidmine on osutunud üsna keeruliseks. Parkimisega võib-olla probleeme kesklinnas, sõbrale külla või ka poodi minnes. Nimetatud mured ei ole väga suured, kui sul on vähemalt oma kodu juures parkimine hästi korraldatud. Uute korterelamute arendamisel on tavapärane, et iga korteri kohta on ette nähtud minimaalselt üks parkimiskoht. Kui peres on rohkem kui üks sõiduk, siis leitakse sellele parkimiskoht läheduses asuvate tänavate ääres, parklates või ka teistelt korteriomanikelt parkimiskohta üürides. Nõukogudeaegsete korterelamutega piirkondades, kus maaüksusel asuv parkimisala on üldjuhul väga väike ja parkimiskohtade on arv on oluliselt väiksem kui korterite arv, on parkimise probleem aga eriti terav.
Kõik on selge, kui parkimiskohtade osas on seatud erikasutusõigus või notariaalne kasutamise ja valdamise kord. Nimetatud õigus ja kord kehtivad korteriomandi igakordse omaniku suhtes. Sulle on määratud kindel parkimiskoht ja ainult sinul on õigus seda kohta kasutada. Erikasutusõiguse või notariaalse kasutuskorra kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse. Tegemist on avaliku registriga, mille kannetega saab tutvuda igaüks.
Parkimiskohtade osas kinnistusraamatusse kande aluseks peab aga alati olema 100% korteriomanike notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kui see puudub, siis ei ole korteriühistul, korteriühistu juhatusel ega ühelgi isikul õigust takistada korteriomanikul oma kaasomandi osa kasutamist parkimiseks. Kui osad korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga.
Juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, on korteriomanikul õigus kohtu kaudu nõuda, et kaasomandi (korterelamu õueala) kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ja seaduses sätestatud juhul peab selleks olema kokkulepe. Seda nõuet ei asenda ka korteriühistu liikmete 100% nõusolek, kuna kasutuskorra kokkulepe, mis ei ole kinnistusraamatusse kantud, ei ole uuele omandajale järgimiseks kohustuslik.
Parkimiskorraldusega seoses on seisukoha võtnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-151-10 ning märkinud, et parkimiskohtadega seonduva probleemi puhul väljub parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramine tavapärase valitsemise piiridest ning seega ei saa korteriühistu parkimiskohtade kasutuskorda määrata. Kaasomanikud (kõik kortermaja korteriomandite omanikud) võivad parkimiskorralduses omavahel kokku leppida, kuid need kokkulepped kehtivad järgmiste omanike jaoks vaid juhul, kui need on vormistatud notariaalselt ning kantud märkusena kinnistusraamatusse või uute korteriomandite korral antud nende osas erikasutusõigus.
Kui puudub notariaalne kasutuskord ja parkimiskoha osas ei ole seatud erikasutusõigust, siis uue korteriomanikuna on sul kaks võimalust: sa kas aktsepteerid olemasolevat väljakujunenud parkimiskorda või asud võitlusesse õiguse saamiseks. Esimese variandi korral pead sa ise leidma alternatiivse parkimisvõimaluse. Teise variandi puhul on enam kui kindel, et rahumeelsed suhted teiste korteriomanike (kinnistul parkivate omanike) ja ka korteriühistu juhatusega ei säili. Tülid ja vaidlused on lihtsad tekkima, kuna kahjuks ei olda teadlikud, et kui kinnistusraamatus puudub parkimise kohta kanne, siis on igal kaasomanikul õigus parkimisala parkimiseks kasutada.
Seega kui sul on plaan soetada korter, siis enne ostu kindlasti uuri kuidas ja millistel alustel on korraldatud parkimine. Kui sinu jaoks on parkimiskoha olemasolu oluline, siis lase kindlasti müüjal või müüjat esindaval maakleril esitada kogu parkimisega seonduv dokumentatsioon. Nii väldid ebameeldivat olukorda, kus avastad, et võib-olla sul üldse ei olegi õigust kinnistul parkida või pead asuma oma õiguste eest võitlusesse naabritega ja korteriühistu juhatusega.
