Liigsuur pakkumine iseloomustab eelkõige pealinna büroopindade turgu, investorid vaatavad üha enam tööstuskinnisvara ja hea asukohaga kaubanduspindade suunas.
Ärikinnisvara ja ennekõike just büroopindade turul on alanud ülepakkumise periood, mistõttu on mõistlik lähitulevikus oma investeeringust väljuda plaanivatel investoritel kaaluda väljumist mõnevõrra varem. Või siis seda hoopis oluliselt edasi lükata ning arvestada vahepealse survega üürihindadele ning kasvavale vakantsile või vähemalt suuremale üürnike voolavusele.
Uusi büroopindu ehitatakse Tallinnas väga palju – see on rentaabel äri. Viimasel paaril aastal on pealinna juurde tulnud ca 50,000 – 100,000 m2 kontoripinda aastas, selle aasta kolmanda kvartali seisuga üle 85,000 m2. Juba kolm aastat tagasi kõneldi, et kuhu veel minna on, ent ehitustegevus on siiani püsinud aktiivne. Eriti kesklinnas ja Ülemiste City’s.
Üürnikke uutele A-klassi büroopindadele võidetakse vanematest, B-klassi kontoritest, kus töötingimused ei ole nii head. Uute büroode täitumine kõigub siiski ühest äärmusest teise – on hooneid, mis broneeritakse juba enne valmimist, on hooneid, mis ei taha kuidagi täituda. Mujal Eestis rajatakse büroohooneid ja –pindu tagasihoidlikult – ehitushind on ehk kallimgi, rendihind mitu korda väiksem. Samas – väikelinnades vajavad lähiaastatel A-klassi pindu ja hooneid riigiasutused, mis on kavas Tallinnast ära kolida. Küllap peagi tekib ka investoreid, sest tootlust otsivat raha on turul palju ning sobilikke lahendusi vähe. Raha valgub ka järjest enam pealinnast laiali mujale Eestisse.
Tööstuskinnisvara on popp
Viimasel ajal on investeeringud kasvanud aga hoopis pikkade lepingutega tööstuskinnisvarasse, kus tootlikkus on suurem kui büroo- ja kaubanduspindade puhul. Siiski näidatakse suurt huvi üles ka nähtava asukohaga kauplusepindade vastu. Kindlate üürnikega ärikinnisvara vastu tunnevad aktiivsemat huvi nii kohalikud kui välisinvestorid.
Kogenud investorile on tihtipeale olulisem objekti likviidsus ning jätkusuutlikkus kui tootluse viimase protsendipunkti taga ajamine. Ollakse valmis tegema ka madalama tootlusega kuid kindlamaid investeeringuid ärikinnisvarasse, saades seeläbi omakapitalile korraliku tootluse. Heade objektide järele on selge nõudlus ja nende eest ollakse nõus ka maksma. Ka müügiperioodid on oluliselt lühenenud võrreldes aastatetaguse ajaga. Majanduskeskkond on hea, investeeringud on asunud taas kasvama ning otsitakse võimalusi oma tegevuse laiendamiseks.
Pangaintressid on endiselt madalad ja laenuraha pakkumine laialdane, kuid peab siiski arvestama, et tingimused selle raha kättesaamiseks on võrdlemisi karmilt reguleeritud. Enamasti jääb ärikinnisvaras laenuvõimendus täna 50-60% juurde.
Mis tulevikku puudutab, siis nii rajatavad büroohooned kui korterelamud peavad alates 31. detsembrist 2020 olema liginullenergiahooned, avaliku sektori hooned juba alates 31. detsembrist 2018 – see tõstab tänast ehitushinda 10-15%.
