2016. aastal jätkus nii tehingute arvu kui hinnatasemete kasv
Möödunud aastal tehti Eestis 20 725 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna 2015. aastaga kasvanud 3,2% (2015. aastal 2014. a. suhtes 9,2%), tehingute koguväärtus kasvas 8,2% ehk 97,2 miljoni euro võrra (2015. aastal 2014. a. suhtes 22,4%). Korterituru üle-Eestiline kasv 2016. aastal aeglustus, mille juures tehingute arvu kui tehingute koguväärtuse muutused tulenesid valdavalt Harjumaal toimuvast. Alates 2012. aastast on mediaanhinna kasv olnud aritmeetilise keskmise hinnataseme kasvust mõnevõrra kiirem, sarnane trend püsis ka 2016. aastal. Tehingute koguväärtuse, tehingute arvu kui ka keskmise korteritehingu hinna kasv on võrrelduna varasemate aastatega asunud pidurduma, mis tuleneb ennekõike Tallinnas ja selle lähipiirkondades aset leidvast korterituru aktiivsuse stabiliseerumisest.
Jõulukuul esinev hinnakasv osutus oodatust kõrgemaks, püstitati uus rekord
Detsembris tehti Eestis 1 833 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrrelduna novembriga kasvanud 1,7% ja võrrelduna 2015. aasta sama ajaga kasvanud 3,8%. Nii Tartus kui Tallinnas tehtud tehingud moodustasid kõikidest tehingutest 59%, osakaal suurenes võrreldes varasemate kuudega märkimisväärselt.
Erinevalt tehingute arvu tagasihoidlikuks kujunenud kasvust kasvas detsembris Eestis korteritehingute ruutmeetri mediaanhind 1 326 euroni, mida oli 12% rohkem kui novembris ja samuti 12% rohkem kui 2015. aasta detsembris. Niivõrd kõrget mediaanhinna taset ei ole Eestis varasemalt esinenud, kõrgeim mediaanhinna tase oli varasemalt 2007. aasta aprillis (1 270 €/m2).
Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes 136,8 miljonit eurot, mida oli novembrist 20% ehk 22,7 miljonit rohkem ja 2015. aasta detsembrist 15% ehk 17,8 miljonit rohkem. Korteritehinguid tehakse endiselt üsnagi sarnases mahus, kuid seda pidevalt kasvavatel hinnatasemetel.
Detsembris aset leidnud oodatust kiirem hinnataseme kasv leidis aset nii elamufondi mõistes vanemate korterite kui ka uusehitiste osas. Vanemate ehk järelturu korterite mediaanhinna kasv oli detsembris ligi kolm korda kiirem (20%) kui uusehitiste puhul (7%), mis tuleneb ennekõike hilinevast hinnakasvust Eesti piirkondades, kus uusarendusi valdavalt ei esine.
Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016
*2016. a. detsembri andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Tallinnas märkimisväärne nii tehingute arvu kui hinnataseme kasv, püstitati samuti uus rekord
Tallinnas tehti detsembris 937 korteritehingut, mida oli koguni 18% rohkem kui novembris kuid kõigest 3,8% rohkem kui 2015. aasta samal ajal. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes rekordilised 1 679 €/m2, mida oli võrrelduna novembriga 7,1% rohkem ja võrrelduna eelnenud aasta detsembriga 8,6% rohkem.
Hinnakasvu vedasid ainuüksi uusarendused, järelturul olevate vanemate korterelamute osas leidis aset kõigest 0,9%-line hinnakasv ning juba kasutusloa saanud uusarendused langesid üldise hinnakasvu esinemise kiuste tehtud tehingute lõikes 2,7% (võrreldes 2015. aastaga -5,4%).
Korteriturul ei ole hinnakasv olnud tingitud kõikide ostetud-müüdud varade kallinemisest, vaid jõulukuule omaselt tehtavate emotsiooniostude taustal olid statistilised keskmised enim mõjutatud uutest ja kallimatest korteritest. Novembris moodustasid uute korteritega tehtud tehingud kõikidest korteritehingutest Tallinnas 27%, käesoleva ülevaate kirjutamise ajaks ei ole statistilisi andmeid veel avaldatud, kuid on oodata, et uute korteritega tehtud tehingute arv ületas 30% piiri.
Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes detsembris 95,2 miljonit eurot, mida oli võrreldes novembriga 29% ehk 21,7 miljonit eurot rohkem ja 2015. aasta detsembrist 10% ehk 8,8 miljonit rohkem. Uusarendusi müüakse aina kallimatel hinnatasemetel, mis tõstab nii tehingute koguväärtust kui keskmise korteritehingu väärtust.
Tallinna ja selle lähipiirkondade korteriturul on korteripakkumiste arv alates aprillist sisuliselt pidevalt langenud, pakkumiste arv on nimetatud perioodil vähenenud ~ 10%. Langeva pakkumiste arvu taustal on pakkumispõhised hinnad aga alates septembrist mõnevõrra kasvanud (~3%).
Ühe tehtud korteritehingu kohta oli detsembris Harjumaal pakkumisel 5,5 korterit (2015. aasta detsembris 5,9). Tehingute arvu kasvu on saatnud pakkumiste arvu langus, millest tulenevalt võib kujuneda surve hinnatasemete edasiseks kasvuks. Olukorras, kus ehitushinnad on stabiilsed, kuid kruntide hinnad on paljude arendajate jaoks liialt kallid, ei ole lähitulevikus näha ehitussektoris eratellimuste mahu osas kuigi suurt kasvu ning sellest tulenevalt lisanduvate korterite hulgalist lisapakkumist.
Käesoleva aasta jaanuaris on ennekõike oodata iga-aastast kinnisvaraturu jahenemist, mida saadab hooajaliselt langev tehingute arv ja mõningal määral langev hinnatase. 2015. aasta jaanuaris langes tehingute arv Tallinna linnas võrreldes detsembriga 39% ja mediaanhind 6,4%.
Tartus leidis detsembris aset mõõdukas hinnakasv
Tartus tehti detsembris 141 korteritehingut, mida oli 6,6% vähem kui novembris kuid koguni 31% rohkem kui 2015. aasta detsembris. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 307 €/m2, mis oli võrrelduna novembriga kasvanud 7,1% ja võrrelduna 2015. aasta sama kuuga 14%. Tehingute arv vähenes järelturu objektide osas (nii puit- kui kivikonstruktsioonis korterelamutes) kuid kasvas perioodil 2001-2016 ehitatud korterelamutes tehtud tehingute arvelt, mis ühtlasi tõstsid ka statistilisi keskmisi hinnatasemeid.
Pärnus möödus jõulukuu madala tehinguaktiivsuse, kuid kasvava hinnataseme saatel
Detsembris tehti Pärnus 54 korteritehingut, mida oli 34% vähem kui novembris ja 10% vähem kui 2015. aasta samal perioodil. Tehingute mediaanhinnaks kujunes detsembris 1 010 €/m2, mis oli võrrelduna novembriga kasvanud 17% ja võrrelduna varasema aasta detsembriga 15%. Erinevalt novembrist oli detsembris vähenenud väga madalatel hinnatasemetel tehtud tehingute arv kui ka 1- ja 4-toaliste korteritega tehtud tehingud.
Alus – Maa-amet 05.01.2017
