* 2017. a. juuli andmed on esitatud 06.08 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
*Piirkonnas tehti perioodi jooksul alla 5 tehingu, mistõttu andmeid ei ole avaldatud.
Juulis kasvas Eesti korteriturul nii tehingute arv kui ka hinnatase sarnases tempos
Juulis tehti Eestis 1 730 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes juuniga tehti 51 tehingut rohkem ehk teisisõnu tehinguaktiivsus kasvas 3,0% võrra. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas tehingute arv aga 108 tehingu ehk 6,7% võrra. Juulis jätkus Harjumaalt väljaspool mujal Eestis tervikuna korterituru tehinguaktiivsuse mõnevõrra kiirem kasv. Alates maist on igakuiselt Harjumaalt väljaspool tehtud tehingute arv kasvanud kiiremini nii absoluutnumbrites kui ka protsentuaalselt, mais vastavalt 18,3%, juunis 9,6% ning juulis 9,1%.
Endiselt on jätkunud sarnaselt varasematele kuudele Eesti korterituru laialdasem aktiveerumine väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende linnade lähipiirkondi. Sealjuures on aga lähitulevikus oodata senise kasvukiiruse järkjärgulist taandumist, mida soodustab ennekõike väiksemates Eesti piirkondades sobilike pakkumiste arvu vähenemine ning samaaegselt võrdlemisi kiirelt kasvavad korterite hinnad. Tänast tehinguaktiivsuse taset jääb Eestis tervikuna hoidma endiselt Harjumaa eesotsas Tallinnaga, Tartu ja Pärnu maakond ning ühtlasi Ida-Viru maakond, kus viimast piirkonda iseloomustavad korterituru näitajad on kõige muutlikumad. Tallinna linna tänane kõrge tehingute arv ei ole perspektiivis enam märkimisväärseid uusi tippe seadmas, mistõttu väiksemates Eesti piirkondades kasvanud tehinguaktiivsus jääb lähitulevikus omama olulist statistilist mõju kogu Eesti hinna- ja tehinguaktiivsuse edasisel kujunemisel.
Juulis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 245 €/m2. Võrreldes juuniga kasvas ruutmeetrihind 7,3%. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas hinnatase aga 6,0% võrra. Kui alates aprillist Eesti korterituru kui terviku mediaanhinna kasv aeglustus igakuiselt kuni juuni lõpuni, siis juulis hinnakasv taas kiirenes. Märtsis oli aastane hinnakasv 7,3%, aprillis 3,0%, mais 1,8% ning juunis juba koguni kõigest 1,0%. Tallinna linna arvestamata kujunes juulis Eesti korterituru mediaanhinnaks 633 €/m2, mille juures hinnatase kasvas aasta baasil 25% ning tehinguaktiivsus 17%.
Erineva kiirusega kasvavad korterituru piirkonnad on loonud olukorra, kus Tallinna linna iseloomustavate näitajate kasvukiirus ei ühildu kogu Eesti korterituruga kui tervikuga. Juulis saavutatud hinnataseme kasv Tallinnast väljaspool ei jää siiski sarnases suuruses püsima, sest juulis tehti mitmetes piirkondades ajutiselt tavapärasest kallimaid tehinguid. Kiireimat hinnakasvu võis juulis märgata ennekõike Viljandi- ja Saaremaal, kus tehti üksikuid suvisele perioodile omaselt kallimaid tehinguid. Viimaste kuude vältel on väljaspool Tallinna mujal Eestis tervikuna hinnataseme kasv püsinud võrdlemisi madal, sest aina kasvav tehinguaktiivsus mahajäänumates piirkondades on oma odavamate korteritega hoidmas tagasi kogu turu statistilist hinnataseme kasvu. Järgnevatel perioodidel tuleb Eesti korteriturust adekvaatse ülevaate saamiseks endiselt käsitleda mitmeid Eesti piirkondi täiesti eraldiseisvalt, sest kinnisvaraturu lokaalse iseloomu tõttu on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kasvukiirus muutunud piirkonniti äärmiselt erinevaks.
