Eesti korteriturg tervikuna näitas mais stabiliseerumise märke.
Mais tehti Eestis 1 935 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes aprilliga kasvanud 17% ehk 282 tehingu võrra. Võrreldes märtsiga, mil tehti viimaste perioodide jooksul kõige enam tehinguid, tehti mais siiski 224 tehingut vähem (-10%). Võrreldes eelmise aasta mai kuuga tehti tänavu 117 tehingut rohkem (+6,4%). Võrreldes aastataguse ajaga kasvas tehingute arv absoluut-numbrites nii Harjumaal kui mujal Eestis ilma Harjumaata samas suurusjärgus. Tehinguaktiivsust protsentuaalselt vaadatuna on tehingute arv mais kiiremini kasvanud just mujal Eestis, mis tuleneb üle-riigilisest elukondliku kinnisvaraturu elavnemisest.
Mais tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 166 €/m2. Võrreldes aprilliga langes ruutmeetrihind 0,2%. Võrreldes eelmise aasta mai kuuga kasvas hinnatase aga 1,8% võrra. Olenemata tehingute arvu aastasest kasvamisest ei ole hinnatase siiski samas tempos kasvanud, mis tuleneb Tallinnast väljaspool mujal Eestis kasvanud tehinguaktiivsusest. Eestis ilma Tallinnata kujunes aprillis mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks 460 €, mida oli koguni 18% vähem kui 2016. aasta mais. Statistilist hinnalangust soodustas asjaolu, et tehingute arv kasvas mais Eesti madalaima hinnatasemega piirkondades, nii Ida-Virumaal kui Valgamaal. Eesti majanduskasvu püsimisel ning elanikkonna heaolu kasvamisel on oodata mahajäänumate piirkondade aktiveerumise jätkumist, mis aga hoiab Eesti korterituru terviklikku statistilist hinnakasvu mõnda aega tagasi.
Majanduskriisi järgsel perioodil on Eesti kinnisvaraturg uude kasvutsüklisse pöördunud erinevates Eesti piirkondades erinevas tempos. Tallinna turu kasvamise järgselt on erineva kiirusega kasvama asunud ka väiksemad piirkonnad. Varasemalt kajastust leidnud aktiivseimate väikelinnade kiire nii pakkumis- kui tehinguhindade kasvutempo on tänaseks mõnevõrra pidurdunud. Sealjuures on aga hoogustuma hakanud ka mõnetuhandelise elanikkonnaga alevike kinnisvaraturud, kus aastane hinnakasv jääb piirkonniti mõnekümne protsendi juurde. Hinnakasvu soodustab ennekõike sarnaselt teistelegi väiksematele piirkondadele pakkumise kehv struktuur, kus kvaliteetsema siseviimistlusega elamispindu napib.
Absoluutnumbrites jätkab küll väikestes piirkondades elanikkond Tallinnasse ja Harjumaale migreerumise taustal tasapisi vähenemist. Paraku on tänase demograafilise situatsiooni tõttu noored moodustamas uusi leibkondi, mis on nõudlust elamispindade ja eluasemelaenude järgi tõstnud olulisel määral. Mitmetes Eesti majanduslikult paremal järjel olevates väiksemates piirkondades on aina enam noori otsustanud Tallinnasse mitte suunduda. Nii Pärnu, Viljandi kui Rakvere näitel on märgata ka kasvavat tendentsi, kus erinevas vanuses inimesed on otsustanud Tallinnast oma kodukohta ka juba tagasi kolida. Põhjusteks tuuakse sealjuures ennekõike paremat elukeskkonda nii ise elamiseks kui laste kasvatamiseks, teisejärguliseks on jäänud igapäevaste kulutuste suurem kokkuhoid ning väiksem ajakulu transpordile.
Tulenevalt tänasest Eesti rahvastiku demograafilisest olemusest on kinnisvaraturul põhilisteks osalejateks ennekõike noored. Sealjuures on Eesti vananeva rahvastiku tõttu tekkinud olukord, kus pensioniealised on asunud samuti korteriturule siirduma. Vanemaealistel inimestel ei käi enam jõud üle üksikelamus elamisega, mistõttu soovitakse kas oma elamut korteri vastu vahetada või elamut müüa. Enamjaolt on vanemate inimeste elamispinnad Eestis kehvemas seisukorras, mistõttu kasvab elamuturul pakkumine ennekõike madalamas hinnaklassis ning madalama kvaliteediga elamute osas. Tulenevalt elanikkonna kiirest vananemisest on märgata ettevõtjate poolt uute pansionaatide avamist, näiteks Ida-Virumaal on juba vanadekoduks ümber ehitatud ka varasemaid korterelamuid. Ühtlasi on stabiilselt kasvamas ka vanema elanikkonna osavõtt üüriturul, kus eelistatud on ennekõike 1-toalised korterid, millede igakuised kulutused koos üürimaksega on võrdlemisi madalad (nn kööktoad).
Tehingute arvu ja mediaanhinna muutused võrreldes möödunud kuuga
*Piirkonnas tehti perioodi jooksul alla 5 tehingu, mistõttu andmeid ei ole avaldatud.
