Käesoleva aasta I poolaastal võis juba mitmes Eesti piirkonnas täheldada elamispindade osas edasist ehitusaktiivsust iseloomustavate näitajate osas langusele pöördumist.
Ehitusettevõtete kindlustunne on asunud märgatavalt halvenema, tellimuste hulk on vähenenud ning senine pidev tööjõupuudus on paljude ettevõtete sõnul vähemalt lühiajaliselt asendumas hoopis töötajate vähendamisega. Ettevõtted, kes toovad välja põhilise ehitustegevust takistava probleemina tööjõupuuduse, on aastaga vähenenud ligi poole võrra.
Olukorras, kus ettevõtjad tunduvad kohati pessimistlikumad kui majakanduskasvu prognoose koostavad isikud, tekib küsimus, et kas turg on põhjendamatult pessimistlik ja analüütikud liialt optimistlikud, sest majanduslangust keegi Eestis tänasel hetkel ei prognoosi, pelgalt selle edasise kasvu aeglustumist. Brexit peaks kõigi eelduste alusel lähitulevikus aset leidma ning Trump on Lääne-Euroopa riikidele rakendanud uued tollitariifid, mis aga Eestile ei tohiks esialgu olulist mõju avaldada. Majandus- ja ekspordikasvu peegeldavad näitajad ei ole siiski hetkel Lääne-Euroopas sugugi ilusate väljavaadetega.
Edasise ehitusaktiivsuse taandumine Eestis tähendab aga tänases turusituatsioonis ennekõike seda, et uute korterite laojääk jätkab tõenäoliselt vähenemist ning seda kiiremini kui alaneb turul üldine elamispindade järgne nõudlus. See viib omakorda aga osa ostjaskonda uute korterite asemel hoopis järelturule, kus hinnakasv on juba taolisel põhjusel 2018. aasta lõpust taas kiirenenud. Kui vaadata turul olevate uusarenduste müügitempot, siis likviidseimad on just magalapiirkondade uued korterid, kus on aga senise pideva ehitushinna kasvu tõttu aastane korterite hinnakasv olnud tunduvalt kiirem kui ühegi teise korterituru segmendi raames.
Üldist uute korterite tugevat hinnakasvu ei saa siiski turule kui tervikule iseloomustada. Kuna näiteks ridaelamukorterite osas on viimaste aastate vältel pakkumine uusehituse tõttu Tallinna lähiümbruses tugevalt kasvanud, ei suudeta mõne etapiviisiliselt arendatava arendusala ühikuid müüa tänasel hetkel isegi samal hinnatasemel nagu veel mõni aasta tagasi, olgu sealjuures kinnisvara vahendav maakler niivõrd tasemel kui tahes. Arvestades aga, et vahepeal on ehitustegevuse läbiviimiseks sisendhinnad kasvanud, on arendajate kasumimarginaal vähenenud ning projekti läbiviimisega seotud riskid suurenenud.
Pangad kurdavad, et sooviksid arendajatele küll laenu anda, kuid pole, kellele seda anda
Kui vaadata viimaste perioodide vältel väljastatud lühi- ja pikaajalisi laene kinnisvaraalaseks tegevuseks ja ehitustegevuseks, siis on trend olnud selgelt ülespoole. Kuigi krediidiasutuste hinnangul ei ole Eesti kinnisvaraturul üldiselt riskid oluliselt suurenenud, soovitakse siiski pigem väljastada laene arendajatele, kes on hästi kapitaliseeritud ning kellel on vastavas tegevusvaldkonnas laiapõhjaline kogemus. Tallinna korteriturul domineerivad uute korterite osas ligi kümme suuremat arendajat, kelle tegevuse saab kõikidest teistest arendajatest selgelt eristada.
Väikearendajate kõrvalejätmine on aga jätkuvalt soodustanud alternatiivsete finantseerimisvõimaluste kättesaadavust, seda eriti ühisrahastuse osas. Kui käesoleva aasta kevadel avaldas Arco Vara arvamusartikli, kus viidati ühisrahastuses kasvanud riskidele, siis tänaseks oleme juba näinud nii mitmeidki projekte, mis on ebaõnnestunud või ebaõnnestumas. Võib arvata, et ühisrahastusportaalid peavad kasumis püsimiseks laenuportfelli suurendama, millega kaasneb aga ka riskide kasvamine. Vaadates aga näiteks tarbimislaenude finantseerimist pakkuvate ühisrahastusportaalide intresse, on viimase kuu jooksul raha hind tugevalt alanenud, mis peegeldab ennekõike investorite optimismi ja atraktiivsete investeerimisvõimaluste vähesust.
