See soovitus käib aastaid tagasi renoveeritud korterelamute kohta, kus töid tehti jupikaupa, otsiti odavamaid lahendusi ning pandi rõhku vaid fassaadi soojustamisele ja akende vahetamisele. Kahjuks oli paljudel juhtudel tulemuseks hoopis elukvaliteedi halvenemine.
Kindlasti soovitan kodu osta kortermajja, mis on viimastel aastatel terviklikult rekonstrueeritud. Sama ei saa ma soovitada aga kümmekond aastat tagasi renoveeritud kortermajade kohta. Miks? Toon välja viis põhjust.
Kui hoone on soojustatud ja õhupidavaks tehtud, aga ventilatsioonisüsteemi ei ole, halveneb sisekliima oluliselt.
Vanemad korterelamud on ehitatud loomuliku ventilatsiooniga – õhuvahetus toimus hõredate ehituskonstruktsioonide kaudu. Kui aknad vahetada ja hoone soojustada, halveneb õhuvahetus järsult, puuduliku ventilatsiooni tõttu tekib ka rohkem niiskust ja neis tingimustes kipub tekkima hallitus. Sageli kurdavadki renoveeritud korterelamute elanikud hallituse ja halva enesetunde üle, hallitusseente eosed võivad põhjustada ka allergilisi reaktsioone, köha, nohu, peavalu, koguni astmat.
Kui hoone on rekonstrueeritud terviklikult, on tagatud ka värske õhu juurdevool ja hallitusega probleeme ei teki. Viimastel aastatel on valdavaks lahenduseks saanud soojustagastusega ventilatsioon.
Jupikaupa tehtud renoveerimistööd ei anna soovitud tulemust
KredExi toetuse saamiseks on korteriühistud pidanud tegema töid terviklikult ehk 25% toetuse puhul muutma küttesüsteemi, soojustama fassaadi, katuse, vahetama aknad ja tagama ventilatsiooni, 40% toetuse puhul lisaks ka aknapaled soojustama ja paigaldama soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi.
Varem renoveeriti korterelamuid pigem jupikaupa: ühel aastal vahetati aknad, teisel soojustati katus, aasta või paari pärast otsaseinad või fassaad. Nii aga ei arvestatud üht tööd tehes järgmisega, näiteks tekkisid vaid osaliselt kaetud külmasillad ja neis kohtades jällegi hallitus.
Kortermaju renoveeriti sageli ilma korraliku projektita ja ebakvaliteetselt
Kui KredExi toetusega kaasneb nõue ehitusjärelevalvele ning koostööle tehnilise konsultandiga, siis aastaid tagasi tellis korteriühistu töid oma äranägemise järgi, valdavalt oli valiku aluseks odav hind ning töid teostasid eri ettevõtted. Korterelamu tervikliku renoveerimise eest ei vastutanud keegi.
Paljudes hoonetes on hiljem ilmnenud mitmed projekteerimis- ja ehitusvigadest tingitud probleemid. Näiteks on soojustus paigaldatud valesti või märgadele pidadele, fassaadi vuugid pole piisavalt tihendatud, nii on tekkinud niiskuskahjustus või pääseb välisõhk läbi seinte liikuma.
Tihti pole võimalik ka aastatetagust dokumentatsiooni taastada ega ebakvaaliteetselt tehtud töö tegijat vastutusele võtta.
Vananenud planeeringud tekitavad ebamugavusi
Nõukogudeaegsetes korterelamutes on tavaliselt pisikesed köögid ning läbikäidavad toad, korterid on väikesed ja seinad kostuvad läbi. Pahatihti on tehtud omavolilisi ümberehitustöid, mida tagantjärele seadustada pole võimalik.
Kui uusarendustes saab iga korteriomanik oma kasutusse panipaiga ja tavaliselt ka parkimiskoha, siis nõukogudeaegsetes korterelamutes on keldrid ühised ning majaelanike oma parkla õnnestub rajada väga vähestel.
Osaliselt renoveeritud majas on vajamineva tervikliku rekonstrueerimiseni raske jõuda
On palju näiteid, kus maja tervikliku rekonstrueerimise vajadus on majaelanikud tõsiselt tülli ajanud. Kui osad korteriomanikud on omal käel vanad aknad kahekordsete pakettakende vastu vahetanud, ei ole nad nõus neid jälle kolmekordsete vastu vahetama, ent kolmekordsed pakettaknad on KredExi toetuse nõue. Ollakse ka seda meelt, et vanad malmradiaatorid toimivad veel hästi ja küttesüsteemi uuendamine on puhas raharaiskamine. Laenu võtmist peljatakse ning ei taheta mõista, et pikemas perspektiivis tasub see end ära.
Korteriühistute kogemus näitab, et soovitud tulemuse – parema energiatõhususe ja sisekliima, hoone pikema eluea – tagab vaid korterelamu terviklik rekonstrueerimine. Kõigele muule lisaks tõstab see ka korterite väärtust kinnisvaraturul.
Merle Rohtmets, kinnisvaramaakler
Kommentaar
Joonas Kerge, KredExi kommunikatsioonispetsialist
Korterelamute terviklik rekonstrueerimine on parim viis tagada madalamad küttekulud ja maja pikaajaline säilimine. Olgugi et sellega kaasneb reeglina korteriühistule ka laenukohustus, näitab kogemus, et tihti ei maksa pärast terviklikku rekonstrueerimist korteriühistu oluliselt rohkem, sest küttekulud vähenevad 50–70%.
KredEx on aastate jooksul jaganud korterelamutele rekonstrueerimistoetust. 2017. aasta septembrist on taotluste vastuvõtt küll peatatud, ent töötame koostöös ministeeriumiga välja uusi tingimusi, mis selguvad lähikuudel. Korteriühistutel, kes soovivad toetuse abil oma maja korda teha, on eelkõige vaja majaelanike ühist otsust. Lisainfot leiab KredExi kodulehelt, kindlasti lisame sinna esimesel võimalusel ka infot uute tingimuste kohta.
