Selle aasta II kvartalis tehti Eestis tervikuna 12 954 ostu-müügitehingut, neist Järvamaal 2,7 protsenti ehk 350 tehingut. Käesoleva aasta I kvartaliga võrreldes on ostu-müügitehingute arv Järvamaal kasvanud 21,1 protsenti ja tehingute koguväärtus 10,9 protsenti. Võrreldes selle aasta II kvartali tulemusi aastataguse ajaga, ilmneb, et ostu-müügitehingute maht on mõnevõrra kahanenud, kuid tehingute koguväärtus on veidi kasvanud.
II kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus veidi üle 9,2 miljoni euro, mis tähendab aastases võrdluses 2,92-protsendilist tõusu. Kuigi koguväärtus on tõusnud, siis tehingute arv on langenud 4,4 protsenti, mis tähendab, et 2019. aasta II kvartalis on ühe tehingu keskmine väärtus aastatagusega võrreldes tõusnud. Kui 2018. aasta II kvartalis oli tehingu keskmiseks väärtuseks 24 419,5 eurot, siis sel aastal 26 303,44 eurot, mis näitab kasvuks 7,7 protsenti.
Eesti korteriturul on senine järjepidev turuaktiivsuse ja hinnataseme kasv peatunud, seda ka Järvamaal. Kui varasemate perioodide vältel on tehingute arvu kasv olnud sageli mõnevõrra kiirem, siis 2017. aasta keskpaigast kuni 2019. aasta alguseni võis märgata turuaktiivsuse kasvukiiruse aeglustumist ennekõike väljaspool Harjumaad, sealhulgas Järvamaal. Väikelinnades on pakkumiste arvu varasem pidev langus peatunud, sest müüjate hinnasoovid on jõudnud ostjaskonna ostuvõimekuse piirile, mis on soodustanud hinnakasvu peatumist ja turuaktiivsuse vähenemist.
Kasvanud korterihindade taustal on märkimisväärselt märgata aga üha enam üürihindade kasvamist. See soodustab väheste üüripakkumiste kõrval üürihindade kasvu ja elukondliku kinnisvara tootlusmäärade taas kasvule pöördumist, sest üürihindade kasv on võrreldes kinnisvara üldise hinnakasvuga kiirenenud. Üürihindade kasvu on näha peamiselt Türil ja Paides.
