Küsimusele, kas vana maja tasub hakata renoveerima või oleks mõistlikum see lammutada ja selle asemele uus ehitada, on vastust otsinud paljud, kes on ostnud või pärinud ajahambast puretud hoone. Ühest vastust on keeruline anda, sest iga vana maja on erinev ja enne otsustamist on vaja saada selle seisukorrast võimalikult hea ülevaade.
Võib tunduda, et igal juhul oleks mõistlikum vana maja lammutada ja uus ehitada, aga see ei pruugi alati olla parim valik. Kui vana hoone on omal ajal kvaliteetselt ehitatud ning selle põhikonstruktsioonid on tugevad, katus peab vett ja niiskus pole pääsenud hoonet kahjustama, vundament on terve ja tugev, siis võib renoveerimine olla uue ehitamisest odavam.
Renoveerida saab ka vähehaaval ja see aitab väljaminekuid pikemale ajavahemikule hajutada. Näiteks välisvoodrit või katusekatet saab vahetada ka juba majas sees elades.
Renoveerimist tasub tõsiselt kaaluda ajalooliste hoonete või emotsionaalselt väärtuslike hoonete, näiteks esivanemate kodu korral. Miljööväärtuslikus piirkonnas võib renoveerimine olla ainus lubatud valik. Renoveerimise poole kalduvad ka need värsked majaomanikud, kes hindavad ajaloo hõngu ja vanade majade iseloomu ning kel on oskusi ja aega ise ehitus- ja renoveerimistöid teha. Nii et kui tegemist on väärtusliku, vana aja meistrite ehitatud kvaliteetse hoonega, mis on hästi säilinud ning mille suurus ja ruumilahendused on sobivad, siis tasub mõelda renoveerimisele, eriti kui omal on oskusi ja huvi sellega tegeleda.
Kui aga vana maja põhikonstruktsioonid on kehvas seisukorras ehk katusetalad ja sarikad on pehkinud, katus laseb läbi ja vesi on saanud hoonet aastaid kahjustada, vundament on vajunud ja palkseinad suures osas pehkinud, pole ilmselt mõtet hakata oma aega ja raha sinna matma. Eriti kui hoonel pole ei ajaloolist ega tugevat emotsionaalset väärtust. Vana maja renoveerides on peaaegu reegel, et töö käigus ilmneb ebameeldivaid üllatusi ning algselt töödele planeeritud aeg ja rahasumma kasvavad palju suuremaks. Kõiki kahjustusi pole kuidagi võimalik esmapilgul märgata ja kui näiteks selgub, et konstruktsioonid tuleb osaliselt välja vahetada, võib renoveerimine osutuda lõpuks uue maja ehitamisest kulukamaks.
Vana maja miinuseks on ka selle mittevastavus tänapäeva nõuetele, näiteks ei ole välja ehitatud niiskeid ruume ning neile on raske sobivat kohta leida, sageli on kõik toad läbikäidavad.
Uue maja ehitust planeerides tuleb leida sobiv krunt, liituda elektrileviga, vee- ja kanalisatsiooniühendusega, taotleda projekteerimistingimused, tellida eskiis-, eel- ja põhiprojekt, taotleda ehitusluba. Seepärast eelistavad paljud osta krundi koos vana majaga ja viimase lammutada. Arvestama peab aga sellega, et ka vana maja lammutamisele kulub aega ja raha.
Uue hoone ehitamine võtab tänapäeval kindlasti vähem aega kui vana renoveerimine, pealegi võib see kokkuvõttes tulla odavam. Uue ehitamise suureks plussiks on see, et elamu saab lasta projekteerida täpselt oma pere vajaduste ja soovide järgi. Uue maja saab ehitada energiasäästliku, tänapäevaste ehitusnormide järgi, moodsaid materjale ja tehnilisi lahendusi kasutades ning hea ruumiplaneeringuga.
Nii et vastus küsimusele, kas ehitada või renoveerida, peab tulema konkreetset maja ja selle seisukorda ning omaniku soove silmas pidades.
