Endiselt on kinnisvarahuviliste seas populaarseimad Tallinna kesklinna kahetoalised korterid, kuid huvi suuremate korterite vastu on samuti märkimisväärne.
2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti kesklinna linnaosas 1 436 tehingut. Aasta baasil kasvas tehingute arv 176 tehingu ehk 14% võrra, mille kasvu on soodustanud ennekõike uute korteritega tehtud tehingud. Võrreldes aastataguse ajaga kasvasid kõikide korteritega tehtavad tehingud, sealjuures aga enim 1-toaliste ja üle 55 m2 suuruste korterite tehingute arv. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 2 175 €/m2, mis oli aastases võrdluses kasvanud 6,4% võrra. Aeglaseima tehingute arvu kasvutempoga ehk 2-toaliste osas võis märgata ühtlasi ka aeglaseimat hinnakasvu, mis tulenes ennekõike uute korteritega tehtud tehingute struktuuri muutustest. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes esimese kolme kvartali põhjal 139 500 eurot, mida oli 5,8% võrra enam kui aasta tagasi samal perioodil.
Aktiivse uusarenduste turu taustal on märgata ehituslikult vanemate korterite hinnakasvu aeglustumist. Vaadates hinnakasvu ehitusaastast tulenevalt, oli esimese kolme kvartali lõikes märgata perioodil 1940-2010 ehitatud korterite osas valdavalt kuni 4%list hinnakasvu. Aastane hinnakasv kiirenes samaaegselt ligi 13%ni enne 1939. aastat ehitatud elamutes paiknevate korterite osas. Nii keskmise tehingu väärtus kui mediaanhinna kasv on pikemat aega püsinud oluliselt kiiremini kasvanud tehinguaktiivsuse juures sarnases tempos, mis tuleneb ennekõike uute korterite suurest mahust kogu tehingute arvus. Esimese kolme kvartali vältel moodustasid uued korterid kogu tehingute mahust 28% (396 tk). Järelturu aktiivsus kasvas aasta jooksul ligi 5,4% võrra. 2016. aasta esimese kolme kvartali vältel müüdi aga 273 uut korterit, mis moodustasid tehingute kogumahust 22%. Uute korterite mediaanhind oli esimese kolme kvartali baasil 2 501 €/m2, mida oli 6,7% enam kui 2016. aasta samal perioodil.
Kesklinna linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m2) korteri pindalast lähtuvalt
| Pindala (m²) | 2014 | 2015 | 2016 | 2017* |
| 10-29,99 | 1 453 | 1 724 | 1 914 | 1 990 |
| 30-40,99 | 1 743 | 1 859 | 1 995 | 2 129 |
| 41-54,99 | 1 951 | 2 058 | 2 173 | 2 279 |
| 55-69,99 | 1 947 | 2 035 | 2 042 | 2 239 |
| 70-249,99 | 1 920 | 2 116 | 2 106 | 2 149 |
| Keskmine | 1 858 | 2 010 | 2 074 | 2 175 |
* 2017. aasta on toodud III kvartali seisuga.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Lähitulevikus ei ole Kesklinna linnaosa korteriturul enam laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on tänaseks mõnevõrra aeglustunud, kuid näitajad jätkavad mõõduka hinnakasvu saatel sarnasel tasemel püsimist. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud uusarendustega, mis moodustavad erinevalt mitmetest teistest Tallinna linnaosadest pakkumisel olevatest varadest oluliselt suurema osakaalu. Kasvanud kinnisvarahindade taustal on märgata nõudluse ja ehitusaktiivsuse laiapõhjalisemat suundumist Kesklinna ja Põhja-Tallinna piirkondadest kaugemale, mistõttu on Kesklinnas tõenäoliselt tulevikus oodata uute arendusprojektide turule aeglasemat lisandumist.
Kesklinna linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017
* 2017. aasta on toodud III kvartali seisuga.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Kuigi endiselt on kõige populaarsemad 2-toalised kesklinna korterid, siis annab tunda ka huvi suuremate korterite vastu. Üha enam pöördutakse selle sooviga ka just maakleri poole, sest sobivad kortereid on turul vähe. 2-toaliste kohta võib öelda, et eelistatakse küll uuemat maja, kuid kesklinnas on populaarsed ka vanemad ehitised ja seda enamasti asukoha tõttu.
Kuigi aeg-ajalt tuleb päevakorda teema, et kesklinn ei ole laste kasvatamiseks ja elukeskkonnana ehk kõige parem piirkond, siis selles osas võiks küll vastu vaielda. Tallinna kesklinn on muu maailmaga linnasüdametega võrreldes ikka väga roheline ning puhta õhuga. Oma rohkete pargi- ja hoovialadega teeb silmad ette nii mõnelegi Tallinna äärelinna osalegi. Lisaks võimalus kogu oma elu korraldada ilma autot omamata. Lapsed saavad lasteaeda ja kooli jalutada või kasutada ühistransporti ja seda lihtsa vaevaga. Kiire elutempo ja pidev ajapuudus soosib seda, et inimesed mõtleksid rohelisemalt ning seetõttu on igati mõistlik elada seal, kus igapäevaselt toimetatakse ja töötatakse.
