Kui keegi jätkuvalt ootab, et senise kriisi vältel näeme veel laiapõhjaliselt alanevaid kinnisvarahindu, siis peab paraku tõdema, et me Arco Varas endiselt selliste trendide esilekerkimist paraku ei näe realiseeruvat. Oleme küll prognoosinud, et elamispindade turul leiab aset kuni 20%-line hinnataseme langus, kuid seda mitte korteriturul tervikuna. Oleme seni näinud pakkumishindade langetamist, kuid seda suuresti varasemalt ülehinnatud objektide puhul ning ühtlasi tüüpkorterite turul.
Tüüpkorterite turg on hetkel sõltuvalt piirkonnas ja segmendist näidanud juunikuu seisuga kuni 10%-list hinnalangust alates märtsist, mida võib pidada juba arvestatavaks hinnalanguseks. Juhul, kui tööpuudus jätkab prognooside kohaselt suurenemist, mõjutab see eeskätt tüüpkorterite potentsiaalseid ostjaid ning survestab seega tüüpkorterite pakkumise suurenemist, nende likviidsuse vähenemist ning mõningase viitajaga ka pakkumis- ja tehinguhindade edasist langust. Seda, et uute korterite lõikes võiksime lähima kaheteistkümne kuu jooksul täheldada ligi 20%-list hinnalangust, on suhteliselt ebatõenäoline, kuna arendajate finantsvõimendus ning uute korterite üldine pakkumine ei ole vastava olukorra tekkimiseks piisavalt laialdane.
Senised prognoosid muidugi kõik eeldavad, et me ei näe käesoleva aasta sügisel või tuleva aasta talvel uut koroonaviiruse tugevat levikut. Arvestades, millist majanduslikku ja sotsiaalset kahju on viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutega globaalselt tekitatud, on muidugi iseasi küsimus, et kas uue viiruse laine tulekul analoogseid meetmeid üleüldse nii kergekäeliselt enam rakendada julgetakse. Majandusliku kahju korvamiseks on piltlikult öeldes rahatrüki pressid täiel rindel tööle pandud nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides, mille taustal on börsidel nähtud võrdlemisi eriskummalisi sündmusi. Olukord on mitmete sektorite väärtpaberite osas olnud niivõrd kummaline, et jääb justkui mulje, et kui uut koroonaviiruse lainet ei tule, on see turgudele positiivne, kuid kui ka tuleb, on see võibolla et veelgi positiivsem, sest kogu süsteemi pumbatakse sellisel juhul keskpankade poolt veelgi rohkem odavat kapitali, et majanduslangust ja tööpuuduse kasvu pehmendada.
On ainuüksi aja küsimus, kui senine laialdane rahatrükk hakkab kasvule survestama lisaks väärtpaberitele ka kinnisvarade hindu, seda eeskätt ärikinnisvara lõikes, kus on tegemist suuremate mahtudega ning mille juures fondidel on odavale laenurahale ligipääs. Seda, millises mahus me sellise trendi kujunemist lähiaastatel Eestis või Baltikumis tervikuna nägema hakkame, on hetkel veel keeruline prognoosida, kuid olenemata meie piirkonna väiksusest saab sellel olema otsene mõju ka siinpool Euroopat. Üks suurem kinnisvarainvesteering on Lääne-Euroopa kinnisvarafondi poolt hetkel Eestis tegemisel, mis on kokku lepitud koguni koroonakriisi aegselt, kuid tõsi, seda Eesti tervishoiusektorisse.
