Korteri või maja broneerimine enne kinnisvaratehingut on tavapärane, kuid broneerimislepingu sõlmimisel tuleb arvestada võlaõigusseadusega, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.
Kinnisvara broneerimist kasutatakse peamiselt siis, kui ostuhuviline valib omale meelepärase eluaseme välja ja läheb selle jaoks pangast laenu küsima. Sealt edasi käituvad müüjad erinevalt, mõni jääb ootama koos kliendiga panga vastust, teine näitab ostuhuvilistele objekti edasi, aga tingimusel, et broneerinul on eelisostuõigus.
Broneerimine tuleb kõne alla ka juhul, kui potentsiaalsel ostjal on raha kinni kuskil fondides või hoiustes ja selle kättesaamine võtab peamiselt lepingulistel põhjustel aega. Broneerimislepingu sõlmimisel makstakse poolte kokkuleppel käsiraha, mis jääb müüjale, kui klient vara ära ei osta.
Siin tasub kindlasti tähele panna, et lihtkirjalik broneerimisleping on õigustühine. Nii mõnigi müüja on üllatunud, kui peab kliendile broneeringutasu tagasi maksma, sest ainus seaduslik leping on notari juures sõlmitud võlaõiguslik leping.
Üldiselt tasub kinnisvara müüjatel broneerimisega olla pigem ettevaatlikum, sest klientide pangalaenuotsuste ootamisega võib kaotada nii potentsiaalseid ostjaid kui kallist müügiaega.
Mis puudutab üüritehinguid, siis nendega broneerimisi eriti ei kaasne, kuna üüriturg on võrreldes ostuturuga kordi kiirem.
