Kõik me vajame kindlustunnet, samuti vajab kindlustust kodu. Õnnetused kipuvad meid tabama ootamatult, kindlustus aitab meil riske maandada, korvab kahjud ja aitab nende tagajärgedega toime tulla. Mida ja kuidas oleks siis mõistlik kindlustada?
Kodu kindlustamine ei ole kohustuslik, ent südamerahu huvides on mõistlik see siiski ära teha – me keegi ei tea, millal võib tekkida tulekahju, juhtuda veeavarii või pikselöögi tagajärjel hävida koduelektroonika. Kohustuslik on kindlustada vaid pangalaenuga ostetud kodu, sest enamasti on eluase laenu tagatiseks ning selle kahjustumisel või hävinemisel on pangal tähtis, et nende tagatis saaks oma väärtuse tagasi. Samamoodi on lisatagatiseks pandud varaga.
Kodukindlustusega saad kindlustada omale olulise kinnisvara: eramaja, suvekodu, ridaelamu, korteri, kõrvalhoone, ehitusjärgus maja. Kindlustusseltsid pakuvad tavaliselt kaitset päris paljude riskide vastu, näiteks torm, pikselöök, üleujutus, tulvavesi, veepinna tõus, jää liikumine või lume sulamine, tulekahju, murdvargus, röövimine, veetorustiku leke, tehnosüsteemide purunemine, elektrihäired, õhusõiduki ja selle osade allakukkumine, metsloomade tekitatud kahjud. Alati tuleks tähelepanelikult läbi lugeda kõik tingimustes toodud välistused ehk juhtumid, mille puhul kahju ei hüvitata. Toon näite. Lepingu järgi hüvitatakse kahju, mille on tekitanud tulekahju. Tulekahjuks nimetatakse väljaspool selleks ettenähtud küttekollet levinud tulest, suitsust, tahmast ja tulekustutustöödest tekkinud kahju. Seega ei hüvitata lühise, ülekoormuse või muu elektrilise põhjuse (isolatsioonivead, ebapiisav kontakt) tulemusel tekkinud kahju, kui tulekahju ei ole tekkinud.
Kodukindlustuspakette on erinevaid, seega tasub pakkumisi uurida mitmest kindlustusseltsist ja välja valida endale sobivaim. Kõige laiema kaitse annab koguriskikindlustus – siis on kindlustusjuhtumiks iga ettenägematu ja ootamatu sündmus, mille tagajärjel kindlustatud objekt kahjustub või hävib: tulekahju; tugev tuul ja rahe; leke torustikust; vandalism, murdvargus, röövimine; tehnosüsteemide purunemine; asenduselamispinna üürikulu; aknaklaasi purunemine; üleujutus; koduabiteenus; üüritulu kaotus (kui see on valitud); üürniku tekitatud kahju. Oluline on lugeda läbi lepingu tingimused, et aru saada ka sellest, mida üks või teine kindlustus hüvitab või ei hüvita.
Tasub läbi mõelda ka see, kas kindlustada vaid hoone ja eluruumid või lisaks kodune vara. Võimalik on kindlustada ka endaga kaasas olevat kodust vara – see kaitseb näiteks juhtudel, kui varga saagiks langeb su jalgratas, sülearvuti, telefon või kallis spordivahend. Kaasaskantav vara on kindlustatud siiski vaid Eesti piires.
Kodukindlustust saab sõlmida ka koos vastutuskindlustusega, mis tähendab, et hüvitatakse kahju, mille oled ise kogemata kellelegi teisele põhjustanud. Näiteks on jooksma ununenud ja põrandale valgunud vannivesi rikkunud alumiste naabrite lagesid või seinu – selle kulu hüvitab siis kindlustus.
Vahel kuuluvad kodukindlustuse alla ka mängides juhtunud õnnetused. Kui näiteks laps on pallimänguhoos kogemata tabanud naabrite akent või kasvuhoonet ja selle klaasi(d) purustanud, siis kannab selle kulu lapse vanemate asemel kindlustus.
Kindlustuslepingut sõlmides tuleks kindlasti teada anda, kui on plaanis kodu kasutada tavalisest riskiohtlikumalt, näiteks seda välja üürida.
Mõned kindlustusettevõtted katavad ka ajutise eluaseme üürikulu. See tähendab, et kui tekib kodukindlustuse kahju ning kindlustatud kodus ei saa samal ajal elada, hüvitatakse kindlustusvõtjale kolimiskulud ning elamispinna üürikulud.
Kindlustuskulu võtab rahakotist iga kuu vaid tühise summa. Seega ei tasu riskida ja loota sellele, et minu varaga mitte kunagi midagi ei juhtu, vaid nautida hoopis kindlustuse pakutavat turvatunnet: juhtugu mis tahes – ma tulen toime igas olukorras!
