Vaadates koroonakriisi kuude vältel finantseeritud kinnisvarade valdkondi, võib sealjuures täheldada laiapõhjalist finantseerimismahtude vähenemist just ärikinnisvara puudutavates segmentides. Ärikinnisvara turul üldiselt oli olukord suhteliselt konkurentsitihe juba enne koroonakriisi, mille juures majandutegevuse piirangud halvendasid täiendavalt olukorda ennekõike büroo- ja kaubandus-teeninduspindade turul.
Kuigi majutusotstarbeliste varade osas on seni ärikinnisvaraturul olnud kahju kõige laialdasem, ei saanud näiteks hotellide osas siiski enne koroonakriisi väita, et nende lõikes turusituatsioon nõudluse poolelt kuigi kehv oleks olnud. Kui veel käesoleva aasta veebruaris ja märtsis võis täheldada kaubanduspindade finantseerimise osas väga tugevat kasvu, siis aprillis vähenes kaubanduspindade finantseerimismaht võrreldes aastatagusega koguni 85%, seejärel maikuus 74% ja juunis omakorda 75% võrra. Olukorra on kaubanduspindade turul veelgi pingelisemaks ajanud probleemid T1 kaubanduskeskusega, mille situatsiooni on koroonakriis omakorda negatiivselt mõjutanud. Seejärel on kinnisvaraturu osaliste tähelepanu asunud köitma ka Porto Franco ligi 40-miljoniline 2%-lise intressiga laen, mille üldisi tingimusi võib pidada selgelt alla turutingimuste.
Vaadates büroopindade finantseerimist, võis samuti nii veebruaris kui ka märtsis täheldada võrreldes aastataguse sama perioodiga suhteliselt madala võrdlusbaasi tõttu väga tugevat kasvu. Aprillis vähenes seejärel aga büroopindade finantseerimine koguni 92%, maikuus 27% ning juunikuus 56% võrra, sarnanedes üldplaanis kaubanduspindade finantseerimismahu muutustele. Lao- ja tootmispindade finantseerimine kukkus samuti aprillist väga kiirelt ära (-70%), kuid seejärel on nii maikuus kui ka juunis olnud täheldada väga kiiret taastumist, mis annab alust arvata, et senine mõju tööstussektori paljudele tegevusaladele on olnud pelgalt ajutine või ei ole senised negatiivsed muutused veel kõikidesse tegevusvaldkondadesse jõudnud ning mõju võib avalduda alles käesoleva aasta II pooles või 2021. aasta alguses.
Uute eluasemearendusprojektide finantseerimine hakkas märgatavalt vähenema aga alles maikuus (-43%), millele järgnes juunikuus 50%-line langus. Vaadates ehituslubade väljastamist nii Tallinnas, Tallinna lähiümbruses kui ka Tartu linnas, võib ehitusaktiivsust iseloomustavatest näitajatest siiski välja lugeda arvestatavat arendajate valmisolekut. Tartu linnas väljastati tänavu I poolaastal olenemata koroonakriisist ligi kolm korda rohkem ehituslube kui 2019. aasta I poolaastal. Arvestades, kuidas seni on Tartus uute korterite pakkumine suurenenud, võib võibolla et isegi pidada positiivseks, et koroonakriis saabus ja Tartu linnas niivõrd palju uut pakkumist korraga turule ei ole tegelikkuses lisandunud. Reaalselt on uute korterite osas ehitustegevusega alustamine aga 2020. aasta I pooles väga tugevalt ära kukkunud, seda ennekõike Tallinna lähiümbruses, kus senine aktiivne valglinnastumine on aset leidnud ennekõike ridaelamukorterite arendusprojektide läbi.
Üldplaanis on hetkel täheldada, et nii mõnigi arendaja on otsustanud uute projektidega olenemata muutunud turusituatsioonist alustada, kuid krediidiasutuste valmisolek arenduseks laenu anda on siiski endiselt konservatiivne. Sagenema on hakanud olukorrad, kus taaskordselt on arendajad nõus kasutama varasemast rohkem omakapitali või loobutakse laenuraha kaasamise võimalustest sootuks, mis iseenesest on vähemalt osaliselt positiivne, sest madal laenukoormus toob negatiivsete stsenaariumite realiseerumise korral kaasa tunduvalt vähem likviidsusprobleeme. Vähene laenuraha kasutamine võib siiski soodustada hinnakasvu, sest omakapital on laenurahast tunduvalt kallim, laenuraha kasutamata on arendajate kasum väiksem ning olukorras, kus uute projektide finantseerimist hoitakse krediidiasutuste poolt tagasi, võib pikemas perspektiivis täheldada uute korterite pakkumise vähenemist.
