2019. aastal tehti Pärnu maakonnas kokku 3416 kinnisvara ostu-müügi tehingut kogusummas 206 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aastaga tehti 4,3 % võrra rohkem tehinguid, kuid 2017. aastal oli tehingute arv siiski veel suurem
.
Tänaseks on elukondliku kinnisvaraturu aktiivsus vähenenud, kuid korteriturul aktiivsus veel säilis. Keskmised tehinguhinnad olid 27% kõrgemad kui 2018. aastal. Keskmine mediaanhind oli 1244 €/m2. Korterite mediaanhind Pärnu maakonnas oli 2019. aastal 1028 €/m2 ja hinnakasv kiirenes. Korteriturul kujundasid hindade muutust peamiselt tehingud uute korteritega. Kuna aga ehitusaktiivsus 2019. aastast ka taandus siis on 2020. aastal samaaegselt koroonaviirusest tingitud mõjutustega oodata turuaktiivsuse arvestatavat vähenemist, pakkumiste arvu suurenemist ja pakkumishindade alanemist.
Eelistatakse uusi ja avaraid kortereid, tüüpkorterite hinnakasv pidurdus
Nii uute kui järelturukorterite müük mullu suurenes ja 2019. aastal tehti Pärnu linnas 894 korteritehingut. Uusi kortereid müüdi 175 tk ja nende mediaankeskmine hind oli 1694 €/m2. See moodustas kõigist tehingutest 20%. Valdavalt müüdi kortereid, mida asuti ehitama juba 2018. aastal.
Tehingute arv suurenes ennekõike rohkem kui 2-toaliste korterite puhul ja hinnakasv oli olenemata korteri suurusest 8-9 %. Siiski ei täheldatud eelmisel aastal olulist hinnakasvu vanemate, 1940 – 1990. aastal ehitatud korterite osas. Järelturul tehti kokku 719 ostu-müügitehingut, mediaanhinnaga 1147 €/m2. Tehinguid oli 14% võrra rohkem kui 2018. aastal. Hinnad kasvasid aeglasemalt ja ka aktiivsus oli väiksem kui 2017. aastal.. Tüüpkorterite osas võib välja tuua, et ka seni kiireim hinnakasv Mai-Papiniidu piirkonnas pidurdus, sest keskmisest odavamate ja remontivajavate korteritega tehti mõnevõrra rohkem tehinguid. Müügipraktika näitab siiski, et ostjaskond eelistab võimalusel hea ja väga hea siseviimistlusega kortereid ja nende müügiperiood on keskmisest lühem. 2020. aasta I poolaastal on vanemate tüüpkorterite turg pöördumas hinnalangusele, tehingute arv on alanemas ja pakkumiste arv suureneb. 1960ndatel ehitatud tüüpkorterite osas on mõningast hinnalangust juba märgata. Teistes segmentides on vähenenud küll turuaktiivsus, kuid Pärnu linnas ei ole järelturu hinnatase veel jõudnud märgatavalt muutuda.
Maakonna korteriturgu mõjutab koroonapandeemia kõige rohkem
2020. aasta II kvartal tõi Pärnu maakonnas 249 korteritehingut ja turuaktiivsus langes võrreldes 2019. aasta II kvartaliga koguni 36% võrra. Tehingute arv langes kogu maakonnas, valdades tehti 83 korteritehingut, aritmeetiline keskmine hind oli 307 €/m2 ja see oli 12% vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Valdade hinnatase on väga erinev ja korteriturgu mõjutavad ennekõike pakkumiste madal arv ja kehvem pakkumise struktuur. 2020. aasta II pooles on maakonna turul kindlasti ka koroonaviiruse mõjutused tuntavamad, sest tööpuudus kasvab teenindussektoris ja kannatada saavad madalama sissetulekuga leibkonnad. Madal likviidsus võib kaasa tuua elamispindade tuntava hinnalanguse.
Pärnu linnas tehti 2020. aasta II kvartalis 166 korteritehingut, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes ka siin tehingute arv 41% võrra. Mediaanhinnaks kujunes 1296 €/m2. Statistilist hinnakasvu toetas Pärnu linnas ehitushinna kasv, kuna I kvartalis müüdi Pärnu linnas 45 uut korterit ja II kvartalis müüdi 31 uut korterit. Mõlemas kvartalis oli uute korteritega tehtud tehingute osakaal 19% tehingute arvust.
Elamuturg püsib stabiilsemalt kui korteriturg
2019. aasta hinnakasvu elamuturul soodustasid tehingud Pärnu linna lähiümbruses. Maakonna elamumaaga tehti 2019. aastal 407 ostu-müügitehingut ja keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 74 000 eurot. Tehingute arv alanes võrreldes 208. aastaga, aga 2020. aasta II kvartalis tehti Pärnu linnast väljaspool paiknevates piirkondades 99 tehingut hoonestatud elamumaaga ja turuaktiivsus on säilinud. Linnast väljas kujunes II kvartali mediaanhinnaks 66 800 eurot, Pärnu linna elamutel 130 000 eurot (17 tehingut). Mediaanhinna tõusu veavad uuemad elamud, milledega tehingud on sagenenud, ning hinnad on jäänud 90 000 – 180 000 euro vahemikku. Nii 2019. aastal kui 2020. aasta I poolaastal on ligi pooled elamud müüdud 100 000 euro suuruse tehinguhinnaga.
Siiski on võrreldes varasema perioodiga tehinguaktiivsus vähenenud ja potentsiaal Pärnu elamuturu kasvuks järjest väiksem ning elamuturg suhteliselt õhuke ja madala efektiivsusega. Üksikelamu ehitamiseks sobivaid krunte on atraktiivsetes asukohtades võrdlemisi vähe. Ka ei ole viimase kolme aasta vältel Pärnu linnast väljaspool paiknevates piirkondades uute arendusprojektidega alustatud. Pikemas plaanis viitavad kõik tegurid elamispindade turu pikemaajalisele jahenemisele ja sarnaselt korterituruga ennustame, et turuaktiivsus väheneb eelkõige hajusama asustusega piirkondades. Pakkumishinnad on siiski jätkanud kasvamist 3-4% aastas, jäädes küll alla korterituru senisele hinnakasvule. 2020. aasta aprillist on ka pakkumiste arv hakanud kasvama nii Pärnu linnas kui valdades, mis viib mõningase viiteajaga pakkumis- ja tehinguhindade langemiseni. Pärnu tarbijaskond on äärmiselt hinnatundlik ja on alust arvata, et ostjad on valmis soetama ka kehvemas seisukorras ja renoveerimist vajavaid elamuid.
