Mis krediidi hinda üldisemalt puudutab, siis septembri alguses vajus kõigile teadatuntud kuue kuu euribor taaskord läbi senise põranda, olles seega ajalooliselt madalaimal tasemel. Kuna valdav enamus eluasemelaenudest on baasintressimäära osas seotud just kuue kuu euriboriga, tähendab see seda, et olemasolevate laenulepingute osas ei ole hiljaaegu laenumaksed suurenenud ning enne 2008. aasta kriisi väljastatud laenude osas maksab nii mõnelegi laenuvõtjale täna pank hoopis peale, sest tollane panga marginaal oli tänasest tunduvalt väiksem.
Kuna euribor on miinuses olnud juba pikka aega ning lähiaastatel ei ole olulisi muutusi selles osas oodata ja ühtlasi kuna euribor on enamikes uutes laenulepingutes loetud miinuses olemise korral võrdseks nulliga, on mitmetes riikides hakatud üha enam kasutama muid baasintressimäärasid, sest euribori kui sellise sisuline mõttekus on laenuandja jaoks paljudel puhkudel kadunud.
Koroonakriisist taastumise järgselt hakkab tööturu tingimuste paranedes ka elamispindade hind üheskoos palgakasvuga taas kiirenema. Kuigi ekspansiivne rahapoliitika ja selle mõju krediiditurule püsib veel pikka aega ning selle taustal perspektiivis üürikinnisvarasse tehtavad investeeringud jätkavad Tallinnas suurenemist, tuues üüritootlused kinnisvarade jätkuva hinnakasvu tõttu järjest allapoole, on lähima kümnendi jooksul siiski endiselt mõistlikum elamiseks kinnisvara osta kui üürida. Lisades sinna kõrvale Eesti pangandusturu senise suhteliselt vähese konkurentsi, jätkab perspektiivis ka eluasemelaenude intress alanemist. Kriis on muutuste, kohanemise ning ühtlasi uute ideede aeg – tänuväärne on olnud käesoleva aasta vältel näha, kuidas eluasemelaenude valdkonnas on tehtud pandivõlakirjade emissioone, on üle võetud varasemate pankade laenuportfelle ning on turule toodud uut tüüpi eluasemelaenu tooteid.
