Kui plaanid alustada oma uue kodu rajamisega järgmisel aastal, siis on just praegu õige aeg teha ettevalmistusi ja valida uue kodu asukoht. Üks suurepärane võimalus on Kvissentali elamurajoon, mis on kerkinud Tartu linna looduslikult kaunisse Emajõe-äärsesse keskkonda viimastel aastatel.
Kvissentali – see on luksuslikult planeeritud piirkond looduskaunis keskkonnas Emajõe kaldal. Lähedus Tartu kesklinnale, läbimõeldud infrastruktuuri lahendused ja arhitektuursed hoonestusreeglid loovad eelduse õdusa ja meeldiva elukeskkonna tekkeks. Seda vahetult jõe kaldal paiknevat elamurajooni kaunistab kõrghaljastus, korrastatud jõekallas ning spetsiaalselt disainitud tänava- ja puhkealad ning mänguväljakud lastele.
Kvissentali täna
Täna on Kvissentali elamurajoon kompaktne elukeskkond, mille valmimine on planeeritud kahe etapina. Praegu on võimalik soetada krunte kevad-suvel 2015 valmivas esimeses etapis. Varem valminud Kvissentali elurajoonist linna poole sirutuv elamuehitus tähendab kuni 89 uut eramut ja 38 ridaelamut. 34-hektarine planeeringuala, kuhu on kavandatud krundid nii lasteaiale, perearstikeskusele kui kodukauplusele, on vaid veerandi võrra väiksem kui Supilinn.
Tartu linna põhjapoolsel Emajõe vasakkaldal on müügis 29 elamukrunti. Elamukrundid on suured ja nende pindala jääb vahemikku 1240 – 2450 m². Krundid on hoonestamata. Kõik krundid varustatakse tsentraalsete kommunikatsioonide liitumispunktidega, kõik elurajooni sisesed tänavad asfalteeritakse. Valgustuseks kasutatakse modernse disainiga led-valgusteid. Piirkonna kõrghaljastuses annavad tooni männid ja pärnad. Puhkealad on varustatud pinkide, laste mänguväljakute ja muu vajalikuga.
Nõuded elamuehitusele antud piirkonnas
Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270-450 m². Üksikelamute puhul on sõltuvalt asukohast määratud hoone tüüp, arvestades kehtivas detailplaneeringus määratud miljöögruppide arhitektuurinõudeid. Ehitatav eramu võib olla kahekorruseline, kõrgusega kuni 11 m ning abihoone kõrgusega kuni 6 m. Teise korruse maht peab moodustama vähemalt 50% hoone ehitusalusest pindalast. Hoonete suurim lubatud arv krundil on kolm, sh üks elamu ja kaks abihoonet.
Kinnistute hinnatase Kvissentali piirkonnas
Elamukruntide hinnad jäävad vahemikku 39 700 – 117 660€. Müügihind sisaldab liitumisi elektri, vee, kanalisatsiooni, gaasi ning sidekaablitega. Valmis on ehitatud tänavavalgustus, tänavad on asfalteeritud ja teostatud on üldhaljastus.
Kvissentali ajaloost
Kvissentali piirkond on olnud aastasadu meelispaigaks väljasõitude nautijatele ja Emajõe kaldal jalutajatele – Emajõe hõng köidab tartlasi ja meelitab neid aina tagasi, et käia taas ammusest tuttavaid radu. Läbi aegade on see piirkond olnud ka üks Tartu üliõpilaste meelispaiku – seal korraldati üritusi, mis linnas olid keelatud. Emajõe luhal oli neli kõrtsi: Kvissentali, Jänese, Ranna ja Odium. Kvissentali kõrts oli nendest kõige populaarsem, sinna mindi isegi jalgsi.
Kvissentali sai sõita kalessiga ja sinna viisid ka jõelaevad. Peale II maailmasõda lõppes Emajõe kallastel toimunud seltsielu. Kvissentali kõrtsist sai 1970. aastal Tartu Ülikooli ühiselamu, kus elasid bioloogia ja geograafia tudengid. Legendaarne oli ühiselamu komandant, keda hüüti Kvissi vanakeseks.
See oli aeg, kui anti välja Kvissentali ajalehte “Üks Samm Edasi, Kaks Sammu Tagasi” ja loodi bänd nimega Rajacas. Üliõpilased lahkusid Kvissentalist kümmekond aastat tagasi.
Allikas: http://www.arcovara.ee/uudised/ettevotte-uudised/751/looduskaunisse-kvissentali-kerkivad-uued-eramajad-
| Artikli allikas on Arco Vara |
 |
