2018. aasta I kvartalis tehti metsamaadega* 460 ostu-müügitehingut koguväärtuses 12,4 miljoni euro eest. Hektari hinnaks kujunes 2705 eurot, mida oli rohkem kui kunagi varem. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga kasvas hektari hind 27% ning võrreldes 2016. aastaga 54% võrra. Tehingute arv on sealjuures langenud teist aastat järjest, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga alanes turuaktiivsus 13% ning võrreldes 2016. aastaga 30% võrra. Aasta-aastalt on vähenenud lisaks tehingute arvule ka keskmine metsamaa pindala, milleks tänavu I kvartalis kujunes juba kõigest 8,3 hektarit.
Vihmane viljakoristusaeg ning viimastel aastatel tavapäraseks saanud niiske ja soe aasta lõpp morjendasid metsa- ja põllumehi juba pikemat aega. Lühiajaliselt külmaks pöördunud ilm võimaldas siiski suurel hulgal metsamaal raietööd läbi viia ning puit metsast välja viia. Suuremate Eesti maanteede lähistel oli märgata aktiivset metsamajandamist igapäevaselt igal kellaajal, mis on siiski vastavale perioodile omane. Kuigi metsamaade müügi statistika ei kajasta raieõiguste müüki, on siiski tõenäoline, et hinnakasvu põhjuseks oli ajutiselt kasvanud võimalus teenida võrreldes sügisese perioodiga oodatust rohkem tulu ning teha investeeringuid järgnevateks perioodideks. Eesti eksportivatest ettevõtetest moodustab suure osa puidutööstus või sellega tihedalt seotud tegevusalad, mistõttu välisturgudel kasvanud nõudlus on ühtlasi soodustanud metsamaade ja puidu hinnataseme kasvu.
Olenemata sellest, et talvine periood ei ole Eesti kliimas vegetatsiooniperiood, näitasid I kvartalis sarnaseid statistilisi kasvunumbreid ka haritava maa** tehingud. Põllumaa hektari hinnaks kujunes 2018. aasta I kvartalis 3011 €, mida oli 13% enam kui aasta tagasi samal perioodil ning 12% rohkem kui 2016. aasta I kvartalis. Tehinguid tehti samaaegselt 272 tk, mille juures turuaktiivsus on langenud koguni neljandat aastat järjest. Sarnaselt metsamaadele on ka põllumaade keskmine pindala aastate jooksul vähenenud, kuid viimase kahe aasta vältel on keskmine pindala jäänud 9-10 hektari vahele.
Maatulundusmaadega tehtud tehingute arvu kasv on viimaste aastate jooksul pidurdunud, mis tuleneb ennekõike pakkumiste vähenemisest. Põllu- või metsamajandusliku perspektiiviga maid müüakse iga-aastaselt aina vähem ning tehinguid tehakse sageli omavahel seotud osapoolte vahel. Maade suuromanike kätte koondumise trend jätkab siiski kasvamist. Kinnistute ostjad on tihti üha enam seotud pigem investeerimisalaste huvidega kui otseselt põllu- või metsamajandusalaste tegevustega. Eestis kehtivad piirangud põllu- ja metsamaa omamisel juriidilise isikuna on loonud ühtlasi aktiivse turu ka omanikuks sobivate ettevõtete müügiks. Kasvanud majandusaktiivsuse ning tarbimise tõttu on lähitulevikus oodata põllumajanduslike ettevõtete investeeringute kasvamist, mis asub soodustama edasist haritava maa hinnakasvu.
* Ülevaates on käsitletud metsamaana maatulundusmaa sihtotstarbega maatükke, mille pindala on suurem kui 2 hektarit ning millest vähemalt 90% moodustab metsamaa kõlvik.
** Ülevaates on käsitletud haritava maana maatulundusmaa sihtotstarbega maatükke, mille pindala on suurem kui 2 hektarit ning millest vähemalt 90% moodustab haritava maa kõlvik.
