Statistikaameti poolt avaldatud pressiteatest võis juuli alguses lugeda, et mais peatus majutusettevõtetes jätkuvalt mullusest rohkem turiste. Kokku kasvas sise- ja välisturistide arv aastases võrdluses ligi 2%, sealjuures kasvas välisturistide arv 3% ning siseturistide arv 2% võrra. Pärnu majutusettevõtetes peatus 8% välis- ning 13% siseturistidest. Olenemata sellest, et tänavune suvi on jällegi traditsiooniliselt pigem jahe ja vihmane, võib siiski Pärnu linna ja selle lähiümbruse lühiajalise üüri turul märgata tugevamat aktiivsuse kasvu kui varasemalt.
Iga-aastaselt on Pärnus märgata korterite üüripakkumiste järjepidevat kasvu jaanuarist augustini, mille järgselt pakkumiste arv kukub võrdlemisi tugevalt ning saavutab taas madalseisu talve alguseks. Üürihindade statistiline dünaamika on sealjuures järgnev: talvel hakkab pakkumisse lisanduma ennekõike lühiajalise üüri kuulutusi, mis viivad statistilise üürihinna kõrgeks ning sügisel hakkavad üürihinnad seevastu järsult langema. Sügiseti võib Pärnus märgata eriskummalist olukorda, kus üürihinnad on heas ja väga heas seisukorras korteritel tihti madalamad kuid sarnastel üüripindadel näiteks Rakveres ja Viljandis, mis on tunduvalt väiksemad ja madalamate kinnisvara hindadega linnad.
Ühelt poolt on vastavad iga-aastaselt korduvad trendid loonud Pärnus atraktiivse puhkeotstarbelise kinnisvaraturu segmendi, mille osas on väikeinvestorite huvi jätkanud iga-aastaselt kasvamist. Teisalt on aga sellistel muutustel ka negatiivsed küljed, turuhinnaga on pikaajaliselt võimalik kortereid tihti üürida ainuüksi suvise perioodi alguseni või tuleb aastaläbi elamise eest maksta omanikule kõrgemat üüri, kompenseerimaks suvel potentsiaalselt teenitava kõrgema summa. Kuigi Pärnus on sarnaselt teistele Eesti suurematele keskustele pikaajalise üüri turg võrdlemisi aktiivne, ei soovi enamus kinnisvarainvestoreid vastavasse piirkonda investeerida, sest kuurortpiirkonnale omaselt on üüritootlused ainuüksi pikaajaliselt üürile andes tihti madalamad kui teistes Eesti piirkondades.
Kui iga-aastaselt on Pärnu üüriturul märgata juuli alguses ligi 150 üürikorteri pakkumist, siis tänavu on sealhulgas langenud ennekõike lühiajaliste üüripakkumiste arv. Viimaste aastate suvine tugev üüripakkumiste arvu kasvamise trend on murtud, statistiliselt vaadatuna kasvab üüripakkumiste arv turul enamasti detsembrist augustini ligi 150% võrra, kuid tänavu on suve keskpaigaks pakkumiste arv kasvanud ainuüksi 40%. Samaaegselt on pakkumiste arv alates 2010. aastast iga-aastaselt talve alguseks langenud sarnasele tasemele, seda ka 2017. aasta lõpus. Kui statistikaameti andmeil on perioodil 2015 – 2017 Pärnu maakonnas majutusettevõtete ööpäeva keskmine maksumus kasvanud ligi 6%, siis Pärnu maakonna üüriturul tervikuna ei ole hinnakasvu olnud märgata, üürihind on püsinud pikemat aega 6 €/m2 juures.
Tegureid aset leidnud muutustele on sealjuures olnud õige mitmeid. Esiteks, nõudlus on kasvanud ennekõike siseturistide arvelt, kes soovivad suvisel perioodil veeta osa ajast Pärnus või ka teistes Eesti kuurortpiirkondades. Nõudluse kasvu on soodustanud elukondlikule kinnisvaraturule omaselt sarnased tegurid, alustades demograafiliste näitajatega ning lõpetades kasvanud elanikkonna sissetulekuga ning alanenud tööpuudusega. Kogu siseturismi toetab hetkel sarnane demograafiline trend nagu kinnisvaraturul omandi- ja üüriturul üldiselt, trend hakkab muutuma peale 2020. aastat. Teisalt on kinnisvaraportaalides kuulutamine kallinenud ning lühiajalisi üürikuulutusi suunatakse järjest välismaisetesse portaalidesse nagu Airbnb ja Booking.com. Välismaisete portaalide külastatavus kasvab ülemaailmselt, mis võimaldab lisaks siseturistidele avada üürileandjate jaoks turu ka välismaistele klientidele, kes ei ole võimelised Eesti kohalikes kinnisvaraportaalides orienteeruma.
Välismaisetesse portaalidesse sisenemist pooldab lisaks potentsiaalse klientuuri rohkusele asjaolu, et need on mugavamad ning spetsialiseerunud täpselt sellise teenuse osutamisele. Traditsioonilised majutusettevõtted kurdavad järjest enam, et suvituspiirkondades ei suudeta perspektiivis järjest kasvava lühiajalise üürituruga sammu pidada. Ettevõtluse raames lühiajalise üüriga tegelevad isikud on võrreldes traditsiooniliste majutusettevõtetega viinud oma kulud võrdlemisi madalale. Kasutatakse erinevaid spetsiaalseid nutiseadmeid, mis võimaldavad korterisse või elamusse siseneda mobiiltelefoni või interneti vahendusel saadud koodidega, üürileandja ja üürilevõtja ei pruugi päriselus tihti enam isegi kohtuda.
Klientide lahkumisel kasutatakse tihti lepingulisi koristusteenuseid, mistõttu omaniku jaoks ei ole enam pikaajalisel ja lühiajalisel üürimisel sisuliselt olulisi erinevusi. Efektiivse haldamise tulemusena on kujunemas olukord, kus lühiajalise üüri turul on pakkumine järjest kasvamas kuid omanike kulud on madalad, mis sunnib üürihindu püsima stabiilsetena. Traditsioonilised tavapärased majutusettevõtted peavad aga järjest enam rinda pistma kasvavate tööjõukuludega.
