2020. aasta augustis tehti Eesti korteriturul kokku 1829 ostu-müügitehingut. Võrreldes eelmise kuuga jätkas turuaktiivsus suurenemist juba neljandat kuud järjest, kuid kasv on püsinud augusti näitel suhteliselt marginaalne. Võrreldes tänavu juuliga suurenes augustis tehingute arv 2,4 protsendi võrra, seda ennekõike väljaspool Tallinna paiknevates piirkondades. Võrreldes aastatagusega püsis tehingute arv siiski endiselt madalamal, 2019. aasta augustiga võrreldes alanes korteritehingute arv ligi 13%.
Üldine meeleolu oli kinnisvaraturul augustis siiski võrdlemisi positiivne. Kui koroonaviiruse olemasolust keegi teadlik ei oleks, siis ei oleks võrreldes 2019. aasta augustiga olnud tarbijate käitumises sisuliselt mitte mingisuguseid erisusi täheldada. Peavoolumeedias paistab olevat aga lisaks rallile pelgalt kahte tüüpi uudiseid – koroonaviirus ja tööpuuduse võimalik suurenemine, mistõttu enamike inimeste kindlustunne on pidevalt edasise nõrgenemise äärel.
Viimaste kuude vältel on olnud pidevalt täheldada, et turuaktiivsus on elamispindade turul langenud mõnevõrra tugevamalt just Tallinnas ja Harjumaal, kuna Eesti väiksemad piirkonnad on tervishoiukriisi majanduslikest mõjudest olnud seni oluliselt vähem puudutatud ning kuna väiksemad piirkonnad on madalama efektiivsusega, kanduvad negatiivsed muutused sellistesse piirkondadesse tõenäoliselt mõningase viitajaga. Tehingute arv on langustrendis siiski kõikides Eesti piirkondades, sest koroonakriisi majanduslik kui ka sotsiaalne mõju on avaldunud üleriigiliselt ning selle mõju jätkab teatud piirkondades veel lähiajal tõenäoliselt süvenemist. Järjest enam on täheldada, et näiteks toitlustusettevõtted hakkavad peatselt laialdaselt uksi sulgema, sest klientuur on võrreldes koroonakriisi eelse perioodiga arvestatavalt vähenenud.
2020. aasta augustis kogu Eestis müüdud korterite lõikes kujunes keskmiseks mediaanhinnaks 1315 €/m2, mida oli 6,5% vähem kui juulis ning omakorda 4,5% vähem kui aasta tagasi. Hinnatasemete langus on sealjuures augusti näitel aset leidnud ennekõike Eesti väikemates piirkondades, eelnevatel suvekuudel on hinnalangust indikeerinud aga pigem aktiivsemad piirkonnad. Väljaspool Tallinna paiknevates piirkondades alanes mediaanhind augustis võrreldes aastatagusega 1,3% võrra. Tallinnas kujunes samaaegselt mediaanhinnaks 2031 €/m2, mida oli uute korteritega tehtud tehingute osakaalu mõningase suurenemise taustal 8,5% enam kui aasta tagasi. Tartus kujunes aastaseks hinnakasvuks samaaegselt 6,2%, kuid Pärnus alanes hinnatase uute korterite müüginumbrite vähenemise tõttu koguni 8,6% võrra. Sealjuures vähenes tehingute arv võrreldes 2019. aasta augustiga Tallinnas 20%, Tartus 25% ning Pärnus koguni 26% võrra.
Lähikuud on Eesti kinnisvaraturul võrdlemisi otsustavad, mille taustal on oluline jälgida just tööturul aset leidvaid muutusi. Üldiselt avalduvad tööturu negatiivsed muutused kinnisvaraturul kuni kuue kuulise viitajaga. Kui veel ligi poolteist kuud tagasi oli tööpuudus kasvanud 7,9% tasemele, on septembrikuu alguseks alanenud vastav näitaja 7,6% juurde. Senine tööpuuduse alanemine on tulenenud tõenäoliselt ennekõike riikliku eriolukorra lõppemisest, välistööjõu hulga vähenemisest ning suvisest perioodist, mil ajutiselt on vaja mitmetes tegevusvaldkondades abikäsi. Seoses töötukassa toetusmeetmete lõppemisega ning nii mõneski sektoris jätkuvalt valitseva madalseisu tõttu on siiski lähikuudel oodata tõenäoliselt tööpuuduse mõningast suurenemist. Sügisene ja talvine periood saab eriti raske olema toitlustusettevõtetele, kellest arvestatav hulk ei ajanud kasumlikku äri vastavatel perioodidel ka enne koroonakriisi.
Kuna välisturism saab olema lähikuudel endiselt kesine, püsib surve lühiajalise majutuse ärile ka veel lähitulevikus, survestades pikaajalist üüriturgu oodatust mõnevõrra kauem. Üüriturg on suve keskpaigast nii pakkumiste arvu kui ka pakkumishindade osas stabiliseerunud, kuid nii Tallinnas kui ka Tartus hooajalise kooli algusega seotud kõrgperioodi möödudes võib oktoobrist olukord asuda taas ajutiselt raskenema. Süvitsi minevate prognooside tegemine on hetkel jätkuvalt üsna sisutühi, sest pandeemia edasine kulg võib nii paremuse kui ka halvemuse poole muutuda võrdlemisi kiiresti. Lähima kuue kuu vältel tulevad turule tõenäoliselt erinevad koroonavaktsiinid ja ravimid, mis vähemalt sotsiaalsel tasandil inimeste kindlustunnet parandavad, kuid need ei suuda siiski kiiremas korras lõpetada viiruse globaalset levikut.
